Korrakaitse › Vanglad

3-21-2774 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2774 Burger Kingi ja Goldtime’i ukse eest mööda aatriumi suunaga Prisma poole. Kell 15.54 liikus kinnipeetav X keskuse aatriumis (infolaua juures) suunaga keskuse keskmise ukse poole, et väljuda keskusest. Seega ei ole kaebaja väide, et töölt lahkudes näitas Y OÜ-s olev seinakell ja tema käekell kellaaega 15.00 ning ta lahkus töölt kell 15.03–15.05, eluliselt usutav. Kuna kinnipeetav viibis Rocca al Mare keskuses juba 14.50, ei vasta tõele tema väide, et tegemist on mõneminutilise kellaaegade erinevusega. Kinnipeetav peab ise hoolitsema selle eest, et tema käekell näitaks tegelikku ja õiget kellaaega. Kinnipeetavat on ka 2019. a karistatud kahel korral distsiplinaarkorras (praeguseks on need küll kustunud) seoses kellaaegadest mittekinnipidamisega (väljasõidul viibides ei helistanud õigel ajal vanglasse ning öörahu ajal majandusruumis käimine), seega peaks talle olema selge, kui oluline on õigest ajast kinnipidamine. Samuti selgus menetluse käigus, et kaebaja ei liikunud töölt kauplusesse Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p-s 4 toodud marsruudil. Kaebaja ei teavitanud 27.09.2021 esimesel võimalusel soodustuse käskkirjas lubatud tegevuste muudatustest. Avavanglas toimub intensiivsem kinnipeetavate vabanemiseelne taasühiskonnastamine ja väga suurt rõhku pannakse distsipliinile ja korra järgimisele, et soodustada kinnipeetavate edaspidist õiguskuulekat käitumist. Praegusel juhul on kinnipeetav kuritarvitanud vanglateenistuse usaldust, kuna ei täitnud temale pandud kohustust, mis oli seotud väljaspool vanglat liikumise käskkirja rikkumisega. Tuvastatud on, et kinnipeetav pani toime raske distsiplinaarsüüteo (soodustuse käskkirja rikkumine, sh valel ajal vales kohas viibimine). Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse distsiplinaarrikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust teda mõjutada õiguskuulekamalt käituma. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendava asjaoluna arvestatakse seda, et kinnipeetav ei tunnista rikkumise toimepanemist ja töölt varem lahkumist, vaid väidab sihikindlalt, et lahkus töölt kell 15.04–15.05. See tähendab, et kinnipeetav valetab vanglale, püüdes sellega päästa ennast distsiplinaarvastutusest. Samuti arvestatakse raskendava asjaoluna seda, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 07.07.2021 määratud noomitus selle eest, et kinnipeetav kasutas inspektor-kontaktisik EP-ga suheldes ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Noomitusega karistamine on väheefektiivne ja liiga leebe karistus, kuna tegemist on teadlikult ja tahtlikult toime panudud rikkumisega, mida kinnipeetav ise ei tunnista. Kinnipeetavat ei ole ka otstarbekas karistada töölt eemaldamisega kuni üheks kuuks, kuna tal on 18.04.2021 seisuga tasumata hagisid summas 52 842,59 eurot. Ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine ei ole samuti otstarbekas, kuna võib halvendada suhteid lähedastega. Samuti ei ole otstarbekas karistada kinnipeetavat isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamisega kuni 45 päevaks, kuna see ei ole eesmärgipärane toime pandud rikkumise eest ning see ei heidutaks kinnipeetavat piisaval määral.

3-21-2774 toimepanemist ja väidab järjekindlalt, et tema ei ole varem töölt lahkunud. Rikkumist arvesse võttes puudub avavanglal usaldus kinnipeetava suhtes ja on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav võib jätkata ka edaspidi õigusrikkumiste toimepanemist. Seega ei vasta kaebaja tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale. Kinnipeetaval on veel üks distsiplinaarkaristus. Lisaks on kaebaja ka 20.12.2019 käskkirja alusel paigutatud kinnisesse vanglasse seetõttu, et ta viibis valel ajal vales kohas. Seega oli ta teadlik, et kellaaegadest ja reeglitest kinnipidamine on tema kohustus. Kinnipeetav ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud. Kinnipeetav ei vasta täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 nõuetele.

3-21-2774 käskkirja. Vangla sisekorraeeskirja § 17 lubab teha otsuse ainult VangS § 63 lg 4 alusel. Seega on see haldusakt tühine ja ebaseaduslik. Menetleja on jätnud käskkirja märkimata VangS § 64 lg 4, mille alusel oleks inspektor-kontaktisik võinud otsustada kaebajale käskkirja vormistada. Samuti puudub käskkirjas paragrahv katseaja määramise aluse kohta. Menetleja on esitanud menetluses valeandmeid, sest ettekandes on EP väitnud, et helistas Y OÜ-sse kell 14.53. Menetlusdokumentide hulgas olevalt fotolt on aga näha, et telefonil oli kellaaeg 14.54. Kaebajal puudus loogiline ja mõistlik põhjus lahkuda töölt 3–5 minutit varem. Kaebaja on iga päev korrektselt tööl käinud ja kogemus kinnitab, et kellaaeg on alati õige olnud. Kaebaja lahkus käskkirjas ettenähtud ajal kell 15.00, mida kinnitas ettevõttes olev seinakell ja seega käitus kaebaja vastavalt mõistliku inimese tavapärasele käitumisele. Menetleja EP on alusetult nimetanud kaebajat valetajaks. Kaebaja võrdles 27.09.2021 hommikul tööle tulles kell 09.00 oma käekella Y OÜ seinakellaga, mis näitas sama aega. Alguses oli kaebaja käekell spordikotis ja ta pani kella käele alles pärast kellapoes käimist. Kui kaebaja oleks tahtnud töö juurest varem lahkuda, oleks ta seda avavanglalt küsinud. Ka vastustaja ei ole viidanud, miks kaebaja oleks pidanud tahtma varem lahkuda. Hiljem sai kellaaegade mittevastavus kinnitust. 2020. a oktoobris või novembris oli analoogne juhtum teise kinnipeetavaga, kes lahkus töölt vähemalt 5 minutit enne ettenähtud aega, kuid temale tehti noomitus ja teda ei paigutatud kinnisesse vanglasse. Avavanglas peab olema ühesugune praktika. Väidetav varasem lahkumine on ka ajaliselt olematu. Kaebaja sõitis iga päev Rannamõisast Rocca al Maresse 3 või 4 minutit. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et Google Mapsi andmetel kestab sõit Rannamõisast Rocca al Maresse 12–18 minutit. Google Mapsi rakenduses on erinevatel kellaaegadel ka erinev ajakulu. Kaebaja on käinud Rannamõisa aiasalongis tööl 7 kuud ja on täitnud kõiki kohustusi ning pole rikkunud keelde. Kaebaja liikus Rannamõisa aiasalongist Rocca al Mare kaubanduskeskusesse, oli kättesaadav töökohas ettevõtte kellaaja järgi kella 15.00-ni ja tuli ettenähtud ajaks (kell 17.50) avavanglasse tagasi, võttes nii tööandjalt kui ka juuksurisalongist registreerimislehele saabumise ja lahkumise ajad. Käskkirjas ei ole väidetavat ekslikku ajanäitu ja lahkumise põhjust analüüsitud. Isegi kui kaebajat on varem karistatud kellaaja kohustuse täitmata jätmise eest, ei saa ainuüksi varasema samalaadse rikkumise toimepanek olla aluseks isikule teo omistamisel. Praeguseks on kaebaja 2019. a distsiplinaarkaristused kustunud ja nendega ei saa kinnipeetava negatiivset kohtlemist põhjendada. Ei ole tõendatud, et Rocca al Mare keskuse kell oli õige. Ka Rocca al Mare keskuse väidetavad fotod ei tõenda midagi, sest neil puuduvad kellaajad ja kuupäevad. Ei ole välistatud, et fotosid on moonutatud, et kaebaja süüd tõendada. Kui kaebaja lahkus Rocca al Mare keskusest väidetavalt kell 15.56, jääb arusaamatuks, kuidas jõudis kaebaja Odra tänavale juuksurisse juba kell 16.05. EP oli nii ettekande koostaja, menetleja kui käskkirja ja vaideotsuse koostaja, mis seab kahtluse alla tema erapooletuse, kuna menetlejal tekib iga menetlusega psühholoogiline side ja ta tahab teha endale sobiva otsuse. EP on kaebaja kontaktisik, kes on juba 2019. a-st kaebaja vastu negatiivselt häälestatud, sest talle ei meeldi kaebaja hulgalised kaebused ja taotlused. Määratud karistus ei ole proportsionaalne, sest kaebajale määrati maksimaalse võimaliku katseajaga 3 ööpäeva kartserit. Distsiplinaarmenetluses võib karistust kasutada äärmuslikel juhtudel. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Piisanud oleks ka suulisest hoiatusest. Kaebaja oleks saanud teha oma käitumises korrektuure ja järgida kehtivat korda ilma karistuse kohaldamiseta ja kinnisesse vanglasse paigutamiseta. Kaebaja on saanud Andmekaitse Inspektsiooni kaudu avavangla üksuse juhi 28.02.2020 e-kirja, mida vangla ei tahtnud kaebajale

5(15)

3-21-2774 vabatahtlikult väljastada. Nimetatud e-kiri kinnitab selgelt, et esimese rikkumise puhul tuleb teha suuline hoiatus ning alles järgmine samalaadne rikkumine tuleb fikseerida ettekandega. Jõustunud kohtuotsuse alusel tuleb kaebajal oma lapsele iga kuu 260 eurot arvele kanda, aga kinnises vanglas ei ole see võimalik, sest toidujagajana saab kaebaja palka ainult 40–50 eurot ning kaebajal tekivad iga kuu võlad. Avavangla soov on kaebaja perekondlikku olukorda järjepidevalt halvendada, mis ei tohiks olla vangistuse eesmärk.

3-21-2774 tähendaks see ligi pooletunnist erinevust tegeliku ajaga. Arvestades, et distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite kohaselt alustas kaebaja Rocca al Mare keskuses asuvas Prisma kassas sisseostude sooritamist kell 15.44 (kassatšekil olev kellaaeg) ning liikus Rocca al Mare keskuse väljapääsu poole kell 15.54 (videosalvestise kellaaeg), tähendaks see kaebaja väidete õigsust eeldades, et kaebaja kell näitas Rocca al Marest lahkudes kellaaega 16.24. Kuivõrd Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p-st 6 nähtuvalt oli kaebajal broneeritud juuksuri aeg kella 16.00-st, ei oleks ta sel juhul ilmselgelt enam kaubanduskeskuses viibinud. Eelnev tõendab veenvalt, et kaebaja kell näitas adekvaatset aega ning seega oli kaebaja töölt varem lahkumisest teadlik. Olenemata sellest, millist aega võis näidata Y OÜ seinal olev kell, oli kaebajal kohustus enne töölt lahkumist tegelikus kellaajas veenduda. Kuivõrd kaebajal oli olemas isiklik käekell, oli kaebajal hõlpsasti võimalik kellaaega kontrollida. Kaebaja väide, et Tallinna Vangla on fotod võltsinud, ei vasta tõele. Forus Security AS-i vastuses kohtunõudele esitatud failide infost nähtuvad turvakaamera pildi aja andmed. Kaebaja perekondlikud asjaolud ei puutu praegusesse kohtumenetlusse, mistõttu Tallinna Vangla ei pea vajalikuks seisukoha võtmist.

3-21-2774 juhtimist (suulise märkuse tegemist ja selgitamist) ning kui see ei avalda mõju, siis rikkumise fikseerimist ettekandega. Kõik head ettepanekud, mida oleks lihtne rakendada ja jälgida on teretulnud, et vältida olukorda, kus kuni 10 erinevat ametnikku juhivad kp tähelepanu ja teevad suulisi märkusi, aga ühtegi ettekannet ei vormistata.“ Nimetatud e-kiri ei ole siduva tähendusega ametnikule, kes konkreetset distsiplinaarasja menetleb. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord on sätestatud õigusaktides, eelkõige VangS-s. Õigusaktidest ei tulene keeldu määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus esimese avastatud rikkumise eest. TS 28.02.2020 e-kiri ei ole ülimuslik ühegi õigusakti suhtes. Tegemist on asutusesisese juhisega töö paremaks korraldamiseks. Lisaks võib e-kirja tervikuna lugedes järeldada, et selle mõte on vältida olukordi, kus kinnipeetav saab rikkumise kohta mitu suulist märkust, kuid ettekannet distsipliinirikkumise kohta ei vormistata. On kaheldav, et 28.02.2020 e-kiri laieneb ka väljaspool vanglat toime pandud rikkumistele. Kuna TS on allkirjastanud 26.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/516-6, võib eeldada, et ta ei pidanud 28.02.2020 e-kirjaga silmas seda, et esimesele rikkumisele tuleb alati reageerida suulise märkuse tegemisega ja hoiduda distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja on palunud kohtul otsustada, millise kella järgi kaebaja töölt lahkuma peaks. Lähtuda tuleb Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirjast nr 5-1/21/1441, mis reguleeris väljaspool vanglat töötamist. Selles ei ole reguleeritud, millisest kellast kaebaja tööaja järgimisel lähtuma peab, sest lähtuda tuli kellaajast. Kellaaeg on objektiivne fakt ja samas ajatsoonis ei saa korraga olla kahte õiget kellaaega. Kui üks konkreetne kell näitab kellaaega, mis ei vasta tegelikule kellaajale, on isik lähtunud valest kellaajast. Olemasolevad tõendid kinnitavad, et kaebaja lahkus töölt enne kella 15.00 ja tegemist ei olnud mõne minuti küsimusega, nagu kaebaja on väitnud. Inspektor-kontaktisik EP helistas 27.09.2021 kell 14.53 Y OÜ kontaktnumbril ning soovis rääkida kaebajaga. Telefonivestluse toimumist kinnitavad EP 27.09.2021 ettekanne nr 1-21-9406 ja foto telefonist, mille ekraanil on näha, et kõne Y OÜ kontaktnumbrile toimus kell 14.54. On usaldusväärselt tõendatud, et telefonikõne toimus enne kella 15.00. EP suhtles telefoni teel F-ga. Telefonist kinnitati, et kaebaja on juba töölt lahkunud. Kui kaebaja parkis sellises kohas, mida kontori juurest näha ei ole, siis polnudki tööandjal võimalik kindel olla, kas kaebaja oli juba lahkunud või mitte. Õigel kellaajal töölt lahkumise kasuks räägivad üksnes kaebaja enda väited ning kaebaja väljasõidutunnistuse registreerimisleht, kus on märgitud, et kaebaja lahkus 27.09.2021 töölt kell

3-21-2774 kaubanduskeskuses ja tema auto sugust autot parklas. Forus Security AS esitas 15.02.2022 kohtule kolm pildifaili: „Aatrium (192.168.10.51) 2021-09-27 14-50-42.373.jpg; Aatrium 192.168.10.51) 2021-09-27 14-52-24.817.jpg; Omniva pakiautomaadid (192.168.10.47) 202109-27 15-58-57.697.jpg. Esimesed kaks faili on olemas ka distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas. Failide pealkirjadest nähtub nendel kujutatu kuupäev ja kellaaeg. Failide pealkirjades sisalduvad kellaajad on kooskõlas nende kellaaegadega, mis on kajastatud EP menetlustoimingu protokollis. Kuna Forus Security AS-l puudub kaebaja distsiplinaarasja lahenduse vastu huvi, puudub alus arvata, et failide pealkirjadest nähtuvad piltide tegemise kellaajad oleksid muudetud või võltsitud. Lisaks ei ole usutav, et EP fikseeris turvakaamera salvestiselt nähtu teadlikult valesti. Distsiplinaarasja lõpplahendusest ei sõltu EP jaoks midagi olulist, mis võiks teda kallutada sellise otsuse tegemise poole, millega kaebaja tunnistatakse süüdi distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Kuna on tõendatud, et kaebaja sisenes Rocca al Mare kaubanduskeskusesse juba kell 14.50, pidi ta olema enne kella 15.00 töölt lahkunud. Rakenduse Google Maps kuvatõmmise kohaselt on vahemaa kaebaja töökoha ja Rocca al Mare kaubanduskeskuse vahel 8,7 km ning ajakulu tavapäraselt 12–18 minutit. Kaebaja väitel sõitis ta töökohast Rocca al Mare kaubanduskeskusesse mitte rohkem kui 4 minutit. Ilma kiirusepiiranguid rikkumata ei ole see võimalik. 8,7 km läbimiseks 4 minutiga peaks sõitma kiirusega umbes 131 km/h. Google Mapsi rakenduse andmetel on vaidlusalusel teel kiiruspiirang vaheldumisi 50 ja 70 km/h. Kui läbida kogu distants kiirusega 70 km/h, peaks ajakulu olema u 7 minutit, kiirusega 50 km/h aga u 10 minutit. Liikluskorraldust reguleerivaid märke ja muud liiklust arvesse võttes on Google Mapsi prognoositav minimaalne ajakulu 12 minutit eluliselt usutav. Selleks, et siseneda Rocca al Mare kaubanduskeskusesse kell 14.50, pidi kaebaja alustama töökohalt sõitu u 12 minutit varem. Seega pidi kaebaja olema töölt lahkunud juba kell 14.38, mis on rohkem kui 20 minutit enne lubatud aega. Kaebaja on seisukohal, et töölt varem lahkumine ei ole temale etteheidetav, sest kaebaja lähtus kellaajast, mida näitas töö juures olev seinakell ja kaebaja väitel näitas see kellaaega 15.00. Sealjuures oli kaebaja samal hommikul kell 09.00 võrrelnud enda käekella seinakellaga ja siis näitas seinakell sama kellaaega. Seega pidi seinakellaga päeva jooksul midagi juhtuma, et see näitas kellaaega 15.00, enne kui kell oli tegelikult saanud 15.00. Menetleja EP helistas 28.09.2021 uuesti Y OÜ-le ja see kõne on 28.09.2021 menetlustoiminguna protokollitud. Telefonikõne käigus küsis EP tööandjalt, kas töökohal on seinakell, mida kaebaja vaadata võis. Tööandja kinnitas, et üks seinakell on ees ruumis kassade juures, kuid see seisis ning selle patarei vahetati alles 28.09.2021 hommikul. Y OÜ aednik C on kaebusele lisatud kirjalikes selgitustes väitnud, et kaebaja lahkus töölt kell 15.00 (ekslikult on viidatud kuupäevale 24.09.2021). Enne lahkumist palus C kaebajal teha korda prügikasti ümbrus ja ära viia prügi. Samas on C kinnitanud, et toas olev seinakell vedas neid alt ja näitas aega valesti, millest tekkis arusaamatus. Tunnistajana kohtuistungil antud ütlustes väitis C, et tema on seinakellal kaks korda patareisid vahetanud, kuid ei olnud kindel, kas 27.09.2021 oli juba patareisid vahetatud. Kaebaja väidab, et 27.09.2021 hommikul nägi ta seinakellal kellaaega 09.00 ja samal päeval hiljem kellaaega 15.00. Kuna on tõendatud, et kaebaja pidi olema töölt lahkunud enne kella 15.00, ei saanud seinakell olla seisma jäänud 15.00 peale, sest kell ei saa jääda seisma kellaaja peale, mis ei ole käimasoleval päeval veel saabunud. Seega ei saa olla veendunud, et töö juures olev seinakell oli täpselt 15.00 peale seisma jäänud, et see oleks võinud kaebajat segadusse ajada. Ka juhul, kui töö juures olev kell ei ole töökorras, ei tähenda see, et töölt lahkumiseks kehtestatud kellaaega ei pea järgima, vaid õige kellaaeg tuleb välja selgitada muul viisil. Kaebajal oli õige kellaaja tuvastamiseks olemas mõistlik võimalus. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ja kaebaja enda seisukohtadest nähtub, et kaebajal oli olemas käekell. Kaebaja on 9(15)

3-21-2774 selgitanud, et alguses oli tema käekell spordikotis ja ta pani selle käele alles Rocca al Mare keskuses pärast kellapoes käimist. Seega ei kasutanud kaebaja tööl viibides täiendavat võimalust veenduda õiges kellaajas. Tagantjärele pole enam võimalik tõendada, mis kellaaega kaebaja käekell oleks näidanud, kui ta oleks seda töö juures kasutanud. Tuleb nõustuda Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjas nr 5-2/21/625 avaldatud seisukohaga, et kinnipeetav peab ise hoolitsema selle eest, tema käekell näitaks tegelikku ja õiget kellaaega. Kuna töö juures olid arvutid, oli kaebajal võimalik ka kolleegi käest arvuti näidatavat kellaaega üle küsida, enne kui ta töölt lahkus. Reeglina näitavad internetiga ühenduses olevad seadmed kõige täpsemat kellaaega. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on distsiplinaarsüütegu kaebajale etteheidetav, sest kaebajal oli mõistlik võimalus valel kellaajal töölt lahkumist vältida. Tallinna Vangla on 22.10.2021 käskkirjas põhjendanud karistuse valikut sellega, et tegemist on raske distsiplinaarsüüteoga. Tallinna vangla põhjendused selle kohta, mida võeti karistuse määramisel arvesse ja miks karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks katseajaga 6 kuud, on asjakohased. Kaebajale kõige pikema katseaja kohaldamist (VangS § 65 lg 2) ei saa pidada ebaproportsionaalseks, võttes arvesse, et toime pandud distsiplinaarsüütegu on raske ja kaebajal on olemas varasem kehtiv distsiplinaarkaristus. Teistele avavangla kinnipeetavatele määratud distsiplinaarkaristused ei ole praegusel juhul asjakohased, sest igale distsiplinaarsüüteole määratakse karistus vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele. Ei ole mõeldav varasemate pealtnäha sarnaste juhtumite kõrvutamine praeguse juhtumi asjaoludega, et välja selgitada, mis peaks olema õiglane distsiplinaarkaristus praeguses asjas. Kaebaja on viidanud juhtumile, kus kinnipeetav lahkus töölt 5 minutit varem. Kuna praeguses asjas on tuvastamist leidnud, et kaebaja lahkus töölt rohkem kui 5 minutit varem, ei ole need võrreldavad juhtumid. Lisaks pole teada muud olulised asjaolud, näiteks teise kinnipeetava varasemad kehtivad distsiplinaarkaristused ja see, kas ta võttis süü omaks. Seega on Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/625 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna 22.10.2021 käskkiri on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks ja tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka Tallinna Vangla 26.11.2021 vaideotsus nr 5-15/21/516-6. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjas nr 5-1/21/1686 on selgitatud, et võttes arvesse distsiplinaarmenetluses tuvastatud kaebaja toimepandud rikkumist, puudub avavanglal usaldus kinnipeetava suhtes ning on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav võib jätkata ka edaspidi õigusrikkumiste toimepanemist; ühtlasi ei vasta ta seega tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale. Seega on põhjendatud kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamine. Kuna Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/625 on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 01.11.2021 käskkiri nr 5-1/21/1686 ja selle peale esitatud vaiet lahendav 06.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/528-3. Kaebaja on 17.02.2022 täiendavas seisukohas märkinud, et on jõustunud kohtuotsus, mille alusel tuleb kaebajal iga kuu lapsele 260 eurot arvele kanda, kuid kinnises vanglas töötades ei ole see võimalik. Kuna kaebaja mainis kohtuotsuse jõustumist alles 17.02.2022, võib eeldada, et vaidlusaluste haldusaktide tegemise ajal ei olnud nimetatud kohtuotsus veel jõustunud. Seega ei saanud Tallinna Vangla selle asjaoluga ka arvestada. Kuna ükski vaidlustatud haldusakt tühistamisele ei kuulu, puudub alus ka Tallinna Vangla kohustamiseks teha uus otsus, millega paigutada kaebaja tagasi Tallinna Vangla avavanglasse edasist karistust kandma.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-2774 Halduskohus ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning on hinnanud tõendeid valikuliselt. Halduskohus on tuginenud tõendamata ja ebaõigetele faktidele Rocca al Mare keskuse fotodel, lisaks puuduvad videosalvestised, kellaajad ja kuupäevad. See on vastuolus süütuse presumptsiooniga, kuna kõik tõendamata kahtlustused ja väited tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. VangS §-i 63 ei või kohaldada juhul, kui menetleja peab rikkumise toimepanemist tõenäoliseks, kuid mitte tõendatuks. Kaebaja ei pea oma süütust tõendama. Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud, sest ta lahkus töökohalt kell 15.00 või isegi 8–9 minutit hiljem. Seda kinnitavad kohtuistungil tunnistajate C ja F antud tunnistused. Kaebaja karistamise tegelik põhjus on see, et menetleja EP on teatud erimeelsuste pärast kaebaja peale pahane. Menetleja oleks pidanud Rocca al Mare keskuses videosalvestistega tutvumisel taotlema nende alleshoidmist või oleks pidanud selle teisele teabekandjale ülekantuna säilitama. Menetleja pidi ette nägema, et kaebaja võib kohtusse pöörduda, kuna kaebaja teeb seda sageli. Samuti oleks pidanud turvaettevõte videosalvestisi säilitama (vt turvaseaduse § 11, § 17 lg 2). Need videosalvestised tõendavad, et kaebaja jõudis keskusesse kell 15.10–15.15. EP oli huvitatud nende kustutamisest ja võltsimisest, et kaebaja süüdi tunnistada. Vangla ja Forus Security AS seisavad üheskoos turvalisuse eest, seega nad suhtuvad kinnipeetavatesse negatiivselt. Seetõttu võib arvata, et turvaettevõte eelistab vangla huve kinnipeetava huvidele. Ka olemasolevatel fotodel puuduvad kuupäevad ja kellaajad. Halduskohus jättis tähelepanuta kohtuistungil antud F kinnituse, et kui EP helistas, läks ta kaebaja autot selle tavapärasel parkimiskohal vaatama ning pärast lühikest vestlust kliendiga siseruumi tagasi tulles oli kell 15.05. Majast auto tavapärase parkimiskohani on vaid 10 meetrit, mille läbib sekunditega. Lisaks kinnitas C kohtuistungil, et kellaajal ei olnud veel nulle lõpus – loogiliselt võttes pidi sel juhul kell kohe saama 15.00 – ja ta palus kaebajal veel aidata prügi ära koristada. Kaebaja tõstis ka suured ja rasked lilled välialalt aeda sisse. Pärast neid töid oli Ci ütluste kohaselt möödunud 7–8 minutit. Kaebaja kloppis veel sõiduautol 4 jalamatti puhtaks, mis võttis vähemalt 1 minuti aega. Lisaks teadsid tema töökohal kõik, et kaebaja ei tohi sel päeval lahkuda enne ettenähtud kellaaega. Kaebaja on vajalik töötaja ja tema tööandja huvides ei oleks tema töölt eemaldamine. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja töökohas olnud seinakell ei saanud jääda seisma kell 15.00. Ka menetleja tõi välja selle, et Y OÜ juhatuse liige vastas, et kassade juures olev seinakell seisis ja sellel vahetati patarei alles 28.09.2021. Seega ei ole tõendatud, et kõnealune kell jäi seisma 27.09.2021, vaid see võis juhtuda õhtul, öösel või 28.09.2021 hommikul. Lisaks selgitas kaebaja istungil, et ta võrdles oma käekella ka töö juures oleva seinakellaga hommikul kell 9.00 ja lõuna ajal u kell 11.30 ning siis olid kaebaja käekella ja seinakella näidud ühesugused. Järgmisel päeval vanglas ajanäite võrreldes selgus, et kaebaja käekella näit ühtis vangla seinal oleva kella omaga, kuid EP kella näit erines 2 minutit ja 30 sekundit. Kaebaja ostutšekilt nähtub ostu sooritamise kellaaeg 15.44, seega ei ole loogiline, et kaebaja astus keskusest väidetavalt välja alles 15.56. Kohtuistungil selgitas EP, et ka tema ei saa aru, kuidas jõuab Rocca al Mare keskusest 9 minutiga Odra tänavale juuksurisse. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et distsiplinaarasja lõpplahendusest ei sõltu EP jaoks midagi olulist. EP-le ei meeldi see, et kaebaja esitab rohkelt kaebusi ja teeb pöördumisi. Samuti oleks juhul, kui menetleja ei suuda kaebaja süüd tõendada, oht, et teda ennast karistatakse. Ka üksuse juht C ei ole erapooletu, sest kaebaja esitas 2019. a prokuratuuri ühe kuriteoteate, mida ei võetud menetlusse. Lisaks on kaebajat võrreldes teiste rikkumisi toime pannud kinnipeetavatega koheldud ebavõrdselt. TS 28.01.2020 e-kiri kohaldub avavanglas kõigile. Kui vangla tegutseb kindlate haldusesiseste reeglite järgi, ei tohi nendest kellegi ebavõrdseks kohtlemiseks kõrvale kalduda. Kui sel kirjal

11(15)

3-21-2774 ei oleks tähtsust, on arusaamatu, miks vangla ei olnud nõus seda kohe kaebajale väljastama, vaid ta pidi selleks Andmekaitse Inspektsiooni poole pöörduma. Ei ole õige, et ametnik võib oma koostatud käskkirjas ilma karistamata vormivigu teha. Ka ebapiisav tõendite kogumine on menetlusviga ja selle tulemuseks võib olla ebaõige otsuse tegemine. Vaidlusalusel haldusaktil on kaebajale eriti rasked tagajärjed, sest see piirab tema suhtlust lähedastega ja ei luba töötada väljaspool vanglat. EP on distsiplinaarmenetluses vigu teinud, olles erapoolik ja rikkudes uurimiskohustust, kui kogus tõendeid valikuliselt ja moonutas neid. Karistuse määramisel ei ole arvestatud, et kaebaja ei saa lapsele elatist maksta. Kinnises vanglas on toidujagaja palk 100–120 eurot, Y OÜ-s oleks see aga olnud 800–900 eurot kuus. Menetleja oli sellest asjaolust teadlik, sest lapse elatise üle peetav kohtumenetlus algas juba 2019. a mais. Avavanglas viibides oleks kaebaja saanud oma last külastada ja käia abistamas oma haiget ema. Lisaks on õiguskirjanduses avavanglasse paigutamise puhul rõhutatud kinnipeetava resotsialiseerimistahet, mis kaebajal on väga suur. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu hinnanguga, et juhtum, kus üks kinnipeetav lahkus töölt 5 minutit varem, ei ole kaebaja juhtumiga võrreldav. Nimetatud juhtumi puhul oli kirja pandud 5 minutit seetõttu, et siis avastati, et kinnipeetavat ei ole enam töö juures. See, millal kinnipeetav tegelikult töölt lahkus, ei ole teada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2774 15.00 (25.04.2022 kohtuistungi helisalvestis, kell 10:29–10:32). Nendest ütlustest ei selgu näiteks, kui palju aega enne EP telefonikõnet oli F väljasõidutunnistuse registreerimislehele allkirja andnud. Kaebaja küsimusele, mis kell ta töölt lahkus, vastas C, et kindlasti ei olnud kell veel 15:00, see oli mingisugused minutid varem; ta nägi, et arvuti nurgas oleval kellal ei olnud veel nulle lõpus ning seega palus ta kaebajal veel sodi kokku pühkida jms, mis eeldatavasti võttis 5–8 minutit aega; samuti eeldas ta, et kaebaja tegi palutu ära. C selgitas seejuures, et ta ei näinud kaebaja autot ega kaebajat oma auto juures (25.04.2022 kohtuistungi helisalvestis, kell 10:38:40–10:42:40). Kokkuvõttes saab nõustuda halduskohtuga, et nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et nad ei teadnud täpselt, mis kellaajal kaebaja töölt lahkus. Tallinna Vangla tegi distsiplinaarmenetluses Rocca al Mare kaubanduskeskuse turvakaamera salvestiste põhjal kindlaks, et kaebaja sisenes 27.09.2021 keskusesse juba kell 14.50. Halduskohus küsis Forus Security AS-lt distsiplinaarmenetluse käigus vaadeldud videosalvestisi ja nende puudumisel esitas ettevõte kohtule kolm pildifaili (dtl 335–337), millest kaks (Aatrium (192.168.10.51) 2021-09-27 14-50-42.373.jpg; Aatrium 192.168.10.51) 2021-09-27 14-52-24.817.jpg) on olemas ka kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas (dtl 314–315). Nagu halduskohus oma otsuses märkis, nähtub failide pealkirjadest nendel kujutatu kuupäev ja kellaaeg ning need on kooskõlas kellaaegadega, mis on kajastatud EP menetlustoimingu protokollis. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et puudub alus kahelda Forus Security AS-i esitatud failide ja nendes märgitud kellaaegade usaldusväärsuses. Ringkonnakohtule ei nähtu turvaettevõtte sellise huvi olemasolu, mille tõttu võiks arvata, et ettevõte on esitanud kohtule valeandmeid. Seega leidis halduskohus õigesti, et esitatud fotodega on tõendatud, et kaebaja sisenes Rocca al Mare kaubanduskeskusesse juba kell 14.50. Samuti on halduskohus põhjendatult selgitanud, et sellisel kellaajal keskusesse jõudmise korral pidi kaebaja olema töölt lahkunud juba kell 14.38. Rocca al Mare keskuse videosalvestistelt nähtut ei sea kahtluse alla ka see, et kaebaja ostutšekilt ilmneb ostu sooritamise ajana kell 15.44 ja väljasõidutunnistuse registreerimislehel on juuksurisse saabumise ajana märgitud kell 16.05, kuid kaamerasalvestise järgi lahkus kaebaja keskusest

3-21-2774 kaebajal olemas käekell, mille järgi ta jõudis hiljem õigeaegselt vanglasse. Samuti on kaebaja kohtuistungil kinnitanud, et ka tema kasutatavas autos oli olemas kell, mille vaatamist ta aga ei mäleta (25.04.2022 kohtuistungi helisalvestis, kell 11:53:40–11:54:00).

3-21-2774 Erialakirjanduses on selgitatud, et „uute õigusrikkumistena“ ei tule mõista vaid väär- või kuriteona karistatava teo toimepanemist, vaid kinnipeetava vastutusvõimet tervikuna iseloomustavaid tunnuseid (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2014, § 20 kommentaar 4.1, lk 74). Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava kinnisesse vanglasse ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse ka tema hooletu suhtumine vangla kehtestatud reeglite järgimisse (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2016 määrus asjas nr 3-16-1186, p 13). Avavanglas on kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem kui kinnises vanglas, mistõttu on nii vangla kui ka avalikkuse julgeoleku tagamiseks vajalik, et miinimumini oleks viidud võimalike uute õigusrikkumiste toimepanemise oht (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2021 otsus nr 3-20-178, p 14). Arvestades kaebaja toimepandud rikkumist (kaebaja liikus väljaspool vanglat järelevalveta, kuid ei järginud selleks ettenähtud korda) ja tema suhtumist sellesse, on põhjendatud käskkirjas märgitu, et on alust arvata, et kaebaja võib panna toime uusi õigusrikkumisi. Seejuures on vangla 06.12.2021 vaideotsuses arvestanud ka kaebaja vastuväidetega lähedastega suhtlemise kohta, selgitades, et kinnisesse vanglasse paigutamine lapse ja emaga suhtlemist ei välista (dtl 246). Ka kinnises vanglas viibides on võimalik esitada taotlus lühiajaliseks väljasõiduks (VangS § 32 lg 1) või väljaviimiseks (VangS § 33). Õige on halduskohtu tähelepanek, et kuivõrd kaebaja lapsele elatise määramist puudutav kohtulahend jõustus alles pärast distsiplinaar- ja vaidemenetluse lõppu, ei saanud vangla sellega arvestada. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks distsiplinaar- või vaidemenetluses esitanud ka elatise maksmise kohustust puudutavaid vastuväiteid.

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.