Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Silver Piller (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 15. aprillil 2021 taotluse E1 ja E2 osakondade jalutamise aegade muutmiseks. Kaebaja soovib, et vangla muudaks jalutamise kellaajad hilisemaks. Kaebaja jalutab praegu kell 08.00, kuid võiks jalutada nt kell 10.00 või pärastlõunal. Kell 08.00 on liiga varajane kellaaeg ning siis ei paista ka päike veel jalutusboksidesse.
Tartu Vangla jättis 29. aprilli 2021. a otsusega nr 6-24/1342-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda jalutuskäiku endale sobival ajal. Kõikidele kinnipeetavatele tuleb tagada võimalus olla vähemalt üks tund päevas värskes õhus, jalutuskäikude korralduslik pool on jäetud aga vangla enda korraldada.
3.Kaebaja esitas 4. mail 2021 eelnimetatud otsuse peale vaide. Kaebaja märgib, et päike ei paista nii varasel ajal, s.o kella 08.00 ajal jalutusboksidesse. D-vitamiini saamiseks on päikesevalgus aga oluline. Kui vangla pole nõus jalutuskäikude aega muutma, siis peab vangla väljastama kinnipeetavatele D3-vitamiini. Kaebaja taotleb jätkuvalt E2 osakonna jalutamise aegade hilisemaks muutmist.
4.Tartu Vangla jättis 28. mai 2021. a vaideotsusega nr 1-11/139-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla põhjendab, et õigusaktidest ei tulene detailseid juhiseid, kuidas jalutuskäigu läbiviimine peab korraldatud olema. Eelvangistushoones on kokku 12 eluosakonda, kus paiknevatele
3-21-1162 kinnipeetavatele tuleb kõigile tagada vähemalt üks tund päevas jalutuskäiku värskes õhus. Sellega seoses on üksused koostanud jalutusgraafiku. Eelvangistushoone 2. eluosakonnas on jalutuskäikude teostamiseks ettenähtud ajavahemik 08.30-19.00. Kaebaja viibib alates 3. maist 2021 eelvangistushoone 4. eluosakonnas, kus toimuvad jalutuskäigud erinevatel kellaaegadel – osadel päevadel hommikupoolsel ajal ja osadel pärastlõunasel ajal. Kevadisel ja suvisel perioodil paistab päike jalutusboksidesse juba hommikul alates kell 08.00.
5.Kaebaja esitas 30. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust Tartu Vangla E1 ja E2 osakonna jalutamise aegade suhtes. Kaebaja põhjendab, et jalutamine toimub igapäevaselt kell 08.00 hommikul ning kinnipeetavad ei näe kunagi päikesevalgust. Kell 08.00 ei paista päike jalutusboksidesse. Päikest on vaja, et organism omastaks looduslikul moel D-vitamiini. Vangla müüb kaupluses D3-vitamiini, kuid ise vitamiine ei väljasta. Seega on igati põhjendatud, et E2 osakond peaks saama hilisemal kellaajal jalutada. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning saab kohtueelse menetluse materjalidest ja kaebusest aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist muuta jalutamise ajad hilisemaks.
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2 tulenevalt peab vangla võimaldama kinnipeetavale jalutuskäigu värskes õhus vähemalt üks tund päevas ning vaidlus puudub selles, et eelnimetatud kohustust vangla täidab. Asjaolu, et kaebaja ei saa jalutada endale sobival kellaajal, mil päike paistab jalutusboksi, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Ilmastikutingimustest ja jalutusboksi ehituslikest omadustest sõltuvalt ei pruugi päike ka kaebaja kirjeldatud hilisematel kellaaegadel jalutusboksi paista. Kohtule ei nähtu ka, et kaebajal esineks mingeid terviseprobleeme, mille tõttu oleks talle jalutuskäigu ajal päikesevalguse olemasolu ilmtingimata vajalik ning mis saaks talle päikesevalguse puudumisel ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada.
9.Kaebajal on VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt subjektiivne õigus nõuda igapäevaselt jalutuskäiku värskes õhus. Õigusaktidest ei tulene aga kinnipeetavale õigust nõuda jalutuskäiku temale sobival kellaajal ning kindlates ilmastikutingimustes. Vanglal on õigus töökorralduslikult ise otsustada, millal täpselt kinnipeetavatel jalutada võimaldatakse. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ lisade 1.4-1.10 kohaselt toimuvad E-hoones paiknevate kinnipeetavate jalutuskäigud kell 08.30-19.00. Tegemist ei ole ebamõistlike kellaaegadega, nt öiste aegadega. Lisaks nähtub Tartu Vangla 28. mai 2021. a vaideotsusest nr 1-11/139-2, et kaebaja paikneb alates 3. maist 2021 eelvangistushoone 4. eluosakonnas, kus osadel päevadel võimaldatakse kinnipeetavatel jalutada hommikupoolsel ajal ning osadel päevadel pärastlõunasel ajal, mis tähendab, et kaebaja ei saa tegelikkuses jalutada üksnes hommikul kella 08.00 ajal. Kohtu hinnangul ei saa vangla töökorralduslikke otsustusi jalutusgraafiku osas pidada õigusvastaseks.
3-21-1162
10.Samuti ei tingi vangla tegevuse õigusvastasust kaebaja väited D-vitamiini vähese omastamise võimaldamise kohta. Kohtul ei ole põhjust arvata, et kaebaja ei saa üldse päikesevalguse käes viibida ning selle kaudu D-vitamiini omastada. Lisaks on D-vitamiini allikateks erinevad toiduained, mistõttu ei saa päikesevalguse käes viibimist pidada ainsaks vitamiini saamise võimaluseks. Kinnipeetavate toitlustamine korraldatakse VangS § 47 lg 1 kohaselt vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavaid toitlustatakse vähemalt kolm korda päevas ning päevane toidunorm peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse (sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lg 2 ja § 3 lg 6). Kohtul puudub alus kahelda selles, et vangla peab kehtestatud toidunormidest kinni. Kui kaebajal ilmnevad tõepoolest mingil ajahetkel vitamiinipuudusest tervisehäired, mida kohus käesolevalt ei ole haldusasja materjalidest tuvastanud, on kaebajal võimalik pöörduda vangla meditsiiniosakonna poole, kes saab seejärel hinnata, kas ja milliseid abinõusid on kaebaja tervise parendamiseks vaja rakendada (VangS § 52 lg 2).
11.Eelnevast tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline ning kohus tagastab Silver Pilleri kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.