X kaebus Vabariigi Valitsuse 26.02.2021 korralduse nr 90 tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks otsustada kaebajale Eesti kodakondsuse andmise üle uuesti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus (siseministri kaudu), volitatud esindaja Kertu Nurmsalu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.08.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.08.2020 Politsei- ja Piirivalveametile taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks kodakondsuse seaduse (edaspidi KodS) § 6 alusel.
2.Vabariigi Valitsus keeldus 26.02.2021 korraldusega nr 90 (edaspidi korraldus) Xle Eesti kodakondsuse andmisest KodS § 21 lg 1 punkti 4 ja lg 11 alusel. Korralduse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
X on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest karistatud neljal korral: 2003. aastal röövimise eest, 2006. aastal varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest ning 2006. ja 2007. aastal mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Karistuseks on talle esimesel ja teisel korral määratud tingimisi vangistus, kolmandal korral rahatrahv ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ning neljandal korral üldkasulik töö ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Korralduse andmise ajaks on karistatus kuritegude eest kustunud ja kuritegude toimepanemise eest mõistetud katistuste andmed kanti karistusregistri arhiivi 08.12.2011. Vabariigi Valitsus on võtnud arvesse asjaolu, et isik on toime pannud neli kuritegu, millest kaks on toime pandud isikute grupis ja seotud vägivallaga teiste isikute suhtes. Lisaks on võetud arvesse, et kaks viimast kuritegu olid liiklussüüteod ja seotud alkoholi tarbimisega. Vabariigi Valitsus on hinnanud asjaolu, et isiku toime pandud kuritegude ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud. Aastatel 2002–2020 on isik toime pannud kolmteist väärtegu, teda on ühel korral karistatud haldusõiguserikkumiste seadustikus, ühel korral kalapüügiseaduses ja üheteistkümnel korral liiklusseaduses sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Kaheteistkümne väärteo karistusandmed on kustutatud. Vabariigi Valitsus on arvestanud ka toimepandud väärtegusid ning leiab, et kiiruse ületamine ja ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal on rasked liiklusalased rikkumised, millega pani X ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et liiklusseaduse nõuete rikkumised näitavad hoolimatut suhtumist nii enda kui ka teiste inimeste vastu ning kujutavad ohtu Eesti ühiskonnale ja avalikule korrale tervikuna. Asjaolu, et isik pani pärast kuritegude eest mõistetud karistuste täitmist toime veel seitse väärtegu, näitab, et ta ei võtnud eelmistest karistustest õppust. Vabariigi Valitsus on arvesse võtnud, et isik on jätnud kolmeteistkümnest väärteokaristusest kuus täitmata. Arvesse on võetud ka seda, et isik on pannud süüteod toime täiskasvanuna, millest tulenevalt tuleb tema seaduskuulekust hinnata pikema aja jooksul.
3.X esitas 06.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks otsustada kaebajale Eesti kodakondsuse andmise üle uuesti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Kaebaja on muutnud oma elu, tal on pere ja kolm last, kellel kõigil on Eesti kodakondsus. Lapsed tahavad süüa ja saada hea hariduse, kuid halli passiga ei ole võimalik leida head tööd. Kaebajale pakuti head töökohta, kuid selleks on vaja Eesti kodakondsust. Kõik trahvid on kaebaja tasunud.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu ning vaidlustatud Vabariigi Valitsuse korraldus on õiguspärane. Korralduse andmisel järgis vastustaja kehtivaid menetlus- ja vorminõudeid. Samuti on vaidlustatud korraldus kooskõlas kehtivate seadustega, korraldus on proportsionaalne ja antud vastustaja seadusest tuleneva otsustusruumi piirides. Korraldus sisaldab kodakondsuse andmisest keeldumise faktilist ja õiguslikku motivatsiooni. Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.
5.2.Seadus ega kohtupraktika ei täpsusta, kuidas tuleb KodS § 21 lg 11 kohaldamisel sisustada määratlemata õigusmõistet „süüdlase isik“. Senise halduspraktika kohaselt arvestab vastustaja kodakondsuse erandina andmise kaalumisel toimepandud süütegude iseloomu, ohtlikkust ja 2 (6)
asjaolusid (sealhulgas hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste süütegudega, kas õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja tervisele), süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust/korduvust ja muud asjassepuutuvat. Üks järeldustest, mida Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus määratlemata õigusmõiste „süüdlase isik“ määratlemisel teevad, on järeldus, kas isik on oma minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Õiguskuulekust saab hinnata muu hulgas selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris.
5.3.KodS§ 21 lg 1 punkti 4 lauseosa „keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest“ sõnastus ei sea ajalisi piire, millal on kuriteod toime pandud. Selle sätte täitmiseks on kaks üheaegselt esinevat tingmust – toime on pandud kaks või enam kuritegu ja need peavad olema tahtlikud kuriteod. See, et Vabariigi Valitsus kodakondsuse andmisel peab arvesse võtma isiku minevikus toime pandud kuritegusid, tuleneb ka karistusregistri seadusest. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 punkti 4 kohaselt on õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Karistusregistri seaduse § 24 reguleerib karistusandmete arhiivist kustutamist ning lg 6 kohaselt kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Seega lisaks karistusandmete registris olemisele lisandub ka karistusandmete arhiivis olemise aeg.
5.4.Kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule saab Eesti kodakondsuse anda üksnes KodS § 21 lõike 11 alusel, mille kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Seega tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks hinnatakse: kas kõnealused kuriteod võimaldavad erandi tegemist ning kas kodakondsuse taotleja näitab selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. Ehkki kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, hindas Vabariigi Valitsus lisaks süüdlase kuritegudele ka süüdlase isikut, hinnates kaebaja kõikide süütegude laadi ja korduvust. Süüdlase isikut arvesse võttes hindab vastustaja isiku seadusekuulekust ja tema erinevaid süütegusid ning nende asjaolusid.
5.5.Kui kodakondsuse andmisest keeldumise tingib asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud tahtlikult toime pandud kuritegude eest, siis erandi tegemise võimatust näitab (lisaks toimepandud kuritegudele) see, et isik ei ole olnud peale karistuse ärakandmist õiguskuulekas. Vaieldamatult kaks toimepandud kuritegudest on sellised, mille ohtlikkus ajas ei muutu – ühega põhjustati kannatanule hulgaliselt kehavigastusi, teise kuriteoga aga kahele isikule füüsilisi kannatusi. Väärteod ei ole aga üldjuhul sellised, mis iseenesest tooksid kaasa kodakondsuse andmisest keeldumise, vaid need ilmestavad selgelt isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei ole olnud aluseks kodakondsuse andmisest keeldumisel, küll aga on üheks teguriks erandi mittekohaldamisel.
5.6.Asjaolu, et kaebajale pakuti tasuvat tööd, kuid seda saab teha ainult Eesti kodanikuna, ei ole kodakondsuse taotluse läbivaatamisel oluline. Kuivõrd kodakondsus on pikaajaline suhe isiku ja riigi vahel ning riigile tekivad ka teatud kohustused, siis on põhjendatud, kui riik hindab seda isikut, kes kodakondsust soovib. Kodakondsusega seonduvad spetsiifilised õigused, mida riik
3 (6)
peab kodanikule tagama, on nt õigus olla kaitstud väljasaatmise eest, õigus riigi kaitsele välisriikides, õigus riigi abile, hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel jms. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, siis ei saa seda ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab veelgi kodakondse andmise otsuse olulisust. Seetõttu ei oma tähtsust ka teiste pereliikmete kodakondsus või millist tööd isikule pakutakse.
5.7.Vastustaja tõdeb, et korralduse andmise hetkeks oli tõesti viimane väärteo eest mõistetud trahv tasutud, karistusregistri väljavõttest nähtub, et see tasuti 05.02.2021. Kaebusele vastuse koostamisel kontrollis vastustaja karistusregistrit ning väljavõttest nähtub, et 08.04.2021 on kaebuse esitaja andmeid korrigeeritud ning märgitud trahv tasutuks. Seega vastustaja ei olnud teadlik trahvi tasumisest, kaebuse esitaja ka ise ei andnud sellest menetluse kestel teada. Teisalt ei muuda see otsuse sisu. Halduspraktika kohaselt isikutele, kelle suhtes on tuvastatud KodS § 21 lg 1 punktis 4 esinev tunnus, ei anta kodakondsust, kui neil on kehtivaid karistusi, olenemata kas need on määratud väärteo või mõistetud süüteo eest. Vastustaja leiab, et selline halduspraktika ei ole vastuolus KodS mõttega - ka väärtegude toimepanemine on isikut iseloomustavaks asjaoluks. Seega olenemata, et trahv oli korralduse andmise hetkeks tasutud, ei oleks Vabariigi Valitsus teistsuguse sisuga otsust teinud, kui Vabariigi Valitsus oleks trahvi tasumisest olnud teadlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.KodS § 21 lg 1 punkti 4 järgi keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. KodS § 21 lg 11 alusel võib erandina anda Eesti kodakondsuse isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kaebajat on neljal korral kriminaalkorras karistatud, mistõttu esineb tema puhul KodS § 21 lg 1 punktis 4 toodud kodakondsuse andmisest keeldumise alus. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandi tegemist kaalunud õiguspäraselt.
8.Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole välismaalase põhiõigus ning Vabariigi Valitsusel on KodS § 21 lg 11 alusel kodakondsuse andmise otsustamisel suur kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, punkt 28). Kohus saab sellise otsuse õiguspärasust hinnates kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist Vabariigi Valitsuse poolt, kuid ei saa hinnata otsuse otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole teinud selliseid kaalutlusvigu, mille tõttu tuleks korraldus tühistada.
9.KodS § 21 lg 11 sätestab erandina kodakondsuse andmise kaalumisel arvesse võetavad asjaolud isiku puhul, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud. Sellisteks asjaoludeks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik. Seega peab erandina kodakondsuse andmise üle otsustamisel eelnimetatud asjaoludega arvestama ja neist lähtuvalt tehtavat otsust põhjendama. Seda on vastustaja vaidlusaluses korralduses ka teinud.
9.1.Vastustaja on otsustamisel arvesse võtnud, et kaebajat on tahtlike kuritegude eest karistatud neljal korral. Põhjendatult on vastustaja pidanud oluliseks, et kaks kaebaja kuritegudest on toime pandud isikute grupis ja seotud vägivallaga teiste isikute suhtes. Samuti on vastustaja kohaselt
4 (6)
toonud välja, et kaebaja kaks viimast kuritegu olid alkoholi tarbimisega seotud liiklussüüteod. Kohus nõustub vastustajaga, et alkoholijoobes sõiduki juhtimine on enamohtlik süütegu, mille toimepanemisel seab joobeseisundis juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kaalumisel on vastustaja õigesti arvestanud ka sellega, et kaebaja toime pandud kuritegude ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud. Samuti on vastustaja lähtunud asjaolust, et kaebaja pani süüteod toime täiskasvanuna.
9.2.Lisaks kuritegude toimepanemise asjaoludele on vastustaja hinnanud ka süüdlase isikut. KodS § 21 lg 11 alusel erandi tegemist otsustades on süüdlase isiku hindamise eesmärk eelkõige kindlaks teha, kas kodakondsuse taotleja näitab selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt (Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233). Kodakondsust sooviva isiku suutlikkust järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti seadusi on kodakondsuse andmisel kohane kontrollida juba ainuüksi seetõttu, et kodakondsus toob riigile kaasa kohustusi, nt kohustus kaitsta oma kodanikku välisriikides – põhiseaduse § 13 lg 1 teine lause (Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, punkt 30). Süüdlase isiku hindamise raames on asjakohane lisaks toimepandud kuritegudele arvesse võtta ka taotleja poolt toime pandud väärtegusid, sh väärtegude karistatuse kustumise aega.
9.3.Kaebaja on aastatel 2002–2020 toime pannud 13 väärtegu, mille eest teda on karistatud rahatrahviga. Eelnevast tulenevalt on lubatud kodakondsuse erandina andmise üle otsustamisel isiku õiguskuulekusele hinnangu andmisel arvestada ka toime pandud väärtegudega. Kuigi korralduse andmise hetkeks oli ka viimase väärteo eest mõistetud trahv tasutud, siis karistusregistri väljavõttel on trahv märgitud tasutuks (väljavõtet uuendatud) alles 08.04.20211, seega peale vaidlusaluse korralduse tegemist. Kohtule ei nähtu haldusmenetluse materjalidest ning kaebaja ka ise ei väida, et ta oleks haldusmenetluse käigus vastustajale teatanud, et ta on trahvi tasunud. Kohus nõustub vastustajaga, et trahvi tasumine ei muuda asjaolu, et vastustajal on õigus väärtegude toimepanemist arvestada süüdlase isiku hindamisel. Karistusregistri seaduse § 5 lg 2 punkt 1 näeb ette, et kodakondsuse andmisel on õigus lähtuda ka karistusregistri arhiivis olevatest andmetest, kuna registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus muu hulgas kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel.
9.4.Valdav osa kaebaja toimepandud väärtegudest on seotud liiklusseaduse rikkumisega, sh viiel korral on kaebajat karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, ühel korral juhtis ta mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, ühel korral juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust, ühel korral juhtis ta mootorsõidukit, sõites reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega ning ühel korral juhtis ta mootorsõidukit, alustades reguleeritud ülekäiguraja ületamist foori keelava tulega. Kusjuures väärteod on toime pandud pikema perioodi vältel aasta või paariaastaste vahedega, mitte ühel kindlal eluperioodil. Vastustaja on õiguspäraselt arvestanud ka sellega, et peale kaebaja viimast 01.10.2007 määratud karistust joobes juhtimise eest on kaebaja toime pannud kaheksa liiklusseaduse rikkumisest tingitud väärtegu, neist viimane 05.10.2016 liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumine ehk lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. See viitab vastustaja hinnangul, ning kohus nõustub sellega, et kaebaja ei ole õppust võtnud ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Viimane 2020. aastal toimunud väärtegu seisnes kala püüdmises harrastuskalapüügiõigust omamata. Kuigi erandina kodakondsuse andmisest ei saa keelduda väärtegude tõttu, saab taotleja isiku, sh tema õiguskuulekuse hindamisel arvestada ka kustunud
Vastustaja lisa „Karistusregistri väljavõte mai 2021.pdf“
5 (6)
väärteokaristusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233, punkt 11). Seega on vastustaja kaalumisel õiguspäraselt väärtegude arvu ja olemusega arvestanud.
9.5.Vastustaja ei ole jätnud kaalumisel arvestamata ka kaebaja vastuväidetes toodud soodustavaid asjaolusid, et ta on viibinud vahi all vaid kaks kuud, ta on sündinud Eestis ning tema abikaasa ja lapsed on Eesti kodanikud. Korraldusest nähtub, et vastustaja on neid kaalumisel arvestanud, kuid ei ole pidanud neid kaalukamaks toimepandud õigusrikkumistest.
10.Kohus on seisukohal, et vastustaja on järginud kaalumisreegleid ning vaidlustatud korraldus on proportsionaalne ja piisavalt põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud on vastustaja soov veenduda kaebaja õiguskuulekuses pikema aja jooksul. Menetluskulud
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.