X kaebus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna kohustamiseks osutama tervisehoiuteenust ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
2.Jätta rahuldamata Sotsiaalministeeriumile.
X
taotlus
edastada
koopia
tema
pöördumisest
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) palus 31.05.2021 kaebuses Tallinna Halduskohtult abi, et saada teada COVID19 antikehade vereproovi tulemus. Põhjendused:
1.1.Arst määras 04.03.2021 kaebajale vereproovi COVID-19 antikehade tuvastamiseks, kuid kaebaja digiloos andmed selle kohta puuduvad (arst soovis andmeid ka kaebaja maksa seisundi kohta ja samuti üldvereproovi). Arst määras 27.05.2021 uuesti vereproovi võtmise COVID-19 antikehade tuvastamiseks (vereproov võetakse 10.06.2021) ja üldvereproovi (juulikuuks).
1.2.Kaebaja paigutati 02.03.2020 kartserisse karistust kandma. Meditsiiniõde registreeris kaebajal 02.03.2020 kl 14:30 kõrge palaviku 38,9C. Järgmisel päeval mõõtis dr Mirme kaebajal temperatuuri 35,3C, kaebajal olid külmavärinad, raske hingamine ja halb olla ning kõik sümptomid viitasid, et kaebajal on COVID-19. Kaebaja palus teha COVID-19 testi, kuid arst keeldus ja määras ravikuuri palaviku alandamiseks, mida kaebaja ei saanud. Kaebajat ei viidud 28 päeva jooksul meditsiiniosakonda protseduuridele, ehkki nii on Justiitsministeeriumi vastuses kirjas. Palavik kestis üle 16 päeva. Arst kirjutas 03.03.2020 kaebajale lisa teki külmavärinate ja madala kehatemperatuuri tõttu, aga siiski hoiti kaebajat jätkuvalt kartseris. Kaebaja esitas päringu meditsiiniosakonna juhatajale, soovides teada, millesse oli kaebaja 02.30.03.2020 haigestunud. Vangla peab haigestunud isikud ravima. Kaebajale jääb arusaamatuks,
3-21-1177
miks teda tol ajal ei testitud ja miks teda ei paigutatud haigla osakonda, vaid jäeti kartserisse. Kaebajat keelduti füsioterapeudi vastuvõtule viimast (eelmisel aastal suunas dr Mirme). Vangla vastas kaebajale kirjas nr 7-8/20/9914-8, et kaebajal oli 02.-30.03.2020 „täpsustamata nakkushaigus“. Kui inimesel on COVID-19 antikehad, võib vaktsineerimine pärast esimest süsti olla tervisele kahjulik või eluohtlik. On arusaamatu, miks ei ole digiloos märgitud vereproovi tulemusi. Kaebajat ei oleks tohtinud kartseris hoida, kuna ta oli haige.
1.3.Kaebaja on murelik Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni osas, kuna esimeses vastuses, mis kaebajale esitati, on valed andmed (kaebajal ei mõõdetud palavikku mitte 03.03.2020, vaid 02.03.2020).
1.4.Kaebaja palus kohtul edastada koopiad tema pöördumistest Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjonile.
2.Kaebaja esitas 01.06.2021 kohtule täiendava pöördumise, milles soovis saada selgust ehk vereproovi võtmist temal COVID-19 antikehade osas. Kuna 01.06.2021 hakkas vanglas vaktsineerimine, tuleb enne seda kaebajale kiiresti teha antikehade tuvastamise test. Kaebaja on pandud olukorda, kus ta peab vaktsineerimisest loobuma, sest antikehade testi ei ole tehtud. Kaebaja ei soovi vaktsineerimisest loobuda, vaid soovib teada, kui palju vaktsiini doose talle on vaja. Kaebaja elu ja tervis on ohus. Meditsiinitöötaja teatas, et vanglas antikehade testi ei tehta.
3.Kohus jättis 04.06.2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõuet; teatada, millal läbis kaebaja kohtueelse menetluse; esitada vangla vastus kaebaja taotlusele ja vangla vaideotsus; täpsustada asja läbivaatamise vorm; tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus koos majanduslikku seisu tõendavate dokumentidega. Põhjendused:
3.1.Kaebaja soov, et kohus võtaks asja kontrolli alla ja lahendaks asja ning aitaks kaebajal teada saada tema COVID-19 vereproovi tulemus, on liialt üldsõnaline. Kaebajal tuleb esitada kohtule konkreetne nõue. Kohtu arvates võib kaebaja soov olla kohustada vanglat andma kaebajale teavet arsti 04.03.2021 korralduse alusel COVID-19 antikehade tuvastamiseks võetud vereproovi tulemustest.
3.2.Kaebajal tuleb teatada, millal läbis kaebaja kohtueelse menetluse, ja esitada kohtule vangla vastus tema taotlusele ja vangla vaideotsus.
3.3.Kaebajal on endal võimalik pidada kirjavahetust riigiasutustega. Asjaolu, et kaebaja arvates on kirjad kaduma läinud, ei anna siiski põhjust paluda kohtul edastada kaebaja kirju riigiasutusele.
3.4.Kaebaja eesmärk, tema tervisega seonduvalt, ei pruugi olla saavutatav halduskohtus. Terviseteenusega (sh terviseandmete küsimine, vaktsineerimine) seotud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
4.Kaebaja esitas 04.06.2021 kohtule täiendava pöördumise, milles teatas, et tal on õigus saada tervisekaitset. Kaebaja palus kohustada vanglat ja meditsiiniosakonda tegema enne vaktsineerimist vereanalüüs COVID-19 antikehade tuvastamiseks.
5.Kohus palus 09.06.2021 kohtunõudes Tallinna Vanglal teatada, kas kaebaja on kohustamisnõudega pöördunud vangla poole, ja esitada dokumendid, samuti teatada, milline vangla üksus tegeleb kaebaja kirjeldatud ülesannetega (COVID-proovi tegemine ja tulemustest teavitamine).
2(6)
3-21-1177
6.Tallinna Vangla teatas 20.06.2021 vastuses, et ühtegi kaebaja vaiet ei ole vanglas registreeritud. Sellesisuline vaie ei kuuluks ka vaidemenetluses läbivaatamisele, kuna tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seonduva vaidlusega. Vereanalüüsi määramise pädevus on vaid arstil ja ükski vanglaametnik ei saa COVID-19 antikehade ja vaktsineerimisega seonduvaid otsuseid teha. Tervishoiuteenuse osutamise vaidluste lahendamine on maakohtu pädevuses. Vangla edastas kohtule kaebaja pöördumised vangla meditsiiniosakonnale ja meditsiiniosakonna vastused, väljavõtte haigusjuhtudest, vangla vastuse Sotsiaalministeeriumile.
7.Kaebaja esitas 22.06.2021 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus võtta vangla administratsioon ja vangla meditsiiniosakonna juhataja vastutusele ebaseadusliku ja õigusvastase tegutsemise eest, mille tõttu rikuti kaebaja õigust kvaliteetse tervise taastumise teenuse saamiseks. Kaebaja palus tagada selgus vereproovi määramises ja teha kindlaks, kas kaebaja põdes ajavahemikus 02.03.-30.03.2020 COVID-19 ning kas kaebajal on tekkinud antikehad vereproovi võtmisega. Samuti soovis kaebaja selgust, miks ei ole vastatud kaebaja mõnedele taotlustele. Kohtueelse menetluse läbimisest ei ole võimalik teatada, kuna vangla jättis menetlused käiguta või vastuseta. Kaebaja soovis istungit ja kutsuda tunnistusi andma dr Mirme, dr Kristi Ott, dr Marika Raukas, meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütel ja vangla administratsiooni töötajad, kes selguvad menetluse käigus. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna on töötu ja maksejõuetu.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohustamisnõue
8.Kohus mõistab HKMS § 2 lg 4 ls 2 alusel, et kaebaja soovib vangla kohustamist teavitada kaebajat temalt võetud COVID-19 antikehade vereproovi tulemusest. Juhul, kui kaebajal antikehade testi ei ole tehtud, siis soovib kaebaja kohustada vanglat antikehade testi tegema. Kokkuvõttes taotleb kaebaja vangla kohustamist toimingut sooritama. Kaebaja hinnangul ei näinud arst kaebaja digiloos vereproovi vastuseid ja määras uue vereproovi 10.06.2021. Kaebajale on oluline kiiresti antikehade proovi tulemused teada saada, et otsustada COVID-19 vaktsiinidooside manustamine. Kaebaja põhjendab kahtlusi, et ta on olnud nakatunud COVID19 viirusesse, sellega, et tal oli ajavahemikus 02.-30.03.2020 väga halb olla.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 järgi tuleb taotlus toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Riigikohus osundas 12.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-97-16 (p 10), et kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole RVastS § 6 lg 3 esimese lause järgi võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-91-13, p 20).
10.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel 3(6)
3-21-1177
ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12.Kaebaja ei ole, vaatamata kohtu nõudele, esitanud mitte ühtegi vangla vastust tema pöördumistele. Seepärast lähtub kohus vangla edastatud pöördumistest ja vastustest.
13.Kaebaja esitas vangla meditsiiniosakonnale järgmised taotlused/märgukirjad:
13.1.01.02.2021, reg. 03.03.2021 märgukirjana nr 7-8/21/5877-1, milles kaebaja palus selgitust temale määratud vereproovi võtmise aja kohta, kuna peab minema arstile 04.03.2021;
13.2.22.03.2021, reg. 23.03.2021 taotlusena nr 7-8/21/7905-1, milles kaebaja palus võimaldada teha eelanalüüs tromboosiohu suhtes, kuna kaebaja on kirjalikult teavitanud COVID -19 vastu vaktsineerimise soovist. Võimalusel palub Pfizer vaktsiini või Sputnik-V või Sputnik lihtne.
14.Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastas 31.03.2021 kirjaga nr 7-8/21/5877-2 kaebaja 01.03.2021 ja 23.03.2021 pöördumistele. Tervisekaardi andmetel käis kaebaja viimati infektsioonist dr Raukase vastuvõtul aprillis 2020, kus talle määrati plaanilised analüüsid, mis ka samal kuul võeti. Kaebaja viibis 25.06.2020 infektsionist dr Otti vastuvõtul, kus analüüse ei ordineeritud. Kaebaja viibis taas 04.03.2021 infektsionist dr Otti vastuvõtul, kus määrati maksa ja üldvere analüüsid. Tagasi vastuvõtule on kaebaja registreeritud 15. nädalal. Praegu vaktsineeritakse vanglas vaid riskirühma kuuluvaid ehk teatud kroonilisi haigusi põdevaid isikuid. Ainus praegu vanglas kasutatav vaktsiin on AstraZeneca COVID-19 viirusevastane vaktsiin.
15.Kaebaja esitas vangla meditsiiniosakonnale järgmised taotlused/märgukirjad:
15.1.02.05.2021, reg. 03.05.2021 taotlusena nr 7-8/21/11613-1, milles kaebaja palus juhul, kui tehakse vaktsineerimine Jansseni või AstraZenecaga, määrata tromboosiohu tõttu vereanalüüs, et vältida kõrvaltoimeid, mis on eluohtlikud. Kaebaja taotles, et teda vaktsineeritaks võimalusel Pfizeri või Sputnik-V vaktsiiniga. Kaebaja infektsionisti tuli teavitada, kuid seda ei ole tehtud;
15.2.02.05.2021, reg. 03.05.2021 märgukirjana nr 7-8/21/7902-3, milles kaebaja soovis teada, mis põhjusel vastuvõtt infektsionisti juurde lükkus edasi 15. nädalast 21. nädalasse. Saatjate puudust ei saanud olla, sest ta küsitles 14. ja 15. nädala saatjaid, kuid kaebajat ei olnud üheski nimekirjas, järelikult ei saanud olla saatjate puudust. Kaebaja kahtlustas, et see võis olla seotud antikehade tulemusega. Täpsustamata nakkushaigusel on tõsised tagajärjed (78/20/9914-8);
15.3.02.05.2021, reg. 03.05.2021 märgukirjana nr 7-8/21/7902-3, milles kaebaja teatas, et kui ta käis viimati dr Mirme vastuvõtul, siis arst ütles, et saadab pigem füsioterapeudi juurde, ja määras Sirdalud ravikuuri. Kuna kaebajal oli halb sellest preparaadist, siis ta loobus tablettidest ja jäi ootama vastuvõttu, kuid seda pole toimunud;
15.4.02.05.2021, reg. 03.05.2021 märgukirjana nr 7-8/21/5877-3, milles kaebaja teatas, et oli 04.03.2021 infektsionisti dr Ott vastuvõtul, kes määras lisaks antikehade (COVID-19) analüüsid. Kaebaja soovis teada, miks ei ole seda kirjutatud vastusesse nr 7-8/21/5877-2. Kolm nädalat enne 04.03.2021 infektsionisti vastuvõttu registreeris dr Raukas telefoni teel kaebaja pöördumise ja ordineeris vereanalüüsid. Kuna nad mõlemad on arstid, siis pidid need analüüsid olema tehtud enne 04.03.2021;
4(6)
3-21-1177
15.5.02.05.2021, reg. 03.05.2021 märgukirjana nr 7-8/21/5877-3, milles kaebaja teatas, et dr Solomatina määras vastuvõtul väljasõidu LOR-spetsialistile kõrvahaiguse tõttu. Seega võinuks kohe korraldada väljasõidu füsioterapeudi juurde ja neuroloogi juurde. Kaebaja palus sellest taotlusest alates lisada vastusele kaebaja taotluse koopia, et oleks näha, millest kirjutatud;
16.Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastas 02.06.2021 kirjaga nr 7-8/21/11614-2 kaebaja 02.05.2021 ja 03.05.2021 pöördumistele, et kaebajale ei ole väljastatud arsti tõendit kummilindi kohta. Kummilindi ehk taastusravi vajaduse määrab taastusraviarst. Juhul, kui perearst tuvastab terviseprobleemi, suunab ta taastusraviarsti vastuvõtule. Seega tuleb kaebajal registreerida end perearsti vastuvõtule. Analüüside osas selgitati, et teatud tüüpi COVIDvaktsiinide puhul täheldatud tromboosiohtu ei ole võimalik eelnevalt välja uurida. Tegemist on väga harva esineva kõrvaltoimega, mille tekkimise riski ei saa ühelgi isikul täiesti välistada. Kaebaja soovi, saada vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga, arvestatakse. COVID-antikehade uuring näidustatakse juhul, kui on kahtlus immuunsuse osas. Kaebajalt võetud COVID-proovid 06.11.2020 ja 05.12.2020 olid negatiivsed ja ka hiljem ei ole ükski arst kaebajale proovi võtmist määranud (st ei ole kahtlustanud Covidi põdemist). Seega ei anna antikehade uurimine vajalikku uut infot juurde. Kaebaja on käinud LOR arsti vastuvõtul 07.05.2021.
17.Vastavalt vangla 20.06.2021 vastusele ja esitatud materjalidele on kaebaja esitanud vangla meditsiiniosakonnale mitmeid pöördumisi COVID-19 antikehade testi tegemiseks. Vangla meditsiiniosakond selgitas kaebajale nii 31.03.2021 kui ka 02.06.2021 vastuses, et arstid ei ole kaebajale ordineerinud COVID-antikehade analüüsi tegemist. Kaebaja ei ole viidatud vangla vastuseid vaidega vaidlustanud.
18.Riigikohtu üldkogu leidis 28.06.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-30, et kinnipeetavatele vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel on tegu era- ja avalik-õiguslike suhete kompleksiga (p 22). Era- ja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise tõttu ei ole üldkogu hinnangul võimalik kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult eravõi avalik-õiguslikeks. Kuna kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku ja raviteenuse osutamine erineb eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest, tuleb HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (p 27). Üldkogu leidis, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud (p 28). Seega muudeti senist kohtupraktikat ja vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused tuleb edaspidi lahendada halduskohtus. See tähendab aga, et kaebaja peab olema enne halduskohtusse pöördumist läbinud vaidemenetluse. Praegusel juhul kinnitab kaebaja, et ta ei ole seda teinud. Järelikult on kaebajal COVID-19 antikehade testi tegemiseks kohustamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kohustamisnõue kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Õigusvastasuse tuvastamise nõue
20.Kaebaja soovis 22.06.2021 taotluses, et kohus tuvastaks vangla õigusvastase tegevuse kaebajale kvaliteetse tervishoiuteenuse andmata jätmise tõttu (tuvastamisnõue).
21.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5(6)
3-21-1177
22.Kohus selgitab, et HKMS § 45 lg 2 järgi on tuvastamiskaebuse või –nõude esitamine lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja tõhusamaid vahendeid ei leidu (Riigikohtu 19.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-28-15 (p18)). Kaebaja ei ole rahul sellega, et temale ei ole tehtud COVID-19 antikehade testi ja ta ei tea, kas ta on märtsis 2020. a põdenud COVID-19. Oma eesmärgi saavutamiseks piisab kaebajal kohustamisnõude esitamisest ja seda on kaebaja ka teinud (ehkki selle nõude puhul on kaebajal läbimata nõutav kohtueelne menetlus). Kaebajal puudub vajadus tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest sellise nõude esitamine ei kaitse tema õigusi kuidagi täiendavalt. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane vastustajale mingeid lisakohustusi.
23.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebaja muud taotlused
24.Kaebaja soovib selgust, miks on vastamata tema mõnedele taotlustele. Kohus selgitab, et vangla esitatud dokumentidest on näha, et kaebaja on esitanud vangla meditsiiniosakonnale ühel ja samal kuupäeval sama sisuga mitmeid pöördumisi. Vangla on vastanud sisuliselt kõikidele kaebaja pöördumisetele.
25.Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni vastuses sisalduvate valede andmete (palaviku mõõtmise kuupäev) ümberlükkamise võimalus on vajaduse korral kaebajal endal. Kohus ei hakka kaebaja asemel pidama kirjavahetust ametiasutusega. Ainuüksi palaviku mõõtmise kuupäeva ekslikku märkimist ei saa pidada kaebaja õigusi rikkuvaks.
26.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse edastada koopia tema pöördumisest Sotsiaalministeeriumile. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi (HKMS § 4 lg 1), mitte ei edasta isikute pöördumisi riigiasutustele. Kaebajal on endal võimalus saata kirju. Nagu kaebusest nähtub, on kaebaja edukalt saatnud pöördumise Sotsiaalministeeriumis asuvale Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjonile ja saanud neilt ka vastuse.
27.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei nõua kohus kaebajalt riigilõivu tasumist ja puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.