Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määruse peale.
Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lgd 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla teavitas 07.10.2022 kinnipeetav Xu, et 12.09.2022 ettekande nr 1-228333, 18.09.2022 ettekande nr 1-22-8525 ja 21.09.2022 ettekande nr 1-22-8608 alusel on tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise kahtlustuses, kuna X suhtles nimetatud kuupäevadel vanglaametnikega ähvardavalt ja agressiivselt ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.10.2022 kaebuse, milles taotles esialgset õiguskaitset, vabanemist ja ravi, arstlikku komisjoni ja kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, asjade nr 3-22-2028 ja nr 3-21-1297 ning 68 500 euro suuruse nõudega haldusasja liitmist, samuti distsiplinaarmenetluste lõpetamist ja kustutamist.
3-22-2163 Kaebaja lisas avaldusele 07.10.2022 selgitused, mis on adresseeritud haldusasja nr 3-22-2028 menetlevale kohtunikule. Selgituste kohaselt on kaebaja haldusasjas nr 3-22-2028 taotlenud arstliku komisjoni moodustamist, et kaebaja saaks taotleda vanglast enne tähtaega vabastamist, kuna kaebaja süüdivuse saab kindlaks teha üksnes kohtuarstlik ekspertiis. Kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist ja asjade liitmist. Kuna raviarst leidis 2021. a-l, et kaebaja on osaliselt süüdiv, siis tuleks distsiplinaarmenetlused lõpetada.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 14.10.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult, jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata ning jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse liitmiseks haldusasjades nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 322-1216 esitatud kaebustega. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist moodustada arstlik komisjon, mis saaks otsustada kaebaja ennetähtaegse vanglast vabanemise ja ravi osutamise üle, ning lõpetada ettekannete nr 1-22-8333, 1-22-8525 ja 1-22-8608 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused. Kaebaja taotleb mh esialgse õiguskaitse korras arstliku komisjoni moodustamist ja distsiplinaarmenetluste peatamist juba kohtumenetluse ajal. Taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks on menetluslik taotlus juhuks, kui kohus kaebust menetleb. Lisaks taotleb kaebaja riigi õigusabi ning esitatud kaebuse liitmist haldusasjadega nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216. Arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (vt Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-490). Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2022 määrusega nr 3-22-2028 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale kindalt tüüpi ravi tema soovitud raviasutuses ja arstliku komisjoni moodustamist, et otsustada tema ennetähtaegselt vanglast vabanemise üle ja määrata talle ravi. Tallinna Vangla 19.09.2022 vastuses nr 7-8/22/16821-2 on selgitatud, et meditsiiniosakonna hinnang ei ole muutunud ning kaebaja terviseseisund ei tingi tema suunamist haiglaravile. Täiendavalt selgitati, et arstlik komisjon moodustatakse üksnes psühholoogi või psühhiaatri sisendi alusel ja see ei ole praegu näidustatud. Kaebaja ravivajadus on vanglas tagatud (vt vangistusseaduse (VangS) §-d 52 ja 53) ning tal ei ole tegelikku vajadust arstliku komisjoni moodustamiseks ja ennetähtaegseks vabastamiseks. Distsiplinaarmenetluse lõpetamiseks kohustamise nõue tuleb samuti tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohtus saab reeglina vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ning ei nähtu, et üheski viidatud distsiplinaarmenetluses oleks tehtud lõplik otsus, mistõttu on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Kui vangla peaks koostama käskkirjad kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta, siis tuleb need enne kohtusse pöördumist vaidlustada esmalt kohustuslikus vaidemenetluses. Distsiplinaarmenetluse alustamise teatis on menetlustoiming, mida ei saa HKMS § 45 lg 3 kohaselt eraldisseisvalt vaidlustada. Algatatud distsiplinaarmenetlused ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata ja kaebuse tagastamisest tulenevalt jääb rahuldamata ka riigi õigusabi taotlus, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Halduskohus on lisaks korduvalt leidnud, et kaebaja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses võimeline ise oma õigusi kaitsma (nt haldusasjades nr 3-22-1216, 3-22-1431, 3-22-1793; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus nr 3-22-490, p 9). Praegune vaidlus ei ole varasematest keerukam ning riigi õigusabi ei ole vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks. Kuna kaebus tuleb tagastada, jääb taotlus kaebuse liitmiseks haldusasjadega nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 läbi vaatamata.
2(6)
3-22-2163
4.X palub 19.10.2022 määruskaebuses (täiendatud 24.10.2022) halduskohtu määrus tühistada ja saata see halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Halduskohus ei menetlenud asja erapooletult, kuigi oli teadlik kaebaja terviseprobleemidest, vaid tugines vangla meditsiiniosakonna ebaõigetele arvamustele. Kaebaja sai küll arsti juurde, kuid tema tervis ei ole paranenud ja ravimid tekitavad kõrvaltoimeid. Haldusasjas nr 3-22-490 eksis kohus ilmselgelt võlaõigusseaduse § 770 lg 4 vastu. Arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise nõude esitamisele suunas kaebajat Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja. Kaebaja palub tema esitatud lisasid ja selgitusi käsitada vaietena, sest eelmenetluse protsess on liiga pikaajaline. Distsiplinaarmenetluste lõpetamise nõudega seoses on kaebaja juba esitanud ka asjaomased protokollid. Kaebaja soovis esitatud dokumentidega kohtule tõendada, et temale on tekitatud tervisekahju ning ta on saanud selle eest karistada. Kaebaja ütlused haigushoogude kohta peaksid olema piisavad, et lükata ümber vangla seisukoht, et teda saab vanglas ravida. Kaebeõiguse äravõtmine rikub kaebaja põhiõigust tervise kaitsele. Kaebajale ei ole vanglas tervishoiuteenust osutatud juba 10 kuud ning ta sai kohtu survel arsti juurde alles 11.10.2022. Kaebajal on ajukahjustus, kuid ta pole saanud kolme aasta jooksul neuroloogi vastuvõtule. Kui kaebaja haiglaravile saatmiseks puudub alus, siis miks on raviarst teinud 5 ettepanekut saata kaebaja statsionaarsele ravile. Tallinna Vangla lükkab arstliku komisjoni moodustamise osas vastutust edasi ja leiab, et kaebaja ei peaks seda taotlema meditsiiniosakonna juhatajalt, vaid psühholoogilt või psühhiaatrilt. Kohus peaks vanglat kohustama moodustama arstlik komisjon, sest vangla pidurdab kaebaja ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras enne tähtaega vabastamist, sest Tallinna Vanglas ei ole tema ravivajadus tagatud. Lisaks taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras programmi „Eluviisitreening“ läbiviimist ja kaebaja meditsiinilisse osakonda paigutamist. Kaebaja esitas 21.–22.10.2022 vaided ja kahjunõuded ning palub distsiplinaarmenetluse raames 21.–22.10.2022 antud ütlusi käsitada vaietena. Kuna kõik kaebaja rikkumised on toime pandud haigushoos ja kaebaja on osaliselt süüdiv, siis tuleks distsiplinaarmenetlused kustutada. Kaebaja soovib menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi määramist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle menetlusse võtmist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9) ja menetlusabi taotlus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida selle kohta Tallinna Vangla seisukohta.
6.Ringkonnakohus märgib, et praeguses asjas on keeruline kaebaja tegeliku tahte välja selgitamine tulenevalt asjaolust, et kaebaja 08.10.2022 menetlusdokumendist (ja selle ümbrikust) nähtuvalt ei ole ta soovinud alustada uut haldusasja ja esitada uut kaebust, vaid ta on soovinud esitada täiendavaid seletusi, tõendeid ja taotlusi haldusasjade nr 3-22-2028 ja 322-1216 menetlustes. Haldusasjas nr 3-22-1216 esitas X 01.06.2022 kaebuse Tallinna Vangla poolt perioodil 05.02.2022–31.03.2022 ebapiisava ravi osutamise ja abita jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 68 500 eurot. Halduskohus tegi selles asjas kohtuotsuse 12.01.2023 ja asi on ringkonnakohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-22-2028 esitas X esialgse õiguskaitse taotluse (halduskohtu tõlgenduse kohaselt julgeolekuabinõude peale) koos kaebusega, millest halduskohus luges välja nõuded Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal saada psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule kaebaja soovitud ajal ja tihedusega. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2022 3(6)
3-22-2163 määrusega X 26.09.2022 kaebuse ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.04.2023 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja see määrus jõustus 26.04.2023. Haldusasjas nr 3-21-1297 jättis halduskohus 10.11.2022 otsusega rahuldamata X kaebuse Tallinna Vangla poolt ajavahemikul 10.05.2020–17.11.2020 arstiabi andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summa 18 500 eurot; asi on praegu ringkonnakohtu menetluses.
7.Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei ole ise suutnud vahet teha, millise haldusasja kohta millised väited ja nõuded käivad, siis on põhjendatud HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendada X 08.10.2022 kaebust selliselt, et ta nõuab selles praeguse haldusasja raames nende nõuete ja taotluste menetlemist, mis ei ole seotud haldusasjade nr 3-21-1297, 3-22-1216 ja 3-22-2028 menetlustega. Sellest tulenevalt ei puutu praeguse haldusasja esemesse kaebaja erinevad kahjunõuded (ja nendega seonduvad väited), mida menetletakse haldusasjades nr 3-21-1297, 322-1216 ja 3-22-2028, ega ka nõue Tallinna Vangla kohustamiseks anda kaebajale tema soovitud arstiabi ning moodustada arstlik komisjon kaebajale ravi määramiseks jms, mis tuli lugeda haldusasja nr 3-22-2028 esemeks. Põhjendatud on tõlgendus, et kaebaja nõue arstliku komisjoni moodustamiseks on üks ja piiritletud nõue sõltumata sellest, millisel eesmärgil kaebaja komisjoni moodustamist taotleb, st kas kaebajale ravi määramiseks, tema süüdivuse hindamiseks või ennetähtaegselt vanglast vabanemise menetluses eksperdihinnangu andmiseks. Ka erinevate haldusasjade raames esitatud üldiseid nõudeid ravi määramiseks ei ole põhjendatud menetleda eraldiseisvate nõuetena. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda, et haldusasja nr 3-22-2028 esemega seotud väited ja taotlused olid mõeldud täiendustena haldusasja nr 3-22-2028 menetlusele, millele viitas ka X 08.10.2022 kaebus ja 24.10.2022 määruskaebuse täiendus, mis on esitatud nii praeguse haldusasja kui ka haldusasja nr 3-22-2028 menetluses. Halduskohus pidanuks kaebust ka vastavalt tõlgendama (st lugema, et kaebaja ei ole esitanud uusi nõudeid) või siis tagastama korduvad nõuded HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 43 lg 1 p-i 3 ja § 121 lg 1 p-i 3 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et varasem kaebus on kohtu menetluses ka juhul, kui madalama astme kohus on kaebuse tagastanud ning kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebus on kõrgema astme kohtu poolt veel lahendamata. Eelnevas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus HKMS § 41 lg 1 kohaselt praeguse haldusasja esemeks X nõuded Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetada ettekannete nr 1-22-8333, 1-22-8525 ja 1-22-8608 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused. Distsiplinaarmenetlustega seonduvalt saab kaebaja nõuet arstliku komisjoni moodustamiseks iseenesest käsitada menetlusliku taotlusena tõendi kogumiseks ehk ekspertiisi määramiseks kaebaja süüdivuse hindamiseks, mis kuuluks lahendamisele alles eelmenetluses.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arstlike hinnangute kogumist tingimisi ennetähtaegse vabastamise või karistuse kandmiselt vabastamise ja sundraviga asendamise menetluste jaoks saab vaidlustada üksnes kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras (HKMS § 4 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku § 425 lg 2, § 426 ja § 432, karistusseadustiku §-d 76 ja 86), kuna tegemist on karistusõigusliku mateeriaga ja halduskohus ei tohiks sekkuda teises kohtuharus lahendatavatesse küsimustesse. Selle kohta, et kriminaalmenetluse raames lahendatavates küsimustes ei saa halduskohtule kaebust esitada, on olemas väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2023 määrus asjas nr 3-22-500, 21.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p-d 16–20, ja 10.06.2021 määrus asjas nr 3-21-231, p 12; erikogu 20.03.2020 määrus asjas nr 3-20-17, p-d 5 ja 6, ja 20.04.2018 määrus asjas nr 3-18-170, p-d 9 ja 10; üldkogu 30.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-10, p 58). HKMS § 4 lõikes 1 nimetatud teistsuguse menetluskorra kohaldamiseks ei ole nõutav, et vangla tegevust saaks teistsuguses menetluses vaidlustada halduskohtumenetlusega sarnasel viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
4(6)
3-22-2163 10.06.2021 määrus asjas nr 3-21-231, p 11), s.o praegusel juhul vangla tegevuse peale tuvastamis-, kohustamis- vms nõuete esitamisega. Kui aga kaebaja eesmärgiks ei ole arstliku komisjoni moodustamise kaudu kriminaalmenetluses lahendatava küsimuse jaoks tõendi kogumine, vaid raviga seotud arstide otsuste kontrollimine või muutmine, siis peab kaebaja enne halduskohtusse kohustamiskaebuse esitamist läbima VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse.
9.HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse toimetamine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2021 määrus nr 3-21-2786, p 11; 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–10). Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11).
10.Tallinna Vangla ei olnud halduskohtu määruse seisuga teinud otsuseid X suhtes 07.10.2022 teadetega alustatud distsiplinaarmenetlustes. Kuna Tallinna Vangla 07.10.2020 teated distsiplinaarmenetluste alustamise kohta on menetlustoimingud ja kuna distsiplinaarmenetluse toimetamine ei riku iseseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning kuna menetluste alustamise teadetest ja kaebaja esitatud distsiplinaarmenetluste protokollidest nähtuvalt ei saa menetluse algatamist pidada meelevaldseks, siis puudub kaebajal HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt kaebeõigus menetluste alustamise teadete kui menetlustoimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Kuna kaebajal ei ole kaebeõigust menetluse alustamise teadete iseseisvaks vaidlustamiseks, ei ole tal ka õigust nõuda Tallinna Vangla kohustamist distsiplinaarmenetluste lõpetamiseks. Seega tuleb kaebajal ära oodata distsiplinaarmenetluste lõpptulemus ning juhul kui vangla peaks kaebajale distsiplinaarkaristused määrama, siis tuleb need esmalt vaidlustada vaidemenetluses, mille läbimine on VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kohtusse pöördumise kohustuslikuks eelduseks. Eelnevast tulenevalt oli õiguspärane distsiplinaarmenetluste osas kaebuse tagastamine HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
11.Kuna X kaebus kuulub tagastamisele, siis oli õiguspärane ka tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine, kuivõrd ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt põhjendatud. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõud, mis ei seondu vaidluse esemega ehk distsiplinaarmenetlustega (sh nõue programmi „Eluviisitreening“ läbimiseks), tuleks aga jätta läbi vaatamata, kuna HKMS § 251 lg 1 kohaselt peavad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõud, mis puudutavad talle ravi osutamist ja arstliku komisjoni moodustamist, puutuvad haldusasja nr 3-22-2028 esemesse. Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras tema vanglast ennetähtaegselt vabastamiseks ei puutu praeguse vaidluse esemesse ning taotluse lahendamine ei ole ka halduskohtu pädevuses.
12.Kuna praeguses asjas on ülaltoodud asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene, siis oli põhjendatud halduskohtu poolt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. 5(6)
3-22-2163
13.Praeguses asjas esitatud kaebus kuulub tagastamisele, mistõttu puudub alus kaaluda selle liitmist teiste kaebaja haldusasjade menetlustega.
14.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.