X kaebus Tallinna Vangla 07.07.2021 käskkirja nr 52/21/453 ja 29.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/344-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
03.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1579 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1579 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 07.07.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/453 kinnipeetav X-le Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 1.7.2 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kodukorra p 1.7.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma viisakalt ega tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ja väärikust riivavaid väljendeid ning tema hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. X käitus 16.06.2021 ebaviisakalt vanglateenistuja Y-ga, ärritudes ja kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid.
2.X esitas 07.07.2021 käskkirjale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 29.07.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/344-2 rahuldamata.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla 07.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/453 ja 29.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/344-2 tühistamist. Kaebaja ei ole talle süüks pandud tegu toime pannud. Toimunud vestlust kuulis pealt samas kambris viibinud kinnipeetav C. Kontaktisik Y ütles kaebajale, et talle ei anta luba minna Tartu Ülikooli õigusteaduskonda sisseastumiseks avaldust esitama, sest individuaalses täitmiskavas pole hariduse omandamist ette nähtud. Kaebaja juhtis seepeale tähelepanu põhiseaduslikule õigusele, mille järgi on igaühel õigus haridusele, ning küsis, mis siis saab, kui ta ikkagi läheb. Y vastas, et siis tuleb probleem. Kaebaja ei saanud aru, miks avavangla „tema ajusid nagu paberit komposteerib“. Kaebaja rääkis rahulikult ja viisakalt.
4.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Puudub alus kahelda Y ettekande tõele vastavuses. Kaebaja käitumise kohta on ka varem ettekandeid koostatud, sh ühes ettekandes on kaebajale ette heidetud sõna „pohhui“ kasutamist. Varasemaid ettekandeid pole koostanud Y.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodud seisukohtadega. Asjaolu, et kaebaja käitus 16.06.2021 vanglateenistuja Y-ga ebaviisakalt on kogumis tõendatud järgmiste tõenditega: 1) Y ettekanne ja e-kiri, mille kohaselt kaebaja ärritus ja kasutas valjuhäälselt tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid; b) vanglateenistuja W e-kiri, mille kohaselt kuulis ta 16.06.2021 kaebaja ja Y vahelist vaidlust, pärast mida ütles viimane talle, et kaebaja oli ärritunud ja kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid; c) turvakaamera salvestise väljavõte, millest nähtuvalt järgnes 16.06.2021 kella 16.08 ajal kätega vehkiv ja endast väljas kaebaja Y-le. Kaebaja väide rahuliku ja viisaka käitumise kohta ei ole usaldusväärne. Salvestiselt nähtub vastupidine. Lisaks tuleneb asja juurde võetud ettekannetest, et kaebaja on ka varasemalt käitunud korduvalt viisil, mida pole võimalik pidada rahulikuks ega viisakaks. Viisakad pole ka kaebaja kirjalikud pöördumised vangla poole. Asjaolu, et vestluse juures viibinud kinnipeetav C ebatsensuurseid väljendeid ei kuulnud, on usutav, sest seletuskirja kohaselt vaatas ta samal ajal jalgpalli ega süvenenud toimunud vestlusesse. Seega on kaebaja rikkunud Tallinna Vangla avavangla kodukorra p-i 1.7.2. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 järgi võib vangla õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristust. Kuna kaebajat on karistatud leebeima võimaliku karistusega, ei tõusetu karistuse proportsionaalsuse küsimust. Käskkirja põhjendus on asjakohane ja piisav. 2(5)
3-21-1579 Vaideotsus on samuti õiguspärane. Kaebajale määras distsiplinaarkaristuse Tallinna Vangla avavangla inspektor-kontaktisik. Vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12 lg-le 21 on üksuse juhile antud pädevus vaadata läbi inspektori-kontaktisiku haldusakti peale esitatud vaie. Seega oli avavangla juhil pädevus vaie läbi vaadata ja vaideotsus allkirjastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kuna videosalvestisel puudub heli, ei ole kohtul võimalik hinnata, kui kõvasti ja millise hääletooniga kaebaja rääkis. Halduskohus jättis täielikult analüüsimata kaebuses välja toodud väited proportsionaalsuse, õiguse üldpõhimõtete, õiguskindluse põhimõtte ja kaalutlusõiguse rikkumise kohta. Otsus on vastuoluline ja põhjendamata. Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud. Vestlus toimus viisakalt ning ettekandes nimetatud sõnu kaebaja ei kasutanud. Kaebaja tundis huvi, miks teine kinnipeetav saab TalTech’i õppima minna ning miks kaebajat koheldakse ebavõrdselt. Kontaktisik viitas üksnes individuaalsele täitmiskavale, arvestamata muu hulgas sellega, et kaebaja oli tööandajalt saanud loa ülikooli paberite sisseviimiseks varem töölt lahkuda. Kaebaja ei kasutanud kontaktisikuga vesteldes sõna „pohhui“, vaid sõna „poogen“. Need kõlavad sarnaselt ning kontaktisik võis valesti kuulda. Kaaskinnipeetav C on kinnitanud, et tema vestluse ajal mingeid roppusi ei kuulnud. Kaebaja järgnes kontaktisikule koridori, kuid siis käis jutt igaühe põhiseadusest tulenevast õigusest haridusele. Kontaktisik väitis aga ikka, et kaebajale IDkaarti ei väljastata ning avaldust ei lubata sisse viia. Kaebaja ei olnud ärritunud, vaid kurb ja mõistmatu. Kontaktisiku käitumine ei olnud kooskõlas ametijuhendi ja vanglateenistuja eetikakoodeksiga. Viisakus on määratlemata õigusmõiste ning sellel puudub üldtunnustatud määratlus. VangS § 63 lg-t 1 ei tohi kohaldada juhul, kui avavangla peab rikkumise toimepanemist tõenäoliseks, kuid mitte tõendatuks. Kontaktisik Y on ka varasemalt koostanud tõele mittevastavaid ettekandeid (vt Tallinna Halduskohtu 16.10.2020 otsus nr 3-20-1219). Kontaktisik on isiklikult huvitatud kaebaja kahjustamisest. Ta heitis juba 2019. a-l kaebaja ette rohkete kaebuste, selgitustaotluste ja vaiete kirjutamist. Ta lubas kaebaja lühiajalisele väljasõidule liiga lühikeseks ajaks, kaebajat ei lasta koju haige ema juurde. Y-le ei meeldinud ka riskihindamise vaidlustamine. Lisaks on ta teinud negatiivseid otsuseid seoses kaebaja hambaraviga. Kaebaja palus juba 2019. a-l kontaktisik välja vahetada. Kohtupraktika kohaselt ei saa üldjuhul pidada piisavaks vaid ühe isiku kinnitust distsiplinaarrikkumise toimumise kohta. Turvakaamera salvestiselt ei saa nähtuda kaebaja ärrituvus. Kaebaja oli imestunud ja laiutas käsi, et miks põhiseadus vanglas ei kehti. Seda ei saa pidada ebaviisakaks käitumiseks. Teo kvalifitseerimisel ebaviisakaks tuleb arvestada konteksti, milles tegu toimus. Kaebaja palub vabandust, kui teda mõisteti valesti, aga midagi ebatsensuurset pole ta öelnud. Varasema samalaadse teo toimepanek ei saa olla aluseks isikule konkreetse teo omistamisel. Kätega žestikuleerimine on ühiskonnas tavaline nähtus. Esmakordse rikkumise korral oleks tulnud teha hoiatus, alles korduv rikkumine fikseeritakse ettekandega (avavangla üksuse juhi 28.02.2020 e-kiri ja vangla 16.11.2021 kiri nr 5-18/21/23815-3).
3(5)
3-21-1579
7.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebajat karistati Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 1.7.2 rikkumise eest. Selle järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Tallinna Vangla 07.07.2021 käskkirjas loeti tuvastatuks järgnev: Kinnipeetav X rääkis 16.06.2021 ärritunult inspektor-kontaktisikuga Y, öeldes, et ta komposteerib tema ajusid; nussib tema ajusid ning diskrimineerib teda. Lisaks kasutas kinnipeetav lauses sõna, pohhui.
10.Kaebaja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et eelviidatud ebaviisakate väljendite kasutamist kaebaja poolt väidab üksnes Y. Kaaskinnipeetav C selgituse järgi ta ei kuulnud selliseid väljendeid ning kaebaja kasutas vaid sõna „poogen“. Inspektor-kontaktisik W kuulis kõvahäälselt vaidlust kaebaja ja Y vahel, mitte selle vaidluse sisu, ebaviisakate väljendite kasutamist kinnitas Y hiljem nende omavahelises vestluses. Eeltoodu ei tähenda, et distsiplinaarrikkumise toimepanemist polegi võimalik kaebajale ette heita. Asjaolu, et kaebaja ja Y vahel toimus vaidlus, on veenvalt tõendatud W ütlustega ning videosalvestistega. Salvestistel ei ole heli, kuid sealt on näha, et kaebaja on ärritunud, kehakeel näitab rääkimist kõrgendatud toonil. Kaebaja järgnes žestikuleerides kambrist Y-le ning ei võimaldanud Y-le eluosakonnast lahkuda, hoides jalga koridori viiva ukse vahel ning takistades sedasi ukse sulgemist. Asjaolu, et Y rääkis W-le kaebaja poolt kasutatud ebaviisakatest väljenditest vahetult pärast sõnavahetuse toimumist, toetab Y väidete usutavust. Kinnipeetav C vaatas ajal, mil kaebaja ja Y vahel toimus kambris vaidlus (umbes 7 minutit), televiisorist jalgpalli. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et ta ei pruukinud kogu vestlust kuulda. Pealegi ei toimunud kogu vestlus kambris, sest kaebaja järgnes Y-le koridori, kus jätkus intensiivne suhtlus veel umbes 4 minuti jooksul. Täiendavalt tuleb silmas pidada, et kinnipeetavad ei anna üldjuhul üksteist süüstavaid ütlusi.
11.Kaebaja väited Y väidetavatest eksimustest ei ole asjakohased. Ka juhul, kui vanglateenistuja käitub õigusvastaselt, peab kinnipeetav järgima kodukorra p-i 1.7.2. Oma õigusi tuleb kaitsta VangS-s ettenähtud korras, mitte verbaalselt vaieldes, ärritudes ja solvates. Ainuüksi see, et kaebajale ei meeldi Y tegevus, ei saa järeldada, et kontaktisik on huvitatud kaebaja kahjustamisest. Kohtulahendid haldusasjas nr 3-20-1219 ei kinnita, et Y koostab tõele mittevastavaid ettekandeid. Nimetatud asjas ei rahuldatud kinnipeetava F kaebust mitte seetõttu, et Y koostas ebaõige ettekande, vaid põhjusel, et kohus tõlgendas avavangla kodukorda vanglast erinevalt.
12.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et esmakordsel rikkumisel ei tohi distsiplinaarkaristust määrata. Sellist halduspraktikat ei saa kaebaja viidatud vangla 28.02.2020 e-kirjast järeldada. Arvestades rikkumise iseloomu, ei saa eeldada, et vanglateenistuja oleks pidanud asuma kaebajale kodukorra p 1.7.2 sisu, s.o ebaviisaka käitumise keeldu uuesti selgitama.
4(5)
3-21-1579
13.Vangla on karistuse määramisel arvestanud nii kergendavate kui raskendavate asjaoludega ning järginud kaalutlusreegleid. Kohaldatud karistus ei ole ebaproportsionaalne.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.