lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1579/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1579/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1579

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 07.07.2021 kärkkirja nr 5-2/21/453 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajal

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – X Haldusorgan, kelle haldusakt on vaidemenetluses vaidlustatud – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla karistas 07.07.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/453 (edaspidi käskkiri) X noomitusega. Käskkirja kohaselt leidis tuvastamist, et X rikkus 16.06.2021 vestluses inspektor-kontaktisikuga Tallinna Vangla avavangla kodukorra punkti 1.7.2, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
2.X esitas käskkirjale 08.07.2021 vaide, mis on Tallinna Vangla menetluses.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Tallinna Halduskohtule saabus 12.07.2021 X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
3.1.Käskkiri on õigusvastane, kuna taotleja ei ole selliseid väljendeid kasutanud ning selle kohta puuduvad ka tõendid. Kaebaja väidet kinnitavad ka kambrikaaslase ja kaaskinnipeetava Y antud selgitused. Taotlejat on ka varasemalt ebatsensuursete väljendite kasutamise eest karistatud, kuid selle karistuse Tartu Halduskohus tühistas (haldusasi 3-17-1575).
3.2.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna käskkirjale tuginedes keelduti talle lühiajalisele väljasõidule loa andmisest. Lisaks mõjutab käskkiri ka teisi kaebaja õigusi, nt vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-s 22 sätestatud soodustusi või §-s 74 sätestatud vabanemise ettevalmistusi. Taotleja ema on pöördumatult haige, mistõttu on kohtumised temaga vajalikud. Tervise tõttu ei saa ema ise vanglasse taotlejat vaatama tulla.
4.Vastuseks Tallinna Halduskohtu 12.07.2021 kohtunõudele palus Tallinna Vangla 14.07.2021 vastuses jätta taotluse rahuldamata.
4.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette ära põhivaidluse, mille eduväljavaated on vähesed, kuna menetlus on läbiviidud nõuetekohaselt ning määratud karistus proportsionaalne. Kuna distsiplinaarkaristus tuleb täitmisele pöörata 8 kuu jooksul selle määramisest, siis ei pruugi see esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ja vaide- ning kohtumenetluse läbimisel olla võimalik.
4.2.Distsipliini rikkumisel peab kinnipeetav arvestama võimalusega, et talle määratakse distsiplinaarkaristus. Seetõttu peab ka kohus arvestama esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe.
4.3.Avavanglas viibiva kinnipeetava lubamist lühiajalisele väljasõidule reguleerib VangS § 32 ning tegemist ei ole õigusega, mida taotluse korral kinnipeetavatele tingimusteta võimaldatakse. Väljasõiduloa andmine on kaalutlusõigus ning kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu korral võib vangla väljasõiduloa andmisest keelduda. Tegemist ei ole automaatse keeldumise alusega, kuid tegemist on kaaluka asjaoluga loa andmise otsustamisel. X on võimalik emaga suhelda ka telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu. Kuigi nimetatud ei asenda lühiajalise väljasõiduga kaasneva suhtluse ja kontakti võimalust on X selliselt võimalik peresidemeid hoida. X ei saa eeldada, et tema ema terviseseisund tagab talle igal juhul õiguse lühiajalisele väljasõidule.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 5 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal pärast haldusorganile vaide esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2451, punkt 7). See nõue on täidetud.
6.Vaidemenetluse kestel esialgse õiguskaitse võimaldamise eesmärgiks on, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva vaidemenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad taotlejal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui vaie lõpuks rahuldatakse.
7.Kohus leiab, et X taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ehkki kohus nõustub taotlejaga, et kehtiv distsiplinaarkaristus võib mõjutada tema õiguste kasutamist vanglas, siis ei too see kaasa esialgse õiguskaitse korras käskkirja kehtivuse peatamist.
8.Riigikohus rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohtule ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära otsustamist esialgse õiguskaitse menetluses. Samuti ei nähtu kohtule, et käskkirja peatamata jätmisel oleksid taotlejale sellised tagajärjed, mille kõrvaldamine oleks pärast vaide- ja kaebemenetluse lõppu võimatu või oluliselt raskendatud. Vaidlus selle üle, kas käskkiri on õiguspärane ning taotleja pani käskkirjas viidatud teo toime lahendatakse sisulise vaidluse tulemusel, mitte vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel.
9.Taotlejat karistati distsiplinaarmenetluse tulemusel noomitusega ning taotluse kohaselt seisneb esialgse õiguskaitse vajadus eeskätt selles, et käskkirja kehtivus takistab taotleja õigust saada luba minna lühiajalisele väljasõidule. Kohus sellega ei nõustu. Isegi kui peatada käskkirja kehtivus, siis on Tallinna Vanglal ikkagi kaalutlusõiguse tulemusel õigus taotlejat lühiajalisele väljasõidule mitte lubada. Sama on ka vastupidi, distsiplinaarkaristusele vaatamata on vanglal õigus lubada kaebajat lühiajalisele väljasõidule. VangS § 32 kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda lühiajalisele väljasõidule lubamist. Tegemist on soodustusega, mida vangla ei ole kohustatud kinnipeetavale võimaldama. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu on küll üheks väljasõiduloa andmisest keeldumise aluseks (vangla sisekorraeeskirja § 83 punkt 31) , kuid tegemist ei ole absoluutse keeldumise alusega, st see ei too kaasa olukorda, kus vangla võiks üksnes kehtivale distsiplinaarkaristusele viidates loa andmisest keelduda. Ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu korral on vanglal kohustus otsustada väljasõidule lubamise üle kaalutlusõiguse alusel ning arvestada seejuures ka distsiplinaarsüüte olemust.
10.Tallinna Vangla viitab õigesti, et taotleja ei saa eeldada, et tema ema terviseseisund tagaks talle tingimata õiguse lühiajalisele väljasõidule, kuid taotlust lahendades tuleks vanglal siiski sellise asjaoluga arvestada (VangS § 32 lg 5). Samuti nõustub kohus vanglaga, et taotlejal on võimalik emaga suhelda telefoni või kirja teel ning ehkki taotlejale ei pruugi see olla piisav, on tegemist vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavustega.
11.Eelnevast tulenevalt ei saa järeldada, et käskkirja tulemuseks oleks igasuguste peresuhete katkemine. Taotlejal on võimalik esitada vanglale taotlusi emaga kohtumiseks lühiajalistele väljasõitudele saamiseks. Kui esinevad uued asjaolud, nt ema tervise järsk halvenemine, tuleb vastustajal seda uue taotluse menetlemisel arvesse võtta. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja