Jätta Tanel Erelti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte teadmiseks Viru Vanglale.
taotlejale
ning
edastatakse
ASJAOLUD
1.Tanel Erelt esitas 02.03.2021 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle vangistusseaduses (VangS) ettenähtud puhkust, et suhelda lähedastega (digitoimiku leht (dtl) 11).
2.Viru Vangla jättis 01.04.2021 T. Erelti taotluse käiguta ning andis tähtaja taotluse täpsustamiseks ehk taotletud väljasõidu andmete täpsustamiseks.
3.T. Erelt selgitas 06.04.2021 vanglale, et soovib väljasõitu Saaremaale 14 päevaks (dtl 19– 20). Taotleja isa elas Kuressaares ning ta soovib korraldada isa matused, kelle surmast on möödunud juba mitu kuud. Samuti soovib ta teostada isale kuulunud korteris sanitaarremonti. Hetkeolukorras on korter pigem finantskulu, kuid pärast remonti saaks selle välja üürida. Taotleja selgitab, et matuste korraldamine võtab aega, sest ta ei tea, kes matustele tulla saaksid. Taotleja on ainus, kes saaks isa matuseid korraldada.
4.Viru Vangla jättis 06.05.2021. a otsusega nr 6-10/6184-4 taotluse rahuldamata (dtl 17–18). Otsuse kohaselt on taotlejat karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest 6 aasta 5 kuu ja 20 päevase vanglakaristusega. Taotleja on riskihinnangust tulenevalt hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Taotleja on 14.05.2019 jäetud elektroonilise järelevalve alla tingimisi enne tähtaega vabastamata ja ka 18.06.2020 tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Vanglal puudub kindlustunne, et taotleja väljasõidule lubamisel käitub ta seaduskuulekalt. Kinnipeetav saab lähedase matuseid planeerida ka vangistuses läbi telefonikõnede ja kirjavahetuse ning ilmtingimata ei ole selleks vajalik vanglast lühiajaline väljasõit. Seda enam, et taotleja näol on
3-21-1125 tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo kriminaalhooldusel olles. Pärast seda, kui taotleja on suutnud planeerida matused ning selgunud on matustel osalejad, saab ta taotleda vanglalt lühiajalist väljaviimist relvastatud järelevalve all. Samuti kaalub hetkel ühiskonna turvalisus ja avalik huvi üles taotleja isikliku soovi remontida korterit.
5.T. Erelt esitas 23.05.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub teha Viru Vanglale ettekirjutuse tema lühiajalisele väljasõidule lubamiseks. Taotluse kohaselt suri taotleja isa 26.01.2021. Taotleja soovib lühiajalist väljasõitu (14 päeva) Saaremaale isa matuste korraldamiseks ning isa elukohas remondi teostamiseks. Remondi eesmärgiks on muuta taotlejale kuuluv korter finantskulust (kommunaalide maksmine) finantstuluks (renditulu). Vangla keeldus väljasõidu lubamisest põhjendamatult. Taotlejal puuduvad distsiplinaarrikkumised, ta töötab vanglas ja on läbinud ettenähtud programmid. Seetõttu on vangla põhjendamatult osutanud taotleja ülisuurele ohule. Taotleja ei saa matuseid vanglast korraldada, kuna ta ei tea, millist kuupäeva planeerida ja piiratud on ka telefoni kasutamise aeg. Vangla 06.05.2021. a keeldumisest võib järeldada, et vanglal puudub tahe taotleja vaide rahuldamiseks ja talle väljasõidu võimaldamiseks.
6.Viru Vangla palus 28.05.2021. a vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta see rahuldamata. Viru Vangla põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
6.1.Vaidlus on vähese perspektiiviga. Samas esineb kaalukas avalik huvi (ühiskonna kaitsmine). Vangla keelduvas otsuses on õigesti arvesse võetud seda, et kuigi taotlejal ei ole distsiplinaarkaristusi, on kohus eelnevate ennetähtaegse vabastamise menetlustes leidnud, et taotlejast avalikkusele lähtuv oht on jätkuvalt sedavõrd kõrge, et tema lubamine vabadusse ei ole võimalik. Arvestada tuleb sedagi, milliste kuritegude eest taotleja karistust kannab – nii üldohtliku kui ka isikuvastase kuriteo eest. Samuti on õigesti arvesse võetud taotleja riskihindamise tulemust.
6.2.Praeguses asjas kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidluse äraotsustamine, kuna pärast taotleja soovitud lühiajalise väljasõidu võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Seega peab sellisel juhul isiku huvi olema oluliselt kõrgema kaalukuse lävendiga.
6.3.Vangistusega kaasnevad paratamatult piirangud ja ebamugavused. Vangla mõistab, et taotleja soov on korraldada urnimatuseid. Kuigi isa matuseid võib pidada oluliseks perekondlikuks sündmuseks, ei ole taotleja sisuliselt põhjendanud, miks saab ainult tema matuseid korraldada. Samuti on taotleja välja toonud, et matuste korraldamine tähendab eeskätt isa tuttavatele helistamist ja aja kokku leppimist. Eeltoodut saab taotleja teha ka vanglas viibides. Taotleja ei ole välja toonud põhjendusi, mis takistavad matuseid korraldada matusebüroo abil. Asjaolu, et taotleja isa ei soovinud taotleja osalemist matustel vangla vormis, ei ole iseenesest argument lühiajalisele väljasõidule lubamiseks.
6.4.Korteri remontimise soov ei ole selline sündmus, mis kaaluks üle avaliku huvi taotlejat lühiajalisele väljasõidule mitte lubada.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas 24.05.2021 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide (dtl 12–13). Seetõttu on vastav esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
3-21-1125
8.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.
9.Kuna praegusel juhul on taotleja vaidlustanud kohtueelses menetluses lühiajalise väljasõidu loa andmata jätmise otsust, tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt vaidemenetluse ja ka võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast taotleja soovitud lühiajalise väljasõidu võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks.
10.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19) Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
11.Taotleja tugineb kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses peamiselt Viru Vangla 06.05.2021. a otsuses nr 6-10/6184-4 toodule ning selgitab, miks ta vangla põhjendustega ei nõustu. Näiteks ei nõustu taotleja sellega, et keeldumisel on tuginetud sellele, et tema suhtes esineb ülisuur oht uue kuriteo sooritamiseks ning arvesse ei ole võetud seda, et kogu vangistuses viibimise jooksul puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Lisaks ei ole vangla arvestanud, et taotleja on kandnud 5 aasta ja 4 kuu jooksul vangistust eeskujulikult, ta töötab ja on läbinud talle ettenähtud programmid. Vanglale ja kohtule esitatud taotlustest nähtub, et taotleja soovitud lühiajalise väljasõidu eesmärk on korraldada ja teostada tema isa matus ning teha varem isale kuulunud, kuid nüüd talle kuuluvas korteris remont. Remondi eesmärgiks on korteri väljaüürimine tulu teenimise eesmärgil. Taotleja osutab veel sellele, et võimalik kohtumenetlus tema lühiajalisele väljasõidule lubamata jätmise küsimuses võib lõppeda ajaliselt hiljem, kui ta vabaneb, mistõttu on tegemist perekonnaõiguse olulise riivega ning taotluse rahuldamine on tema hinnangul õigustatud. Täpsemaid põhjendusi selle kohta, millised kahjulikud tagajärjed taotlejale saabuvad, kui kohus peaks jätma esialgse õiguskaitse kohaldamata, ei ole taotleja kohtule esitanud.
12.VangS § 32 lg 1 sätestab, et kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 5 kohaselt võib lühiajalist väljasõitu kinnipeetavale lubada perekonnaliikme parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral. Taotleja isa suri 26.01.2021 ning taotleja soovib korraldada tema matuseid. Kuigi taotleja ei ole seda otsesõnu märkinud, võib kohtu hinnangul eeldada, et taotleja soovib korraldada isale urnimatuseid. Lisaks soovib taotleja teostada remonti korteris, kus isa enne surma elas.
13.Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus minna 14 päevaks lühiajalisele väljasõidule isa matuste planeerimiseks ning korteris remondi teostamiseks. Kohtul ei ole asja materjalide pinnalt alust pidada neid tegevusi kiireloomulisteks ning need ei ole seotud mingi kindla tähtajaga. Kohus nõustub vastustajaga selles, et lähedase
3-21-1125 matuseid on taotlejal võimalik korraldada ka vanglas viibides, kuna korraldamine vajab eelkõige lähedastega suhtlemist ja seda on võimalik teha telefoni teel. Tõenäoliselt on taotlejal vabaduses ka lähedasi, kes aitavad välja selgitada inimesed, kes isa matustel osaleda soovivad ning seejärel on taotlejal võimalik nendega ühendust võtta. Lisaks tuleb arvestada vangla 06.05.2021. a otsuses märgitut, et kui taotleja on suutnud planeerida isa matused, saab ta taotleda vanglalt lühiajalist väljaviimist relvastatud järelevalve all. Seega on taotlejal pärast matuse toimumise aja selgumist võimalus esitada vanglale uus taotlus lühiajaliseks väljasõiduks matustel osalemiseks.
14.Ka korteris remondi tegemise vajadusest ei tulene kohtu hinnangul taotlejale ülekaalukat vajadust väljasõidule minemiseks. Tegemist ei ole vältimatu eeldusega korteri üürilepingu sõlmimisele. Kohus möönab, et remonditud korter võib aidata kaasa üürniku leidmisele, kuid siiski ei anna ka see täielikku kindlust, et taotleja üürniku leiab. Võlaõigusseaduse § 285 kohaselt võib üürnik teha üürileandja nõusolekul üüritud asjale parendusi ja muudatusi. Seega on remonttöid võimalik teostada ka tulevasel üürnikul. Arvestades seda, et taotleja on vanglale 06.04.2021 esitatud taotluse täpsustuses märkinud, et korter vajab sanitaarremonti ning ta peaks selleks ostma üksnes paar purki värvi ja pahtlit, ei saa kõnealuseid remonttöid pidada ülemäära mahukateks. Kuna taotleja on pidanud majanduslikult võimalikuks korteris sanitaarremondi teostamist, saab eeldada, et isegi olukorras, kus taotleja koheselt korterisse üürnikku ei leia, on tal võimalik tasuda ka kommunaalkulusid. See, et taotleja saab vangistuses viibides vara omanikuks, ei anna talle õigust lühiajalisele väljasõidule saamiseks.
15.Eelnevast tulenevalt ei saa kohtu hinnangul lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmine asjaolusid arvestades põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamisega vältima. Kuna taotleja lühiajalise väljasõiduga võib potentsiaalselt kaasneda oht avalikule korrale ja ühiskonna turvalisusele, ei ole seega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine viisil, mis muudaks edasise põhivaidluse ainetuks, vähemasti praegusel hetkel põhjendatud. Kui võimaliku kohtumenetluse käigus peaks leidma kinnitust vangla õigusvastane tegevus taotlejale väljasõidule lubamisest keeldumisel, ei saa pidada võimatuks seda, et taotlejal esineb endiselt vajadus ja võimalus lühiajalisele väljasõidule minemiseks. Seega ei jää kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel taotleja ilma võimalusest lühiajalisel väljasõidul soovitud tegevuste tegemisest, vaid nende tegemine lükkub teatud aja võrra edasi.
16.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei hinda kohus muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.