X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses elu ja tervise ohtu seadmisega 26.03.2021
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Keelduda täiendavate tõendite kogumisest. Tagastada X kaebus. Jätta X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja kaebaja kambrikaaslase nimi tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 30.03.2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kahju seisnes selles, et 26.03.2021 kaebaja kambris toimunud läbiotsimise käigus seadsid ametnikud ohtu kinnipeetava elu ja tervise, tekitades temas hirmu.
2.Tartu Vangla jättis 19.05.2021. a otsusega nr 1-13/114-2 X kahjunõude rahuldamata.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 23.05.2021 kaebuse, milles palub kohtul kaebaja kasuks Tartu Vanglalt välja nõuda mittevaraline kahju tema elu ja tervise ohtu seadmise eest 500 eurot. Koos kaebusega esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna kaebajal puudub sissetulek. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 19.05.2021. a otsusega. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla seadis ohtu tema kui kaitsevisolatsiooni kambris viibiva kinnipeetava elu ja tervise, kaebaja tundis hirmu. Kaebaja viibis 26.03.2021 läbiotsimise teostamise ajal kaitsevisolatsiooni kambris koos kambrikaaslase Yga. Tartu Vangla ja Terviseameti seatud nõuete järgi oleksid pidanud ametnikud läbiotsimist alustama kaitsevisolatsiooni kambritest, mitte vastupidi. Kaebaja
leiab, et kui samal päeval teostatakse läbiotsimisi muudes kambrites kui kaitsevisolatsiooni kambrites, siis sellel päeval ei tohiks läbiotsimisi teostada kaitsevisolatsiooni kambrites.
6.Kaebusele lisatud Tartu Vangla vastuses nr 6-43/447-2 Yi selgitustaotlusele selgitas Tartu Vangla kinnipeetavale, et läbiotsimisi ei teostata üksnes kaitsevisolatsiooniosakonna (E-4) ning isolatsiooniosakonna (E-5) kambrites ning muudes Covid-19 ohuga kambrites mujal vangla territooriumil. Muudes kambrites teostatakse läbiotsimisi tavapärasel viisil. Vastuses selgitatakse veel, et läbiotsimisgrupi ametnikud on instrueeritud selliselt, et kui ühes eluosakonnas toimub läbiotsimine mitmetes kambrites, alustatakse otsimisega kaitsevisolatsiooni kambritest. Seega on vangla selgitanud kaebaja kambrikaaslasele tõepoolest, et ühe eluosakonna piires alustatakse läbiotsimistega kaitsevisolatsiooni kambritest.
7.Kaebaja taotleb kohtult täiendavate tõenditena vanglalt välja nõuda S hoone eluosakonna 7 videosalvestised alates kell 8.30 kuni 16.00. Lisaks tõendid asjaolude kohta, millistes kambrites teostati 26.03.2021 läbiotsimisi ja millised kambrid kuulusid sel ajal kaitsevisolatsiooni.
8.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
9.Kohtu hinnangul puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, sest koos kaebusega on kohtule esitatud piisavalt asjakohaseid tõendeid. Kaebaja pole kaebuses vastu vaielnud asjaolule, et teistes kambrites teostati 26.03.2021 läbiotsimisi enne lõunat.
10.Kaebusele lisatud Tartu Vangla 16.05.2021. a vastuses nr 2-3/1009-4 on selgitatud, et 26.03.2021 toimus elusektsioonis S7 kambrite läbiotsimine, sealhulgas otsiti läbi nii kamber 421 kui ka kaebaja kamber 414. Kamber 421 otsiti läbi hommikul, kuid kaebaja kamber peale lõunat. Läbiotsimisi ei teostatud järjestikku. Peale lõunat, kui asuti uuesti S7 eluosakonnas kambrite läbiotsimisi teostama, alustati uuesti kaitsevisolatsiooni kambritest. Kahe läbiotsimise vahel oli ajaline vahe, mil ametnikud vahetasid nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid.
11.Seega on kaebaja väited läbiotsimist teostanud ametnike ohutusnõuete eiramise kohta meelevaldsed. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et samal päeval ei võiks eluosakonnas läbiotsimisi teostada selliselt, et kui alustatakse mittekaitsevisolatsiooni kambritest (nt hommiku poole), siis samal päeval (nt peale lõunat) ei võiks enam läbiotsimisi teostada kaitsevisolatsiooni kambrites. Kui vangla vahetab seejuures isikukaitsevahendeid, kasutab desinfitseerimise vahendeid ja jätab veel ka ajalise vahe, siis on vangla teinud piisaval määral kõik vajaliku, et viiruse levikut ära hoida. Seega isegi juhul, kui enne kaebaja kambri läbiotsimist samal päeval 26.03.2021 teostati läbiotsimisi enne lõunat teistes kambrites, siis ajalise nihke ja isikukaitsevahendite korrektse vahetamise läbi tagati kaebajale võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused. Kohtul puudub seejuures alus kahelda vangla 19.05.2021. a otsuses sisalduvas kinnituses, et enne kaebaja kambri läbiotsimist 26.03.2021 teostati läbiotsimisi kambrites, kus samuti viibisid kaitsevisolatsioonis kinnipeetavad.
12.Kahju hüvitamise eelduseks on lisaks haldusorgani õigusvastasele tegevusele ka kahju tekkimine. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
13.Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema elu ja tervis seati ohtu ning ta tundis hirmu, et tema tervist kahjustatakse. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega väitnud, et temale oleks reaalselt
tekkinud tervisekahju. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et 26.03.2021 oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud kaebajale sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Kohus ei eita, et kaebaja võis tunda end häirituna läbiotsimiste tõttu ja kaebajal võis tekkida kartus oma tervise pärast, kuid siiski ei nähtu kohtule, et kaebaja tervisele või elule oleks reaalne oht võinud esineda. Tartu Vangla on kaebaja arvanud riskirühma, paigutanud kaitsevisolatsiooni kambrisse ning seega arvestanud tema terviseseisundiga.
14.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine: arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt ja võimalik tekkinud kahju on vähene. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus peab põhjendatuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
16.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
18.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
19.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja määruse nimetatud kaebaja kambrikaaslase nime tähemärkidega, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.