Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-756
Haldusasi
Sihtasutus Hiiu Ravikeskus kaebus Eesti Haigekassa
23.veebruari 2021. a otsuse nr 97 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. mai 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus, lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv Vastustaja Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Ergo Pallo Kolmas isik Sihtasutus Keila Haigla, lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sihtasutus Hiiu Ravikeskus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kirjalikult
RESOLUTSIOON
Jätta Sihtasutus Hiiu Ravikeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20. mai 2021. a otsus asjas nr 3-21-756 muutmata. Mõista Sihtasutuselt Hiiu Ravikeskus Sihtasutuse Keila Haigla kasuks välja menetluskulud 909 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. Jätta Eesti Haigekassa taotlus kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. juunil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
3-21-756 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 14. septembril 2020 riigihangete registris hanketeate sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidavas riigihankes (viitenumber 227347). Hanke esemeks on ravi rahastamise lepingu sõlmimine iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks. Hange oli jagatud 14 osaks ning hanke I osa käsitles iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamist Harju maakonnas. Hanke I osas esitasid pakkumuse sh SA Hiiu Ravikeskus ja SA Keila Haigla.
2.Hankija jättis 23. veebruari 2021. a otsuse nr 97 p-ga 15 riigihankes edukaks osutunud pakkuja SA Keila Haigla hankemenetlusest kõrvaldamata.
3.SA Hiiu Ravikeskus esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles nõudis hankija 23. veebruari 2021. a otsuse nr 97 tühistamist osas, millega jäeti SA Keila Haigla kõrvaldamata. Vaidlustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankijal tuli kontrollida, kas esinevad riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg-s 4 sätestatud pakkuja kõrvaldamise alused, ja kui need esinevad, kaaluda pakkuja kõrvaldamist; 2) SA Keila Haigla tulnuks kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p-de 3 ja 4 alusel. Pakkuja on pankrotiseisus ja ta on faktilise seisundi varjamisega raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Seetõttu on tema ausus küsitav. Pakkuja vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; 3) alates 2014. a-st on vandeaudiitorid iga-aastaselt tuvastanud SA Keila Haigla majandusaasta aruandes bilansi põhivara kirjel märkimisväärses ulatuses nõudeid, mille kohta puudub piisav ja asjakohane tõendusmaterjal, mille tõttu on vandeaudiitorid jätnud nõude osas arvamuse esitamata (2014. a-l 1 719 000 eurot, 2015. a-l 1 719 000 eurot, 2016. a-l 814 000 eurot, 2017. a-l 814 000 eurot, 2018. a-l 814 000 eurot ja 2019. a-l 814 000 eurot) ning muid olulisi finantsandmete moonutusi. SA Keila Haigla ei tohtinud luua olukorda, kus vandeaudiitoril puudusid alusdokumendid nõuete kontrollimiseks, sh nõude perspektiivikusele hinnangu andmiseks; 4) SA Keila Haigla on modifitseerinud majandusaasta aruandeid selliselt, et näidata majandusaasta aruande lõpptulemit kasumlikuna või endale sobivalt. Ta varjas tegelikku majanduslikku olukorda. 2014. a majandusaasta aruandes on SA Keila Haigla näidanud tulemiaruandes 2015. a-l tekkinud nõuet suuruses 140 000 eurot, mille tõttu oli SA Keila Haigla aruandeaasta tulem positiivne. 2017. a majandusaasta aruandes on SA Keila Haigla näidanud tulemiaruandes 2017. a maksuvõlgasid teadlikult 160 000 euro ulatuses väiksemana. 2018. a majandusaasta aruandes on SA Keila Haigla kajastanud tulu sihtfinantseerimisest 1 300 000 eurot ja sama summa võrra vähendanud ebaõigesti bilansikirjet „sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused“. Audiitori hinnangul pidanuks olema tulemiaruande kirjes „Muud tulud“ kajastatud tulu aruandeperioodi sihtfinantseerimisest väiksem 524 000 euro ulatuses, bilansikirje “Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused” peaks olema suurem 1 623 tuhat euro ulatuses ning bilansikirje „Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem“ peaks olema väiksem 1 099 000 euro ulatuses. Tegemist on põhjendamatute korrektuuridega. 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruannetes on SA Keila Haigla teinud põhjendamatuid korrektuure, näidates 2018. a 100 943 eurost kahjumit 2019. a aruandes hoopis 931 685 eurose kasumina. Eelnäidatud tulemite vahe on üle miljoni euro ning selline majandusaasta aruannete modifitseerimine ei ole 2(12)
3-21-756 asjakohane ega tõepärane ning on ettevõtte majandustulemustega tutvujaid selgesti eksitavad. Ükski muu rida vastavate aastate majandusaasta aruannetes ei ole muutunud. Seega on SA Keila Haigla majandusaasta aruannete koostamisel rikkunud oluliselt raamatupidamise seaduse (RPS) §-de 15 ja 16 nõudeid ning see tekitab küsimuse tema aususes; 5) SA Keila Haigla majandusaasta aruannetes on märkimisväärses ulatuses (814 000 eurot) nõudeid pankrotistunud ettevõtte vastu. See nõue on on jäetud teadlikult iga-aastaselt hindamata; 6) 2018. a majandusaasta aruandest nähtub, et SA Keila Haigla 31. detsembri 2017. a bilansis oli kajastatud kinnisvarainvesteering 973 000 eurot, kuid 2018. a-l on kinnisvarainvesteering müüdud 150 000 euroga. Seega on kinnisvarainvesteeringust saadud kahjum 823 000 eurot, mistõttu ei ole vara väärtuse hindamisel RTJ 6 kohaselt lähtutud tehingu õiglasest väärtusest. See tõi kaasa 2018. a tulemiaruande alahindamise, kuid kõigi eelmiste perioodide tulemiaruande ülehindamise. Pakkuja ei järginud seega RPS-i nõudeid. SA Keila Haigla on teadlikult ja süsteemselt tegelenud raamatupidamislike andmete ebaseadusliku modifitseerimisega, eesmärgiga eksitada isikuid ning lükata paberil edasi maksejõuetuse olukorda; 7) SA Keila Haigla juhatusel oli kohustus esitada pankoritavaldus. Kui ta oleks korraldanud raamatupidamise kooskõlas kehtivate nõuetega, oleks 2019. a majandusaasta tulem olnud 814 328 euro võrra väiksems. Tema netovara oleks olnud -692 667 eurot, mitte 121 661 eurot; 8) SA Keila Haigla tulnuks kõrvaldada ka RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, kuna ta on esitanud valeandmeid; 9) avalikke vahendeid ei saa suunata isikule, kes on võltsinud majandusandmeid; 10) SA Keila Haigla esitas ebaõigeid andmeid ka riigihanke tingimustele vastavuse kohta. SA Keila Haigla omab tegevuslubasid, et osutada teenuseid kokku 482 inimesele vaatamata asjaolule, et Keila Haiglas on kokku 350 voodikohta. Seega on kahtlus, kas ta on tegevusloa taotlemisel avaldanud õigeid andmeid. Tegemist on ametialase eksimusega. Eespool nimetatud teave oli hankijale nähtav; 11) õdede ja hooldajate nõusolekud on fiktiivsed ja SA-l Keila Haigla puudub võimekus teenust sellisel kujul pakkuda. Tema õendusteenuse töötajate maht on poole väiksem, kui on nõutud voodikohtade teenindamiseks vajalik maht.
4.Hankija taotles vastuses vaidlustuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija peab oma otsust põhjendama, kui ta kõrvaldab pakkuja (RHS § 95 lg-d 4 ja 6); 2) kolmas isik ei ole pankrotis ega likvideerimisel. Kohus pole määrusega pankrotti välja kuulutanud. SA-d Keila Haigla ei ole asutud likvideerima. Tõendatud pole asjaolu, et kolmanda isiku tegevus oleks peatatud; 3) kolmas isik ei ole raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Riigihanget alustati
14.septembril 2020, mistõttu tuleb tähelepanuta jätta need väited, mis puudutavad kolmanda isiku 2014. a ja 2015. a majandusaasta aruandeid, kuna need väljuvad kolmeaastasest perioodist (RHS § 95 lg-d 4 ja 5). Õiguslik hinnang võimaliku kuriteo toimepanemisele antakse kriminaalmenetluses. Süü tuvastatakse jõustunud kohtuotsusega (kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 7 lg 1). Riigihanke korraldamine ei saa kriminaalmenetluse kõrval olla täiendavaks instrumendiks pakkuja võimalike ja seejuures teadlike raamatupidamislike kohustuste rikkumise tuvastamiseks. Hankija ei saa anda õiguslikku hinnangut selle kohta, kas pankrotiavaldus on jäetud teadlikult ja tahtlikult esitamata. Viidatud asjaolu tuleb tuvastada pankrotimenetluses. Kolmas isik on ka praegu hankija lepingupartner iseseisva statsionaarse õendusabi osutamisel ning hankijal ei ole alust arvata, et kolmas isik ei ole võimeline pakutud teenust osutama; 4) vaidlustaja viidatud üldhooldusteenuse tegevusload ei olnud riigihankes ettenähtud kontrollide teostamisel asjakohased. Need väljastab Sotsiaalkindlustusamet. Hankija ei pidanud 3(12)
3-21-756 olema teadlik võimalikest vastuoludest. Hankija on tuvastanud kolmanda isiku võimekuse lähtuvalt voodikohtadest ning õdede ja hooldajate arvust teenust pakkuda. Vaidlustaja pole oma väiteid tõendanud; 5) kolmas isik pole esitanud valeandmeid; 6) hankija pole teinud kaalumisviga. Asjaolu, et audiitor on majandusaasta aruannete auditeerimisel koostanud märkusega arvamuse, ei täida RHS § 95 lg 4 p 4 koosseisu. Tegemist ei ole raske ametialase eksimusega. Vaidlustaja etteheidete kontroll nõuab kriminaalmenetluse ja pankrotimenetluse läbiviimist, milleks hankijal pädevus puudub; 7) hankija kontrollis kolmanda isiku teenuse osutamise võimekust ja ruumide kinnituse õigsust koostöös Terviseametiga vastavalt erimenetluse korra p-dele 5.1.1 ja 7.3. Iseseisev statsionaarne õendusabi (hangitav teenus) on tervishoiuteenus, kus tegevuslubasid väljastab ja nende täitmist kontrollib Terviseamet. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ehk sotsiaalhoolekande teenuse kohta on sama roll Sotsiaalkindlustusametil. Kolmas isik ei esitanud töötajate kohta valeandmeid. Kolmas isik märkis raviasutuse vormile õdede ja hooldajate koormused vastavalt sellele, nagu oli õdedelt ja hooldajatelt nõusolekud saanud. Asjaolu, et õde või hooldaja oma nõusolekut hilisemalt muudab, ei pruugi olla kolmandale isikule teada. Tegemist pole valeandmetega, vaid erimenetluse korra p-s 3.5 välja toodud riski realiseerumisega.
5.Kolmas isik taotles vastuses vaidlustuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) pankrotiseisundit ega pankrotimenetlust ei esine. Isiku pankrotis olevaks lugemiseks ei piisa vaidlustaja arvamusest isiku raamatupidamisandmete õigsuse ja maksevõime kohta, vaid see eeldab tsiviilkohtumenetluses isiku püsiva maksejõuetuse tuvastamist ning selle kohtumäärusega (pankrotimäärusega) kinnitamist (pankrotiseadus (PankrS) § 1 lg 1 ning § 31 lg-d 1 ja 5). Hankijal puudub võimekus ise tuvastada pakkuja pankrotiseisund; 2) ametialast rasket rikkumist ei esine. Hankija ei ole RHS § 95 lg 4 p 4 rikkunud. Hankija pole teostanud kolmanda isiku raamatupidamise korrektsuse ning majandusaasta aruannete sisu õigsusega seotud kontrolli. Hankijal ei ole kohustust viia läbi eduka pakkuja eelnenud kolme aasta majandustegevuse revisjoni. RHS § 95 lg 4 p 4 on kohaldatav, kui pakkuja on toime pannud raske süülise ametialaste nõuete rikkumise, misjärel on ta muutunud ebausaldusväärseks. Vaidlsutaja väited raamatupidamisnõuete rikkumise kohta ei ole õiged. Tähelepanuta tuleb jätta kõik varasemad kui 2017. a aruandeid puudutavad etteheited, kuna need väljuvad kolme aasta piiridest. Audiitori märkused ei tõenda raamatupidamisega seotud kohustuste rikkumist. Audiitorid ei ole teinud eitavat järeldusotsust. Audiitor pole tuvastanud andmete võltsimist ega nende moonutamist. Kolmas isik pole Terviseametile esitanud valeandmeid haiglas olevate voodikohtade kohta. Haiglas on faktiliselt 398 voodikohta, kuna 2020. a lõpus loodi B korpuses täiendavad voodikohad. Tegevuslubadele kantud voodikohtade arv näitab vastava teenuse (statsionaarne õendusabi või üldhooldusteenus) osutamist võimaldavat maksimaalset võimekust ja mitte faktilist kohtade arvu haiglas. Hetkel osutab kolmas isik üldhooldusteenust (hooldekodu teenus) tegevusloal märgitud maksimaalses mahus ehk 282 voodikohal ning statsionaarset õendusabi teenuseid alamahus ehk üksnes 116 voodikohal (st kokku 398 kohal). Statsionaarset õendusabi teenust osutatakse alamahus, kuna eelmise riigihankega ei saanud kolmas isik Haigekassa rahastust maksimaalsele tegevusloaga lubatud 200 voodikoha mahule; 3) valeandmeid kvalitatiivse valiku nõuetele vastavuses pole esitatud.
6.VAKO jättis 30. märtsi 2021. a otsusega nr 47-21/227347 vaidlustuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) VAKO ei kontrolli seda, kas tegevusload on väljastatud nõuetekohaselt (arvestades tegelikke voodikohti). Vaidlustaja vaidlustas hankija 1. veebruari 2021. a otsuse, millega kinnitati 4(12)
3-21-756 kolmanda isiku võimekust osutada teenust 200 voodikoha mahus. VAKO jättis
11.märtsi 2021. a otsusega nr 23-21-/227347 vaidlustuse rahuldamata. Seetõttu on VAKO seda küsimust juba kontrollinud; 2) hankija korraldab riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena, mistõttu peab ta järgima hanke alusdokumentides määratud menetluskorda ja RHS-i üldpõhimõtteid (RHS § 126 lg-d 2 ja 7). Erimenetluse korra p 4.1 kohaselt peab hankija kontrollima pakkuja kõrvaldamise aluseid, lähtudes RHS §-dest 95 ja 96; 3) hankija pole rikkunud põhjendamiskohustust. Hankija nõudis pakkujatel kinnitust selle kohta, et ei esine RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 märgitud kõrvaldamise aluseid. Kolmas isik kinnitas, et neid aluseid ei esine. Seega võis hankija sellele kinnitusele tugineda (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1464, p 16; RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4 ning § 178 lg 3 p 2). Kui hankijal ei ole kahtlust kinnituse õigsuses, ei lasu tal täiendavat kohustust asuda otsima muid dokumente. Sellest tulenevalt ei pidanud hankija otsuses esitama kõikvõimalikke põhjendusi selle kohta, miks ta arvab, et kolmas isik ei ole pankrotis või likvideerimisel, eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, esitanud valeandmeid. Sellekohased põhjendused on esitatud vaidlustusmenetluses; 4) RHS § 95 lg 4 p 3 eeldused pole täidetud. Kolmas isik ei ole pankrotis ega likvideerimisel, samuti pole sellekohaseid menetlusi algatatud ning tema äritegevust pole peatatud. Hankija ei saa pakkujat kõrvaldada etteruttavalt juhuks, kui pankrotimenetlus peaks pakkuja võimaliku maksejõuetuse tõttu kunagi algama. Hankija ei pidanud RHS § 95 lg 4 p 3 eelduste kontrollimiseks läbi töötama kolmanda isiku majandusaasta aruandeid ega hindama nende kooskõla RPS-i ja finantsaruannete standarditega, tuvastamaks pankrotiseisund. Hankija ei kontrolli majandusaasta aruannetes kajastatud andmete õigsust; 5) RHS § 95 lg 4 p 4 eeldused ei ole täidetud. Vaidlustaja soovib eespool märgitud alusel kolmanda isiku kõrvaldamist samadel argumentidel, s.o kolmas isik on rikkunud RPS-i ja finantsaruandluse standardeid. Asjaolu, et kolmas isik oleks eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, ei ole tuvastatud. Seetõttu ei pidanud hankija hindama ka riski, mis võib kaasneda, kui ta peaks sõlmima lepingu kahtlase ebausaldusväärse partneriga. Kolmas isik ei ole raskelt eksinud. Asjakohane oleks hinnata üksnes neid tegevusi, mis jäävad kolmeaastase perioodi sisse hankemenetluse algusest, s.o 14. septembrist 2020. Analüüsida saanuks üksnes 2017. a, 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruandeid, mitte varasemaid. Kuigi audiitori aruanded on märkustega, ei ole audiitor teinud eitavat otsust. Audiitori märkus tähendab seda, et audiitor võis tuvastada vigu või ta ei saanud mõne asjaolu osas lõpuni kindlust omistada, saab aruande lugeja sellegipoolest aruandest tervikuna hea ülevaate ettevõtte finantsseisust. Märkustega audiitori aruanne andis hankijale piisava kindluse, et ka märkustes kirjeldatud puuduste tõttu ei ole tegemist raske ega olulise puudusega. Kolmandale isikule on väljastatud tegevusluba nr L04094, mille kohaselt on tal tegevuskohas statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks 200 voodikohta. Vastavad andmed on kontrollitavad Terviseameti avalikust tegevuslubade registrist. Kolmanda isiku selgitus on veenev, et ta osutab hetkel üldhooldusteenust tegevusloal märgitud maksimaalses mahus (s.o 282 voodikohal, ja õendusabi teenust 116 voodikohal) ning käesoleva riigihanke tulemusel hankelepingu sõlmimisel vähendatakse üldhooldusteenusega hõlmatud voodikohtade arvu. Hankija ei olnud kohustatud täpsustama Terviseametiga pakkuja tegevusloale kantud voodite arvu. Seda asjaolu hindas VAKO asjas nr 28-21/227347. Vaidlustaja väide, et õdede ja hooldajate nõusolekud on fiktiivsed, ei ole tõendatud; 6) RHS § 95 lg 4 p 9 eeldused ei ole täidetud. Kolmas isik ei ole esitanud valeandmeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta.
7.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO otsuse ning hankija
23.veebruari 2021. a otsuse nr 97 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult samad põhjendused, mis olid esitatud vaidlustuses. Kolmas isik eksis raskelt ametialaste käitumisreeglite vastu (RHS, § 95 lg 4 p 4). Ta on maksejõuetu (RHS § 95 lg 4 p 3) ja ta esitas 5(12)
3-21-756 valeandmeid (RHS § 95 lg 4 p 9). Arvesse tuleb võtta ka varasemat perioodi kui 2017, sest seeläbi kirjeldatakse rikkumise vältavust. Kõikidele eelviidatud asjaoludele viitas kaebaja detailselt juba enda 12. veebruari 2021. a vaidlustuses. Hankija tegi kõrvaldamise otsuse
23.veebruaril 2021, ei ole ta vaidlustaja välja toodud asjaolusid arvestanud. Hankija oli kohustatud kontrollima pakkuja personaliga kaetud voodikohtade olemasolu ja sellest tulenevat teenuse osutamise võimekust pakkujalt saadud andmete ja Terviseameti kodulehe kaudu tegevuslubade registrist. VAKO tuvastas 11. märtsi 2021. a otsuses nr 28-21/227347, et kahe õe puhul, on esitatud ebaõigeid andmeid.
8.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult samadel põhjendustel, mis esitati vastuses vaidlustusele. Kolmas isik ei ole raskelt eksinud ametialaste käitusmisreeglite vastu. Audiitori märkustega otsus ei anna alust jaatada rasket ametialast rikkumist. Kolmanda isiku suhtes pole kriminaalmenetlust alustatud. Hankija pole pädev tuvastama seda, kas kaebaja etteheited raamatupidamislike nõuete teadva rikkumise kohta vastavad tõele. Hankija ei pea positiivset otsust põhjendama. Kolmas isik pole maksejõuetu. Kolmas isik pole esitanud valeandmeid ruumide ega personali kohta. VAKO pole tuvastanud, et kolmas isik esitas õdede ja hooldajate kohta valeandmeid.
9.Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmis kokkuvõtlikult samadel põhjendustel, mis esitati vastuses vaidlustusele. RHS § 95 lg 4 p-de 3, 4 ja 9 eeldused ei ole täidetud. Ametialast rikkumist ei esine. RHS ei kohusta hankijat kontrollima majandusaasta aruannet sisuliselt. Varasemad kui 2017. a aruanded tuleb jätta tähelepanuta. Audiitori märkusest ei järeldu süülist rasket eksimust. Audiitor pole tuvastanud võltsimise või andmete moonutamise fakte. Kolmas isik pole maksejõuetu ning seda asjaolu pole kohtumäärusega tuvastatud. Kaebaja etteheidete aluseks olnud saneerimismenetlus lõppes edukalt (kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-10367). Kolmas isik pole valeandmeid esitanud.
10.Tallinna Halduskohus jättis 20. mai 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1440 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija võis kõrvaldamise aluste puudumise otsuse tegemisel tugineda pakkuja kinnitusele; 2) kolmanda isiku püsivat maksejõuetust RHS § 95 lg 4 p 3 mõttes ei ole kohtulahendiga tuvastatud (PankrS § 31 lg 1, § 1 lg 2, Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-1216, p 13). Harju Maakohus lõpetas 25. augusti 2020. a määrusega asjas nr 2-17-10367 Sihtasutus PJV Hooldusravi (kolmanda isiku nimi kuni 28. septembrini 2020) saneerimismenetluse seoses saneerimiskava ennetähtaegse täitmisega. Võlausaldajad ei ole teatanud, et saneerimismenetluses on Sihtasutuse PJV Hooldusravi jätnud nende nõuded rahuldamata. Sellest tulenevalt lõpetas maakohus Sihtasutuse PJV Hooldusravi saneerimismenetluse seoses saneerimiskava ennetähtaegse täitmisega. Ettevõtte püsiv maksejõuetus välistab saneerimismenetluse (Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus asjas nr 3-2-125-11, p 35). Kui kohus on kinnitanud saneerimiskava, on kohus kontrollinud ettevõtte jätkusuutlikkust. Saneerimismenetlus erineb pankroti- või likvideerimismenetlusest, kuna pankroti või ettevõtte likvideerimise korral ei ole majandusraskused ilmselgelt ületatavad. Kaebajale olid nimetatud asjaolud teada lähtuvalt Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2018. a otsusest asjas nr 3-18-1556 (p 24). Hankija ei pea põhjendama, miks ta pakkujat ei kõrvaldanud; 3) RHS § 95 lg 4 p 4 mõttes äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine, raamatupidamiskohustuse rikkumine, audiitorile valeandmete esitamine eeldab keerulist ja aeganõudvat kriminaal- või tsiviilkohtumenetlust. Riigihange tuleb läbi viia kiiresti, mistõttu pole mõeldav, et hankija hakkaks ise neid asjaolusid tuvastama. Hankija saab tugineda kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses tuvastatule. Kuna
6(12)
3-21-756 rikkumine pole piisavalt selge, ei saa hankija kolmandat isikut kõrvaldada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2019. a otsus asjas nr 3-18-2295, p 12); 4) TA väljastas 25. jaanuaril 2017 kolmandale isikule tegevusloa nr L04094, mille kohaselt tegutseb ta iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutajana, kellel on 200 voodikohta. Sotsiaalkindlustusamet väljastas 29. novembril 2019 kolmandale isikule tegevusloa nr SÜH000022, mille kohaselt tegutseb ta väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse pakkujana alalisel teenusel olevatele isikutele arvuga 282 kohta. Kolmas isik selgitas kohtule, et Terviseamet kontrollis 2020.a veebruaris tegevusloa nr L04094 alusel alamahus statsionaarse õendusabi teenuse osutamist. Terviseamet leidis, et aluseid tegevusloale märgitud voodikohtade arvu (200) vähendamiseks ei esine ning lõpetas järelevalvemenetluse (Terviseameti 17.02.2020 otsus nr 5-6/19/127-15, lk 2-3). Seega oli kolmandal isikul õigus lähtuda 200 voodikohast. Hankija tegutses õiguspäraselt, kui lähtus kehtivast tegevusloast. Kohus ei kontrolli tegevusloa ega Terviseameti tegevuse õiguspärasust; 5) kolmas isik pole esitanud RHS § 95 lg 4 p 9 mõttes valeandmeid. Kaebaja seisukoht, et kolmas isik esitas valeandmeid õdede ja hooldajate nõusolekute kohta, ei ole õige. VAKO ei tuvastanud valeandmete esitamist, vaid riigihanke erimenetluse korra p-s 3.5 välja toodud riski realiseerumise (s.o mitu õde esitavad erinevatele pakkujatele kinnituse tööle asumise kohta). Kui kolmanda isikuga sõlmitakse hankeleping, peab tal kogu lepinguperioodil töötama piisavalt tingimustele vastavaid tervishoiutöötajaid. Hankija saab lepinguperioodi kestel kontrollida nõuete täitmist. Tegemist on nii ettevõtja kui ka hankija riskiga, et teenust osutatakse nõuetekohaselt; 6) tegevusloale märgitud maksimaalne võimekus (õendusabi teenus 200, üldhooldusteenus 282) ei tähenda, et hankelepinguid täidetakse sellises mahus. Eelmises õendusabi riigihankes (hankija 3. mai 2019. a otsus, viitenumber 197419, asi nr 3-19-1046, dtl 15–16), mille menetlusosaliseks oli kaebaja, määras hankija kolmandale isikule oluliselt vähem ravijuhtusid võrreldes tema poolt taotletuga (4042 ravijuhu asemel 1254). Seetõttu ei ole, sõltumata tegevusloal märgitust, välistatud, et kolmandal isikul on võimekus täita nii sõlmitava õendusabi teenuse kui ka juba täitmisel oleva üldhooldusteenuse kohustust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) halduskohus jättis asjaolud tuvastamata ja tõendid hindamata. Halduskohus ei hinnanud kolmanda isiku majandusaasta aruandeid (2014–2019) koos nendes esitatud numbriliste näitajatega. Samuti ei hinnanud halduskohus audiitorite kommentaare aruannetes tuvastatud puuduste kohta, saneerimisnõustajate seisukohti, Eesti Ekspressi artiklit, saneerimismenetluses osalenud võlausaldajate seisukohti; 2) hankija oli kohustatud teostama sisulise kontrolli ja oma otsuseid põhjendama. Hanke alusdokumentides ei ole märgitud, et hankijal oleks õigus kõrvaldamise aluste kontrollimisel tugineda üksnes pakkuja kinnitusele. Pakkuja kõrvaldamise etapis tuli viia läbi sisuline kontroll. Viidatud probleemkohad olid hankijale teada enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Hankija pani toime olulise menetlusliku rikkumise ja seetõttu tuleb tema otsus tühistada; 3) halduskohus ei tuvastanud kõrvaldamise alustega seotud asjaolusid. Halduskohus hindas küll saneerimismenetlust, kuid teisi tõendeid ei hinnanud. Saneerimiskava kinnitamine ei kinnita ettevõtte jätkusuutlikust (saneerimisseadus (SanS) § 40 lg 2). Sõltumata saneerimismenetlusest võib esineda maksejõuetuse olukord ning tsiviilasi nr 2-17-10376 ei oma tähendust. Saneerimiskava ennetähtaegne täitmine oli tingitud sellest, et võlausaldajad esitasid menetluses taotluse saneerimiskava tühistamiseks selle mittenõuetekohase täitmise tõttu. Seejärel laenas Anders Tsahkna õepoeg kolmandale isikule raha, mille arvelt oli võimalik saneerimiskava 7(12)
3-21-756 ennetähtaegselt täita ja pankrotimenetlust vältida. Seega ei ole kolmanda isiku majanduslik seisund muutunud ega võlgnevus vähenenud. Kolmas isik on jätkuvalt maksejõuetu; 4) halduskohus on ekslikult tuginenud riigihanke menetluse kiiruse argumendile. Oluline on avalike vahendite kaitsmise eesmärk. Hankija peab kontrollima seadusest tulenevate nõuete täitmist. Kõrvaldamise regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et riik sõlmiks lepinguid ausate ettevõtjatega. Rasket ametialast rikkumist ei pea tuvastama kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses. See ei eelda keerulist menetlust; 5) kaebaja tõi menetluses välja hulgaliselt rikkumisi, millest enamus on kinnitust leidnud ka audiitorite järeldusotsustega majandusaasta aruannetes. Seega on olemas tõendid, mis rikkumisi kinnitavad. Kohus ei ole neid käsitlenud; 6) voodikohtade katmine mitme tegevusloaga ei ole lubatav. Voodikohtade ja tegevuslubade arvu ei ole võimalik üksteisest lahutada. Kui teenuse osutajal ei ole tegelikult piisaval arvul voodikohti ega personali, järelikult ei ole teenuse osutajal tegelikult ka piisavat võimekust kõigi tegevuslubadega ettenähtud voodikohtade nõuetekohaseks teenindamiseks. Tegevusloal esitatud voodikohtade arv ei ole suvaline formaalne number, mida teenuse osutajal oleks võimalik kord järgida ja kord mitte. Teenuse riskid ei ole hankijal ja pakkujal, vaid need tuleb maandada.
12.Hankija taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud; 2) hankija jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 3) kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb tühistada. Hanke esemeks on tervishoiuteenus. Inimestele peab olema tagatud kvaliteetne terviseabi. Samuti peab inimestele olema teada, millisest kohast on neil võimalik haigekassa rahastust saada. Esialgne õiguskaitse seab ohtu statsionaarse õendusabi osutamise Harjumaal, kuna hankija, teised pakkujad ega ka patsiendid ei tea ega saa vaidluse tõttu arvestada, millistes asukohtades teenuse osutamine alates
1.oktoobrist 2021 jätkub. Kaebajaga sõlmitakse nii või teisiti hankeleping, küsimus on üksnes selle üle, milline on tema hankelepingu maht. Hiljem võib see suureneda, kui mõni pakkuja peaks menetlusest välja langema. Kaebus on perspektiivitu; 4)
13.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud; 2) kolmas isik jääb varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebaja hinnangul tuli hankijal kolmas isik kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 3 alusel, kuna kolmas isik on sisuliselt pankrotiseisus, RHS § 95 lg 4 p 4 alusel, kuna kolmas isik rikkus raskelt ametialaseid käitumisreegleid, ning RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, kuna kolmas isik esitas valeandmeid.
15.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kolmas isik on maksejõuetu ja sellest tulenevalt tulnuks kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 3 alusel.
15.1.RHS § 95 lg 4 p 3 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus,
8(12)
3-21-756 kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt.
15.2.RHS § 95 lg 4 p 3 mõttes tuleb pankrotti mõista pankrotiseaduse tähenduses. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus (PankrS § 1 lg 1). Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse (PankrS § 4 lg 1). Võlgniku pankroti kuulutab välja kohus, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Pankrotimenetluses määratakse (ajutine) haldur, kelle ülesandeks on välja selgitada võlgniku maksejõulisuse küsimus ja anda selle kohta teavet kohtule, et viimane saaks otsustada selle üle, kas on alust pankrot välja kuulutada (PankrS § 22 lg-d 1, 2 ja 5, § 31 ning § 55 lg 3). Eelviidatud sätetest järeldub, et pankroti konstateerimiseks peab isiku maksejõulisust olema hinnanud maakohus ja kuulutanud isiku kohtumäärusega maksejõuetuks. Praegusel juhul puudub maakohtu määrus, millega oleks kolmanda isiku maksejõuetus välja kuulutatud. Samuti ei ole kolmanda isiku suhtes algatatud pankrotimenetlust. RHS § 95 lg 4 p 3 ei anna hankijale õigust asuda majandusaasta aruannete alusel ise hindama pakkuja maksejõulisust ja selle alusel järeldada pakkuja pankrotti. Äriühingu maksejõulisuse hindamiseks tuleb läbi töötada mitte üksnes majandusaasta aruandeid, vaid ka muid dokumente, millest nähtuvad erinevad nõuded ja kohustused. Hankijalt sellist kohustust eeldada ei saa.
15.3.Samuti ei ole kolmas isik likvideerimisel ning tema suhtes pole algatatud likvideerimismenetlust (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-d 41 ja 42 ning PankrS § 130).
15.4.RHS § 95 lg 4 p-s 3 kasutatud mõiste „muu sellesarnane olukord“ ei ole laiendatav saneerimismenetlusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2018. a otsus asjas nr 3-181566, p-d 12–13). Erinevalt pankrotimenetlusest ja likvideerimise menetlusest on saneerimismenetluse eesmärgiks äriühingu tegevuse jätkamine (SanS § 2).
15.4.Eeltoodust tulenevalt ei lasunud ringkonnakohtu hinnangul hankijal kohustust kaaluda kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 3 alusel.
16.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kolmas isik eksis ametialaste käitumisreeglite vastu RHS § 95 lg 4 p 4 mõttes, kuna ta: 1) on varjanud 2014.–2019. a majandusaasta aruannetes tegelikku majanduslikku olukorda; 2) on alates 2014. a-st kajastanud majandusaasta aruannetes 814 000 euro suurust nõuet pankrotistunud ettevõtte vastu ja jätnud selle iga-aastaselt hindamata; 3) kajastas 2017. a bilansis kinnisvarainvesteeringut 973 000 eurot, kuid 2018. a-l müüs investeeringu 150 000 euroga, mistõttu ei ole vara väärtuse hindamisel lähtutud tehingu õiglasest väärtusest. Kaebaja hinnangul on kolmas isik rikkunud seeläbi RPS-i ja RTJ 6 norme.
16.1.RHS § 95 lg 4 p 4 kohaselt võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks. Eespool viidatud alust kohaldatakse hankemenetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul etteheidetava teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates (RHS § 95 lg 5).
16.2.Ringkonnakohus jagab VAKO ja halduskohtu seisukohta, et RHS § 95 lg 5 kohaselt tuleb rasket eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu hinnata kolme aasta jooksul etteheidetava teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Varasemad rasked eksimused ametialaste käitumisreeglite vastu ei ole seega arvesse võetavad. Kuna hankemenetlus algas
14.septembril 2020, ei ole asjakohane hinnata kolmanda isiku 2014., 2015. ja 2016. a majandusaasta aruandeid.
9(12)
3-21-756
16.3.Raamatupidamise korraldamist reguleerivate normide rikkumist on võimalik käsitada ametialaste käitumisreeglite vastu eksimisena, kui selline rikkumine võib lõppastmes omada mõju ettevõtja aususele ja usaldusväärsusele (vt ka Euroopa Kohtu 13. detsembri 2012. a otsus asjas nr C-465/11, p 27).
16.4.Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (RPS § 14 lg 1). Majandusaasta aruande esitamine hõlmab muu hulgas audiitorkontrolli (RPS § 14 lg 21 p 1). Vandeaudiitor on erapooletu pädev isik raamatupidamise valdkonnas (audiitortegevuse seadus (AudS) § 3 ja § 31 lg 1.). Vandeaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud vandeaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja avaldab vandeaudiitori kutsetegevuse objekti kohta auditi, ülevaatuse või muu kindlust andva audiitorteenuse osutamisel omandatud kindlust väljendava auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte või muu kokkuvõtte (AudS § 54 lg 1).
16.5.Kolmanda isiku 2017. a, 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruanded ja nendele lisatud sõltumatute vandeaudiitorite aruannetes tehtud märkused, millele kaebaja oma etteheidetes tugineb (vt kaebuse p-d 2.16–2.21), ei võimalda üheselt järeldada, et kolmas isik oleks raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja selle tõttu on ta oma usaldusväärsuse kaotanud. VAKO viitas õigesti asjaolule, et kuigi vandeaudiitorid on aruannetes esitanud arvamused märkustega ja juhtinud nendes tähelepanu kaebaja tõstatatud probleemidele ettevõttes, ei ole audiitorid sellest hoolimata teinud eitavat otsust (dtl 136, 160 ja 182). Märkusega arvamus tähendab üldjuhul seda, et audiitor tuvastas läbiviidud protseduuride käigus küll vigu või ei olnud tal mõne asjaolu osas lõpuni võimalik kindlust omandada, kuid kokkuvõttes pidas ta võimalikuks saada aruandest tervikuna hea ülevaade ettevõtte finantsseisust. Seevastu eitava otsuse tegemise korral oleks audiitor tuvastanud mõne aruandes avalikustatud asjaoluga seoses raske vea, mille tõttu ei oleks aruanne andnud ka head ülevaadet ettevõtte finantsseisundist.1 Hankijalt ei saa eeldada, et ta hakkab majandusaasta aruannetes kajastatule andma teistsuguseid hinnanguid kui vandeaudiitor. Hankijalt ei saa eeldada ka seda, et ta hakkaks tuvastama, kas äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta on esitatud ebaõigeid andmeid karistusseadustiku (KarS) § 381 mõttes või on rikutud raamatupidamise kohustuse nõudeid KarS § 3811 mõttes. Viimati märgitud asjaolud tuvastab menetleja süüteomenetluses.
16.6.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus VAKO ja halduskohtu seisukohta, et hankijal ei lasunud kohustust kaaluda kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 4 alusel.
17.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kolmas isik esitas valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 mõttes. Kaebaja käsitab valeandmete esitamisena esmalt seda, et kolmas isik esitas ebaõigeid andmeid RHS § 95 lg 4 p-des 3 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kaebaja hinnangul tuleb teiseks käsitada valeandmete esitamisena ka seda, et tegevuslubade kohaselt osutab ta teenust 482 inimesele, kuigi haiglas on 350 voodikohta. Kolmandaks käsitas kaebaja valeandmete esitamisena asjaolu, et õed ja hooldajad pole tegelikkuses oma nõusolekut andnud.
17.1.RHS § 95 lg 4 p 9 kohaselt võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.
Selle kohta vt https://www.audiitorkogu.ee/est/mida-audiitor-utles.
10(12)
3-21-756
17.2.Ringkonnakohtu hinnangul pole kolmas isik esitanud valeandmeid hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise kohta (vt käesolev otsus, p-d 15 ja 16). Tuvastatud pole kolmanda isiku esitatud sellist faktiväidet, mis ei vasta tegelikkusele, nt kolmas isik pole pankrotis ega likvideerimisel.
17.3.Hankija tunnistas 1. veebruari 2021. a otsusega nr 34 kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja kinnitas tema võimekuseks 200 voodikohta (dtl 278–285). Kaebaja vaidlustas eespool nimetatud otsuse ning väitis muu hulgas seda, et kolmandal isikul ei ole võimekust 200 voodikoha mahus teenust osutada. VAKO jõustunud 11. märtsi 2021. a otsusega nr 28-21/227347 on kaebaja neid seisukohti hinnatud ning jäetud vaidlustus rahuldamata. Kui kaebaja selle seisukohaga ei nõustunud, tulnuks tal esitada VAKO otsuse peale kaebus halduskohtusse. Seejuures ei saa valeandmete esitamisena käsitada seda, et Terviseameti tegevusloa nr L04094 kohaselt on kolmanda isiku tegevuskohas statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks 200 voodikohta. VAKO ja halduskohus on õigesti tuginenud kolmanda isiku selgitustele, et kolmas isik osutab üldhooldusteenust tegevusloal märgitud maksimaalses mahus (s.o 282 voodikohal) ning õendusabi teenust 116 voodikohal ning käesoleva riigihanke tulemusel hankelepingu sõlmimisel vähendatakse üldhooldusteenusega hõlmatud voodikohtade arvu. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et tegevusloale märgitud maksimaalne võimekus ei tähenda, et hankelepingut täidetakse sellises mahus. Kolmas isik selgitas, et õendusabi teenust osutatakse alamahus põhjusel, et riigihankes nr 197419 ei saanud ta hankija rahastust maksimaalsele tegevusloaga lubatud 200 voodikoha mahule.
17.4.Asjaolu, et VAKO leidis 11. märtsi 2021. a otsuse p-s 21 õe P.K. kohta, et viimane ei saa asuda kolmanda isiku juures tööle koormusega 0,5, ning hooldaja E.K. hakkab kolmanda isiku juures tööle üksnes koormusega 0,5, mitte 1, ei ole piisav alus kõrvaldada kolmas isik hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel. Pakkumuses esitatud andmetes tuvastatud vastuolu ei luba järeldada kolmanda isiku süüd, millega oleks kaasnenud raske eksimus (vt ka Euroopa Kohtu 21. septembri 2016. a otsus asjas nr C-387/14, p 68). Eespool viidatud asjas märkis VAKO otsuse p-s 22 täiendavalt, et esinenud vastuolu ei mõjuta kolmanda isiku võimekust, kuna tema õdede ja hooldajate summaarne koormus ületab ka ilma nende isikuteta 200 voodikoha teenindamiseks vajamineva personali arvu.
17.5.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus VAKO ja halduskohtu seisukohta, et hankijal ei lasunud kohustust kaaluda kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 9 alusel.
18.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus on tõendite hindamisel oluliselt eksinud. Kaebaja esitatud tõendite alusel ei järeldunud kolmanda isiku kõrvaldamise aluste olemasolu RHS § 95 lg 4 p-de 3, 4 ja 9 tähenduses.
19.VAKO ja halduskohus on õigesti leidnud, et kuna vaidlusaluses hankes tuli pakkujatel kinnitada RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, ei tulnud hankijal asuda põhjendama seda, miks kõrvaldamise aluseid sellegipoolest ei esine. Hankijal tulnuks põhjendada pakkuja kohta tehtud negatiivset otsustust.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
21.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Hankija õigusabikulude väljamõistmist ei taotle. Kolmas isik taotleb õigusabikulude 909 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Kolmandale isikule osutati õigusabi 5,05 tundi, mille tunnihinne 11(12)
3-21-756 oli 150 eurot. Õigusabi koosnes apellatsioonkaebuse ja halduskohtu otsuse analüüsist ning vastuse koostamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluga, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
23.Hankija taotleb halduskohtu 13. aprilli 2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist. Kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 250 lg 1). Hankija peamine argument kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks on asjaolu, et alates
1.oktoobriks 2021 peavad teenuse osutamiseks vajalikud asjaolud olema selged. Ringkonnakohus teeb oma otsuse avalikult teatavaks 18. juunil 2021 ning kassatsioonitähtaeg on 10 päeva. Eelduslikult otsustab ka Riigikohus käesolevas hankeasjas menetlusse võtmise küsimuse kiireloomuliselt. Hankija esitatud põhjendused ei luba järeldada, et just praegusel ajahetkel esineks tungiv vajadus kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Vajadusel saab hankija kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist taotleda Riigikohtult. Seetõttu jääb hankija taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.