Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
08.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2468
Haldusasi
XXi kaebus pensionistaaži tuvastamise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-20-2468.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg 2, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 08.12.2020 kaebuse, milles selgitas, et töötas aastatel 2009–2017 suulise kokkuleppe alusel Xxx-s, mille juhatuse liige oli M.I. Kuna kaebajale keelduti palka maksmast, pöördus ta töövaidluskomisjoni ja M.I tasus võla. Pensioniamet keeldub nimetatud kaheksa-aastast töökogemust pensioni arvestusse lisamast. Kaebaja palus arvestada kaheksa aastat suulise lepingu alusel töötamist pensionistaaži hulka.
Halduskohus küsis Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) ning Maksu- ja Tolliametilt (MTA) teavet ja dokumente ning jättis pärast neilt vastuse saamist 31.12.2020 määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal täpsustada kaebuse nõuet, selgitada kaebeõiguse alust ja esitada võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kohus selgitas, et kaebusest ei ole aru saada, millist nõuet kaebaja soovib esitada. Sellest oleneb ka kaebetähtaeg. Kaebajal tuli selgitada, kuidas SKA tema õigusi rikub, kui kaebaja tööandja ja ka kaebaja ise ei ole aastatel 2009–2017 sotsiaalmaksu maksnud, mistõttu riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 30 lg 1 kohaselt ei ole võimalik kaebajale pensionikindlustusstaaži arvestada.
3.Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas 17.01.2021, et on riigi õigusabi ülesande täitnud ja palus lugeda riigi õigusabi lõppenuks. Esindaja selgitas kaebajale asja perspektiivitust, kuid kaebaja on siiski pöördunud kaebusega kohtu poole. Esindaja ei saa
3-20-2468 kaebust toetada ja on seda kaebajale teatanud. Kohus luges 19.01.2021 määrusega kaebajale määratud riigi õigusabi lõppenuks ja määras esindajale riigi õigusabi tasu suuruseks 432 eurot.
4.Kaebaja esitas 11.01.2021 kaebuse täienduse, milles kordas oma põhjendusi ja nõuet arvestada kohtule esitatud dokumentide pinnalt kaheksa aasta jooksul suulise lepingu alusel tehtud töö tema pensionistaaži hulka. Samuti palus kaebaja tuua M.I petmise eest kohtu ette, kohustada teda makse maksma ja lõpetada tema ebaseaduslik tegevus. Kaebaja selgitas, et töötas suulise lepingu alusel valvurina. Tööandja ei soovinud püsivat lepingut sõlmida. Alguses sai kaebaja palka õigel ajal, siis algasid viivitused. Pärast maksukontrolli algust lasi M.I ettevõtte pankrotti ja jätkas tegevust teise äriühingu (Xxx) kaudu. Kuna tööandja ei maksnud kaebajale palka, pöördus kaebaja töövaidluskomisjoni, kes otsustas, et tööandja on kohustatud tasuma kaebajale tehtud töö eest. M.I ei reageerinud sellele otsusele. Kohtutäitur tuvastas, et raha oli kontodelt välja võetud ning M.Iil pole vara ega raha. Samas jätkas Xxx lepingute alusel tegevust, saades klientidelt raha muude kontode kaudu. M.I ostis kaks autot ja puhkas välismaal. Seega tegeles M.I pikka aega pettusega. Kaebaja pöördus avaldustega prokuratuuri ja MTA poole, kuid need ei teinud midagi.
5.Halduskohus tagastas 20.01.2021 määrusega kaebuse nõuetes algatada M.Ii osas kriminaalmenetlus ja kohustada M.Ii maksma makse, kuna halduskohus ei ole pädev algatama ega menetlema kriminaalasju või lahendama kaebaja ja M.Ii vahelisi eraõiguslikke vaidlusi. Kaebajal tuleb oma nõuded tööandja vastu esitada maakohtule. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse uuesti käiguta, sest kaebaja nõuded ei ole arusaadavad. Kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet SKA vastu, et SKA arvaks kaebaja töötamise perioodil 2009–2017 tema pensionikindlustusstaaži hulka, siis tulnuks sellise kaebusega pöörduda kohtu poole 30 päeva jooksul SKA 04.09.2020 vastuse kättesaamisest, sest SKA jättis selle vastusega kaebaja vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, millal ta SKA 04.09.2020 vastuse kätte sai. Kaebajal tuleb seda selgitada. Kui kaebaja on rikkunud kaebetähtaega, on tal võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist ja selgitada kaebetähtaja rikkumise mõjuvaid põhjusi. Kui kaebaja eesmärgiks on esitada tuvastamisnõue avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks, siis sellise nõude saab esitada tähtajatult, kuid nõue on perspektiivitu. RPKS § 30 lg 1 järgi arvestatakse pensionikindlustusstaaži tasutud sotsiaalmaksu alusel. Seega ei piisa vaid töötamise tõendamisest, vaid oluline on sotsiaalmaksu maksmine. Vaidluse all ei ole, et tööandja ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu maksnud ja ka kaebaja ise ei ole seda teinud. Järelikult puudub kohtul võimalus kaebaja tuvastamiskaebust rahuldada. Kui kaebuse eesmärgiks on kohustada riiki M.Iilt makse sisse nõudma, siis enne kohustamiskaebuse esitamist tuleb kaebajal pöörduda kohustamistaotlusega MTA poole. Kaebajal tuleb selgitada, kas ja millal on ta pöördunud vastava taotlusega MTA poole ning mida ja millal on MTA talle vastanud. Ka siinkohal kehtib 30-päevane kaebetähtaeg.
6.Kaebaja esitas 20.01.2021 kohtule venekeelse kaebuse täienduse ja 03.02.2021 selle tõlke ning riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja pangakonto väljavõtte.
7.Halduskohus jättis 21.02.2021 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, viidates 20.01.2021 määruses välja toodud puudustele, mida kaebaja ei ole kõrvaldanud. Need takistavad asja menetlemist. Samuti jäi kohtule arusaamatuks, mida kaebaja kaebuse täiendusele lisatud majanduslikku seisundit puudutavate dokumentidega taotleb, sest kaebaja ei ole esitanud ühtegi taotlust. Kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi määramist, siis see taotlus jääb tõenäoliselt rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu ja kaebajale on juba ühel korral riigi õigusabi määratud. Kui kaebaja soovib saada menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, siis jääb ka see
2(4)
3-20-2468 taotlus rahuldamata, sest kaebajal on olemas piisav eesti keele oskus ja ta ei vaja menetlusdokumentide tõlkimiseks menetlusabi.
8.Kaebaja esitas 18.03.2021 kaebuse täpsustuse, milles palus tunnistada, nagu töövaidluskomision tunnistas, töötamist M.Ii juures. Samuti palus kaebaja kohustada M.Iit maksma riigile makse. See võimaldaks tunnistada kaebaja töökogemuse seaduslikuks. Lisaks palus kaebaja võtta M.Ii pikaaegse ebaseadusliku tegevuse eest vastutusele.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 22.03.2021 määrusega kaebuse. Kohus selgitas 20.01.2021 määruses, et halduskohtu pädevuses ei ole kohustada M.Iit makse maksma. Kaebaja ja tema tööandja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtu poole. Halduskohtu pädevuses ei ole ka võtta M.Iit vastutusele või algatada tema suhtes süüteomenetlust, sest selles osas näeb kriminaalmenetluse seadustik ette teistsuguse menetluskorra. Kohus tagastas nende nõuete osas kaebuse. Kaebaja ei ole seda määrust vaidlustanud. Seega need korduvad nõuded tuleb jätta tähelepanuta. Kohus selgitas 20.01.2021 määruses, et kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet MTA vastu, et MTA nõuaks M.Iilt maksmata maksud sisse, siis tuleb esitada sellekohane taotlus esmalt MTA-le. Kohus küsis kaebajalt, kas kaebaja on vastava taotlusega MTA poole pöördunud ja mida on MTA talle vastanud. Kaebaja ei ole kohtule selles osas mingeid selgitusi jaganud, jättes kaebuse puuduse tähtaegselt kõrvaldamata. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selles osas läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kohus selgitas 20.01.2021 määruses SKA vastu kohustamiskaebuse esitamise võimalust, kuid kaebaja ei ole kohustamiskaebuse puudusi kõrvaldanud, mistõttu ei saa seda nõuet menetlusse võtta (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kaebaja taotlus tunnistada tema töötamist M.Ii juures on ebaselge. Arvestades kaebaja varasemaid avaldusi, võib arvata, et kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kaebaja õiguse pensionikindlustusstaažile perioodil 2009–2017 töötatud aja eest. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tõhusamaks õiguskaitsevahendiks oleksid praegusel juhul SKA vastu tühistamis- ja/või kohustamiskaebuse esitamine. Kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu 20.01.2021 määruses välja toodud kaebuse puudusi ega selgitanud, millal ta SKA 04.09.2020 vastuse kätte sai. Sellest sõltub, kas tühistamis- ja/või kohustamiskaebus oleksid tähtaegsed. Kui need nõuded oleksid tähtaegsed, siis ei oleks tuvastamisnõude esitamine lubatav, sest on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja ei ole esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotlust, mis võimaldaks hinnata kaebetähtaja rikkumise põhjuste mõjuvust. Seega on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata ja see takistab kaebust menetlusse võtta. Kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puudusi kõrvaldada ja hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Seejuures selgitas kohus 21.02.2021 määruses, et kaebajal tuleb järgida 20.01.2021 määruses välja toodud nõudeid. Sellele vaatamata ei ole kaebaja kaebuse puudusi kõrvaldanud. Need puudused takistavad kaebust menetlusse võtta ja kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX pöördus 23.03.2021 kaebusega Riigikohtusse, kes edastas selle Tallinna Halduskohtule ja halduskohus omakorda Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebaja kordab Riigikohtule saadetud avalduses oma varasemaid väiteid seoses M.Iiga ja ajavahemikul 2009– 2017 OÜ-s xxx töötamisega. XX palub kohtul uurida M.Ii tegevust ja tunnustada kaebaja töötamist tema juures tööstaažina, mida võetakse arvesse pensioni määramisel. Kaebaja kordas
3(4)
3-20-2468 oma seisukohti ka 04.04.2021 Riigikohtule saadetud avalduses, mille Riigikohus edastas samuti ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja 23.03.2021 Riigikohtule saadetud avaldust halduskohtu 22.03.2021 määruse peale esitatud määruskaebusena, milles kaebaja taotleb selle halduskohtu määruse tühistamist ja oma kaebuse menetlemist, ning kaebaja 04.04.2021 avaldust määruskaebuse täiendusena.
12.Kaebaja ei ole esitanud kohtule selgeid nõudeid, kuid soovib kokkuvõttes saavutada seda, et tema pensioni suuruse arvestamisel võetakse arvesse ajavahemikku 2009–2017, mil ta töötas suulise lepingu alusel M.Iiga seotud OÜ-s Xxx. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse asjaoludel ei aitaks ükski nõue kaebajal seda eesmärki saavutada.
13.Puudub vaidlus, et ajavahemikul 2009–2017 ei ole kaebaja tööandja OÜ Xxx ega ka kaebaja ise saadud töötasu deklareerinud ega töötasult sotsiaalmaksu maksnud (vt ka MTA 21.12.2020 vastus). Pensionikindlustusstaaži arvestatakse aga ainult isikule, kelle eest on makstud või arvestatud sotsiaalmaksu (RPKS § 30 lg 1). Pensionikindlustusstaaži ei saa arvestada tunnistajate ütluste vms tõendite alusel. Seega puudub SKA-l õigus arvestada riikliku vanaduspensioni määramisel kaebaja töötamisega ajavahemikul 2009–2017. Seda on SKA kaebajale ka korduvalt selgitanud. Sisuliselt on kaebaja töötanud mitteametlikult ja saanud oma töö eest „ümbrikupalka“, mille tagajärjeks ongi erinevate sotsiaalkindlustushüvitiste saamise võimaluse kaotamine.
14.Maksude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollib ning tasumisele kuuluva maksusumma määrab MTA (maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 p-d 1 ja 2). Seega põhimõtteliselt on kaebajal võimalik esitada maksuhaldurile taotlus maksukontrolli läbiviimiseks kaebaja väidetava tööandja OÜ Xxx suhtes. Sellise menetluse alustamise otsustab siiski maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Tuleb märkida, et äriregistri andmetel on OÜ Xxx likvideerimisel ning Harju Maakohtu 08.11.2017 määrusega on äriühingu pankrotimenetlus lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Need asjaolud võivad mõjutada maksuhalduri otsust maksukontrolli alustada, sest äriühing võib olla maksejõuetu ja oma tegevuse lõpetanud.
15.Halduskohus selgitas õigesti, et halduskohus ei saa lahendada kaebaja ja M.Ii vahelisi vaidlusi, mis seonduvad töösuhete, töötasu mittemaksmise ja töövaidluskomisjoni otsuse täitmisega. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses M.Ii vastutusele võtmine. Neid asjaolusid on halduskohus kaebajale korduvalt selgitanud koos suunistega, kuhu selliste vaidluste lahendamiseks pöörduda.
16.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähene, mistõttu tuleb määruskaebus HKMS § 207 lg 2 alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.