Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 08.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et töötas aastatel 2009-2017 suulise kokkuleppe alusel Omega Security OÜ-s, mille juhatuse liige oli Mihhail Ismagilov. Kuna kaebajale keelduti palka maksmast, pöördus ta töövaidluskomisjoni ja M. Ismagilov tasus võla. Pensioniamet keeldub nimetatud 8-aastast töökogemust pensioni arvestusse lisamast. Kaebaja palus tuvastada 8-aastast suulise lepingu alusel töötatud aega pensionistaažina.
2.Kohus jättis 31.12.2020 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõuet, selgitada kaebeõiguse alust ja esitada võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kohus selgitas, et kaebusest ei ole aru saada, millist nõuet kaebaja soovib esitada. Sellest oleneb ka kaebetähtaeg. Kaebajal tuli selgitada, kuidas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tema õigusi rikub, kui kaebaja tööandja ja ka kaebaja ise ei ole aastatel 2009-2017 sotsiaalmaksu maksnud, mis ei võimalda riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 30 lg 1 alusel kaebajale pensionikindlustusstaaži arvestada.
3.Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas 17.01.2021 seisukohas, et on riigi õigusabi ülesande täitnud ja palus lugeda riigi õigusabi lõppenuks. Esindaja selgitas kaebajale asja perspektiivitust. Sellele vaatamata on kaebaja pöördunud kaebusega kohtu poole. Esindaja ei saa kaebust toetada ja on seda kaebajale teatanud. Esindaja taotles riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
3-20-2468
4.Kohus luges 19.01.2021 määrusega kaebajale määratud riigi õigusabi lõppenud ja määras esindajale riigi õigusabi tasu suuruseks 432 eurot.
5.Kaebaja esitas 11.01.2021 kohtule kaebuse täienduse, milles kordas oma põhjendusi ja nõuet arvestada kaebaja esitatud dokumentide pinnalt 8 aastat suulise lepingu alusel tehtud töö tema pensionistaaži hulka. Samuti palus kaebaja tuua M. Ismagilovi petmise eest kohtu ette, kohustada teda makse maksma ja lõpetada tema ebaseaduslik tegevus. Kaebaja selgitas, et töötas suulise lepingu alusel valvurina. Tööandja ei soovinud püsivat lepingut sõlmida. Alguses sai kaebaja palka õigel ajal, siis algasid viivitused. Pärast maksukontrolli algust lasi M. Ismagilov ettevõtte pankrotti ja jätkas tegevust teise äriühingu (Atlant Security OÜ) kaudu. Kuna tööandja kaebajale palka ei maksnud, pöördus kaebaja töövaidluskomisjoni, kes otsustas, et tööandja on kohustatud tasuma kaebajale tehtud töö eest. M. Ismagilov sellele otsusele ei reageerinud. Kohtutäitur tuvastas, et raha oli kontodelt välja võetud ning M. Ismagilovil pole vara ega raha. Samas jätkas Atlant Security OÜ lepingute alusel tegevust, saade klientidelt raha muude kontode kaudu. Samuti ostis M. Ismagilov kaks autot ja puhkas välismaal. Seega tegeles M. Ismagilov pikka aega pettusega. Kaebaja pöördus avaldustega prokuratuuri ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) poole, kuid need ei teinud midagi.
6.Kohus tagastas 20.01.2021 määrusega kaebuse nõuetes algatada M. Ismagilovi osas kriminaalmenetlus ja kohustada M. Ismagilovi maksma makse. Kohus selgitas, et halduskohus ei ole pädev algatama ega menetlema kriminaalasju, seega ei saa halduskohus lahendada kaebaja nõuet tuua M. Ismagilov petmise eest kohtu ette. Samuti puudub halduskohtul pädevus lahendada kaebaja ja M. Ismagilovi vahelisi eraõiguslikke vaidlusi. Kaebajal tuleb oma nõuded tööandja vastu esitada maakohtule. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja nõuded ei ole arusaadavad. Kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet SKA vastu, et SKA arvaks kaebaja töötamise perioodil 2009-2017 kaebaja pensionikindlustusstaaži hulka, siis tulnuks sellise kaebusega pöörduda kohtu poole 30 päeva jooksul SKA 04.09.2020 vastuse kättesaamisest, sest SKA jättis selle vastusega kaebaja vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, millal ta SKA 04.09.2020 vastuse kätte sai. Kaebajal tuleb seda selgitada ja vajadusel tõendada. Kui kaebaja on rikkunud kaebetähtaega, on tal võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist ja selgitada kaebetähtaja rikkumise mõjuvaid põhjusi. Kui kaebaja eesmärgiks on esitada tuvastamisnõue avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks, siis sellise nõude saab küll esitada tähtajatult, kuid nõue on perspektiivitu. RPKS § 30 lg 1 järgi arvestatakse pensionikindlustusstaaži tasutud sotsiaalmaksu alusel. Seega ei piisa vaid töötamise tõendamisest, vaid oluline on sotsiaalmaksu maksmine. Vaidluse all ei ole, et tööandja ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu maksnud ja ka kaebaja ise ei ole seda teinud. Järelikult puudub kohtul võimalus kaebaja tuvastamiskaebust rahuldada. Kui kaebuse eesmärgiks on kohustada riiki M. Ismagilovilt makse sisse nõudma, siis enne kohustamiskaebuse esitamist tuleb kaebajal pöörduda kohustamistaotlusega MTA poole. Kaebajal tuleb selgitada, kas ja millal on ta pöördunud vastava taotlusega MTA poole ning mida ja millal on MTA talle vastanud. Ka siinkohal kehtib 30-päevane kaebetähtaeg. Kohtule jäi arusaamatuks kaebaja nõue lõpetada M. Ismagilovi ebaseaduslik tegevus, sest halduskohtul puuduvad volitused sellise nõude rahuldamiseks. Kaebajal tuleb selle nõude juurde jäämisel selgitada, mida ta soovib selle nõude esitamisega saavutada.
Kaebaja esitas 20.01.2021 kohtule venekeelse kaebuse täienduse. 2(4)
3-20-2468
8.Kohus jättis 20.01.2021 määrusega kaebaja venekeelse kaebuse täienduse käiguta ja andis talle selle eestikeelse tõlke esitamiseks 15-päevase tähtaja. Vajadusel oli kaebajal võimalik taotleda menetlusabi tõlkekulude kandmiseks.
9.Kaebaja esitas 03.02.2021 oma 20.01.2021 kaebuse täienduse eestikeelse tõlke. Samuti esitas ta riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja pangakonto väljavõtte.
10.Kohus jättis 21.02.2021 määrusega kaebuse korduvalt käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus viitas 20.01.2021 määruses välja toodud puudustele, mida kaebaja ei ole kõrvaldanud. Need takistavad asja menetlemist. Samuti jäi kohtule arusaamatuks, mida kaebaja kaebuse täiendusele lisatud dokumentidega taotleb, sest kaebaja ei ole esitanud ühtegi taotlust. Kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi määramist, siis see taotlus jääb tõenäoliselt rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu ja kaebajale on juba ühel korral riigi õigusabi määratud. Kui kaebaja soovib saada menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, siis jääb ka see taotlus rahuldamata, sest kaebajal on olemas piisav eesti keele oskus ja ta ei vaja menetlusdokumentide tõlkimiseks menetlusabi.
11.Kaebaja esitas 18.03.2021 kohtule kaebuse täpsustuse, milles taotleb „tunnistada, nagu töövaidluskomision tunnistas, minu töö Mihhailiga Ismagilov“. Samuti palus kaebaja kohustada M. Ismagilovi maksma riigile makse. See võimaldaks tunnistada kaebaja töökogemuse seaduslikuks. Lisaks palus kaebaja võtta M. Ismagilovi pikaaegse ebaseadusliku tegevuse eest vastutusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus juba selgitas oma 20.01.2021 määruses kaebajale, et halduskohtu pädevuses ei ole kohustada M. Ismagilovit makse maksma, sest tegemist on kaebaja ja tema tööandja vahelise tsiviilõigusliku suhtega ning sellistes nõuetes tuleb kaebajal pöörduda maakohtu poole. Kohus tagastas selles osas kaebuse. Kaebaja ei ole seda määrust vaidlustanud. Kohus ei pea vajalikuks hakata uuesti kaebaja samasisulist nõuet lahendama, vaid jätab selle tähelepanuta.
13.Samuti selgitas kohus oma 20.01.2021 määruses, et halduskohtu pädevuses ei ole võtta M. Ismagilovit vastutusele või algatada tema suhtes süüteomenetlust, sest selles osas näeb kriminaalmenetluse seadustik ette teistsuguse menetluskorra. Kohus tagastas kaebuse ka selles nõudes ja kaebaja ei ole määrust vaidlustanud. Kohus ei pea vajalikuks hakata kaebaja korduvat nõuet uuesti lahendama, vaid jätab selle tähelepanuta.
14.Kohus selgitas oma 20.01.2021 määruses kaebajale, et kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõuet MTA vastu, et MTA nõuaks M. Ismagilovilt maksmata maksud sisse, siis tuleb esitada sellekohane taotlus esmalt MTA-le. Kohus küsis kaebajalt, kas kaebaja on vastava taotlusega MTA poole pöördunud ja mida on MTA talle vastanud. Kaebaja ei ole kohtule selles osas mingeid selgitusi jaganud, jättes kaebuse puuduse tähtaegselt kõrvaldamata. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selles osas läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2).
15.Kohus selgitas kaebajale 20.01.2021 määruses SKA vastu kohustamiskaebuse esitamise võimalust, kuid kaebaja ei ole kohustamiskaebuse puudusi kõrvaldanud, mistõttu seda nõuet menetlusse võtta ei saa (HKMS § 121 lg 1 p 2).
16.Kaebaja taotlus tunnistada tema tööd M. Ismagiloviga on ebaselge. Arvestades kaebaja varasemaid avaldusi, võib arvata, et kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kaebaja õiguse pensionikindlustusstaažile perioodil 2009-2017 töötatud aja eest. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tõhusamaks õiguskaitsevahendiks oleksid praegusel juhul SKA vastu tühistamis- ja/või 3(4)
3-20-2468
kohustamiskaebuse esitamine. Kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu 20.01.2021 määruses välja toodud kaebuse puudusi ega selgitanud, millal ta SKA 04.09.2020 vastuse kätte sai. Sellest sõltub, kas tühistamis- ja/või kohustamiskaebus oleksid tähtaegsed. Kui need nõuded oleksid tähtaegsed, siis ei oleks tuvastamisnõude esitamine lubatav, sest on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja ei ole esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotlust, mis võimaldaks hinnata kaebetähtaja rikkumise põhjuste mõjuvust. Seega on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata ja see takistab kaebust menetlusse võtta. Kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puudusi kõrvaldada ja hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Seejuures selgitas kohus oma 21.02.2021 määruses kaebajale, et kaebajal tuleb täpselt järgida kohtu 20.01.2021 määruses välja toodud nõudeid. Sellele vaatamata ei ole kaebaja kohtu välja toodud puudusi kõrvaldanud. Need puudused takistavad kaebust menetlusse võtta ja kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 2).
17.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.