lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-231/18

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 10.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-231/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1531
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrMS § 378 lg 3, 6Riigi peaprokuröri taotlus süüdistusakti koostamiseks ja süüdistusakti menetlemineKrMS § 381 lg 4Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolek ja selle tagajärjedHKMS § 238 lg 2Määruskaebuse lahendamineHKMS § 4 lg 1PädevusKarS § 3312KrMS § 228 lg 1Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamineKrMS § 230 lg 1Kaebuse esitamine maakohtuleKrMS § 376 lg 3Süüdistusakti koostamise erikord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-231/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.02.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-26-1469/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.06.20263-24-2488/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20243-24-2487/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.10.20243-22-2163/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.06.20233-21-2427/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.06.20223-19-2069/19Riigikohtu halduskolleegium10.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-21-231 10. juuni 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld Eveli Vavrenjuki kaebus Vabariigi Presidendi 26. jaanuari 2021. a otsuse tühistamiseks Kaebaja Eveli Vavrenjuk Vastustaja Vabariigi President, esindaja vandeadvokaat Madis Päts Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2021. a määrus Vabariigi Presidendi määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2021. a määrus. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2021. a määrus, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigi peaprokurör esitas Riigikohtule taotluse teha Vabariigi Presidendile ettepanek anda nõusolek kohtunik Eveli Vavrenjuki kohta kriminaalmenetluses süüdistusakti koostamiseks karistusseadustiku (KarS) § 294 lõike 2 punktide 1 ja 2, § 1571 lõike 2, § 209 lõike 2 punkti 4 – § 25 lõike 1, § 344 lõike 1 ning § 345 lõike 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Riigikohtu üldkogu tegi
19.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
KrMS § 379Ettepaneku esitamine süüdistusakti koostamiseks
PS § 153 lg 1
jaanuaril 2021 Vabariigi Presidendile ettepaneku anda nõusolek E. Vavrenjuki kohta süüdistusakti koostamiseks. Riigikohtu üldkogu leidis, et süüdistuse esitamine ei oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu.
2.Vabariigi President andis 26. jaanuari 2021. a otsusega nõusoleku E. Vavrenjuki kohta süüdistusakti koostamiseks. Vabariigi Presidendi otsuses pole toodud põhjendusi, kuid on viidatud alustena Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 153 lõikele 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 376 lõikele 3 ja Riigikohtu 19. jaanuari 2021. a ettepanekule.
3.E. Vavrenjuk (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Presidendi
26.jaanuari 2021. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Presidendi otsus on haldusakt. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse (VPTKS) § 18 lõike 1 järgi on Vabariigi Presidendi otsus üksikakt. Samuti on Riigikohus asjas nr 3-3-1-59-07 tehtud otsuse punktis 20 viidanud, et Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks on vaidlustatav. Kaebaja hinnangul on Vabariigi Presidendi otsus õigusvastane, sest see ei sisalda põhjendusi ning ta on jäetud menetlusse kaasamata ja ära kuulamata. Ühtlasi taotles kaebaja esialgset õiguskaitset.

3-21-231

4.Tallinna Halduskohus tagastas 9. veebruari 2021. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu hinnangul on asjas olemas teistsugune menetluskord HKMS § 4 lõike 1 tähenduses. Vaidlustatud otsus põhineb kriminaalmenetluse seadustiku sätetel. Kaebajal on võimalik enda õigusi kaitsta enne süüdistusakti koostamist KrMS § 228 lõike 1 alusel ja hiljem KrMS § 230 lõike 1 alusel kaebust esitades. Halduskohtu järeldust ei muuda ka kaebaja viide Riigikohtu asjas nr 3-3-1-59-07 tehtud otsusele, sest selles ei vaidlustatud Vabariigi Presidendi otsust, vaid justiitsministri käskkirja kohtunikule töötasu maksmise peatamise kohta. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata.
5.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 3. märtsi 2021. a määrusega kaebuse tagastamist puudutavas osas. Ringkonnakohus saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et immuniteedinormid kaitsevad isiku õigust tegutseda oma kutsealal ilma, et teda ähvardaks poliitiliselt erapooliku või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu süüdistuse koostamine ja esitamine. Vabariigi Presidendi otsus riivab kohtuniku õigust tegeleda kutsetegevusega täidesaatvast riigivõimust sõltumatult ja erapooletult. Ametikandjalt immuniteedi äravõtmine ei toimu süüteomenetluses. Seda otsustatakse eriliigilises haldusmenetluses, mille eesmärk pole kontrollida isiku süüküsimust, vaid seda, kas süüdistuse esitamine on poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Immuniteedi äravõtmise otsus on süüdistusakti koostamise eeldus, millega ei otsustata süüdistusakti koostamist ega selle maakohtule esitamist. Vabariigi President ei vii läbi kriminaalmenetlust. Halduskohtu viidatud KrMS § 228 lõige 1 ja § 230 lõige 1 ei võimalda vaidlustada Vabariigi Presidendi otsust võtta kohtunikult immuniteet ja lubada tema kohta süüdistusakti koostada. Seega, kuna avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks pole ette nähtud teistsugust menetluskorda, on halduskohus pädev vaidlust lahendama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Vabariigi President esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja jõusse jätta halduskohtu määruse. Vabariigi President on seisukohal, et vaidlustatud otsus on tehtud kriminaalmenetluse raames põhiseaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise erikorra alusel. Asjaolu, et sellega ei lahendata süüküsimust ja see riivab kaebaja õigust tegeleda kutsetegevusega, ei anna alust pidada kriminaalmenetluse normidele tuginevat ja üksnes kriminaalmenetlusega seonduvat otsust haldusaktiks. Vabariigi Presidendi otsus on kriminaalmenetluse jätkamist võimaldav toiming, millel puudub kriminaalmenetlusest lahus seisev eesmärk. Tegemist on kriminaalmenetluse tagamise meetmega, millega kindlustatakse kohtuniku kui eristaatusega isiku suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise seaduslikkus. Eeldatavasti järgneb kriminaalmenetluse kohtueelsele menetlusele kohtumenetlus, mille käigus antakse muu hulgas hinnang ka kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse toimingutele.
7.Kaebaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et kohtuniku immuniteet on osa võimude lahususe ja tasakaalustatuse tagatistest ning selle äravõtmine ei toimu süüteomenetluses. Põhiseadusega ei saa kooskõlas olla olukord, kus sedavõrd olulist otsust ei pea põhjendama. Riigikohtu ja Vabariigi Presidendi roll süüdistusakti koostamiseks nõusoleku andmisel on täitevvõimu distsiplineeriva mõjuga. Samas seab tegelikud piirid täitevvõimu tegevusele kontrolli sisu, mis peab olema vaidlustatav ja omakorda kontrollitav. Kui Vabariigi Presidendi otsuses ei ole esitatud põhjendusi, ei ole võimalik hinnata, kas see otsus ise pole poliitiliselt motiveeritud. Kohtuniku kriminaalvastutusele võtmine peaks toimuma sarnaselt Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmisega, sest kehtivas õiguses ei ole vaidlustamise küsimuses neid eristavaid norme. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on § 76 kohta leitud, et õiguskantsleri otsustust keelduda Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusoleku andmiseks ettepanekut 2(4)

3-21-231 tegemast võiks olla võimalik vaidlustada kohustamiskaebusega halduskohtumenetluses. Seega on ette nähtud olukordi, kus kahtlustatav võib tahta mõne põhiseadusliku institutsiooni otsust vaidlustada ja see peaks toimuma halduskohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Sarnast käsitlust toetab Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-3-1-59-07 tehtud otsus, mille punktis 20 on Riigikohus tõdenud, et asjaolu, et kohtunik pole vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust anda nõusolek tema kriminaalvastutusele võtmiseks, ei takista tal kaitsta oma väidetavalt rikutud õigust halduskohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.PS § 153 lõike 1 järgi saab kohtunikku ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. Sarnase immuniteedi näeb põhiseadus ette ka Vabariigi Presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele ning Riigikohtu esimehele ja liikmetele. Immuniteedi äravõtmise menetlus on ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku 14. ja 141. peatükis. Selle menetluse eesmärk on tagada demokraatliku õigusriigi kaitseks riigi olulisemate institutsioonide sõltumatus ja parlamendivähemuse kaitse (Riigikohtu 15. jaanuari 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-30-15, p 27). Kohtuniku immuniteedi eesmärk on seega tagada kohtuvõimu sõltumatus, mida on võimalik meelevaldse kriminaalmenetlusega kahjustada.
9.KrMS § 376 lõikes 3 on sätestatud, et kohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Ettepaneku koostada kohtuniku kohta süüdistusakt teeb Riigikohus riigi peaprokuröri taotluse alusel (KrMS § 378 lõige 3, § 379 lõige 2). Tulenevalt KrMS § 378 lõikest 5 võib Riigikohus selles menetluses küll vajadusel tutvuda kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ta ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Riigikohus esitab Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks, välja arvatud juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu (KrMS § 378 lg 6). Ettepanekule esitatavad nõuded on sätestatud KrMS § 379 lõigetes 3-5. Vabariigi Presidendi otsus anda kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle allakirjutamisega. Vabariigi Presidendi otsus peatab kohtuniku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni (KrMS § 381 lõiked 2 ja 3). Seega on kohtuniku immuniteet tagatud kaheastmelise menetluse kaudu, kus kaks põhiseaduslikku institutsiooni – Riigikohus ja Vabariigi President – kontrollivad, et süüdistuse esitamine pole poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu.
10.HKMS § 4 lõike 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegune vaidlus on kahtlemata tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Pooled on eri meelt küsimuses, kas seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra vaidluse lahendamiseks.
11.HKMS § 4 lõikes 1 nimetatud teistsuguse menetluskorra kohaldamiseks ei ole nõutav, et otsust saaks teistsuguses menetluses vaidlustada halduskohtumenetlusega sarnasel viisil. Kolleegium pidas
2.novembril 2016. a asjas nr 3-3-1-33-16 tehtud määruse punktis 14.1 halduskohtu pädevuse eitamiseks piisavaks, et väidetav esmakordne lähenemiskeelu rikkumine, mille fikseerimist Politseija Piirivalveameti infosüsteemis isik soovis vaidlustada, tuleb tuvastada KarS § 3312 alusel läbi viidavas kriminaalmenetluses, kui kriminaalmenetlust alustatakse korduvale lähenemiskeelu rikkumisele tuginedes. Seepärast ei ole asjas määrav, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette Vabariigi Presidendi otsuse peale kriminaalmenetluses kaebuse esitamise võimalust.
12.Kui Vabariigi President on nõusoleku andnud, menetletakse kriminaalasja üldkorras (KrMS § 381 lõige 4). See võimaldab koostada süüdistusakti KrMS §-s 226 sätestatud tingimustel. Pärast süüdistusakti kohtusse saatmist algab kohtumenetlus maakohtus. Kriminaalmenetluse 3(4)

3-21-231 kohteelsele menetlusele järgnevas kohtumenetluses antakse muu hulgas hinnang kohtueelse menetluse toimingutele ja otsustustele (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-15-10, p 58). Seega on maakohtu pädevuses hinnata, kas kõik kehtivas õiguses ette nähtud nõuded süüdistusakti koostamiseks on täidetud. Kui süüdistatav on kohtunik, hõlmab see ka küsimust, kas temalt on immuniteet ära võetud kriminaalmenetluse seadustiku ja põhiseaduse nõudeid järgides. Seega on olemas teistsugune menetluskord HKMS § 4 lõike 1 tähenduses.

13.Lisaks eelnevale on Riigikohtu üldkogu Vabariigi Presidendile kaebaja kohta ettepanekut tehes jõudnud järeldusele, et süüdistuse esitamine pole poliitiliselt erapoolik ega muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu (KrMS § 378 lõiked 6 ja 7). Vabariigi President pole Riigikohtu ettepanekust kõrvale kaldunud.
14.Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka Riigikohtu üldkogu 14. aprillil 2009. a asjas nr 3-3-1-59-07 tehtud otsuse punkt 20. Üldkogu märkis, et selles asjas kaebajaks olnud kohtunik ei vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust anda nõusolek tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Viidatud asjas oli muu hulgas vaidluse all, millisest otsustusest tulenes kohtuniku ametipalga maksmise peatumine kriminaalmenetluse ajaks ning millise nõudega kohtunik selles olukorras enda õigusi kaitsta sai. Üldkogu ei võtnud seisukohta, et Vabariigi Presidendi otsus peab olema vaidlustatav halduskohtus.
15.Järelikult tuleb Vabariigi Presidendi määruskaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse ja jätab jõusse halduskohtu määruse resolutsiooni, asendades selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega (HKMS § 238 lõige 2, § 234 ja § 230 lõike 5 punkt 6). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja