Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ivan Moskaljov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
28.06.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.08.2021 (kaasa arvatud).
Asendada avaldatavas kohtumääruses X nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X on XX.XX.XXXX sündinud Usbekistani kodanik. Isik saabus Schengeni viisaruumi 20.11.2020 Saksamaa kaudu Eesti Vabariigi väljastatud viisa alusel, mis kehtis 12.11.2020– 09.08.2021. Ta tuli Eestisse 22.11.2020. Tööandja TJV Holding OÜ registreeris isiku lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis (PPA). PPA tunnistas 26.10.2020 lühiajalise töötamise loa tööandja avalduse alusel kehtetuks.
2.PPA tunnistas X viisa 11.02.2021 otsusega kehtetuks, sest väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. PPA tegi 11.02.2021 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21.02.2021. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 22.02.2021, pärast mida saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud isik Eestist välja Usbekistani. PPA kohaldas isiku suhtes 3-aastast sissesõidukeeldu. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole X seda otsust kohtus vaidlustanud.
3-21-1406
3.PPA pidas X 26.06.2021 kl 21.30 kinni ja koostas talle samal päeval lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli, sest isik ei olnud täitnud lahkumisettekirjutust ja ta viibib Eestis siiani ilma seadusliku aluseta. Isik töötas ebaseaduslikult erinevatel ehitusobjektidel abitöölisena. Ta ei soovinud Eestist ega Schengeni viisaruumist lahkuda. Tema Usbekistani kodaniku pass asub Lätis sõbra juures.
4.PPA esitas 27.06.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Põhjendused:
4.1.X ei täitnud vabatahtlikult lahkumisettekirjutust. Kuigi isikul olid menetleja kontaktid, ei võtnud ta oma probleemi osas menetlejaga ühendust, vaid varjas end PPA eest. PPA proovis korduvalt isikuga ühendust võtta, kuid tulemusteta. PPA liikluspolitsei patrull pidas 26.06.2021 Tallinnas Mere pst ja Ahtri tn ristmikul kinni kahtlase sõidustiiliga sõiduki, mille kõrvalistuja kohal istus meesterahvas, kel polnud esitada ühtki isikut tõendavat dokumenti. Isik ei soovinud isikusamasuse tuvastamisel koostööd teha. Lõpuks näitas ta politseiametnikule oma telefonist lühiajalise töötamise luba, mis oli väljastatud Y (sünd. XX.XX.XXXX) nimele, ja väitis, et need on tema andmed. Politseiametnik tuvastas, et andmebaasis olev foto ei klapi kohapeal olnud isiku välimusega. Isikut teavitati sellest. Pärast lühikest järelemõtlemist ütles isik, et tema pass jäi teise autosse, mis läks Lätti, ja et tema nimi on X. Selleks ajaks kohale tulnud piirivalve patrull tegi isiku kindlaks. Selgus, et tegemist oli X, kes viibib ebaseaduslikult Eestis. Isik väitis migratsiooniametnikule, et ei täitnud lahkumisettekirjutust, kuna tal puudub selleks raha. Isiku ütluste kohaselt on ta illegaalse Eestis viibimise ajal ka töötanud.
4.2.X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, sest esineb põgenemisoht – isik ei ole Eestist ega Schengeni viisaruumist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 p 1). Isik tunnistas, et soovib ka edaspidi otsida tööd nii Eestis kui ka teistes Schengeni riikides, nt Lätis. Isiku senist käitumist arvestades võib arvata, et isik ei ole vabaduses viibides motiveeritud saadud tulu lennupiletite ostmiseks kasutama, et kodumaale naasta. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ja lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. PPA andis isikule võimaluse vabatahtlikult Eestist lahkuda, kuid ta pole seda teinud. Isik asus end varjama ega teavitanud elukoha muutmisest. Seega tuleb lahkumisettekirjutus sundtäita ja isik välja saata.
4.3.Lisaks näitab põgenemisohtu see, et X ei ole järginud lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid ning andis 26.06.2021 läbi viidud menetluse käigus teada, et ta ei taha Eestist lahkuda ja soovib olla Eestis (VSS § 68 p-d 5 ja 6). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei anna tõenäoliselt soovitud tulemust. Nende kohaldamine baseerub usaldusel. Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud sellisel määral usaldust. Isik varjas end PPA eest. PPA proovis korduvalt isikuga ühendust võtta, kuid tulemusteta. Isik on illegaalse Eestis viibimise ajal ka töötanud. Isikul olid menetleja kontaktid, kuid ta ei võtnud menetlejaga ühendust. Lisaks andis ta 26.06.2021 kontrollimisel politseiametnikule enda kohta teadvalt valeandmed eesmärgiga takistada ja raskendada enda tuvastamist.
4.4.Isikut ei ole võimalik veel välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument.
4.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega.
2(4)
3-21-1406
5.X ei vaielnud tema väljasaatmisele vastu. Tema pass tuuakse talle lähipäevil tagasi. Samas ei soovi ta Eestist lahkuda, vaid siia elama ja töötama jääda, sest talle meeldib Eestis. Tahab hiljem Eestisse tagasi tulla.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab VSS § 2 lg 1. X väljastatud viisa on kehtetuks tunnistatud, seega puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA tegi isikule 11.02.2021 lahkumisettekirjutus, mille vabatahtlikuks täitmiseks määrati 10 päeva. Isik kinnitas, et see aeg on piisav, et Eestist lahkuda ja ta on nõus Eestist lahkuma. Samas ei ole isik selle aja jooksul ega ka hiljem Eestist lahkunud, jättes talle pandud kohutuse täitmata. Seega on lahkumisettekirjutus muutunud sundtäidetavaks ja isik kuulub Eestist väljasaatmisele (VSS § 14 lg 1).
7.Kuna X puudub hetkel kehtiv reisidokument ja selle hankimine võtab aega, siis ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Kauem kui 48 tundi võib isikut kinni hoida vaid kohtu loal. Sel eesmärgil taotles PPA VSS § 23 lg 1 alusel kohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
8.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
9.Kohus nõustub PPA-ga, et X osas esineb põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1) ja seda võimaldavad järeldada mitmed asjaolud. Ta ei lahkunud Eestist ega Schengeni liikmesriigist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (VSS § 68 p 1). PPA andis isikule võimaluse ise lahkumiskohustust täita ja isik kinnitas, et ta teeb seda ja lahkumiseks antud tähtaeg on piisav. Ometi jättis ta lahkumiskohustuse täitmata. Isik ei väitnud, et talle oleks selline kohustus jäänud arusaamatuks. Kohtu hinnangul on isiku põhjendus, et tal puudus tagasisõiduks piletiraha, otsitud, sest see ei selgita, miks ta end PPA eest varjas. PPA selgituste kohaselt ei võtnud X ise PPA-ga ühendust ega võimaldanud ka PPAl temaga ühendust võtta. Selline varjamine annab alust järelduseks, et isik ei soovinud lahkumiskohustust täita ja lootis salaja riiki jääda. Raha puudumine ei ole tõsiselt võetav põhjendus, sest isik avaldas kohtuistungil, et võib ise tagasisõidupileti hankida. PPA selgituste kohaselt ei teavitanud isik PPA-d elukoha muutusest. Seega ei järginud ta lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid, mis annab samuti alust järeldada põgenemisohu olemasolu (VSS § 68 p 5). Lahkumiskohustuse täitmata jätmine, enda varjamine PPA eest, enda isiku tuvastamisel valede isikuandmete avaldamine ja passist vabanemine võimaldavad järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, vaid Eestisse jääda ning siin 3(4)
3-21-1406
edasi elada ja töötada. Seda kinnitas isik ka istungil. Ka see võimaldab järeldada isiku põgenemisohtu (VSS § 68 p 6). Kuna isiku eesmärgiks ei ole koduriiki naasta, siis võib ta vabaduses viibides asuda end uuesti varjama, et lahkumiskohustuse sundtäitmist takistada ja ebaseaduslikult Eestisse jääda. Samuti võib ta lahkuda ilma loata mõnda muusse Schengeni liikmesriiki, et enda tabamist raskendada. Seega on lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkuse tagamiseks vajalik isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada.
10.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et X osas ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Esiteks kohaldati tema suhtes varem leebemaid järelevalvemeetmeid, kui tal võimaldati lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Isik ei järginud neid ja need ei taganud tema lahkumiskohustuse täitmist. Puudub alus arvata, et sel korral isik neid järgib ja jääb enda väljasaatmist ära ootama. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole antud juhul tõhus põhjusel, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Samuti puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument, mida PPA saaks hoiule võtta (VSS § 10 lg 2 p 6).
11.Arvestades lahkumisettekirjutuse täitmise vajadust ja isiku suhtes eksisteerivat põgenemisohtu, ei saa X kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada antud juhul ebaproportsionaalseks. Kinnipidamist saanuks vältida ise riigist lahkudes. Kui isik teeb PPAga koostööd, sh reisiks vajalike dokumentide hankimiseks, ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Samuti puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab talle loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks, s.o kuni 28.08.2021 (k.a).
13.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.