lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1515/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1515/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1653
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 7Ülerahvastatuse keeldHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 249 lg 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1515/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.07.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-21-2659/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.09.20233-22-2178/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja03.03.20233-22-1115/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.05.20223-22-320/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.03.20223-20-2063/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.08.20213-21-1648/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1515

Haldusasi

I.A esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – I.A Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta I.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-1515 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2021. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/12/214, 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231, 30.12.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/287, 30.03.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/62 ja 30.06.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/132 on kinnipeetav I.A suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3-21-1648/6
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
28.07.2021
2.Tallinna Vangla piiras 30.06.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/132 I.A vanglasisest suhtlemisja liikumisvabadust, paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse ja keelas kehakultuuriga tegelemise.
3.I.A esitas 01.07.2021 vaide 30.06.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/132 kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on veel lahendamata.
4.I.A esitas 07.07.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 30.06.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/132 täitmine. Samuti palus taotleja menetlusabi riigilõivu tasumisel.

3-21-1515

5.Tallinna Vangla palus 12.07.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 06.08.2020 nõudis kinnipeetav kohest kohtumist peaspetsialist-korrapidajaga ning teatas, et ta on vaimuhaige ja võib rünnata vanglaametnikku, 04.09.2020 nõudis enda kohest arsti juurde viimist ja teatas, et ta soovib kambrikaaslasele pastapliiatsi kõrri lüüa. 09.09.2020 teatas kinnipeetav, et kui teda kohe arsti juurde ei viida, siis hakkab ta tegutsema – võtab kambri algosadeks ja paneb madratsi põlema. 29.09.2020 ähvardas ta vangla vara lõhkuda ning rünnata meditsiiniosakonna juhatajat ja psühhiaatrit. 09.11.2020 korraldas taotleja kambris uputuse, mis levis ka osakonna koridori, ning ähvardas valvurile kruusiga vastu pead lüüa, nii et veri väljas. 13.11.2020 avaldas ta, et soovib korraldada vanglas mässu ebakvaliteetse toidu pärast. 15.11.2020 kraapis ta lusikaga kambri trellustelt värvi maha ja kahjustas pleksiklaasi. 06.12.2020 lõikas ta katkise tassi killuga oma käsivart. 12.05.2021 teatas taotleja, et tal on psüühikaprobleemid ja ta soovib kedagi lüüa, kuid ei täpsustanud isikut. 25.06.2021 avaldas isik, et kõik ajab teda närvi, ta tahab asju lõhkuda, põlema panna ja ennast ära uputada. 01.07.2021 valas ta kambris vett põrandale ja loopis kambris laiali purustatud paberitükke ning avaldas, et tal oli hommikul vihahoog ja ta tahaks kedagi lüüa või midagi lõhkuda. 09.07.2021 avaldas ta vestluses vangla direktoriga, et ta soovis psühhiaatrit rünnata, sest tunneb end petetuna, kuna ravimipinalis polnud ravimit, mida arst vastuvõtul lubas. Avatud eluosakonnas oleks ta rünnanud kinnipeetavat, kes ei lõpetanud telefonikõnet, kui oleks talle silma vaadanud. Õnneks seda ei juhtunud. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt peab vangla korraldama kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagaks VangS ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Riigikohus on leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. I.A on ohtlik ja vanglal tuleb nii kaaskinnipeetavate, vanglateenistujate ja ka taotleja enda elu ja tervise huvides hoida teda eraldatult lukustatud kambris. Taotleja on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis, ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega. Tal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris tegeleda kehakultuuriga; ta saab kambris kuulata raadiot ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Taotleja tervist jälgivad regulaarselt meedikud, ta saab vajalikku ravi ning temaga tegeleb regulaarselt ka psühholoog. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütli 09.07.2021 õiendi kohaselt ei ole taotleja ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksiolekuga. 18.05.2021 toimunud kliinilise psühholoogi vastuvõtul avaldas taotleja, et soovib olla kambris üksi, kuna ta kardab, et kellegagi koos olles võib tekkida konflikt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib põhjustada pöördumatuid tagajärgi kolmandatele isikutele ja ohustada vangla üldist julgeolekut.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.07.2021 määrusega I.Ai menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Nii vangla 12.07.2021 kohtunõude vastuses antud selgitustest kui ka taotleja ravikaardi väljavõttest nähtuvalt on taotleja ise tunnistanud soovi kinnipeetavaid ja vangla töötajaid rünnata ning on ennast vigastanud. Taotleja on kergesti ärrituv. Lisaks on taotleja ise soovinud olla eraldatud kambris, et mitte sattuda konfliktidesse. Seega on põhjust pidada teda ohtlikuks, mistõttu ei pea kohus ilmselgelt põhjendamatuks Tallinna Vangla 30.06.2021 käskkirjaga nr 121/1-2/132 taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. D. Rüütli 09.07.2021 õiendist nähtuvalt ei välista taotleja terviseseisund tema lukustatud kambris üksi hoidmist. Puuduvad asjaolud, mis kaaluksid üles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgi

2(4)

3-21-1515 ning tingiksid seetõttu vajaduse peatada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.I.A palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja on psüühikahäirega ning peab lukustatud režiimi asemel viibima hoopis vangla psühhiaatriaosakonnas. Taotlejale peab võimaldama liikumist, spordiga ja huvialadega tegelemist ning kirikus käimist. Määruses mainitud sündmused olid aegunud. Taotleja soovib võimalust suhelda kaks tundi päevas teiste kinnipeetavatega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.
9.I.A esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav.
10.Vangla on piiranud taotleja liikumis- ja suhtlemisvabadust. Ta on paigutatud lukustatud kambrisse ja keelatud on kehakultuuriga tegelemine spordisaalis- ja väljakul. Taotleja on soovinud liikumise, spordiga ja huvialadega tegelemise ning kirikus käimise võimaldamist. Kuna taotleja suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista see, et vaide või hilisema kaebuse rahuldamise järel on taotlejal võimalik liikuda väljaspool kambrit ja soovitud tegevustega tegeleda. Üksikvangistusega kaasnevaid tagajärgi taotleja vaimsele tervisele ei ole võimalik vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega kõrvaldada.
11.Vanglal ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel piiramatut kaalutlusruumi. Selliste abinõude kohaldamine, eriti üksikvangistuse kohaldamine (eraldatud lukustatud kambris hoidmine), allub rangetele proportsionaalsuse nõuetele. Ka kaaluka avaliku huvi korral tagada vanglas üldine julgeolek ja kaitsta teiste isikute õigushüvesid võib kaalukamaks osutuda isiku õigus vaimse tervise kaitsele, mis eeldab piisavat suhtlust teiste inimestega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.05.2017 määruses asjas nr 3-17-188, et isiku kinnipidamine võib olla inimväärikust alandav ja tuua kaasa psüühikahäirete tekkimise teatud kinnipidamistingimuste korral, milleks võib olla näiteks ruumikitsikus, värskes õhus viibimise ebapiisav võimaldamine, resotsialiseerimist ja suhtlemist võimaldava tegevuse puudumine ja üksinda suletud kambris viibimine. Vangla otsustusruum kinnipeetava paigutamisel kambrisse üksinda või mitmekesi on piiratud tulenevalt vajadusest tagada kinnipeetavale minimaalselt vajalik suhtlemine. Euroopa Inimõiguste Kohus selgitas 13.11.2018 otsuses asjas A. T. vs. Eesti (nr 2) (kaebus nr 70465/14, p-d 72 ja 73 edasiste viidetega), et isiku pikaajaline eraldamine teistest ei ole küll soovitav, kuid selle meetme Euroopa inimõiguste konventsiooni art 3 kohaldamisalasse kuulumine oleneb konkreetsetest tingimustest, meetme rangusest ja kestusest, taotletavast eesmärgist ja meetme mõjust puudutatud isikule. Teiste kinnipeetavatega suhtlemise keeld julgeolekukaalutlustel, distsiplinaarkaristuse tõttu või kaitse tagamiseks ei ole iseenesest ebainimlik kohtlemine või karistus. Teisest küljest aga võib täielik tunnetuslik isolatsioon, sh totaalne sotsiaalne isolatsioon, kahjustada psüühikat ja kujutada endast 3(4)

3-21-1515 ebainimlikku kohtlemist, mida ei saa õigustada julgeoleku tagamise ega muude kaalutlustega. Üksikvangistust, isegi vaid suhtelise isolatsiooni korral, ei saa kohaldada lõputult ja sellel peavad olema tõelised alused, seda tohib määrata üksnes erandkorras, kui on olemas menetluslikud tagatised ja kui kõik ettevaatusabinõud on võetud. Omavoli vältimiseks tuleb pikaajalise üksikvangistuse pikendamist sisuliselt põhjendada. Seega peaks käskkiri võimaldama kindlaks teha, et ametivõimud on läbi viinud uue hindamise, võttes arvesse mis tahes muutusi kinnipeetava asjaoludes, olukorras või käitumises.

12.Kaebaja liikumis- ja suhtlemispiirang on kehtinud vangla selgitustest nähtuvalt juba alates 04.09.2020. Ligi 11-kuuline üksikvangistus saab olla vaid äärmiselt erandlik ning vanglal tuleb sellise kestusega üksikvangistuse puhul kasutada iga võimalust, et tagada kinnipeetava vanglaväline ja –sisene suhtlemine vajadusel tugevdatud järelevalve all. Üksnes kokkupuuted tervishoiutöötajatega ja toidu jagamisel ning kaebuste lahendamisel vanglaametnikega ei taga piisavat suhtlust. Asjas esitatud tõendid kinnitavad kaebajal vaimse tervise probleeme ja ravivajadust pikema aja jooksul. Sellises olukorras võib suhtlemisvõimaluse ulatuslik piiramine avaldada isiku vaimsele tervisele veelgi suuremat kahjulikku mõju. Üksikvangistusest lähtuvat ohtu vaimsele tervisele ei ole võimalik täielikult ära hoida ka perioodiliste arstlike ülevaatustega, sest pole välistatud, et mõju isiku psüühikale avaldub hiljem (Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2017 määrus asjas nr 3-17-533, p 10).
13.Vaide eduväljavaated on sellises olukorras pigem suured. Taotlejast lähtuvaid ohte tuleb võimalusel vähendada õige raviga. Vaid juhul, kui ka ärrituvust vähendavate ravimite manustamise korral ja väljaspool kambrit liikumise ajal teiste inimeste vigastamise vältimiseks tugevdatud valve kasutamise korral ei ole temast lähtuv oht piisavalt maandatud, on õigustatud vaide rahuldamata jätmine. 30.06.2021 käskkirjast selliseid põhjendusi piisavalt ei nähtu.
14.Ringkonnakohus ei pea siiski praegu esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustatuks. Taotlejast lähtuv võimalik oht võib olla tõsine ja D. Rüütli õiendi põhjal ei ole alust arvata, et üksiolek oleks taotleja vaimset tervist juba kahjustanud. Taotlejal on olnud võimalik suhelda telefonitsi lähedastega ning võimalikud on ka lühiajalised kokkusaamised (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021 määrus asjas nr 3-21-1323). Tallinna Vangla on vastuses selgitanud, et taotleja on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega; tal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda; ta saab kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Kaebajaga tervist jälgivad regulaarselt meedikud ja ta saab vajalikku ravi. Kinnipeetavaga tegeleb regulaarselt ka psühholoog.
15.Hinnangu andmine taotlejast lähtuvale ohule ja selle kõrvaldamise võimalustele eeldab suurema hulga tõendite olemasolu ja vaide sisulist lahendamist. Kui vaidemenetluses tuvastatakse, et taotleja üksinda lukustatud kambris viibimisele kogu päeva vältel ilma ka lühiajaliselt teda teiste kinnipeetavatega koos viibima lubamata ei ole alternatiive, võivad need tingimused õigustada taotleja suhtes üksikvangistuse jätkuvat kohaldamist. Enne vaidemenetluse lõppu taotleja lubamine viibida teiste kinnipeetavatega koos seab avaliku huvi ja teiste isikute õigused liigsesse ohtu, arvestades ka seda, et vaie tuleb lahendada VangS § 11 lg 7 järgi 30 päeva jooksul selle saamisest, st hiljemalt 02.08.2021. Kui vaie jääb rahuldamata, võib taotleja pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse ja taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist uuesti.
16.I.A määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium