X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 28. septembri 2021. a käskkirja nr 5-1/21/1452 täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde koos X vastusega määruskaebusele esitatud lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 114‒116 ja 124.
Rahuldada Tallinna Vangla määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-212243 ja teha uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla andis 08.07.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1033 kinnipeetav X-le loa ajavahemikul 10.07.2021‒31.12.2021 järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat OÜ-s Y (XXX). Käskkirja kohaselt on X tööaeg tööpäeviti kell 09.00‒18.00 (liikumisel ühistranspordiga kestab tööpäev kuni 17.50), laupäeviti kell 09.00‒17.00 ja pühapäeviti kell 10.00‒17.00 (liikumisel ühistranspordiga tööpäev pühapäeval kuni 15.00). Nimetatud ajavahemikel peab X viibima aadressil XXX.
2.Tallinna Vangla lubas 24.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1441 X 27.09.2021 ajavahemikul 08.15‒17.50 tööle ettevõttesse Y OÜ (XXX), kaupluse külastamiseks Rocca Al Mare Kaubanduskeskusesse (Paldiski mnt 102, Tallinn) ning juuksurisse X (XXX). Käskkirja p 3 kohaselt kestab X tööpäev 27.09.2021 kell 09.00‒15.00 ning nimettud ajavahemikul peab
3-21-2243 kinnipeetav viibima aadressil XXX. Käskkirja lisa 1 p 2 kohaselt peab kinnipeetav liikuma vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest käskkirjas lubatud tegevuste muudatustest.
3.Tallinna Vangla peatas 28.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/452 alates 29.09.2021 kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni Tallinna Vangla 08.07.2021 käskkirja nr 5-1/21/1033 kehtivuse. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt koostas Tallinna Vangla avavangla inspektor-kontaktisik EP 27.09.2021 ettekande nr 1-21-9406, mille kohaselt helistas inspektor-kontaktisik 27.09.2021 kell 14.53 Y OÜ kontaktnumbril, soovides rääkida seal töötava X-ga. Telefonist kinnitati, et Xl lubati töölt varem lahkuda ja ta on lahkunud. Ettekande põhjal algatati 28.09.2021 distsiplinaarmenetlus Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumise kahtluses. X-l on lisaks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus), mis on määratud selle eest, et ta ei täitnud 16.06.2021 Tallinna Vangla avavangla kodukorra (kodukord) p-i 1.7.2, kasutades inspektor-kontaktisiku EP-ga suheldes ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Samuti on X kohta koostatud 14.09.2021 Tallinna Vangla avavangla inspektor-kontaktisiku JK poolt ettekanne nr 1-21-8964, mille alusel on 15.09.2021 alustatud distsiplinaarmenetlust kodukorra p 4.1 rikkumise kahtluses. Kui kinnipeetava käitumine ei ole osutunud heaks ega ole piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, siis on üksuse juhil soodustuse andjana õigus piirata kinnipeetavale kohaldatavaid vangistusseaduse (VangS) § 22 lg-s 1 sätestatud soodustusi menetlustoimingute ajaks ning asjaolude väljaselgitamiseks. Käskkirjas leiti, et eelneva tõttu ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata järelevalveta väljaspool vanglat töötamist.
4.X esitas 28.09.2021 Tallinna Vangla 28.09.2021 käskkirjale nr 5-1/21/452 vaide.
5.X esitas 01.10.2021 Tallinna Halduskohtule esialge õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1452 täitmise peatamiseks. Vanglaametnik TS kinnitas 28.02.2020 e- kirjas, et esimese rikkumise korral tehakse hoiatus, kuid järgmisel korral karistatakse. X on Y OÜ-s ainus lubadega tõstukijuht. Taotlejal tuleb teha tõstukiga kõik kauba peale- ja mahalaadimistööd. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on taotlejal oht kaotada talle sobiv töökoht, mis on vajalik resotsialiseerumiseks. Taotlejale tagatakse töökoht ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Kui Y OÜ vabastab taotleja töölt olematu rikkumise tõttu, ei ole võimalik tööle naasta. Esialgse õiguskaitse mittekohaldamine tekitab tööandjale ebameeldivusi. Samuti tekib tööandjale ning taotlejale majanduslik kahju, mille hilisem heastamine ei ole mõistlik. Ettekande koostaja AP on pahatahtlik ning ei ole erapooletu. Lisaks esineb asjas huvide konflikt.
6.Tallinna Vangla palus 11.10.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talle võimaldataks igal juhul soodustusena väljaspool vanglat töötamist. VangS § 22 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustusi (sh väljaspool avavanglat töötamist) kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Tallinna Vangla kahtlustab, et X võib olla toime pannud distsipliinirikkumise, sh on see lühikese ajavahemiku jooksul juba teine X suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus. Arvestades, et X-l on 16.06.2021 distsipliinirikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus, ei saa vangla olla kindel, et X ei kuritarvita väljaspool vanglat töötades vangla usaldust ja käitub õiguskuulekalt. Kuivõrd vangla vastutab isiku eest, kelle ta väljaspoole vanglat lubab, peab vangla olema isiku õiguskuulekas käitumises veendunud. Praegusel hetkel teadaoleva info pinnalt on vanglal tekkinud kahtlused, mistõttu on põhjendatud peatada X-le väljaspool vanglat töötamiseks antud loa kehtivus distsiplinaarmenetluse ajaks.
2(6)
3-21-2243 Avalik huvi seisneb selles, et vanglas kinnipeetavate isikute üle teostataks järelevalvet ning soodustusi kohaldataks üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Kinnipeetava (kellele soodustuste kohaldamine on ajutiselt lõpetatud tema enda tegevuse tõttu; kellele on antud eelteave avavanglas kehtivast korrast ja selle rikkumise tagajärgedest; kellel on võimalik oma käitumist suunata, kuid ta seda ei tee) huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikku huvi hoida ära täiendavaid õigusrikkumisi. Kuna kinnipeetava üle järelevalve teostamine teenib avalikku huvi, ei ole haldusakti kehtivuse peatamine põhjendatud.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna Vangla 28.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1452 täitmise. X esitas 28.09.2021 Tallinna Vangla 28.09.2021 käskkirjale nr 5-1/21/452 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja ei saa 28.09.2021 käskkirja tulemusel distsiplinaarmenetluse ajal väljaspool vanglat tööl käia. Seda asjaolu ei ole võimalik ka hilisema taotleja jaoks positiivse vaide- või kohtuotsusega olematuks muuta. Vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, arvestades, et justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 967 lg 2 p 1 alusel antav kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise loa kehtivuse peatamise otsus on diskretsiooniotsus. Kui kinnipeetava suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus, ei ole töölkäimise loa kehtivuse ajutine peatamine sellega kaasnev automaatne tagajärg. VangS § 22 lg 1 alusel võib vanglateenistuse ametnik kohaldada kinnipeetavale tema nõusolekul soodustusi, sh liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega. Soodustuse kohaldamise eelduseks on kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ning piisav alus oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et taotleja suhtes on käimas distsiplinaarmenetlus, mille ajendiks oli teave, et taotleja on kuritarvitanud talle väljaspool vanglat töötamiseks antud luba ning lahkunud töölt enne käskkirjaga määratud aega. See, kas see teave on tõene ning kas kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud, tuleb välja selgitada distsiplinaarmenetluse käigus. Väljaspool vanglat töötamiseks antava loaga on kinnipeetavale antud eriline soodustus, mida saab võimaldada vaid siis, kui kinnipeetav on näidanud end igakülgselt usaldusväärsena. X selgituste kohaselt ei lahkunud ta Y OÜ-st enne kella 15.00, vaid umbes kell 15.04. Y OÜ töötaja EL, kes rääkis telefonis EP-ga, ei saanud X näha seetõttu, et X täitis tööülesandeid. EL kinnitas allkirjaga, et X lahkus 15.00. Pärast allkirja võtmist täitis X veel tööülesandeid (korrastas väljas prügikasti ümbrust). Samuti ei saa välistada, et EP ning Y OÜ kellad näitasid erinevat kellaaega. Tallinna Vangla on vastuses kohtule välja toonud, et X-l on 16.06.2021 distsipliinirikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus, mistõttu ei saa vangla olla kindel, et X ei kuritarvita väljaspool vanglat töötades vangla usaldust ja käitub õiguskuulekalt. Vaatamata eelnevale andis Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1441 X-le loa 27.09.2021 kell 08.15‒17.50 järelevalveta liikumiseks väljaspool vanglat tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning juuksurisse minemiseks. Järelikult pidas Tallinna Vangla võimalikuks, et X ei kuritarvita vangla usaldust. Samuti (võttes arvesse EP ettekannet ning X selgitusi) ei saa välistada täiendavate tõendite kogumiseta (enne selgituste saamist näiteks EL-lt), et tegu võis olla arusaamatusega, kuivõrd EP helistas Y OÜ-sse kell 14.53, s.o 7 minutit enne töölt lahkumise võimalust.
3(6)
3-21-2243 Asjas kogutud tõendeid arvesse võttes on võimalik, et X ei pane distsiplinaarmenetluse ajal toime uusi õigusrikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Laekunud teave loa kuritarvitamise kohta ei ole piisav, et asjaolude selgitamiseni töötamise loa kehtivus peatada. Põhjendatud on ka taotleja seisukoht, et taotleja ja Y OÜ kannavad majanduslikku kahju ajal, kui taotleja ei saa tööl käia.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Tallinna Vangla palub 13.10.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.10.2021 määrus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Õigus väljaspool vanglat töötamiseks ei ole absoluutne ‒ loa saavad vaid kinnipeetavad, kelle käitumise pinnalt on vanglal tekkinud usaldus, et nad ei pane toime uusi rikkumisi ning järgivad neile soodustuse osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kuivõrd vangla võtab kinnipeetava järelevalveta väljaspoole vanglat lubamisega riski, on vangla hinnanud ka X korra järgimist iseloomustavaid teisi andmeid. Teavet kogumis hinnates puudub vanglal olemasolevatele andmetele tuginedes veendumus, et X käitub väljaspool vanglat korda järgivalt. Halduskohus on määruses arvestanud vaid X suhtes 27.09.2021 koostatud ettekande nr 1-21-9406 alusel algatatud distsiplinaarmenetlust, jättes täielikult arvestamata käskkirjas kajastatud muud X käitumist iseloomustavad andmed. Arvestades, et X-l on kehtiv distsiplinaarkaristus 16.06.2021 toime pandud distsipliinirikkumise eest ning lisaks on tema suhtes käimas kaks distsiplinaarmenetlust, jääb ebaselgeks, missugustest tõenditest on võimalik järeldada, et X järgib väljaspoole vanglat tööle lubades korda. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik EP helistas 27.09.2021 kell 14.53 X tööandjale, kes kinnitas, et X-l oli lubatud varem lahkuda ning kinnipeetav on juba lahkunud. Seega lahkus X olemasoleva teabe kohaselt töölt vähemalt seitse minutit enne 24.09.2021 käskkirja nr 51/21/1441 p-s 3 sätestatud kellaaega. Eelnevast tulenevalt on piisavalt ainest, et kahtlustada X distsipliinirikkumise toime panemises. Kuna vangla vastutab väljaspoole vanglat lubatud kinnipeetavate eest, siis on järelevalve ja turvalisuse tagamise eesmärgist lähtuvalt oluline, et vanglal oleks igal ajahetkel ülevaade kinnipeetava asukohast. Kui kinnipeetav ei paikne kohas, kus ta käskkirja järgi peab olema, ei ole vanglal vajaduse tekkimisel võimalik kinnipeetavat kätte saada ning vanglal puudub võimalus kontrollida, kas kinnipeetav tegeleb lubatud tegevusega. Halduskohus ei ole arvestanud avalikku huvi. Avalik huvi on, et vanglas kinnipeetavate isikute üle teostataks järelevalvet ning soodustusi kohaldataks üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Seega on avalik huvi õigusrikkumiste ärahoidmiseks avavanglas toimepandud rikkumiste tuvastamise ja menetlemise ajal äärmisel kaalukas. Kohus ei ole põhjendanud, miks on X huvi distsiplinaarmenetluse toimetamise ajal väljaspool vanglat tööl käia kaalukam vangla vajadusest tagada ühiskonna turvalisus. Peatades Tallinna Vangla 28.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1452 täitmise, võtab kohus vanglalt kaalumisõiguse isiku usaldusvääruse osas ning sunnib järelevalveta väljaspoole vanglat lubama tööle isiku, kelle usaldusväärsuse osas on vanglal kahtlus.
9.X palub 21.10.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. X ei nõustu Tallinna Vangla väitega, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud arvestamata avaliku huvi. Avalik huvi on muu hulgas Y OÜ majanduslik olukord. Vaidlustatud käskkiri tekitab negatiivseid tagajärgi ettevõtte omanikule JN-le ja lisaks X-le. EP tahab taotlejat karistada, 4(6)
3-21-2243 mõeldes välja ettekandeid. EP on tegelenud taotleja ebaseadusliku jälitustegevusega. Vastustaja etteheited varem töölt lahkumise kohta on alusetud ja tõendamata. Taotleja lahkus enda käekella ja seinakella järgi alles 15.05. 14.09.2021 ettekande nr 1-21-8964 alusel alustatud distsiplinaarmenetlus on lõpetatud. 16.06.2021 rikkumist ei ole taotleja toime pannud (haldusasi nr 3-21-1579).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.X on esitanud koos 21.10.2021 vastusega määruskaebusele üheksa lisa (dtl 101‒124), mille haldusasja materjalide juurde lisamise soovi tuleb eeldada. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on asja õigemaks lahendamiseks põhjendatud võtta asja materjalide juurde EP 08.10.2021 e-kiri JN-le, JN ja EL 08.10.2021 e-kiri selgitustega EP-le (dtl 114‒116) ning 14.09.2021 ettekande nr 1-21-8964 14.10.2021 signeering (dtl 124). Ülejäänud tõendid on Tallinna Vangla esitanud asja materjalide juurde juba koos 11.10.2021 seisukohaga ja need on e-toimikus olemas.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
12.Halduskohus on õigesti jaatanud X-l esialgse õiguskaitse vajadust. Vaidlustatud käskkirja tulemusel ei saa X distsiplinaarmenetluse ajal väljaspool vanglat tööl käia. Seda asjaolu ei ole võimalik ka hilisema taotleja jaoks positiivse vaide- või kohtuotsusega olematuks muuta. Kahjunõude esitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse vajadust.
13.Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaiet ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Halduskohus on õigesti selgitanud, et VSKE § 967 lg 2 p 1 alusel antava kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise loa kehtivuse peatamise otsus on vangla kaalutlusotsus. Väljaspool vanglat töötamise loa peatamise osas on vanglal avar kaalutlusruum. X suhtes on 27.09.2021 ettekande nr 1-21-9409 alusel ja 28.09.2021 distsiplinaarmenetluse alustamise teatega alustatud distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks oli teave, et X on kuritarvitanud talle väljaspool vanglat töötamiseks antud luba, lahkudes töölt enne loas märgitud kellaaega, teavitamata sellest vanglat. Kas selline teave on tõene ning kas X on distsipliinirikkumise toime pannud, tuleb välja selgitada distsiplinaarmenetluse käigus.
14.Vaatamata eelnevale tuleb ringkonnakohtu hinnangul rahuldada Tallinna Vangla määruskaebus ja tühistada halduskohtu 12.10.2021 määrus järgnevatel põhjendustel.
15.Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on soodustus (VangS § 22 lg 1 lg 1), mida võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kinnipeetavate poolt väljaspool vanglat järelevalveta töötamise puhul esineb ülekaalukas avalik huvi uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Avalik huvi seisneb ka selles, et kinnipeetavate isikute üle teostataks järelevalvet ning soodustusi kohaldataks üksnes nendele kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja 5(6)
3-21-2243 täidavad neile määratud kohustusi. Kuigi distsiplinaarsüüteo toimepanemine ja kinnipeetava süü selgitatakse välja alles käimasoleva distsiplinaarmenetluse käigus, on oluline ennetavalt välistada uute võimalike distsipliinirikkumiste toimepanemine distsiplinaarmenetluse ajaks. Kui kinnipeetaval lasub distsipliinirikkumise kahtlus, on sellega seatud kahtluse alla ka tema usaldusväärsus ning soov hoiduda uute õiguserikkumiste toimepanemisest. Uute rikkumiste toimepanemise ohule viitab praegusel juhul lisaks X suhtes 28.09.2021 alustatud distsiplinaarmenetlusele ka asjaolu, et X-l on hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 1.7.2 rikkumise eest (kaebuse esitamine haldusasjas nr 3-21-1579 ei tähenda, et Tallinna Vangla 07.07.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/453 määratud distsiplinaarkaristus oleks õigusvastane) ning lisaks on kohtule teadmata distsiplinaarmenetluse tulemus, mis alustati 14.09.2021 ettekande nr 1-21-8964 alusel seoses Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 4.1 rikkumisega (asjas ei ole esitatud tõendeid, et see menetlus oleks lõpetatud kaebajale karistust määramata, vaid 14.09.2021 ettekandel nr 1-21-8964 on üksnes käsikirjaline märkus „asi lahendatud 14.10.2021“). Ohu realiseerumise vältimiseks on avalikes huvides mitte võimaldada X-l distsiplinaarmenetluse ajal väljaspool vanglat tööl käia.
16.Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et Tallinna Vangla 28.09.2021 käskkirjaga nr 51/21/1452 ei ole X-lt võetud täielikult õigust tööl käia, vaid sellega on peatatud töölkäimine kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Seega tuleb X osas distsiplinaarmenetlus lõpule viia hiljemalt 27.10.2021. Kui vaidlustatud käskkiri osutub hiljem õigusvastaseks, on X-l õigus nõuda sellega tekitatud varalise kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt. Samuti on oluline, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda väljaspool vanglat järelevalveta töötamist. Kuna tegemist on soodustusega, milleks kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust, ning kaebajale antud soodustuse kehtivus on peatatud ajutiselt, ei saa kaebaja õiguste riivet pidada ülemäära intensiivseks.
17.Kaaludes X õiguste riivet lühikese perioodi jooksul, suurt avalikku huvi uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning asjaolu, et väljaspool vanglat järelevalveta töötamine on kinnipeetava jaoks soodustus, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 12.10.2021 määruse ja teeb uue määruse, millega jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.