4.Tagastada pärast määruse jõustumist kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule viivitamatult teatada, millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 27.04.2021 X vabatahtliku täitmise tähtajaga ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052242005 (edaspidi ettekirjutus) 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 04.05.2021. Koos lahkumisettekirjutusega kohaldas PPA isiku suhtes 3 aasta pikkust sissesõidukeeldu lahkumiskohustuse täitmise päevast alates ning hoiatas,
et alates 26.07.2021 võib PPA ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldada 640 euro suurust sunniraha.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 27.05.2021 X kaebus PPA ettekirjutuse tühistamiseks osas, millega tema suhtes kohaldati 3 aasta pikkust sissesõidukeeldu Schengeni alale.
3.Kohus jättis 31.05.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
4.X esitas 14.06.2021 kohtule taotluse, milles palus lugeda esitatud kaebus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja põhjendused on järgmised: Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS) eristab ettekirjutusi ja sissesõidukeelde. VSS § 335 eristab Schengeni sissesõidukeeldu, kuid lahkumisettekirjutuses räägitakse lihtsalt sissesõidukeelu (Eesti mõistes) mitte Schengeni sissesõidukeelu kohaldamisest. Schengeni sissesõidukeelu tähtaja muutmisest, peatamisest jms. asjaoludega seoses on seadusandja selgitanud, et kohaldatakse VSS 5. peatükki, milles on ettenähtud 30päevane tähtaeg. Seadusandja eristab Eestisse sissesõidukeeldu ja Schengeni sissesõidukeeldu, ühel juhul tõkestatakse sissepääs ühte riiki, teisel juhul 26 riiki ühes kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. PPA 27.04.2021 haldusaktiga kaebaja suhtes 3 aastaks Schengeni sissesõidukeelu kohaldamine on tema suhtes ebaproportsionaalselt karm. Seega olid kaebajal objektiivsed põhjused, miks lähtuda 30-päevasest kaebetähtajast.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
6.Kohus jääb oma 31.05.2021 määruse punktis 4.1 väljendatud seisukohale, et kaebus on kohtule esitatud tähtaega ületades.
6.1.Kaebaja on Ukraina kodanik, mistõttu tuleb VSS-s sätestatut tõlgendada, pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel1 (edaspidi direktiiv 2008/115/EÜ). Direktiiviga 2008/115/EÜ ei sobi kokku puhtalt siseriiklike rändega seotud sisenemiskeeldude väljastamine, välja arvatud juhul, kui on kohaldatav direktiivi artikli 11 lõikes 4 nimetatud erand. Seetõttu tuleb ka siseriiklikes õigusaktides ette näha, et sisenemiskeelud, mis väljastatakse seoses tagasisaatmisotsusega, keelavad siseneda
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. Kättesaadav: https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0115&from=ET (21.06.2021).
kõikidesse liikmesriikidesse ja seal viibida. 1 Kaebaja suhtes kohaldas PPA lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu 3 aastaks VSS § 74 lg 1 alusel Schengeni alale, see on selgelt märgitud ka ettekirjutuses. VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kuigi säte ei ütle selgesõnaliselt, kas sissesõidukeeldu kohaldatakse Eestisse või Schengeni alale tervikuna, siis tuleb seda tõlgendada lähtudes direktiivist 2008/115/EÜ. Eelnevast tulenevalt kehtib VSS § 74 lg-st 1 tulenev sissesõidukeeld Schengeni üleselt.
6.2.VSS-is eristatakse sissesõidukeelu kohaldamist lahkumisettekirjutuses (VSS 2. peatükk (§ 7 lg 2, §-d 74 ja 75)) ja eraldiseisvalt (VSS 5. peatükk). VSS-i 2. ja 5. peatüki vahelisi suhteid käsitleva VSS § 27 esimese lause järgi kohaldatakse 5. peatükis sätestatut ulatuses, mis ei ole vastuolus 2. peatükis sätestatuga. VSS-i 2. ja 5. peatüki alusel kehtestava sissesõidukeelu regulatsioonide erisusi on Riigikohus selgitanud 23.09.2019 otsuse nr 3-16-2088 punktides 11–
17.Kaebajale on sissesõidukeeld kohaldatud VSS-i 2. peatükis asuva VSS § 74 lg 1 alusel. See tähendab, et kohaldub ka VSS-i 2. peatükis sätestatud kaebetähtaeg vastavalt VSS § 13 lg-le 3. VSS § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale esitada halduskohtule HKMS-s sätestatud korras kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Ka ettekirjutuses on toodud õige vaidlustamisviide. Eelnevast tulenevalt on kaebaja ekslikult leidnud, et kaebetähtajale kohaldub VSS § 333 lg 1, mille kohaselt võib sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul nende teatavaks tegemise päevast arvates.
6.3.Kaebus tuli kohtule esitada 10 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemisest arvates. Kaebuse punktis 1.3 märgib kaebaja, et sai PPA ettekirjutuse kätte selle tegemise päeval, st 27.04.2021 (kaebuses ekslikult märgitud 27.07.2021). Seega hakkas tähtaeg kaebuse esitamiseks kulgema alates 28.04.2021 ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 07.05.2021. Kaebuse kohtule esitamise ajaks ehk 27.05.2021 oli kaebetähtaeg ületatud 20 päeva võrra. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
7.Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kohtupraktikas on mõjuvatakse põhjusteks peetud olulised ja kestvad objektiivsed takistused, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid seejuures on märgitud, et tähtaja ületamine ei saa olla
Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitus (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/default/files/what-we-do/policies/europeanagendamigration/proposal-implementation-package/docs/return_handbook_et.pdf, lk 56 (21.06.2021).
vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punkt 17).
8.Taotluses ei ole toodud ühtegi eelnimetatud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esindaja põhjendab küll seisukohta, miks tema arvates oli kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva mitte 10 päeva, kuid kohus nende põhjendustega ei nõustu ning on eelpool ka oma seisukohta põhistanud. Kuna kaebajal on õigusteadmistega volitatud esindaja, siis ei ole võimalik kaebetähtaja rikkumist ka kaebaja kogenematusega õigustada. Ettekirjutuses on selgelt märgitud, et selle peale on õigus edasi kaevata HKMS-s sätestatud korras Tallinna Halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja toob ka kaebuse punktis 2.6. välja, et vastustaja on selgitanud ettekirjutuse vaidlustamise 10päevast tähtaega, seega oli see kaebajale teada ning arvestades esindajale antud volituse aega, siis oli tähtaegselt kaebuse esitamine võimalik. Kaebaja ekslik arusaam kaebetähtajast ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks.
9.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ning kaebaja taotlus jääb rahuldamata. Menetluse lõpetamine
10.Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetab kohus asja menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 punkt 2 ja lg 3).
11.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).
12.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot talle tagastada (HKMS § 104 lg 5 punkt 4). Kaebajal tuleb viivitamatult kohtule teatada, millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. Täiendav selgitus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks
13.Ettekirjutusega pandi X kohustus lahkuda Eestist hiljemalt 04.05.2021. Kui kaebaja lahkus Eestist lahkumisettekirjutuses märgitud tähtaja jooksul, siis on tal võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või peatamist asjaolu tõttu, et ta on lahkunud lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Selle taotluse saab kaebaja esitada PPA-le, kes edastab taotluse ja asjassepuutuvad tõendid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse tegemiseks Siseministeeriumile
(VSS § 75 lg-d 2 ja 3). Ka siis kui PPA ei pea täies ulatuses kehtetuks tunnistamist põhjendatuks, ei ole välistatud võimalus sissesõidukeelu tähtaega lühendada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.