Tallinna Vangla karistas 07.07.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/453 kinnipeetav XXt noomitusega. Käskkirja kohaselt rikkus XX 16.06.2021 vestluses inspektor-kontaktisikuga Tallinna Vangla avavangla kodukorra punkti 1.7.2, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
2.XX esitas käskkirjale 08.07.2021 vaide, mis on Tallinna Vangla menetluses.
3-21-1579
3.XX esitas 12.07.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras 07.07.2021 käskkirja kehtivuse peatamist. Käskkiri on õigusvastane, sest taotleja ei ole käskkirjas ette heidetud viisil inspektorkontaktisikuga suhelnud. Ebatsensuurse ja häält tõstva eneseväljenduse kohta puuduvad tõendid. Seda kinnitab taotleja kambrikaaslane S.L. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest talle keelduti noomituse tõttu lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Lisaks mõjutab käskkiri ka teisi taotleja õigusi, nt vangistusseaduse (VangS) §-s 22 sätestatud soodustusi või §-s 74 sätestatud vabanemise ettevalmistusi. Taotleja ema on pöördumatult haige ega saa vanglasse tulla, kuid kohtumised temaga on vajalikud.
4.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette ära põhivaidluse, mille eduväljavaated on vähesed. Kuna distsiplinaarkaristus tuleb täitmisele pöörata kaheksa kuu jooksul selle määramisest, siis ei pruugi see esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ja vaide- ning kohtumenetluse läbimisel olla võimalik. Arvestada tuleb avaliku huviga tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Avavanglas viibiva kinnipeetava lubamist lühiajalisele väljasõidule reguleerib VangS § 32 ning tegemist ei ole õigusega, mida taotluse korral kinnipeetavatele tingimusteta võimaldatakse. Väljasõiduloa andmine on kaalutlusõigus ning kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu korral võib vangla väljasõiduloa andmisest keelduda. Tegemist ei ole automaatse keeldumise alusega, kuid tegemist on kaaluka asjaoluga loa andmise otsustamisel. XXl on võimalik emaga suhelda ka telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu.
5.Tallinna Halduskohtu 14.07.2021 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohtule ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära otsustamist esialgse õiguskaitse menetluses. Samuti ei nähtu kohtule, et käskkirja peatamata jätmisel oleksid taotlejale sellised tagajärjed, mille kõrvaldamine oleks pärast vaide- ja kaebemenetluse lõppu võimatu või oluliselt raskendatud. Vaidlus selle üle, kas käskkiri on õiguspärane ning taotleja pani käskkirjas viidatud teo toime lahendatakse sisulise vaidluse tulemusel, mitte vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Isegi kui peatada käskkirja kehtivus, siis on Tallinna Vanglal ikkagi kaalutlusõiguse tulemusel õigus taotlejat lühiajalisele väljasõidule mitte lubada. Sama on ka vastupidi, distsiplinaarkaristusele vaatamata on vanglal õigus lubada taotlejat lühiajalisele väljasõidule. VangS § 32 kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda lühiajalisele väljasõidule lubamist. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu on küll üheks väljasõiduloa andmisest keeldumise aluseks (vangla sisekorraeeskirja § 83 punkt 31) , kuid tegemist ei ole absoluutse keeldumise alusega, st see ei too kaasa olukorda, kus vangla võiks üksnes kehtivale distsiplinaarkaristusele viidates loa andmisest keelduda. Kaalutlusõiguse teostamist karistuse olemasolu ei välista. Arvesse tuleb võtta ka taotleja ema terviseseisundit (VangS § 32 lg 5). Ei saa järeldada, et käskkirja tulemuseks oleks igasuguste peresuhete katkemine. Taotlejal on 2(4)
3-21-1579 võimalik esitada vanglale taotlusi emaga kohtumiseks lühiajalistele väljasõitudele saamiseks. Kui esinevad uued asjaolud, nt ema tervise järsk halvenemine, tuleb vastustajal seda uue taotluse menetlemisel arvesse võtta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 22.07.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2021 määrus ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi arvestanud ega taotluse väidetele vastanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustata ette ära põhivaidluse tulemust. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustata ära, et taotleja lubamatult ei käitunud. Halduskohus ei hinnanud taotleja ema tervislikku seisundit. Ema haigus on erandlik asjaolu, mille tagajärjeks võib olla ootamatu surm. Avavanglas viibivaid kinnipeetavaid ei lubata halduspraktika järgi lühiajalisele väljasõidule vähemalt neli kuud distsiplinaarkaristuse määramisest. Sellises olukorras on suur oht, et taotlejal ei ole võimalik oma emaga rohkem kohtuda. 07.07.2021 käskkirjaga keelduti juba taotlejat lühiajalisele väljasõidule lubamast.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebuse esitaja esitas koos määruskaebusega OÜ Kristiine Perearstid 31.07.2020 tõendi nr 5000 taotleja ema terviseseisundi kohta. Ringkonnakohus võtab selle tõendi HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel haldusasja juurde. Tõend omab asja lahendamisel tähtsust, selle esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.
9.Taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei ole põhjust täiel määral eitada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamise korral ei ole võimalik lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise otsustamisele sellisele distsipliinirikkumisele ja määratud distsiplinaarkaristusele tugineda. Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisel tuleb arvesse võtta erinevaid asjaolusid ning neist ühe äralangemine võib mõjutada tehtavat otsustust.
10.Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole praeguses menetlusetapis põhjust pidada perspektiivituks. Vaidemenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas taotleja pani ette heidetava distsiplinaarsüüteo toime.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustata ette ära kogu põhivaidluse tulemust. Noomitusega distsiplinaarkorras karistamise korral saab taotleja noomituse esialgse õiguskaitse kohaldamisel küll esialgse õiguskaitse lõppemise järel ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel vaidemenetluse ajaks saab eeldada, et esialgne õiguskaitse lõppeb enne VangS § 65 lg-s 6 nimetatud kaheksakuulise tähtaja möödumist, kuid arvestada tuleb sellega, et käskkirja kehtivuse peatamise korral ei kaasne taotlejale vaidemenetluse ajal selliseid tagajärgi, mis kaasneksid karistuse kehtima jäämisel. Piirangud, mis kaasnevad karistuse määramise järel, langevad esialgse õiguskaitse tulemusel osaliselt ära. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta 3(4)
3-21-1579 jooksul distsiplinaarkaristuse määrusest arvates. See tähtaeg ei katke ega pikene esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu. Distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaeg ei sõltu sellest, millal pöörati karistus täitmisele või millal langes VangS § 65 lg-te 4 või 6 alusel ära selle karistuse täitmisele pööramise võimalus (L. Madise. § 65 kommentaar 4.2 – L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2009, lk 131). Karistuse tagajärgede realiseerimine on oluline avalik huvi, mis mõjutab tõhusamalt kinnipeetavaid distsipliini järgima ja rikkumistest hoiduma.
12.Avaliku huvi kaalukus ja taotlejale kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamise võimalused – telefonitsi ja kirja teel emaga suhtlemine, loa andmine lühiajaliseks väljasõiduks vaatamata noomituse määramisele VangS § 32 lg 5 alusel – õigustavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Halduskohus selgitas õigesti, et taotleja ema tervislikku seisundit tuleb lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel arvesse võtta sõltumata distsiplinaarkaristuse olemasolust. Vaie tuleb lahendada 30 päeva jooksul selle edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile (VangS § 11 lg 7), seega hiljemalt 09.08.2021. Taotleja ei ole ära näidanud, et tema ema tervis oleks järsult halvenenud just vaidemenetluse ajal. Isegi kui see nii on, tuleb vanglal võtta seda VangS § 32 lg 5 alusel loa andmisel arvesse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine, nagu halduskohus õigesti selgitas, ei anna taotlejale kohest võimalust saada lühiajaliseks väljasõiduks luba.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.