Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 3. juuni 2021, Tartu 3-19-771
Haldusasi
Priit Pari kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. detsembri 2018. a otsuse nr 126/18-973 10. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/988, 21. jaanuari 2019. a otsuse nr 12-6/19/127, 28. jaanuari 2019. otsuse nr 12-6/19/157, 6. veebruari 2019. a otsuse nr 126/19/278, 11. veebruari 2019. otsuse nr 12-6/19/385, 26. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/17-5 tühistamiseks ja toetusetaotluste uueks lahendamiseks kohustamiseks ning Veterinaar- ja Toiduameti 18. aprilli 2018. a kontrollakti nr 01-45-18028, 17. mai 2018. a kontrollakti nr 01-45-18036, 25. mai 2018. a kontrollakti nr 01-4518037, 25. septembri 2018. a kontrollakti nr 01-45-18059 ning kontrollaruande nr 18-0013-VTA õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2020. a otsus Priit Pari apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - Priit Pari Vastustajad - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 202. a otsus.
3.Võimaldada Priit Pari poolt kaebuse muutmist ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada Priit Pari kaebus täielikult.
4.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. detsembri 2018. a otsus nr 12-6/18-973 10. detsembri 2018. a otsus nr 12-6/18/988, 21. jaanuari 2019. a otsus nr 126/19/127, 28. jaanuari 2019. otsus nr 12-6/19/157, 6. veebruari 2019. a otsus nr 12-6/19/278,
11.veebruari 2019. otsus nr 12-6/19/385 ja 26. märtsi 2019. a vaideotsus nr 12-4/19/17-5.
5.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Priit Pari 2018. a toetusetaotluste uueks lahendamiseks.
6.Tuvastada Veterinaar- ja Toiduameti 18. aprilli 2018. a kontrollakti nr 01-45-18028, 17. mai 2018. a kontrollakti nr 01-45-18036, 25. mai 2018. a kontrollakti nr 01-45-18037, 25. septembri 2018. a kontrollakti nr 01-45-18059 ning kontrollaruande nr 18-0013-VTA õigusvastasus.
7.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt ning Põllumajandus- ja Toiduametilt kummaltki Priit Pari kasuks välja menetluskulu 3051,5 eurot (kokku 6103 eurot).
8.Võtta asja materjalide juurde Priit Pari poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid ning kohtukõne kirjalikud seisukohad.
9.Jätta Põllumajandus- ja Toiduameti vastuväide seoses Priit Pari kohtukõne kirjalike seisukohtadega rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. juuli 2021).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Priit Pari taotles 2018. a ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvat põllumajandustavade toetust, piirkondliku mullakaitse toetust, loomade heaolu toetust, poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ja keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis P. Pari taotlused erinevate otsustega rahuldamata. Kliima- ja keskkonnatoetuse taotlus jäeti rahuldamata 10. detsembri 2018. a otsusega nr 12-6/18-973, ühtse pindalatoetuse taotlus jäeti rahuldamata 10. detsembri 2018. a otsusega nr 12-6/18/988, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlus jäeti rahuldamata
21.jaanuari 2019. a otsusega nr 12-6/19/127, piirkondliku mullakaitse toetuse taotlus jäeti rahuldamata 28. jaanuari 2019. otsusega nr 12-6/19/157, loomade heaolu toetuse taotlus jäeti rahuldamata 6. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/278 ning keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus jäeti rahuldamata 11. veebruari 2019. otsusega nr 12-6/19/385. Osade toetusetaotluse rahuldamisest keeldumise otsustega kohustati P. Parit ka alusetult saadud toetuse tagasimaksmiseks. Otsuseid põhjendas PRIA haldus- ja vaidemenetluses kokkuvõtlikult sellega, et Veterinaar- ja Toiduameti (VTA, st Põllumajandus- ja Toiduameti õiguseellase) poolt P. Pari majandusüksuses läbi viidud kontrollidega oli tuvastatud mitmeid nõuete rikkumisi.
2.Päras seda, kui P. Pari vaided jäeti 26. märtsi 2019. a vaideotsusega rahuldamata (vaid 21. jaanuari 2019. a otsuse osas, st poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas rahuldati vaie osaliselt ning loeti karjatamisnõue osaliselt täidetuks), esitas P. Pari kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäi toetuse määramata jätmise otsuste ja vaideotsuse osalise tühistamise nõue, kohustamisnõue taotluste uueks lahendamiseks ning VTA kontrollaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kohustuslikke majandamisnõudeid rikkunud. VTA rikkus kontrolli läbiviimisel menetlusnõudeid ning tuvastas asjaolud ebaõigesti.
3.Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ § 8 järgi on toetuse saaja kohustatud täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lg 1 järgi on nõuetele vastavus sama seaduse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 93 lg-s 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldab PRIA kohustuslikud majandamisnõuded oma veebilehel.
3.2.VTA kontrollis kohustuslike majandamisnõuete täitmist kaebaja poolt 25.-31. mail 2018 ning koostas 31. mail 2018 kontrollaruande nr 18-0013-VTA ja 1. juunil 2018 kontrollakti nr 01-4518037. Nõuete rikkumise hindamisel on VTA lähtunud hindamismaatriksist tulenevalt kolmest kriteeriumist, s.o tõsidus, ulatus ja püsivus, mida hindas 4-punkti skaalal.
3.3.Kohustuslike majandamisnõuete (kättesaadav internetis aadressil: https://www.pria.ee/sites/default/files/202001/Kohustuslikud%20majandamisn%C3%B5uded%202018.pdf) alajaotus 4 „Toidu- ja söödaohutus“ nõue 2 (halduskohtu otsuses ning vastustajate poolt viidatud kui nõue 11) järgi peab sööt olema ohutu inimese ja looma tervisele. VTA 25. mail 2018 tehtud fotodelt (I kd, tl-d 148193) nähtub, et karjamaal oli suures mahus katkisi auto- ja traktorikumme, plastmassi, pudeleid, kilet, klaasi, metalli, olmeprügi, loomade jäänuseid jne. Kohus ei kahelnud fotode usaldusväärsuses, kuna fotodelt oli tuvastatav, et need olid tehtud kaebaja kinnistul. Kaebaja karjamaade prügiga reostumine oli tuvastatud ka varasemate, 18. aprilli ja 17. mai 2018. a fotodega ning VTA 1. juuni 2018. a kontrollakti andmise hetkeks ei olnud prügi karjamaalt täielikult likvideeritud. Arvestades saastumise ulatust, on ebatõenäoline, et loomadel puudus ligipääs saastunud karjamaa osadele. Seega oli reaalne oht, et sööt võib loomadele põhjustada tervisehädasid. VTA on õigesti hinnanud rikkumise tõsidust 2 palliga, kuna keelatud materjalidega saastunud sööt oli söötmisalas.
3.4.Kohustuslike majandamisnõuete alajaotus 13 „Põllumajandusloomade kaitse“ nõue 1 (vastustajate ning halduskohtu poolt nimetatud nõudeks 36) sätestab, et põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Põllumajandusloom peab iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta ja pääsema takistamatult sööma. Loomadel peab olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et sööda ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike. Halduskohus leidis, et kaebaja rikkus seda nõuet, kuna karjamaal olevad jootmisanumad on kõrge servaga, vasikad ei ulatunud sealt jooma ning vasikatele ei olnud seega tagatud piisavalt joogivett. Kuigi jooginõude kõrgus ei olnud VTA poolt fikseeritud, on fotodelt visuaalselt tuvastatav, et jootmisnõud on vasikate jaoks liiga kõrged.
3.5.Kohustuslike majandamisnõuete alajaotus 13 „Põllumajandusloomade kaitse“ nõue 2 (vastustajate ja halduskohtu poolt nimetatud nõudeks 37) sätestab, et põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Nõude 2 alapunkti 2.3 järgi tuleb väljas peetavaid loomi kaitsta looma tervist ähvardavate ohtude eest ja loomadele tagada võimalus varjuda. Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud, piirdeaed tuleb hoida korras ja teravad esemed eemaldada. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb loomi nende eest kaitsta või mitte lasta karjamaale. Halduskohus ei kahelnud VTA esitatud fotode usaldusväärsuses. Fotod kinnitasid VTA hinnangut, et loomadel puudus võimalus varjumiseks,
karjamaa oli saastunud prügiga ning karjamaal asusid piirdeta suured süvendid ja teravad esemed, mis olid loomadele ohtlikud. Ehkki kaebaja on viidanud ehitisele, kus loomad saaksid varjuda (kõrtsi tallis), on see fotodest ja VTA vaatlusest tulenevalt varjumiseks kõlbmatu. VTA kirjelduste kohaselt ei olnud takistatud ka loomade ligipääs ohtlikele süvenditele.
3.6.Kaebajat on teavitatud nõuete rikkumise tuvastamisest. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja on 31. mai 2018. a kontrollaruande esimesele leheküljele märkinud oma nime ja allkirja ning pole usutav väide, et talle ei tutvustatud kontrollaruannet tervikuna. Paljasõnalised on kaebaja väited lugemisprillide puudumise ja VTA ekslike selgituste kohta. Kaebajale tutvustati kohapeal 31. mail 2018 ka kontrollakti, mida kinnitab akti teisel leheküljel olev käsikirjaline märge ja allkiri. Kontrollakt saadeti 1. juunil 2018 ka kaebaja e-posti aadressile ning anti võimalus selgituste esitamiseks 8. juunini 2018. Kaebaja teatas 21. juunil 2018 e-kirjaga, et soovib vastamiseks tähtaja pikendamiseks, kuid ei vastanud ka enda soovitud tähtajaks. Tulenevalt sellest vastusest ei ole kahtlust selles, et kaebaja sai kontrollakti kätte.
3.7.Määruse 640/2014 art 40 sätestab, et kui toetusesaaja puhul kindlaks määratud rikkumine on tahtlik, vähendatakse art 39 lg-s 1 osutatud kogusummat üldjuhul 20%. Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse poolt protokolli hindamisosas nõuete rikkumise olulisuse kohta esitatud hinnangu alusel art 38 lg-tes 1–4 osutatud kriteeriumidest lähtudes siiski otsustada seda protsendimäära vähendada, kuid mitte alla 15%, või vajaduse korral suurendada seda 100%-ni kõnealusest kogusummast. Kohus nõustus PRIA-ga, et tuvastatud rikkumised olid tahtlikud, olulised ja püsivad. Tegemist pole üksikrikkumistega, vaid neil on püsiv iseloom. Kaebaja on viidanud oma pikaajalisele töövõimetusele, kuid ei ole sellest kooskõlas määruse nr 640/2014 arg 4 lg-ga 2 PRIA-t ettenähtud tähtaja jooksul teavitanud.
3.8.PRIA on õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja arvestanud 1,29 ha (põld nr 48), kuna seda ei olnud tähtaegselt niidetud ning kaebaja polnud teatanud soovist kasutada erandit üle aasta maa põllulindude soodustamiseks niitmata jätmiseks.
3.9.PRIA on õigesti arvanud põllu nr 39 pindalaga 10,28 ha pindala erinevuse hulka, kuna kaebajal pole õigust seda maad kasutada. PRIA on selle maa osas tuvastanud kolmanda isiku maakasutuse ja rahuldanud tema toetustaotluse. Seetõttu jäeti põhjendatult rahuldamata kaebaja taotlus piirkondliku mullakaitse toetuse saamiseks.
3.10.Kaebaja taotlus poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks jäeti õigesti rahuldamata, kuna ta ei olnud 1. septembriks 34,07 ha suurust kooslust niitnud, nagu tuleneb maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusest nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38). Niitmiskohustust kinnitavad Keskkonnaameti kontrolli käigus 26. septembril 2018 tehtud fotod, millelt on selgelt tuvastatav, et maa-alal kasvab kõrgem heintaimestik.
3.11.Puiskarjamaa karjatamise nõude osas jääb pärast vaideotsust 0,71 ha asemel rikkumise aluseks pinnaks 0,43 ha. Kaebaja valis enda sõnul põua tõttu karjatamisnõude täitmiseks järelniitmise, kuid õigusaktid ei näe ette niitmist puuduliku karjatamise kompenseerimiseks. Lisaks ei ole kaebaja niitmise kohustust täitnud – aladel on hein masinatega maha sõidetud, niidetud on liiga kõrgelt ning biomassi ei ole alalt ära viidud. See on tuvastatav Keskkonnaameti fotodelt ja videost.
3.12.PRIA vähendas õigesti mesilaste korjealade rajamise lisategevuse liigist, kuna kaebaja rajatud kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala oli alla 20% korjetaimede liigi kogupindalast ja sellega rikuti maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ § 18 lg-t 1 (määrus nr 49). Kaebajal olid kolmeks peamiseks kultuuriks valge mesikas, punane ristik ja roosa ristik kokku 14 ha ulatuses, kuid väikseima kogupindalaga roosa ristiku ala oli 2,6 ha, mis moodustas kogupindalast 18,57%. See, et kaebaja pidas mesilasi kahes grupis ja kasvatas neile enda sõnul erinevaid korjetaimi, ei õigusta nõude rikkumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.P. Pari apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus lahendas hoolimata kaebaja taotlusest istungi korraldamiseks asja kirjalikus menetluses.
4.2.Seoses prügiga karjamaal tegi kohus järeldusi üksnes kahe foto ja subjektiivse hinnangu põhjal ning jättis tähelepanuta kaebaja väite, et prügi olemasolu karjatamisaladel ei pruugi tähendada, et loomi just neil aladel karjatati. Kaebaja põldude üldpindala on 891,12 ha ja poollooduslike koosluste üldpindala on 35,21 ha. Vaid üks poollooduslik kooslus piirneb prügiste aladega ning üks prügisaar pindalaga 0,49 ha on koosluse sees. VTA poolt tehtud fotodel asuvad prügised alad on teiste isikute kinnistutel, kus kaebaja oma loomi ei karjatanud. Samuti on fotosid aladelt, mille kohta toetust ei taotletud.
4.3.Arusaamatu on, mille põhjal kohus tuvastas, et jootmisanum on vasikate jaoks liiga kõrge. Seda järeldust ei saa teha jootmisanumast tehtud fotolt, millel pole vasikat. Kui loomadel puuduks vesi, siis murraksid nad koplist välja ja läheksid vett otsima.
4.4.Loomade varjevõimaluse osas on kohus teinud järeldusi üksnes fotode ja VTA väidete põhjal.
4.5.Olukorras, kus EL-i määrus näeb ette, et tahtliku rikkumise korral vähendatakse toetuste kogusummat üldjuhul 20%, ei olnud põhjendatud toetuse sajaprotsendiline vähendamine.
4.6.Ühtse pindalatoetuse saamisel põllulindude soodustamiseks üle aasta niitmisest teatamise kohustust ei ole kehtestatud.
4.7.Kui kohus leidis põlluga nr 39 seoses, et kaebaja ei ole tõendanud selle kasutamist, siis selles osas varem vaidlus puudus ning kohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse sellekohaseid tõendeid esitada. Kaebajal oli selle maa kasutamiseks rendileping, mis oli muutunud tähtajatuks.
4.8.Arusaamatu on halduskohtu hinnang seoses poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega, et põllul kasvas kõrgem heinataimestik. Kui niita üks kord juuli alguses, ongi pärast seda hein septembriks kõrgeks kasvanud.
4.9.Määruse nr 49 järgi tuleb arvestada mesilasperedest kuni 200 m kaugusel asuvate põldudega. Vastustaja arvestas ka neljanda põlluga, mis asub mõlemast mesilasgrupist kaugemal kui 200 meetrit. Apellatsioonkaebuses esitatakse ka kriitikat seoses VTA ametniku tegevusega kontrolli läbiviimisel ja seoses dokumentide kättetoimetamisega. Samuti esitatakse selgitusi seoses fotodega ning esitatakse täiendavaid tõendeid.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebajal polnud asjaolusid arvestades põhjust kohtuistungi korraldamist nõuda.
5.2.VTA viis 18. aprillil 2018 kohapealse kontrolli kaebaja majapidamises läbi ajendatult Eesti Loomakaitse Liidu ning Politsei- ja Piirivalveametilt VTA-le laekunud kaebustest seoses loomapidamistingimustega kaebaja majapidamises, loomade suhtes läbi viidud jõhkrate ja piinavate hukkamisvõtetega ning virtsaga põhjavee reostamise kohta. Kuna majapidamises leiti rikkumisi, viidi järgmised, toetustaotluste kohapealsed kontrollid läbi 25. maist kuni 31. maini 2018 ning sellest oli kaebajat eelnevalt 24. mail 2018 teavitatud.
5.3.VTA poolt kontrollides tehtud fotodelt on näha, et loomade juurdepääs prügiga saastunud aladele ei olnud kuidagi takistatud ning mõnel fotol on näha lausa loomi prügi kõrval seismas. Kaebajale anti 1. juuni 2018. a kontrollaktiga tähtaeg rikkumise likvideerimiseks 16. juuniks 2018, ent järelkontrollis 25. septembril 2018 tuvastas VTA, et karjatamisala oli samas ulatuses ja mahus prügiga kaetud. Kuna olukord on püsinud muutumatu, on tegemist tahtliku rikkumisega.
5.4.Väide, et tegemist oli vaid ühe prügisaarega pindalaga 0,49 ha, on tegelikkust moonutav.
5.5.VTA on tuvastanud prügiga saastunud aladelt kõrvamärkidega veiseid, kes kuulusid kaebajale. Seega on alusetu väita, et prügised alad asuvad teiste isikute kinnistutel, kus kaebaja loomi polnud.
5.6.Jooginõud olid kõrge servaga, mistõttu ei olnud vasikatele võimaldatud pidevalt joogivett. Kaebajale anti tähtaeg rikkumise likvideerimiseks 16. juuniks 2018, kuid 25. septembril 2018 toimunud järelkontrollis tuvastati endiselt, et veiste karjamaal ei olnud vasikatel joogivett, kuid lisaks sellele olid siis kõik jootmisnõud täiesti tühjad, st joogivesi puudus ka täiskasvanud loomadel.
5.7.Ennastõigustav on väide, et fotodelt pole tuvastatav joogianumate kõrgus. Jootmisanumate lähedal seisab paakauto, mille ratta kõrgus on samal joonel jootmisanumate ääre kõrgusega ning on ilmselge, et sellises kõrguses anumad on ühe kuu vanuste vasikate jootmiseks liiga kõrged.
5.8.VTA oli tuvastanud ka selle, et joogiks mõeldud vesi oli tumedat värvi ja sisaldas roiskumisele viitavaid moodustisi.
5.9.Seonduvalt väitega, et janus loomad oleksid läinud ise vett otsima, viitab vastustaja VTA 1. juuni 2018. a kontrollakti märkele, et aastal 2016 surid kaebaja neli veist kraavis uppumise tõttu. See näitab kaebaja suhtumist loomapidamise nõuetesse ning seda, mis juhtub, kui janus loomad lähevad ise vett otsima.
5.10.Ehitis, mida kaebaja peab loomade varjualuseks, oli täiesti kõlbmatu, amortiseerunud ja sõnnikuga täitunud. Ka varjualuse puudumises seisnenud rikkumist kaebaja tähtajaks ei likvideerinud. Kaebaja pole loomade varjumisvõimaluste olemasolu kohta esitanud ühtegi tõendit.
5.11.Kaebaja karjamaa polnud ohutu, sest seal oli prügi, teravad esemed, 5-6 meetri sügavused augud ning šaht maa sees. Kohaliku veterinaari ütluste järgi olid loomad varem neisse kukkunud. Kaebajale anti võimalus rikkumiste kõrvaldamiseks, ent ka seda ei teinud ta antud tähtajaks 16. juuniks 2018 ega ka mitte järelkontrolli toimumise ajal 25. septembril 2018.
5.12.Kaebajale saadeti kontrollaruanne tutvumiseks 1. juunil 2018 e-kirjaga. Kaebaja on allkirjaga 31. mai 2018. a kontrollaktil kinnitanud sellega tutvumist ja nõustunud, et lõplik kontrollakt saadetakse talle e-kirjaga. Kaebajale on antud võimalusi selgituste andmiseks kontrollkäikude ajal ja peale kontrollaruande saatmist.
5.13.Toetuste vähendamine 100% oli põhjendatud, sest kaebaja ei täitnud VTA ettekirjutusi ja rikkumised olid tahtlikud. Toetuste vähendamine määruse nr 640/2014 art 40 lg 2 järgi on soovituslik määr. Kõigest 20%-line toetuse vähendamine olnuks ebaõiglane võrreldes nende taotlejatega, kes teevad püsivalt investeeringuid ja kulutusi nõuete täitmiseks.
5.14.Usutav pole kaebaja väide, et põllu nr 39 osas oli kaebajal kasutusõigus, kuna ükski tõend seda ei kinnita.
5.15.Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks peab määruse nr 38 § 9 lg 2 järgi olema kooslus niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Keskkonnaamet käis alasid kontrollimas 19. septembril 2018 ning selleks ajaks ei olnud alad niidetud. Fotodelt nähtus ka kuivanud ja puitunud taimi, mis näitab, et alasid polnud ammu niidetud.
5.16.Keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei vähendatud mesitarude kauguse tõttu korjetaimede põllust, vaid seetõttu, et kaebaja märgitud neljast korjetaimede liigist arvestas PRIA kolme suuremat ning neist omakorda väikseima pindalaga kultuur moodustas alla 20% kolme põllu pindalade summast (määrus nr 49 § 18 lg 1).
6.VTA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
6.1.Põhjendatud ei ole etteheide seoses asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6.2.Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuses väiteid ja viiteid asjaoludele, millele ta ei tuginenud menetluses halduskohtus ning täidetud ei ole neile tuginemise eeldused vastavalt HKMS § 198 lgle 2. Samuti on täitmata HKMS § 198 lg-s 2 ja 3 sätestatud tingimused uute tõendite esitamiseks.
6.3.Kohus on kaebaja rikkumised õigesti tuvastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Otsuse põhjendamiseks kirjeldab ringkonnakohus kõigepealt kujunenud olukorda (osa I), selgitab kohustuslike majandamisnõuete olemuse ja numeratsiooniga seonduvat (osa II), võtab vastu kaebuse muutmise VTA kontrollaktide vaidlustamiseks (osa III), määratleb tõendamiseks kasutatavate fotode kogumid (osa IV), käsitleb kohustuslikest majandamisnõuetest esimesena sööda ohutuse nõuet (osa V), seejärel joogivee kättesaadavuse nõuet (osa VI) ja loomade varjevõimalust (osa VII), teeb kohustuslike majandamisnõuetega seonduvast kokkuvõtte (osa VIII), käsitleb ühtse pindalatoetuse määramata jätmist (osa IX), võtab seisukoha haldusmenetluse läbiviimise ja aktide vormistamise kohta (osa X) ning formuleerib viimasena oma lõppseisukohad (osa XI). I Olukorra kirjeldus
9.Käesolevas asjas on kaebaja jäänud ilma kõikidest 2018. aastal PRIA-lt taotletud toetustest. PRIA on selgitanud seoses nn „nõuetele vastavuse süsteemiga“, et maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrusega nr 32 kehtestatud „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 8 lg 1 näeb ette kohustuse, et määruses (EL) nr 1306/2013 art-s 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. ELÜPS § 32 lg 2 järgi avaldab PRIA kohustuslikud majandamisnõuded (need omakorda on nimetatud määruse nr 1306/2013 art 93 lg-s 1) oma veebilehel. PRIA selgituste kohaselt on toetuste täies mahus maksmise eelduseks see, et taotleja järgiks kehtestatud majandamisnõudeid kogu oma põllumajanduslikus tegevuses ning nõuded hõlmavad nii keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise kui ka loomade heaolu valdkonda. Kohustuslikud majandamisnõuded, mis PRIA oma veebilehel avaldab, tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest (veeseadus, looduskaitseseadus, loomakaitseseadus jne) ning nende järgimise kohustus on seotud põllumajandustoetuste saamisega. Juhul, kui toetuste taotleja kohustuslikke majandamisnõudeid ei täida, siis sõltuvalt rikkumise raskusest toetusi vähendatakse või jäetakse taotlused täielikult rahuldamata. Nõuetele vastavuse süsteemi eesmärk on välistada juhud, kus põllumajandustootja saab nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelevalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi (tl 54p, kd I). Ringkonnakohtu istungil selgitas PRIA esindaja täiendavalt, et eelkirjeldatud VTA tuvastatud rikkumised olid keskseks aluseks toetuse määramata jätmisel kõigi kaebaja poolt taotletud toetuste puhul (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 904905; 911).
10.Kokkuvõtlikult on seega kohustuslike majandamisnõuetega seotud toetuste saamiseks vajalik see, et taotleja täidaks PRIA veebilehel avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Kui ta neid ei täida, võidakse tema toetusi vähendada või need täielikult määramata jätta. Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 art 40 näeb ette, et kui toetusesaaja puhul kindlaks määratud rikkumine on tahtlik, vähendatakse artikli 39 lõikes 1 osutatud kogu summat (st toetusi ja makseid määruse nr 1306/2013 art 92 järgi) üldjuhul 20 %. Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse poolt protokolli hindamisosas nõuete rikkumise olulisuse kohta esitatud hinnangu alusel artikli 38 lõigetes 1–4 osutatud kriteeriumidest lähtudes siiski otsustada seda protsendimäära vähendada, kuid mitte alla 15 %, või vajaduse korral suurendada seda 100 %ni kõnealusest kogusummast. Viidatud art 38 lg 1-4 annavad rikkumise kriteeriumitena korduvuse, ulatuse, raskusastme ja püsivuse.
11.Kaebaja puhul ongi VTA kontrollaruande nr 18-0013-VTA (kontrollaruande kuupäeva ei ole selles arusaadaval kujul välja toodud, kuid selle lisalehtedes on aruande vormistamise kuupäevana märgitud 31. mai 2018) lisalehtedes hinnatud VTA poolt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust, kasutades skaalat 1-4 (tl 83-85p, kd I). Sama tuleneb ka rakendusmääruse nr 809/2014 art-st 72.
12.Seega sõltub kõigi kaebajale toetuste määramisest keelduvate otsuste õiguspärasus juba ainuüksi sellest, kas kohustuslike majandamisnõuete rikkumised on tõendatud. Kui ringkonnakohus leiab, et majandamisnõuete rikkumine ei ole tõendatud, kuuluvad kõik toetuste mittemääramise otsused tühistamisele. Seda nentis ka PRIA esindaja ise ringkonnakohtu istungil (dtl 911). II Kohustuslike majandamisnõuete olemus ja numeratsioon
13.Seoses majandamisnõuetega ning nende kontrollimisega märgib ringkonnakohus järgmist. Nagu eelnevalt juba märgitud, näeb ELÜPS § 32 lg 2 ette, et PRIA avaldab kohustuslikud majandamisnõuded oma veebilehed. Vaidlusalused 2018. a kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud PRIA kodulehel nimetuse all „Kohustuslikud majandamisnõuded 2018“ (https://www.pria.ee/sites/default/files/202001/Kohustuslikud%20majandamisn%C3%B5uded%202018.pdf). Sellest dokumendist nähtuvalt on sinna koondatud erinevatest õiguse üldaktidest tulenevad nõuded, mis on grupeeritud omakorda rühmadesse. Seega sisuliselt on tegemist õigusaktidest tulenevate nõuete koondloeteluga.
14.Kohtud ja menetlusosalised on kohustuslikke majandamisnõudeid käsitledes kasutanud erinevate nõuete tähistamisel numeratsiooni, mis ei klapi PRIA kodulehel avaldatud dokumendi numeratsiooniga (nt kohustuslike majandamisnõuete alajaotus 4 nõue 2 asemel räägitakse nõudest 11 jne). Selline nõuete erinev tähistamine raskendab asja materjalidest arusaamist. Ringkonnakohtu istungil selgus, et numeratsiooni muutus tuleneb VTA dokumendist „Karjade kontrolli töölehe põhivorm“ (tl 66-68p, kd I), kus on loomasid puudutavad kohustuslikud majandamisnõuded ümber grupeeritud ning antud neile uus numeratsioon. Ringkonnakohtule jääb niisuguse käitumise vajadus arusaamatuks. Samamoodi jääb arusaamatuks, miks ei ole kohustuslikud majandamisnõuded vormistatud koheselt arusaadaval ja selgel viisil, nii et selliseks ümbergrupeerimiseks ja nummerdamiseks puuduks vajadus. Märkimist väärib, et kohustuslikes majandamisnõuetes kasutatud numeratsiooni (KM 1 nõue 1 jne) otstarbekus ja keeleline korrektsus on samuti küsitav.
15.Ringkonnakohus jääb kohustuslike majandamisnõuete selle numeratsiooni juurde, mida kasutatakse selles dokumendis endas. III Kaebuse muutmine VTA kontrollaktide vaidlustamiseks
16.Halduskohus võttis lisaks PRIA haldusaktidele kaebuse menetlusse ainult VTA 25. mai 2018. a kontrollakti nr 01-45-18037 ja kontrollaruande nr 18-0013-VTA õigusvastasuse tuvastamiseks. Samas on asjas veel VTA 18. aprilli, 17. mai ja 25. septembri 2018. a kontrollaktid. Ringkonnakohtu istungil selgitas PRIA esindaja, et tegelikult on PRIA lähtunud kõikidest VTA kontrollaktidest. Seetõttu on asjakohane asjas kaebuse nõude muutmine vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-le 1-2 selliselt, et kaebuses taotletakse ka eelnevalt väljatoodud seni vaidlustamata VTA kontrollaktide õigusvastasuse tuvastamist.
Ringkonnakohtu hinnangul on selline kaebuse muutmine otstarbekus, sest see on kaebaja efektiivse õiguskaitse huvides. Mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks on asjaolu, et sellele vajadusele ei juhtinud tähelepanu halduskohus. Ringkonnakohtu istungil ei olnud menetlusosalised kaebuse muutmisele vastu. Seetõttu võimaldab ringkonnakohus eelkirjeldatud viisil kaebuse muutmist. IV Tõendamiseks kasutatavate fotode kogumid
17.Enne nõuete rikkumise tõendatuse küsimuste käsitlemist määratleb ringkonnakohus täpsemalt, milliseid tõendeid ta selleks kasutab. Asja materjalides on nende rikkumiste tõendamiseks esitatud fotodega mõningane segadus, sest pabertoimikus ja elektroonilises kohtute infosüsteemis (ning digitoimikus) olevad fotod ning nende tähistused omavahel täielikult ei ühti. Nimelt on PRIA 28. juuni 2019. a vastuse lisade loetelus (tl 128p, kd I, loetelu p-d 10, 24 ja 25) märgitud, et fotodena on esitatud „VTA 25.05.2018 ja 31.05.2018 kontrollis tehtud fotod“, ning „KeA fotod karjatatavad alad“ ja „KeA fotod niidetavad alad“ (seega neli fotode kogumit). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on sel päeval esitatud koos vastusega aga viis fotode kogumit ning nende kaustade pealkirjad ei kattu eelnevalt tooduga täielikult. Nimelt nähtub infosüsteemist, et koos vastusega esitati 18. aprilli, 17. mai ja 25. mai 2018 kontrollide fotod (nii on pealkirjastatud fotode kaustad ning sellised on ka fotode kuupäevad) ning Keskkonnaameti poolt niidetavate alade ja karjatatavate alade kohta tehtud fotod (failide andmetest nähtuvalt on nende fotode tegemise aeg vastavalt 26. september ja 8. oktoober 2018). Ringkonnakohus selgitab, et haldusorgan saab kohtumenetlusele oluliselt kaasa aidata sellega, kui kasutab enda esitatud dokumentides ühtseid ja arusaadavaid mõisteid ja kirjeldusi ning väldib eelnevalt kirjeldatud ebakõla enda esitatud dokumentides.
18.Lisaks, ehkki kõnealused fotod on väljaprindituna ka pabertoimikus, on nende tõenditena hindamine keeruline, sest tegelikult värvilisena tehtud fotod on välja prinditud must-valgetena ning neis puudub märge foto tegemise aja ning fotofaili numbri kohta (vrd nt tl 148, kd I ja dtl 242).
19.Seega on asjas tõendusmaterjalina fotodest sisuliselt kasutatav vaid digitoimikust või kohtute infosüsteemist leitavad fotod. Ringkonnakohus kasutab neile viitamiseks vaid fotode failidest nähtuvaid kuupäevi ja numbreid, mitte PRIA vastuses esitatud lisade loetelus kasutatud määratlusi. V Sööda ohutuse nõude rikkumine
20.Järgnevalt asub ringkonnakohus analüüsima kaebajal etteheidetud rikkumisi, alustades esimesena sööda ohutuse nõude rikkumisest.
21.Kohustuslike majandamisnõuete alajaotus 4 „Toidu- ja söödaohutus“ nõue 2 sätestab, et sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele. Vastustajad on pidanud selle nõude rikkumiseks seda, et kaebaja karjamaadel oli hulgaliselt prügi, millele ei olnud loomade juurdepääs takistatud, ning seega oli loomade sööt neile ohtlik.
22.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tema kasutatavad maad on suured (põllumaad 891,12 ha ning poollooduslikke kooslusi 35,21 ha), millest on prügi vaid 0,49 ha; et VTA poolt tehtud fotodel jäädvustatud prügised alad asuvad teiste isikute kinnistutel ja et prügi on kaebaja kasutatavate maadega piirnevatel maadel (tl 33p, kd III).
Seega tuleb asjas tuvastada, kas prügi asus selliselt, et loomadel oli prügile juurdepääs.
23.Halduskohus on enda otsuses märkinud, et VTA poolt 25. mail 2018 tehtud fotodelt, millest nähtub prügi karjamaal, on tuvastatav ka see, et võtted tehti 25. mail 2018 kell 10.59 kuni 12.25 kaebaja kinnistul (otsuse p 23, tl 26, kd III). Samas ei ole halduskohus selgitanud, mille põhjal asus ta järeldusele, et fotod tehti just kaebaja kinnistul. Seda, millest halduskohus sellise järelduse võis teha, ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada ka menetlusosalised (dtl 906). Fotodelt on võimalik välja lugeda küll nende tegemise aeg, sest foto numbris kajastuvad selle tegemise aasta ja kuupäev kui ka kellaaeg (kusjuures on võimalik, et fotoaparaadi kell ei olnud korrektselt seadistatud, kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 25. mai 2018. a fotode ehk jpg-failide salvestusaeg tunni võrra hilisem kui foto numbrist väljaloetav kellaaeg). Kuid ringkonnakohtule ei ole arusaadav, mille põhjal tuvastas halduskohus, et fotod on tehtud just kaebaja kinnistul. Fotodele ei ole märgitud nt GPS-i koordinaate, mis võimaldaks fotode tegemise asukohta kontrollida. Samuti ei ole asja materjalides VTA 18. aprilli, 17. mai ja 25. mai fotode juures sellist skeemi, mis võimaldaks fotode tegemise asukohta kontrollida. Võrdluseks - Keskkonnaameti 26. septembri ja 8. oktoobri 2018. a fotode juures on sellised skeemid olemas ning nende pealt on tuvastatav, kus on fotod tehtud ning mis suunas on pildistatud (vt dtl 564 ja 579).
24.Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud 18. aprillil, 17. mail ja 25. mail VTA poolt tehtud fotodele oma selgituse ning sealjuures esitanud ka väljavõtte kaardist tema maade kohta, kuhu on käsikirjaliselt peale kandnud neil päevil fotode tegemise asukohad ning pildistamise suunad (dtl 840). Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et tema maade hulgas on küll prügiga risustatud kohti, kuid need asuvad maadel, kuhu toetust ei taotleta või mis ei ole üldse kaebaja kasutuses ning kus loomi ei karjatata. Samuti on need maad elektrikarjusega ümbritsetud, nii et loomad neile ligi ei pääse. Veel selgitas kaebaja, et ehkki fotodel on jäädvustatud küll palju prügiga kaetud kohti, ei ole pilte, kust oleks näha, et loomad oleks otseselt prügistatud alal. Ainsal fotol, kus loomad on prügiga (kiletükid) ühel pildil (dtl 584) on kaebaja sõnul tehtud talvisel söödaplatsil, kuhu loomad olid kontrolli toimumise ajal 18. aprillil 2018 aetud, ning kus talvel maa külge külmunud kilet ei olnud seni veel võimalik ära koristada (dtl 906). Kaebaja väiteid kinnitab see, et reeglina ei ole fotodel prügiga saastunud maast näha loomi. Samuti nähtub piltidelt, et loomade piiramiseks kasutatakse elektrikarjust (nt dtl 598 ja 622).
25.Olukorras, kus VTA ei ole fotode tegemise asukoha kohta esitanud mingeid tõendeid, ei ole alust ringkonnakohtul kaebaja selgitustes kahelda. Tõepoolest ei nähtu fotodelt, et loomi oleks karjatatud just prügistel aladel. Ainsa sellise pildi kohta on kaebaja selgituse andnud – et loomad aeti vaid kontrolli ajaks talvisele söödaplatsile, kus oli ka söödakilesid – ning puuduvad tõendid, et neid oleks tõepoolest prügistel aladel karjatatud. Lisaks on olemas ka kaks pilti ühest ja samast kohast, kus looma kõrval on üks kiletükk (dtl 286-287), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellise pildi põhjal väita, et loomadel oli ulatuslikult ligipääs prügile või et neid oleks karjatud prügistel aladel. Üksainus kiletükk võis karjatamisalale sattuda nt tuulega ega tõenda karjatamist prügistel aladel.
26.Kaebaja esitatud skeemilt (dtl 840) nähtub, et pildid on tehtud tõepoolest peamiselt skeemil asuvate valgete laikude läheduses, mida kaebaja enda sõnul karjatamiseks ei kasuta. PRIA poolt istungil esitatud vastuargument, et nõudeid tuleb täita kogu taotleja kasutuses oleval põllumajanduslikul maal (dtl 911), ei arvesta sellega, et prügiga seoses on kaebajale ette heidetud kohustuslike majandamisnõuete rikkumist seoses sööda ohutusega. Kui isiku maal on prügi, kuid ta ei kasuta seda maad loomade karjatamiseks ning loomad sellele ligi ei pääse, ei riku isik sööda
ohutuse nõuet. VTA seisukoht, et kaebaja oli vähemalt osade kontrollide puhul ise kohal ning nägi, mida pildistatakse (dtl 907) ei vii samuti järelduseni, et kaebajale etteheidetud rikkumine on tõendatud. Kaebaja võis küll kontrolli juures olles küll näha, mis suunas pildistatakse, kuid kõrvalseisjana ei saanud ta mõista, mis täpselt pildile jääb ning ammugi ei saanud ta sel hetkel teada seda, milline tähendus tehtud fotodele omistatakse. Seega ei saa sellest, et kaebaja kontrolli käigus täpsustavaid selgitusi ei andnud, teha järeldust, et ta nõustus, et prügi asub tema poolt karjatamiseks kasutataval maal.
27.Eeltoodust tulenevalt puuduvad tõsikindlad tõendid, et kaebaja loomadel oleks olnud juurdepääs prügile. Seega ei saa ka väita, et kaebaja on rikkunud kohustuslike majandamisnõuete alajaotus 4 nõuet 2 (sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele). Asjaolust, et kaebaja on möönnud haldusorganitega suheldes, et tema maadel leidub prügi (tl 146p), ei tähenda see, et kaebaja oleks nõustunud sellega, et loomadel on prügile juurdepääs. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale etteheidetud rikkumine on tõendamata ning seega on selle rikkumise eest toetuste määramata jätmine õigusvastane. VI Joogivee kättesaadavuse nõue
28.Kohustuslike majandamisnõuete alajaotuse 13 „Põllumajandusloomade kaitse“ nõue 1 näeb ette, et „põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Põllumajandusloom peab iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta ja pääsema takistamatult sööma. Loomadel peab olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et sööda ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike.“
29.Kaebajale on ette heidetud seda, et jooginõud olid liiga kõrge servaga ja vasikad ei ulatunud sealt jooma. Halduskohus on nõustunud PRIA-ga, et kuigi VTA ei olnud jooginõude kõrgust fikseerinud, on visuaalselt tuvastatav, et jootmisnõud on vasikate jaoks liiga kõrged (tl 26p, kd
III).
Halduskohus ei ole täpsemalt põhjendanud, miks ta leidis, et visuaalselt on tuvastatav, et jootmisnõud on liiga kõrged. Halduskohus pole viidanud isegi fotodele, millele ta sellele seisukohale asudes tugines. Asja materjalides on veenõudest tehtud pildid esiplaanil 17. mail 2018 tehtud kahel fotol (dtl 624-625). Veenõud on ääreni täis ning pildilt ei võimalda miski pidada vett riknenuks või halvakvaliteediliseks. Metallist veenõude vahetus läheduses puuduvad objektid, millega veenõude kõrgust vahetult võrrelda, kuid neist mõne meetri kaugusel on haagis suurema vedelikumahutiga ning võimalik on järeldada, et veenõu kõrgus on oluliselt haagise rehvi ülaservast allpool ning ei ületa palju rehvi keskpunkti. Samas on haagis ja veenõud pildistajast erineval kaugusel ning sel viisil veenõu kõrguse määramine pole väga usaldusväärne. Sellegipoolest on selge, et liialdatud on PRIA poolt vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väide, nagu olnuks haagise ratta kõrgus samal joonel jootmisanuma ääre kõrgusega. On ilmselge, et jootmisanum on märksa madalam. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et vastustajad pole esitanud andmeid kõnealuse haagise rehvi kõrguse kohta, samuti ka selle kohta, kui kõrge peaks üldse olema vasika jooginõu. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad sellises olukorras tõendid ja tõsikindlad asjaolud, millele tuginedes saaks väita, et jootmisanumad olid vasikate jaoks liiga kõrged. Samas saab välja tuua, et kaebaja väitel on suurima jooginõu kõrgus 70 cm (tl 3p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi kaebaja väide olla vale, arvestades piltidelt nähtuvat võrdlusmomenti haagisega. Vastustaja ei ole selgitanud ega viidanud allikatele, mille põhjal nad leiavad, et vasikate jaoks on 70 cm kõrgusega jooginõu liiga kõrge.
30.VTA poolt ringkonnakohtu istungil esitatud seisukoht, et veterinaarjärelevalveametnik tuvastas visuaalselt, et jooginõu ei sobi vasikatele (dtl 908) ei ole praeguses olukorras piisav tõend. Veterinaarametnikul võib küll olla vastavaid kogemusi, kuid pole alust kahelda, et kogemusi vasikate kasvatamisel on ka kaebajal, kes on läbivalt olnud seisukohal, et nõud ei ole vasikate jaoks kõrged. Kaebaja on selgitanud, et vasikas saab sellisest nõust vabalt juua, kui veetase on vähemalt üle poole (dtl 908). Pole mingit põhjust lugeda veterinaarametniku seisukohta käesoleval juhul kaalukamaks kui kaebaja seisukohta. Oma seisukoha tõendamiseks oleks VTA pidanud fikseerima korrektselt vajalikud asjaolud, mis kinnitavad, et jooginõu oli vasikate jaoks liiga kõrge. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et ainuüksi pildid veenõudest ei ole käesolevas asjas piisavad, asumaks seisukohale, et need olid vasikate jootmiseks liiga kõrged.
31.PRIA on vastuses apellatsioonkaebusele juhtinud tähelepanu 25. mail 2018 tehtud fotole, millelt on PRIA arvates näha, et mõlemad jooginõud on tühjad ja ümber lükatud ning nende kõrval seisab veis (dtl 283). Sellel pildil on tegemist plastist ja metallraamiga ümbritsetud neljakandiliste anumatega. Eelnevalt käsitletud piltidel olid ümmargused metallist anumad. Jutt ei käi seega samadest nõudest. Lisaks on pildilt näha, et ühes ümberlükatud anumas on olnud mingit tumedat ainet, mis ei ole vesi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et neis anumates (samad anumad on dtl 622) oli hoopiski õlleraba loomade meelitussöödaks. Seega on ekslik PRIA järeldus, nagu oleks tegemist jooginõudega, mis olid tühjad ja näitasid loomade janus olemist.
32.Samuti on PRIA juhtinud tähelepanu 17. mail 2018 tehtud fotole riknenud veega tünnist (dtl 599). Kaebaja ei eita seda, kuid nendib, et loomi pildil pole (tl 34, kd III). Ringkonnakohus märgib siinkohal esiteks, et haldusmenetluses heideti kaebajale ette ainult seda, et jootmisnõud olid vasikate jaoks liiga kõrged. Seda arvestades jääb arusaamatuks, mis tähtsust omab veenõu, milles on vesi riknenud. Halduskohtumenetluses ei saa haldusorgan asuda otsima uusi rikkumisi, mida isikule ette heita. Lisaks ei ole vastustajad selgitanud, miks nad leiavad, et see riknenud vesi oli sel hetkel mõeldud jätkuvalt loomadele joomiseks ning et loomadel puudus võimalus juua värsket vett muudest nõudest. Pildi tausta järgi otsustades ei ole tegemist sama veenõuga, mida oli pildistatud 25. mail 2018 (vrd dtl 599 ja 624-625), st loomadele võis olla juurdepääsetav vesi neis veenõudes. Ringkonnakohtu istungil selgitaski kaebaja, et pilt riknenud veega tünnist on tehtud talviselt söödaplatsilt, kus loomad olid olnud viimati ca kuu aja eest (foto on tehtud 17. mail 2018, loomad olid seal viimati 18. aprillil 2018, vt dtl 909).
33.Seega puuduvad ka selle nõude rikkumise osas tõendid, mis veenvalt kinnitaksid, et kaebaja on rikkunud nõuet tagada loomadele vajalikku joogivett. Mis puudutab PRIA seisukohta, et 25. septembri 2018. a järelkontrolli ajal olid jooginõud ümber lükatud ja vett polnud, siis selle kohta pole ei fotosid ega muid tõendeid ning puudub igasugune võimalus otsustada selle üle, kas loomadel olid siis joomiseks võimalused olemas (nt mingite teiste nõude näol vms) või mitte. VII Varjevõimaluse olemasolu loomadele
34.Kohustuslike majandamisnõuete alajaotus 13 „Põllumajandusloomade kaitse“ nõue 2 sätestab, et: „Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.“ Ning alanõue 2.3 sätestab, et väljas peetavaid loomi tuleb kaitsta looma tervist ähvardavate ohtude eest ja loomadele tagada võimalus varjuda. Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud, piirdeaed
tuleb hoida korras ja teravad esemed eemaldada. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb loomi nende eest kaitsta või mitte lasta karjamaale.“
35.Varjumisega seonduvat on käsitletud VTA 18. aprilli 2018. a kontrollaktis. Seal märgiti, et „Karjamaal olevatel loomadel puudub varjumiseks ehitis. Karjatamisalast 500m kaugusel asuv ehitis on loomade pidamiseks kõlbmatu ja amortiseerunud. Ehitises puuduvad nõuetekohased aedikud ja sisseseade loomade pidamiseks. Ehitis on sõnnikuga täitunud. Joogivett tuuakse lauta anumatega, mis ei ole piisav puhta joogivee tagamiseks kõigile loomadele. Ehitise ümbrusesse on ladustatud suures koguses ehitusprahti. Ehitisel puudub uks ja ümbritsev aed, et välistada loomade välja pääsemist.“ (dtl 131, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud kohustuslikud majandamisnõuded ning kaebajale kontrollaktis etteheidetud rikkumine omavahel täielikult ühildatavad. Majandamisnõuete alajaotus 13 alanõue 2.3 paneb kohustuse väljas peetavatele loomadele varjumisvõimaluse andmiseks. Kontrollaktis leitakse aga, et karjatamisalast 500 m kaugusel asuv ehitis (tegemist on vana kõrtsihoonega) on loomade pidamiseks kõlbmatu ning selles puuduvad loomade pidamiseks nõuetekohased aedikud ja sisseseade. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab väljas peetavate loomade varjumiseks mõeldud hoone puhul nõuda loomade pidamiseks vajalike tingimuste täitmist. On ilmselge, et loomade varjumiseks mõeldud hoone ning loomade pidamiseks mõeldud hoone on erineva otstarbega ning loomade varjevõimaluse andmiseks mõeldud hoone ei pea vastama sellistele tingimustele, kus loomi ööpäevaringselt peetakse. Ringkonnakohtu istungil sellele küsimusele selgelt ei vastatud, nenditi üksnes hoone kehva seisukorda (dtl 909).
36.Eeltoodust tulenevalt pole ringkonnakohus veendunud, et VTA hindas vaidlusalust endist kõrtsihoonet õigesti varjumispaigana ning kontrollis seda, kas see sobib väljas peetavatele loomadele varjumiseks. VTA hinnangud viitavad sellele, et ta kontrollis seda hoonet loomade pidamise paigana. Hoone kohta tehtud pildid viitavad küll selle mõningasele amortiseerumisele, kuid kuivõrd hoonel on olemas nii katus kui seinad (dtl 242, 245-248), ei ole ringkonnakohtule selge, miks ei saa seda hoonet kasutada väljas peetavatele loomadele varjumisvõimaluse pakkumiseks VIII Kohustuslike majandamisnõuetega seonduva kokkuvõte
37.Eelnevast tulenevalt on etteheidetud rikkumised VTA poolt kas ebapiisavalt tuvastatud või siis on VTA ette heitnud nõuete rikkumist vales kontekstis (väljas peetavate loomade puhul kontrollinud hoone nõuetekohasust loomade pidamiseks, mitte varjumiseks). Need asjaolud on piisavad, et lugeda toetuste mittemääramise otsused õigusvastasteks ja need tühistada. Kuna kaebaja tahtlust ning rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust määruse nr 640/2014 art 40 kontekstis on hinnatud just eelnevalt käsitletud rikkumistega seoses, siis nende rikkumiste äralangemisel nende ebapiisava tõendatuse tõttu langevad ära alused kaebaja taotletud toetuste vähendamiseks 100%. Nagu eelnevalt märgitud, mõjutas väidetavate rikkumiste tahtlus ning selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnang kõiki kaebaja poolt 2018. aastal taotletud toetuste määramist ning seega tuleb kõik toetuste määramisest keeldumise otsused tühistada. IX Ühtse pindalatoetuse määramata jätmine
38.Ehkki kaebus kuuluks rahuldamisele juba eeltoodud põhjustel, käsitleb ringkonnakohus ka mõningaid teisi kaebaja poolt taotletud toetuste määramata jätmist.
39.Ühtse pindalatoetuse vähendamisel 10. detsembri 2018. a otsusega asus PRIA seisukohale, et kaebaja oli jätnud põllu nr 48 tähtajaks niitmata ning talle ei kohaldu määruse nr 32 § 5 lg-s 3 kehtestatud erand, mis võimaldab püsirohumaa üle aasta niitmata jätmist põllulindude soodustamiseks. PRIA selgitas selle erandi mittekohaldamist ringkonnakohtu istungil sellega, et PRIA oli kahel korral enne otsuse tegemist teavitanud kaebajat ja küsinud, kas ta soovib seda erandit kasutada, kuid kaebaja ei vastanud (dtl 909).
40.Samas ei tulene määrusest nr 32, et isik, kes soovib seda erandit kasutada, peab PRIA-le sellest eraldi mingil moel teada andma, ning samuti ei tulene kuskilt, et kui isik PRIAL-e ei vasta, siis tema suhtes seda erandit kohaldada ei saa. Määruse nr 32 § 5 lg 3 näeb ette, et kui isik taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust, võib ta alates teisest kohustuseaastast põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata. Seega olukorras, kus isik, kes on selle erandi kasutamiseks vajalikud tingimused täitnud (taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust ning üks toetusaasta on möödunud), võib sellest normist tulenevalt jätta püsirohumaa niitmata ilma, et tal oleks sellega seoses mingit teavituskohustust. Ning asjaolu, et isik PRIA sellekohasele päringule ei vasta, ei tähenda, et PRIA-l oleks õigus tema suhtes seda erandit mitte rakendada. Niisugust tagajärge ei saa PRIA päringule vastamata jätmisest tekitada, sest see ei tulene õigusaktidest. Vastavalt on sel põhjusel pindalatoetuse vähendamine õigusvastane.
41.Põllu nr 39 arvas PRIA pindalaerinevuse hulka, kuna tema hinnangul ei olnud kaebajal õigust seda maad kasutada. Halduskohus selgitas oma otsuses, et PRIA seisukohad maakasutusõiguse osas ei ole põhjendatud, kuid luges pindala vähendamise siiski põhjendatuks seetõttu, et kaebaja ei ole tõendanud seda, et ta on reaalselt maad kasutanud. Apellatsioonkaebuses juhib kaebaja tähelepanu sellele, et talle ei antudki võimalust selles osas tõendite esitamiseks. See märkus on õige. Toetusetaotluste uuel lahendamisel saab kaebaja oma seisukohta täiendavalt tõendada.
42.Seoses niidetavate alade niitmata jätmisega on kaebaja kohtumenetluses esitanud pilte sellest alast kontrollile järgnenud kevadel, ning mis kaebaja hinnangul näitab, et sügisel oli ikkagi niide tehtud (dtl 910). Ka selles osas on kaebajal võimalik esitada oma tõendid uuesti haldusmenetluses taotluste uue lahendamise käigus.
43.Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetust vähendati PRIA 11. veebruari 2019. a otsusega põhjusel, et korjetaimede kasvatamisel polnud täidetud nende omavaheliste proportsioonide nõue. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrusega nr 49 kehtestatud „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49) § 18 lg 1 järgi peab isik toetuse saamiseks kasvatama mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki, kusjuures kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala ei tohi olla alla 20 protsendi kõigi liikide kogupindalast. Kaebaja kasvatas nelja liiki korjetaimi – valge mesikas (7,35 ha), punane ristik (4,05 ha), roosa ristik (2,6 ha) ja valge ristik. PRIA arvestas neist kolme peamise korjetaime liigina kolme esimest ning tuvastas, et väikseima, roosa ristiku pindala 2,6 ha on nende kolme taime kogupindalast (14 ha) alla 20% ehk 18,57%. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et tal on kahte gruppi jaotatud mesitarud, mis asuvad üksteisest 1 km kaugusel ning neljas põld asub mõlemast grupist kaugemal kui 200 meetrit, mistõttu tuleb korjetaimede kogupindala ja väikseima korjetaime pindala suhe arvutada grupipõhiselt. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. PRIA otsusest ega ka kuskilt mujalt ei nähtu, et arvestatud oleks 200 m kriteeriumit korjetaimede omavaheliste proportsioonide hindamisel. Sisuliselt nõustus sellega ringkonnakohtu istungil ka PRIA esindaja (dtl 910). Seetõttu on PRIA 11. veebruari 2019. a otsus ka sel põhjusel õigusvastane.
X Haldusmenetluse läbiviimine ja aktide vormistamine
44.Kaebajal on haldusmenetluse läbiviimisele mitmeid etteheiteid. Ta väidab apellatsioonkaebuses, et talle tutvustati järjekorras teist, 17. mai 2018. a kontrollakti, alles 25. mail 2018, st kolmanda kontrollakti tegemise päeval ning tal puudus seega võimalus teisele kontrollaktile vastuväiteid esitada. Samuti väidab ta, et 25. mai 2018 kontrollakt anti talle allakirjutamiseks selliselt, et see koosnes vaid kahest lehest, ehkki kontrollakt koosnes kokkuvõttes kolmest lehest (tl 134-135, kd I). Sealjuures oli 25. mai 2018. a kontrollaktis kajastatud ka 31. mai 2018. a järelkontrolli tulemusi, mis ei ole ajaliselt võimalik ning näitab, et kaebajale tutvustati 31. mail 2018 vaid seda osa kontrollaktist, mis oli sel hetkel valmis, ülejäänu vormistati hiljem. Samuti väidab ta, et kontrollaruannet nr 18-0013-VTA talle ei saadetudki enne, kui alles jaanuaris 2019, kui ta hakkas PRIA-lt uurima toetuste kohta. Tema väitel oli tema allkiri kontrollaruande esimesel lehel (tl 69, kd I) antud 25. mail 2018 ning käis ainult selle kohta, et ta on võimaldanud kontrolli läbiviimist, kuid kontrollaruandega tervikuna (koos lisalehtedega tl 6985p) ta toona tutvuda ei saanud ning see kontrollakt ei saanud sel hetkel ka valmis olla (tl 36-37, kd III).
45.Ringkonnakohtu hinnangul on vähemalt osad kaebaja väited usutavad ning sobituvad faktiliste asjaoludega. Kontrollaruande esilehel on märgitud kohapealse kontrolli läbiviimise aja alguseks 25. mai 2018 ning see sobitub kaebaja ütlustega, et siis andis ta ka allkirja kontrollaruande esilehele (tl 69, kd I). Seda põhjusel, et võimalik on järeldada, et kontrollaruande juurde kuulusid ka lisalehed (ehkki neid on nimetatud kontrollakti lisalehtedeks, on nende number samasugune nagu kontrollaruandel, vt tl 69-85p, kd I) ning nende lisalehtede kuupäevaks on märgitud 31. mai 2018. Need lisalehed ja seega kogu kontrollaruanne tervikuna ei saanud seega 25. mail 2018 valmis olla ning puuduvad andmed, et seda oleks kaebajale tutvustatud hiljem.
46.Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja on 26. mail 2018 esitanud vastuväited kõige esimesele, 18. aprilli 2018. a kontrollaktile (tl 146-146p). Selles on kaebaja muuhulgas selgitanud varjumiseks mõeldud ehitisega, prügiga jms seonduvat. Asja materjalidest ei nähtu, et PRIA oleks neid vastuväiteid mingilgi määral arvesse võtnud või analüüsinud. See asjaolu seab kahtluse alla, kas PRIA on toetusi 100% vähendades teostanud kaalutlusõigust ikka korrektselt.
47.Seoses PRIA otsuste vormistamisega märgib ringkonnakohus, et need on vormistatud PRIAle omaselt keeruliselt ja raskesti mõistetavalt, tehes küll viiteid paljudele erinevatele õigusaktidele, kuid jättes konkreetsed juhtumi faktilised asjaolud arusaadaval moel lahti kirjutamata ning vormistades haldusaktid peamiselt tabeli vormis (tl 10-11p, ja 109p-117, kd I). Ringkonnakohus möönab, et senises kohtupraktikas on PRIA otsuste motiveerimisnõuetele tehtud mõningaid erandeid, ent juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on need erandid tehtud Riigikohtu lahendites üksnes olukordadele, kus toimub taotlejate paremusjärjestuse moodustamine PRIA poolt ning taotluste rahuldamisele seab piirid rahaliste vahendite hulk (RKHKo 3-3-1-16-14, p 18; 3-3-1-3914, p 10; 3-18-121 p 14). Käesolevas asjas sellise olukorraga tegemist ei ole.
48.Ainuüksi PRIA otsuste põhjal tänu motiveerimise puudulikkusele on käesolevas asjas sageli sisuliselt võimatu mõista, miks kaebaja taotlused rahuldamata jäeti. Ringkonnakohtu jaoks selgus alles ringkonnakohtu istungil üheselt, mis olukorraga konkreetselt ühe või teise taotluse rahuldamata jätmise otsuse puhul tegemist oli. Ka vaideotsus (tl 54-60) on koostatud selliselt, et sealt ei selgu üheselt arusaadavalt konkreetselt vaidluse all olevate faktiliste asjaolude ning selle suhtes antud haldusakti omavahelised seosed.
49.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA toetuste määramisest keeldumise otsused ei vasta haldusaktile esitatavatele vormistusnõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 55-56). Ringkonnakohus ei korda siinkohal kohtupraktikas korduvalt juba selgitatut, miks on haldusakti motiveerimine vajalik, kuid juhib PRIA tähelepanu sellele, et selgete ja arusaadavate haldusaktide koostamine on pikemas perspektiivis ka haldusorgani enda huvides, sest võib aidata ära hoida kohtuvaidlusi, mis muidu adressaadi jaoks ebaselge haldusakti puhul võib tõusetuda. Isik pöördub tõenäolisemalt kohtusse olukorras, kus ta ei saa haldusaktist aru, miks tema taotlusi ei rahuldatud. Kui seda on talle arusaadavalt selgitatud, ei pruugi kohtuvaidlust järgneda.
50.Ka VTA kontrollaktid ning kontrollaruanne on ringkonnakohtu hinnangul vormistatud äärmiselt keeruliselt ja raskesti mõistetaval viisil. Nii on raske mõista, miks peab kontrollakt koosnema väga paljude lahtritest ja märksõnadest vormistatud tabelist, mis tegelikult üldse asjasse ei puutu. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kontrollaktidel ja kontrollaruandel ei ole arusaadavalt vormistatud isegi selle väljaandmise kuupäeva ning kontrollakti või -aruande tähistamiseks on käesolevas kohtumenetluses seni kasutatud üksnes selle numbrit. HMS § 55 lg 4 nõuab, et haldusaktis oleks märgitud selle väljaandmise aeg. Ehkki halduskohus on kontollakte käsitanud toimingutena, on vähemalt 18. aprilli 2018. a kontrollaktis vormistatud ka ettekirjutused, mis viitab vähemalt selles osas kontrollakti haldusaktilikule olemusele (vt HMS § 51 lg 1). Kuupäeva väljatoomine on senises Eesti halduspraktikas olnud tavapärane ka kirjalikult vormistatud toimingute puhul. Ebaselgeks jääb, miks on VTA soovinud sellest kõrvale kalduda. XI Lõppseisukohad
51.Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega tuvastab VTA kontrollaktide ja kontrolliaruande õigusvastasuse, tühistab PRIA otsused toetuste mittemääramise kohta ning samuti vaideotsuse ja kohustab PRIA-t toetusetaotluste uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus kordab, et kuna kaebajale heideti ette kohustuslike majandamisnõuete tahtlikku rikkumist ning ringkonnakohus leidis, et see pole tõendatud, siis kuuluvad tühistamisele kõik toetuste määramisest keeldumise otsused. Samuti märgib ringkonnakohus, et ehkki kaebajale on ette heidetud mitmeid rikkumisi, sh on PRIA sõnul laekunud tema peale kaebusi ka Eesti Loomakaitse Liidult, ei saa PRIA ega teised haldusorganid lähtuda eeldusest, et kaebajale seetõttu toetusi määrata ei saa. Toetusetaotluste lahendamine toimub iseseisvas menetluses ning selle lahendamiseks vajalikud asjaolud tuleb kindlaks teha korrektselt ja fikseerida arusaadaval ning kontrollitaval viisil. Käesoleval juhul vastustajad nii ei toiminud.
52.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.
53.Kuna kaebus rahuldatakse, on kaebajal õigus HKMS § 108 järgi menetluskulude hüvitamisele. Halduskohtus taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist summas 3835 eurot (õigusabikulud 3820 eurot ja riigilõiv 15 eurot; tl 10, kd III). Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja õigusabikuluna 2253 euro väljamõistmist (dtl 899) ning samuti on ta tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 42, kd III). Kokku on seega kaebaja menetluskulu 6 103 eurot. Arvestades haldusasja keerukust, sh seda, et vaidlustada on tulnud mitmeid haldusakte ning toiminguid ning vaidlustamine on olnud tänu haldusaktide ja toimingute raskesti mõistetavale vormistusele väga keeruline, ei pea ringkonnakohus menetluskulusid ülemäära suureks ning need kuuluvad vastustajatelt täies ulatuses väljamõistmisele. Kuna asjas on kaks vastustajat, kelle puhul on põhjust lugeda vaidluse
all olevate tegevuste osakaalu kaebaja õiguste rikkumises võrdseks, tuleb menetluskulud välja mõista neilt võrdsetes osades, st nii PRIA-lt kui VTA õigusjärglaselt Põllumajandus- ja Toiduametilt kaebaja kasuks 3051,5 eurot.
54.Kaebaja esitas ringkonnakohtu istungil kirjalikult nn kohtukõne teesid. Sellega seoses esitas VTA vastuväite, milles palus neid asja materjalide juurde mitte võtta ning nendega mitte arvestada, kuivõrd kohtuistungil ei olnud seda dokumenti arutatud. Tõepoolest ei toimunud ringkonnakohtu istungil selle dokumendi läbiarutamist, kuna ringkonnakohus pidas oluliseks arutada menetlusosalistega läbi kohtul tõusetunud küsimused. Teisalt on Riigikohus väljendanud seisukohta, et apellatsioonimenetluses on menetlusosalisel õigus esitada nn kohtukõne teesid kirjalikult (RKHKo 3-15-2937, p 27). Seetõttu ei näe ringkonnakohus võimalust seda kaebaja dokumenti asja materjalide juurde mitte võtta, ent nendib, et apellatsioonkaebus oli võimalik rahuldada ka ilma selle dokumendita.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.