X mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 50 eurot seoses sõnumisaladuse rikkumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Vastustaja — Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.07.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
06.05.2020 registreeriti Tallinna Vanglas X mittevaralise kahju nõue1, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 50 euro ulatuses seoses sõnumisaladuse rikkumisega kahes episoodis (vastavalt ühe intsidendi eest 25 eurot), s.o 20.04.2020 avatud kirjaga lahkumine ja 23.04.2020 üle antud kirja avamine ilma kaebaja juuresolekuta. Taotluse kohaselt anti X Vhoones viibimise ajal kirja saatmiseks liimipulk ja ta sai kirja kinni liimida. 17.04.2020 paigutati ta kambrisse PK2-08 ja X soovis 20.04.2020 saata kirja X. Kuna ametnikul polnud liimi kaasas,
Vastustaja 27.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1
3-20-1347 ei andnud X kohe kirja ära, sest ametnik pidi tulema koos liimiga. Mingil hetkel tuli ametnik, X andis kirja ametnikule ja ametnik lahkus. X hinnangul ei tohi ametnik lahkuda avatud kirjaga ning sellega on tekitatud taotlejale mittevaraline kahju sõnumisaladuse rikkumise tõttu. Kuna kirja ei kleebitud kinni X juuresolekul, oli ametnikul võimalus kirja sisuga tutvuda ning seejuures pole oluline, kas seda tehti. Ümbriku kinni kleepimise nõue tuleneb vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-st 48 ning seda nõuet tagab ka VSkE § 50 lg 2. Teisel juhul saatis X 23.04.2020 välja kirja, mis tuli 30.04.2020 tagasi ning X palus ametnikul kontrollida põhjust. 02.05.2020 tuli ametnik tagasi avatud kirjaga ning ütles, et pani selle lihtsalt teise ümbrikusse. X kiri oli ametniku käes 30.0402.05.2020 ja ta avas selle ilma taotleja teadmata. Ametnik tuli 03.05.2020 ja palus ümbriku sulgeda. Ametnik oleks pidanud kirja avama taotleja juuresolekul ja seda siis soovi korral kontrollima.
2.06.07.2020 vastusega nr 5-37/20/46-32 jättis Tallinna Vangla kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kahjunõude menetluse tulemusena 20.04.2020 sündmuse osas vangla õigusvastane tegevus tuvastamist ei leidnud, kuid vangla tunnistas oma õigusvastast tegevust 23.04.2020 üle antud kirja avamisel ilma kaebaja juuresolekuta ja vabandas kaebaja ees. 20.04.2020 sündmuse osas ei ole võimalik enam kindlaks teha, kas ametnik lahkus X kambri juurest avatud või suletud ümbrikuga, kuid kaamerasalvestise järgi saab kinnitada, et ametnik kirja ümbrikust välja ei võtnud ega tutvunud kuidagi selle sisuga. Ametnik Tarmo Pitkve on kinnitanud, et on teadlik kirjade üleandmise regulatsioonist. Seega pole faktiline sõnumisaladuse rikkumine tõendamist leidnud. 23.04.2020 välja saadetud kirja osas on ametnik Mari Kohv tunnistanud, et ta eksis ja avas X kirja tema juuresolekuta. Ametnik selgitas, et kiri, mille ta ümbrikust välja võttis, oli liikunud vanglasiseselt edasi-tagasi, kuna kirjal puudus mark ning ümbrik oli täis tembeldatud erinevaid kuupäevi. Kuna ümbrikul oli mitmeid kuupäevatempleid ja see polnud korralikult kinni liimitud, tõstis M. Kohv kirja sisu ühest ümbrikust teise, et oleks arusaadav, kuskohast kiri tuleb ja kellele läheb. M. Kohv ise ümbrikut kinni ei kleepinud ning läks lahtise ümbrikuga X juurde, selgitas olukorda ning palus tal see ise kinni liimida ja adressaat uuesti peale kirjutada. M. Kohv tunnistab, et ta eksis, kui avas kirja nii, et X ei viibinud kõrval. M. Kohv kinnituse kohaselt ta kirja sisu ei vaadanud ega lugenud. X ei ole õigust kahjuhüvitisele, kuivõrd ainuüksi toimingu õigusvastasust kahju hüvitamiseks alust ei anna ning eelduseks on kahju tekkimine. X ei ole esile toonud hingelisi kannatusi, mida etteheidetav tegevus põhjustas. Tallinna Vangla vabandamine X ees on asjaolusid arvestades piisav. Tallinna Vangla ei ole faktiliselt sõnumisaladust rikkunud.
3.16.07.2020 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtusse kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse vangla 06.07.2020 vastusele. Ühtlasi esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse.
4.Tallinna Vangla esitas kohtule 27.07.2020 kohtueelse menetluse materjalid.
5.Tallinna Halduskohus võttis 28.07.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning vabastas kaebaja kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest.
6.27.05.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses.
7.21.09.2020 esitas Tallinna Vangla kohtule Tallinna Vangla ametnike Mari Kohvi ja Tarmo Pitkve poolt X 06.05.2020 registreeritud kahjunõude nr 5-37/20/46-1 menetlemisel antud selgitused ning kahjunõuet menetlenud teenistuja Irene Isküli 20.04.2020 turvakaamera salvestise vaatamise kohta koostatud protokolli. 23.09.2020 esitas Tallinna Vangla asja materjalide juurde 20.04.2020 sündmust kajastavat kaks videosalvestist.
Vastustaja 27.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1
2(7)
3-20-1347
8.05.10.2020 määrusega otsustas kohus piirata kaebaja õigust tutvuda vastustaja poolt 23.09.2020 esitatud videosalvestisega ning kuulutas vastustaja poolt 23.09.2020 esitatud videosalvestise osas menetluse kinniseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
9.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 50 eurot sõnumisaladuse rikkumisega kahes episoodis (vastavalt ühe intsidendi eest 25 eurot), s.o 20.04.2020 avatud kirjaga lahkumine ja 23.04.2020 üle antud kirja avamine ilma kaebaja juuresolekuta.
9.1.Kaebuse kohaselt on avatud kirja võtmine 20.04.2020 vastuolus VSkE §-ga 48 ning kirja ümbriku enda käes hoidmine kolmel päeval ja selle avamine kaebaja juuresolekuta 23.04.2020 vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-ga 1. Ametnik peab avatud kirja kontrollima kinnipeetava juuresolekul ja seejärel kirja sulgema. Kaebaja annab alati kirjad üle avatult ning tegutses selliselt ka vaidlusalusel korral. Avatud kirja vastuvõtmine on õigusvastane.
9.2.Vastustaja viide Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-3-09 ei ole asjakohane, sest käsitleb olukorda, kus kiri avati kinnipeetava juuresolekul ja seadusega kooskõlas.
9.3.Kahjunõude taotluses ei ole küll hingelisi kannatusi kirjeldatud, kuid põhiõiguste riive tekitab kannatusi enesestmõistetavalt. Vaidlusalusel perioodil oli kaebaja vanaema vähiga haige ning viibis haiglas ravil ning oma kirjades käsitles kaebaja ka seda teemat. Lisaks toimusid rikkumised lühikese ajavahemiku jooksul. Seejuures pole vastustaja viidanud, et kahjunõude taotluses olnuks puudused.
9.4.Kohtupraktikas on leitud, et sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse riive on toimunud ainuüksi VangS § 29 lg 1 ja VSkE § 48 rikkumisega. Faktiliselt on võimatu kindlaks teha, kas vastustaja sõnumisaladust rikkus. Õigusvastase käitumise tulemusel on antud juhul toimunud põhiõiguste – sõnumisaladuse ja eraelu - riive. Tegemist ei ole kerge ebameeldivusega, mis oleks hüvitatav õigusvastasuse tuvastamise ja vabandamisega. Vastustaja seisukohad
10.Tallinna Vangla leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.
10.1.Vastustaja jääb Tallinna Vangla 06.07.2020 kirjas nr 5-37/20/46-3 esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel.
10.2.Käesolevalt ei ole kahjunõude menetlemisel kinnitust leidnud, et vanglaametnikud oleksid kaebaja kirjade sisuga tutvunud. 20.04.2020 kaebajalt kirja vastu võtnud ametnik Tarmo Pitvke on kahjunõude menetlemise käigus antud selgitustes märkinud, et ta kõnealuse sündmuse asjaolusid ei mäleta, kuid on teadlik sellest, et peab esmalt ümbriku üle vaatama ja siis selle kinnipeetavale andma, et kinnipeetav ise selle kinni paneks. 20.04.2020 videosalvestiselt nähtuvalt ametnik kaebaja kambriust ei ava ning vaatab esmalt mõne hetke kambrisse läbi uksesilma ja seejärel avab toiduluugi. Peale toiduluugi avamist ootab ametnik ca 13 sekundit ning alles seejärel ulatab kambris viibiv isik vanglaametnikule ümbriku. Salvestiselt ei ole tuvastatav, kas ametnik võtab kambrist vastu kinnise või lahtise ümbriku, samuti ei nähtu videosalvestiselt tegevust, mis toimub kambris 13 sekundi jooksul enne ametnikule kirja ulatamist. Arvestades, et 20.04.2020 jäi perioodi, mil koroonaviirusesse nakatumise ohu tõttu kehtisid Tallinna Vanglas direktori 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/11 alates 16.03.2020 kehtestatud piirangud kinnipeetavate vanglasisese ja –välise liikumis- ja suhtlemisvabadusele (osakonnad lukustati, lõpetati kõik mitte hädavajalikud kinnipeetavate saatmised, peatati päevakavajärgsed tegevused, korraldati ümber helistamine, jäeti ära kehakultuuriga tegelemine, peatati kaupluse tegevus), on võimalik, et nakatumisohu minimeerimiseks ametnik kinnipeetavalt kirja ja ümbriku 3(7)
3-20-1347 kontrollimiseks füüsiliselt enda kätte ei võtnudki, vaid kontrollis toiduluugi kaudu visuaalselt kambris toimunut, st jälgis kaebaja poolt kirja ümbrikku panemist või näitas kaebaja ise ametnikule ümbriku sisu. Arvestades, et ametnikule 20.04.2020 sündmus meelde ei jäänud, võib järeldada, et kaebaja kirja üle andmise kestel midagi erakorralist ei toimunud.
10.3.Seonduvalt 23.04.2020 üle antud kirjaga, on vastustaja tunnistanud vanglaametniku õigusvastast käitumist seoses kirja kaebaja juuresolekuta avamises. Vanglaametnik Mari Kohv on tunnistanud, et avas kirja kaebaja juuresolekuta, kuid tema tegevus ei olnud kantud soovist kaebaja õigusi rikkuda ning kirjaga tutvuda, vaid ta tõstis kirja sisu ühest ümbrikust teise, et oleks arusaadav, kust kiri tuleb ning kuhu läheb — kiri oli liikunud vanglasiseselt edasi-tagasi ning kirjal puudus mark ja ümbrik oli täis tembeldatud erinevaid kuupäevi. Ametniku kinnitusel ta kirja sisu ei vaadanud ega lugenud.
10.4.Tallinna Vangla 06.07.2020 otsuses nr 5-37/20/46-3 tunnistas oma õigusvastast käitumist 23.04.2020 üle antud kirja ümbriku avamisel. Ametnik avas ekslikult kaebaja kirja ning vangla vabandas kaebaja ees kahetsusväärse juhtumi ning sellega kaasnenud võimalike ebameeldivuste pärast. Vastustaja on seisukohal, et isegi juhul, kui kaebaja kirjeldatud juhtum oleks käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes, ei kuuluks kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, kuna käeoleval juhul juhtunu asjaolud intensiivsele õigusriivele ei viita. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Viidatud rikkumine ei saanud kaebajale kaasa tuua tagajärgi, mis kuuluksid riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele rahas. Riigikohus on 06.06.2002 otsuse nr 3-3-1-27-02 p-s 13 selgitanud, et mittevaraline kahju võib olla hüvitatav ka näiteks vabandamisega kannatanu ees ning 11.12.2009 otsuse nr 3-3-1-80-09 p-s 12 väljendanud seisukohta, et vähese õiguste rikkumise korral võib kahju lugeda hüvitatuks ka õigusvastasuse tuvastamisega. Vabandamine oma olemuselt ongi ebaõige käitumise heastamise üks viise. Käesolevalt on vangla, oma eksimust tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Tulenevalt eelnevast on käesoleva asja sisuks kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis on esitatud seoses vangla tegevusega puutuvalt sõnumisaladuse rikkumisega kahes episoodis (vastavalt iga intsidendi eest 25 eurot), s.o 20.04.2020 avatud kirjaga lahkumine ja 23.04.2020 üle antud kirja avamine ilma kaebaja juuresolekuta.
12.Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun seejuures vastustaja 06.07.2020 vastuses nr 5-37/20/46-3 ja kohtule esitatud seisukohtades (14.09.2020 kohtule esitatud vastus) tooduga ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult käesolevas otsuses üle korrata (HKMS 165 lg 2).
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
14.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande3 kohaselt on mõned era- ja perekonnaelu tahud põhiseaduses kaitstud spetsiifiliste põhiõigustega, nende hulka kuulub ka sõnumi saladus
Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/
4(7)
3-20-1347 (PS § 43). PS § 26 kui üldsätet tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei ole kaitstud mõne erisättega. Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja PS § 26 kui üldisem säte peab taanduma. Seega tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda eelkõige sõnumi saladuse võimalikust rikkumisest ning eraelu puutumatuse võimalikku riivet eraldi alljärgnevalt ma ei käsitle.
15.PS § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Isikuliselt on õigus sõnumi saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavale. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid.
16.Esmajoones laieneb sõnumi saladus teabele selle edastamise protsessis, sh postisaadetise toimetamisel adressaadini. Kui sõnum on kohale toimetatud, on saajal üldjuhul võimalus valida, kas ja kuidas sõnumit kolmandate isikute eest kaitsta. Riigikohus on selgitanud, et isiku õigust sõnumi saladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirja avamisel ja kontrollimisel vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul ning juhul, kui vanglaametnik selle sisuga ei tutvunud. Kirja sisuga tutvumine on ka adressaadi juuresolekul võimalik PS § 43 järgides (Riigikohtu lahend 3-4-1-3-09, p 16).
17.VangS § 29 lg 1 ja 2 alusel avatakse kinnipeetavale saadetud kirjad (välja arvatud seaduses sätestatud erandid) vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetava kirjavahetuse sisu võib kontrollida jälitustoimingute ja salajase koostöö tegemiseks ette nähtud alustel ja korras.
17.1.Vaidlust ei ole antud juhul selles, et kaebaja poolt 23.04.2020 üle antud kirja osas on vastustaja tunnistanud vanglaametniku õigusvastast käitumist seoses kirja kaebaja juuresolekuta avamises. Nimelt on vanglaametnik Mari Kohv tunnistanud, et avas kirja kaebaja juuresolekuta, kuid tema tegevus ei olnud kantud soovist kaebaja õigusi rikkuda ning kirjaga tutvuda, vaid ta tõstis kirja sisu ühest ümbrikust teise, et oleks arusaadav, kuskohast kiri tuleb ning kuhu läheb — kiri oli liikunud vanglasiseselt edasi-tagasi ning kirjal puudus mark ja ümbrik oli täis tembeldatud erinevaid kuupäevi. Ametniku selgituste kohaselt ta ise ümbrikut kinni ei kleepinud ja läks uue lahtise ümbrikuga kinnipeetava juurde, selgitas olukorda ning palus kinnipeetaval see kinni liimida ja adressaat uuesti peale kirjutada. Ametniku kinnitusel ta kirja sisu ei vaadanud ega lugenud. Need asjaolud nähtuvad vastustaja poolt kohtule esitatud Mari Kohvi seletuskirjast4. Tallinna Vangla tunnistas 06.07.2020 vastuskirjas nr 5-37/20/46-3 oma õigusvastast käitumist 23.04.2020 üle antud kirja ümbriku avamisel ning vabandas kaebaja ees.
17.2.Olen seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vanglaametnik tutvus kirja sisuga ehk luges kirja. Vastustaja ei ole seda asjaolu õigeks võtnud. Seega ei ole kahju nõude rahuldamise eelduseks olev sõnumisaladuse rikkumine antud juhul tuvastatud. Arvestades asjaolusid, et ümbrikul puudus mark, see oli erinevaid templeid täis ja sellelt andmete kindlakstegemine arusaamatu, kiri oli liikunud vangla siseselt edasi-tagasi (milliseid asjaolusid pole kaebaja vaidlustanud), ei ole põhjust kahelda asjaolus, et ametnik oleks kirja avanud muul põhjusel (sh kirja sisu lugemiseks), kui selle ümber tõstmiseks teise ümbrikusse, et tagada ümbrikule olevate andmete arusaadavus. Seda asjaolu kinnitab täiendavalt ka fakt, et ametnik toimetas lahtise ümbriku seejärel uuesti kaebajale, et kaebaja selle kinni liimiks ja adressaadi andmed uuesti peale märgiks. Seega märgib vastustaja õigesti, et sõnumisaladuse rikkumine pole
Vastustaja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisas
5(7)
3-20-1347 tõendatud ning selle toimumist ei saa ka järeldada, ehkki kirja avamine kaebaja juuresolekuta on toimunud ning tuleb nentida sõnumisaladuse ohtu seadmist vastustaja poolt. Siiski ei saa selles automaatselt järeldada, et ka tegelikult oleks sõnumisaladust rikutud. Kaebaja leiab ekslikult, et kirja sisuga tegelik tutvumine pole antud juhul oluline ning piisab vaid kirja avamisest kaebaja juuresolekuta. Kirja sisuga tutvumine on minu hinnangul üheks oluliseks eelduseks sõnumi saladuse rikkumise jaatamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole antud juhul täidetud sõnumi saladuse rikkumise tõendamatuse tõttu.
17.3.Kokkuvõttes võib öelda, et 23.04.2020 üle antud kirja osas ei ole vastustaja sõnumi saladust rikkunud, kuid õigusvastaseks saab pidada ka olukorda, kus sõnumi saladus võis olla ohus. See ei ole minu hinnangul aga siiski piisav, et möönda kaebajal rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist, arvestades, et mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik vaid RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud juhtudel ning ainuüksi haldusorgani toimingu õigusvastasus selleks alust ei anna.
17.4.Isegi kui esineks ka sõnumi saladuse ohtu seadmise tõttu alus mittevaralise kahju tekkimise jaatamiseks, ei ole selle rahas hüvitamine antud juhul põhjendatud. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). See, et sõnumisaladus oli seatud ametniku tegevuse tõttu ohtu, ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega valu ja kannatusi, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine rahas. Üksnes ohu olemasolu ei ole kahju tekkimise alusena piisav, kui kardetud risk tegelikult ei realiseerunud. Sõnumi saladuse ohtu seadmise eest on vastustaja kaebaja ees vabandanud. Leian, et eksimuse tunnistamine ja vabandamine on asjaolusid arvestades antud juhul ebaõige käitumise heastamiseks piisav ja kohane.
18.VSkE § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistusale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist oma allkirjaga.
18.1.20.04.2021 toimunud intsidendi osas Tallinna Vangla poolt esitatud 06.07.2020 menetlustoimingu protokollis on kajastatud Tallinna Vangla IV üksuse 20.04.2020 turvakaamera salvestiselt nähtuv. Protokollist5 nähtuvalt on turvakaamerasalvestiselt nähtuv järgnev: Kell 10.57.48 tuleb ametnik kambri nr PK2-08 ukse juurde, vaatab uksesilmast sisse ja avab siis ukseluugi. Kehakeele järgi vestleb ametnik läbi luugi kambris oleva isikuga ning kell 10.58.06 ulatatakse kambrist läbi ukseluugi ametnikule ümbrik. Ametnik sulgeb ukseluugi ja astub kambrist eemale ning asetab kirja kell 10.58.21 eluosakonna uste juures olevale lauale. Seejärel tegeleb ametnik teise kinnipeetavaga ning kell 10.58.47 võtab laualt ümbriku ja läheb ära. Vastustaja poolt kohtule esitatud turvakaamera salvestistest6 nähtub, et vangla menetlustoimingu protokoll kajastab sündmuste käiku korrektselt. Seejuures pole salvestiselt võimalik tuvastada, kas ametnik võtab kambrist vastu kinnise ümbriku või lahtise ümbriku. Ka pole võimalik veenduda selles, mis toimub kaebaja asukohaks olnud kambris enne ametnikule kirja ulatamist. Salvestiselt ei nähtu ka, et ametnik avaks ümbriku ja tutvuks kirja sisuga. Pole vaidlust, et 23.04.2021 võttis ümbriku kaebajalt vastu vanglaametnik Tarmo Pitkve. Tallinna Vanglaametniku Tarmo Pitkve selgituse kohaselt on tal raske olukorda meenutada ja ta ei mäleta
Vastustaja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisas Vastustaja poolt esitatud 29.03.2020
6(7)
3-20-1347 sellest midagi. Selgituse kohaselt oli T. Pitkve tol ajal kursis, et alguses peab ümbriku üle vaatama ja siis andma kinnipeetavale, et ta selle oma kätega kinni paneks.
18.2.Olen seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik välistada olukorda, et kaebaja andis ametnikule üle juba suletud ümbriku ning ametnik rikkus kohustust kontrollida ümbriku sisu enne selle sulgemist või kontrollis ametnik ümbriku sisu läbi ukseluugi. Ka ei saa välistada olukorda, et ümbrik oli siiski avatud ning suleti hiljem vanglaametniku poolt. Vastustaja peab seejuures võimalikuks, et nakatumisohu minimeerimiseks ei võtnud ametnik kinnipeetavalt kirja ümbriku kontrollimiseks füüsiliselt enda kätte, vaid kontrollis toiduluugi kaudu visuaalselt kambris toimunut, st jälgis kaebaja poolt kirja ümbrikku panemist või näitas kaebaja ise ametnikule ümbriku sisu. Arvestades, et ametnikule 20.04.2020 sündmus meelde ei jäänud, järeldab vastustaja, et kaebaja kirja üle andmise kestel midagi erakorralist ei toimunud. Samas ei ole T. Pitkve oma seletuskirjas eelkirjeldatud kirjade kontrollimise praktikat piirangute mõju ajal kinnitanud. Seega ei ole eeltoodu alusel võimalik veenduda ei vastustaja ega ka kaebaja väidetes. Arvestades aga, et VSkE § 48 lg 1 sätete kohaselt kirjutab kinnipeetav ümbriku tagaküljele oma nime ja vanglateenistujale edastamise kuupäeva, samuti kinnitab allkirjaga kirja üleandmist peale ümbriku sisu kontrollimist vanglateenistuja poolt ning kaebaja ja vastustaja ei väida, et need toimingud oleks jäänud tegemata, on tõenäoline, et ametnik kontrolliski toimunut visuaalselt toiduluugi kaudu. Koosmõjus T. Pitkve selgitusega, et ta oli teadlik kirjade üleandmise regulatsioonist ning eelnevalt nimetatud põhjusel on eluliselt usutav siiski viimati nimetatud sündmuste käik ehk versioon, mille puhul kontrollis ametnik ümbriku sisu ja veendus selle sulgemises toiduluugi kaudu. Seega ei ole tõendatud, et nimetatud intsidendi osas oleks ametnik lahkunud avatud ümbrikuga.
18.3.Lisan täiendavalt, et isegi kui ametnik lahkus avatud ümbrikuga, ei ole ka 20.04.2020 intsidendi osas sõnumisaladuse rikkumine tõendatud, sest kirja sisuga tutvumist kaebaja ei väida ning vastustaja ei ole seda ka tunnistanud. Seega saab vastustajale olla etteheidetav kas sõnumisaladuse ohtu seadmine (juhul kui võeti vastu avatud ümbrik ning seda ei tagastatud sulgemiseks kaebajale) või VangS § 29 lg-st 1 tuleneva kirja sisu kontrollimise kohustuse täitmata jätmine. Mõlemal juhul pole alust kaebajale kahju hüvitise määramiseks. Nagu öeldud, ei saa sõnumisaladuse ohtu seadmine olla aluseks mittevaralise kahju hüvitise määramiseks.
19.Lõppkokkuvõttes leian, et kaebus tervikuna tuleb eeltoodud põhjendustel ja mittevaralise kahju hüvitamise eelduste puudumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud
20.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 28.07.2020 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.