Muud

3-21-1528 nõuetele, kas kaebuselt on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks). Esiteks märgib halduskohus, et Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 5 kohaselt tasutakse halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel riigilõivu RLS §-s 258 sätestatud määras. Kohtule on esitatud maksekorraldus vaid 30 euro tasumise kohta. HKMS § 104 lg 1 sätestab, et kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]. Seega tuleb RLS § 258 lg 1 p 2 kohaselt tasuda riigilõivu 1280 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 104 lg 1, RLS § 60 lg 5 ja § 258 lg 1 p 2, tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses 1280 eurot (2 x 1280 eurot). Kaebajad on esitanud kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlused. HKMS § 104 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. RLS § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, tasutakse riigilõivu 15 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse riigilõiv on seega 30 eurot (2x15), mille kohus loeb tasutuks. Halduskohus märgib, et hankeasjas ei saa esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist riigihangete vaidlustuskomisjonis (HKMS § 280 lg 1). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank), nr EE571010220229377229 (SEB Pank), või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank). Kohustuslik on märkida maksekorraldusele selgitusse kaebaja nimi ja käesoleva haldusasja number. Kaebajal tuleb esitada kohtule ka riigilõivu tasumist tõendav dokument, maksekorraldusel märkida hankeasja nr 3-21-1528. Kohus selgitab, et kui kaebuse esitaja leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on võimalik esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 104 lg 2 kohaselt kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Teiseks märgib halduskohus, et vastavalt HKMS § 268 lg-le 1 pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Sellest tulenevalt enne halduskohtusse pöördumist kaebusega hankeasjas peab kaebuse esitajal üldjuhul olema läbitud kohustuslik kohtueelne eelmenetlus (v.a hüvitamisnõue). HKMS § 47 lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Eeltoodust nähtub, et isik saab pöörduda halduskohtusse üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Kohus juhib kaebajate tähelepanu, et HKMS § 121 lg 2 p 4 alusel tagastatakse kaebus selle esitajale, kui kaebajad ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Viidates erinevatele menetlustele, tuleb seda ka vastavalt tõendada, et halduskohus saaks asja menetleda.

3-21-1528 Seega on välistatud hankeasjas otse halduskohtusse tühistamis-, kohustamis-, heastamis- ja tuvastuskaebuse esitamine (K. Merusk ja I. Pilving, Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, l.k. 203, 748). Kohus märgib, et tulenevalt riigihanke seadusest ja HKMS § 47 lg 1 on käesoleva kaebuse esitamine ennatlik, kuna kaebajate hankeasi ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav. Kolmandaks on hankija 8.07.2021 kohtule avaldanud: „AS ATKO Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse riigihankes nr 232391 „Avalik bussiliinivedu Kohtla-Järve linnas 2021-2031“. Vaidlustusest nähtub, et vaidlustajate nõuded on täpselt samad nagu ka halduskohtule esitatud nõuded. Vaidlustuskomisjoni 6. juuli 2021. a otsusega vaidlustusmenetlus on hetkeseisuga peatatud. Lähtudes eeltoodust, Kohtla-Järve Linnavalitsus palub jätta AS ATKO Bussiliinid ja Järve Bussipark OÜ kaebus läbi vaatamata“. Tulenevalt eelpooltoodust leiab halduskohus, et kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega tuleb jätta käiguta. Kaebuse käiguta jätmisel on avalduse esitaja kohustatud avalduse puudused kõrvaldama kahe tööpäeva jooksul käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 271 lg 4). Kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt. Tartu Halduskohus märgib, et VAKO on kaebajate vaidlustuse RHS § 195 lg 10 alusel edastanud Rahandusministeeriumile järelevalve tegemiseks, kuna esinevad asjaolud, mis võivad tingida ettekirjutuse tegemist riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ning peatanud vaidlustusmenetluse kuni järelevalve tulemuste selgumiseni. Seega on ka hankijal keelatud asjas hankelepingut sõlmida (RHS § 194 lg 4)“.

3-21-1528 puuduste määruses, et VAKO on kaebajate vaidlustuse RHS § 195 lg 10 alusel edastanud Rahandusministeeriumile järelevalve tegemiseks, kuna esinevad asjaolud, mis võivad tingida ettekirjutuse tegemist riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ning peatanud vaidlustusmenetluse kuni järelevalve tulemuste selgumiseni. Seega on ka hankijal keelatud asjas hankelepingut sõlmida (RHS § 194 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei esine kaebajatel kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust esialgse õiguskaitse korras eelkõige võimaliku hankelepingu sõlmimise keelamiseks ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.