Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks seoses kirjade kontrollimisega vanglas
1.Võtta haldusasja materjalide juurde tõenditena haldusasjas nr 3-20-459 esitatud: Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsus nr 1-11/86-2 ning Juri Kolesnikovi 10.12.2019. a pöördumine vanglale reg nr 23/3081-1.
2.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-21-313 osaliselt, s.o Tartu Vangla kohustamiseks kontrollida kirju kinnipeetava juuresolekul ja pakendada kirjad selliselt, et oleks tagatud sõnumisaladuse kaitse.
3.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus ülejäänud nõuete osas.
4.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6.Jätta kaebaja taotlus koopiate saamiseks enda esitatud kaebusest ja avaldusest rahuldamata. Määruse resolutsiooni punktide 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
1.Juri Kolesnikov esitas 14.02.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et Tartu Ringkonnakohus tagastas 20.01.2021. a asjas nr 3-20-459 tema apellatsioonkaebuse Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/86-2 õigusvastaseks tunnistamise osas, väites, et sellega tuleb pöörduda uuesti halduskohtu poole. Seda kaebaja soovibki teha. Kaebaja taotleb, kas haldusasja nr 3-20-459 raames või eraldi, menetleda tema kohustamis- või tuvastamiskaebust. Vangla ei tegutsenud, kui kaebaja nõudis edaspidi kirjade äravõtmist vangi juuresolekul, turvaümbrikusse panna, templid, allkirjad jne ja saata laborisse nii, nagu seda tehakse ekspress-testiga. Kaebaja leiab, et tegemist on samasuguse tegevusega. Lisaks soovib kaebaja, et kirjad vangide vahel saadetakse vangla siseselt, kuna sel juhul puudub võimalus narkootilisi aineid ümbrikusse panna ning kirjad võivad olla ilma markideta.
Kaebaja taotleb võtta haldusasjast nr 3-20-459 tema kirjutatud asjaolud, et oleks arusaadav tema soov. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ja advokaadi andmist.
2.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude, paludes selgitada Tartu Vanglas kehtivat töökorraldust kinnipeetavatele saabunud kirisaadetisele täiendava kontrolli teostamise osas ning vanglasiseste teistele kinnipeetavatele kirjade saatmise korda. Kohtule teadaolevalt teatas Tartu Vangla haldusasjas nr 3-19-1547 (vt Tartu Halduskohtu 08.10.2020. a määrus nimetatud asjas, p 11), et alates 07.05.2020 muutus Tartu Vangla kinnipeetavatele saabuvate kirjadele kontrolli teostamise korraldus. Lisaks palus kohus Tartu Vanglal esitada omapoolne seisukoht, kas kaebajal on kaebeõigus nõuda Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/86-2 õigusvastasuse tuvastamiseks või saab lugeda vangla hinnangul läbituks kohustamisnõude kontrollida saabunud kirju kinnipeetava juuresolekul.
3.Tartu Vangla esitas 25.03.2021 vastuse kohtunõudele, milles selgitas kehtivat töökorraldust seoses narkootilise aine kahtlustusega kirjadega. Vangla hinnangul saab lugeda läbituks kohustamisnõude kontrollida saabunud kirju kinnipeetava juuresolekul. Vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamine iseseisvalt ei täida vastustaja arvates eesmärki.
4.Kohus kohustas kohtunõudega kaebajat esitama seisukoht menetluse osalise lõpetamise osas, kuna kohtu hinnangul on kaebaja poolt kaebuses taotletud toiming, s.o kohustamisnõue kontrollida kirisaadetisi kinnipeetava juuresolekul, tehtud. Lisaks tuli kaebajal esitada omapoolne seisukoht vastustaja vastuses kohtunõudele toodule, mis puudutab kirjavahetust kinnipeetavate vahel.
5.J. Kolesnikov esitas 04.04.2021 avalduse, milles väidab, et vangla ei ole teavitanud teda kirjade kontrollimise korrast, mistõttu oli ta sunnitud kohtu poole pöörduma kaebusega asjas nr 3-20-459. Kaebaja selgitas enda esitatud nõudeid. Kaebaja on kuulnud teistelt kinnipeetavatel, et kõik käib samamoodi kui varem, viidates avalduses muuhulgas teistega juhtunud sündmustele. Kaebaja ei saa aru, kuidas on vangla töökorraldus muutunud ega saa aru kohtunõudes märgitud selgitustest. Kaebaja palub kohustada vanglat seletama töökorralduse tähendust, eesmärki ja näitama, kuidas neid punkte täidetakse. Kaebaja taotleb koopiate saamist enda kaebustest, siis suudab ta kirjutada, mis on tehtud tema nõuetest.
6.Kohus tegi täiendava kohtunõude Tartu Vanglale, kohustades vastustajat esitama seisukoha kaebaja 04.04.2021 avalduses esitatud taotluste kohta.
7.Tartu Vangla esitas 27.04.2021 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et alates 07.05.2020, mil hakkas kehtima uus töökorraldus, ei ole vanglale teadaolevalt võetud täiendavasse kontrolli kinnipeetav J. Kolesnikovile saabunud kirju. Juhul, kui narkootilise aine kahtlusega kiri võetakse täiendavasse kontrolli, on ametnikul kohustus koostada ka ettekanne. J. Kolesnikovi osas selliseid ettekandeid fikseeritud ei ole. Kuivõrd kinnipeetav J. Kolesnikovile saabunud kirju ei ole täiendavasse kontrolli võetud, siis ei saa tema väide, et vanglaametnike tegevus ei ole muutunud pärast haldusasjas nr 3-20-459 tehtud kohtuotsust, vastata tõele, kuna tema osas pole olnud vajadust veel uut töökorraldust rakendada. Kuivõrd narkootilise aine kahtlusega kirjade kontrolli võtmise puhul on tegemist vanglasisese töökorraldusega, ei ole vangla kohustatud tutvustama kinnipeetavatele töökorralduslikke asjaolusid. Töökorraldusest saab kinnipeetav teada siis, kui võetakse kontrolli narkootilise aine kahtlusega kiri. Kohtu seisukoht
8.Haldusasjaga nr 3-20-459 seonduvalt märgib kohus järgnevat.
9.Tartu Halduskohus rahuldas 31.07.2020. a otsusega J. Kolesnikovi kaebuse haldusasjas nr 320-459 Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2019 saadud kirja kontrollimisega.
10.J. Kolesnikov esitas halduskohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, kuna leidis, et halduskohus rahuldas tegelikult vaid osa kaebusest, kuigi otsuse resolutsioonis on märgitud, et kaebus rahuldati (s.o tervikuna).
11.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.01.2021. a otsusega J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 31.07.2020. a otsuse osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks kaebaja vaide tagastamine Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2, ja saatis asja tühistatud osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus tagastas 20.01.2021. a otsusega J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/86-2 õigusvastaseks tunnistamise nõude osas.
12.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel käesoleva haldusasja materjalide juurde selguse huvides Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/86-2, mis on esitatud Tartu Halduskohtule 01.06.2020 Tartu Vangla vastuse kohtunõudele lisana haldusasjas nr 3-20-459.
13.Nimetatud Tartu Vangla 31.03.2021. vaideotsusest nähtub, et 10.12.2019. a esitas kinnipeetav J. Kolesnikov vanglale pöördumise (reg nr 2-3/3081-1), milles viitas erinevatele sündmustele ning ümbrikule, millel oli plekk. 02.01.2020 jättis vangla pöördumisele vastamata, tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele, mille § 5 lg 9 p 6 kohaselt võib haldusorgan vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisust ei ole võimalik aru saada. Kinnipeetaval soovitati asjaolusid täpsustada ning oma soov täpsemalt formuleerida. Vaideotsuse kohaselt esitas 06.02.2020 J. Kolesnikov vaide, milles tõi välja, et ta ei saanud vastust oma pöördumisele. Kinnipeetav viitas, et vangla peab pöördumised ise lahendama ning temast ei pea ootama põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni, samuti ei pea vang viitama konkreetsele normile, vaid vangla peab ise rikutud õiguse kindlaks tegema, mitte aga tagastama või loobuma vastamisest. Vaideotsusega jättis vangla J. Kolesnikovi vaide rahuldamata, tuginedes HMS § 85 p-le 4 ja põhjendades, et vangla ei oota kinnipeetavalt põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni või konkreetsele normile viitamist, vaid pöördumist esitades tuleb oma tahe selgesõnaliselt väljendada. Lisaks tõi vangla välja, et J. Kolesnikov on ka varasemalt vangla poole pöördunud kirjade täiendavasse kontrolli võtmisega ning seda on käsitletud vastuses nr 1-11/140-2.
14.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel käesoleva haldusasja materjalide juurde J. Kolesnikovi 10.12.2019 pöördumise vanglale reg nr 2-3/3081-1, millele viidati 31.03.2020. a vaideotsuses, et kontrollida kaebaja nõudeid, mis on pöördumises esitatud. Tartu Vangla on esitanud nimetatud J. Kolesnikovi pöördumise Tartu Halduskohtule 16.03.2020 vastuse kohtunõudele lisana haldusasjas nr 3-20-459.
15.Kohtule nähtub, et kaebaja heitis 10.12.2019. a pöördumises muuhulgas vanglale ette, et temalt võeti ära Y. T. õigusbüroost tulnud kiri koos ümbrikuga, kuigi üksnes ümbrikul oli plekk. Kiri oli puhas isegi UV lambi all, tähendab vanglal oli õigus võtta ära üksnes ümbrik kontrollimisele. Kaebaja pidi ootama 8 päeva, et tutvuda kirjaga. Kaebaja leidis, et see on lubamatu käitumine.
16.Kaebaja ei märkinud 10.12.2019. a pöördumises tõepoolest ühtegi selget nõuet, kuid pöördumisest on arusaadav, mida kinnipeetav vanglale ette heidab seoses temale saabunud kirisaadetise äravõtmisega. Kuivõrd J. Kolesnikov esitas 10.12.2019. a pöördumise kohta saadud vastuse peale vaide ning vangla lahendas vaide 31.03.2020. a vaideotsusega, siis võib lugeda
kohtueelse menetluse läbituks nõudes kohustada Tartu Vanglat kirisaadetise kontrollimisel võtma ära üksnes kirja plekiline osa.
17.Tartu Vangla muutis töökorraldust pärast J. Kolesnikovi tuvastamiskaebuse esitamist haldusasjas nr 3-20-459.
18.Tartu Vangla selgitas kohtule praeguses asjas 25.03.2021 esitatud vastuses kohtunõudele, et alates 07.05.2020 kehtib Tartu Vanglas järgnev töökorraldus seoses narkootilise aine kahtlustusega kirjadega: 1) Kiri peab olema saatmiseks kasutatud ümbrikus, vältimaks võimalikku sõnumisaladuse riivet, et läbi kilepakendi ei oleks võimalik kirja lugeda. 2) Pakendamine toimub vahetult peale kirja äravõtmist kinnipeetava juuresolekul. 3) Turvateip paigaldatakse selliselt, et ilma seda eemaldamata ei ole võimalik pakendit avada. 4) Peale turvateibi kleepimist kirjutab ametnik markeriga allkirja turvateibile. 5) Äravõetud ja pakendatud kirjad edastatakse teabe- ja uurimisosakonnale. 6) Teabe- ja uurimisosakonnas teostatakse läbi kilepakendi kirisaadetise visuaalne vaatlus. 7) Vajaduse tekkimisel vaadeldakse kirisaadetist lähemalt. Seda tehakse kirja adressaadiks oleva kinnipeetava juuresolekul ning täiendav kontroll teostatakse kinnipeetava nähes. 8) Kui teibitud kilepakendi avamist ei peeta vajalikuks, tagastatakse kiri kinnipeetavale ja eemaldatakse turvateibiga kilepakend tema nähes.
19.Kaebaja selgitas 04.04.2021 avalduses, et tema nõuded olid, et kiri võetakse ära üksnes põhjendatud juhul ja ainult kirja määrdunud osa kontrollitakse, näiteks üksnes plekiga ümbrik, mitte puhas kiri; kirja peab kinnipeetav saama lugeda enne äravõtmist, kuna tekst võib olla väga tähtis ja kiiret vastust nõudev; kiri tuleb panna läbipaistmatusse ümbrikku vangi juuresolekul, äravõetud osa tuleb saata laborisse.
20.Kohus leiab, et osaliselt on kaebaja saavutanud oma eesmärgi ja vangla on muutnud oma töökorraldust selliselt, et oleks tagatud sõnumisaladuse kaitse, st kirja kontrollitakse kinnipeetava juuresolekul ning kiri pannakse kileümbrikusse selliselt, et seda poleks võimalik ilma turvateipi eemaldamata avada. Täpsemalt selgitades kiri, mille suhtes tekkis kirja kinnipeetava juuresolekul avades ning kontrolli teostades kahtlus, et selles võib olla narkootilise ainega immutatud esemeid või, et kirisaadetist on kasutatud narkootilise aine peitmiseks, tuleb pakendada kinnipeetava juuresolekul läbipaistavasse kileümbrikku, mis suletakse turvateibiga. Turvateibile kirjutab kirja ära võtnud ametnik oma allkirja. Turvateip pannakse selliselt, et ilma seda eemaldamata ei ole võimalik pakendit avada. Turvateibiga pakendatud kiri toimetatakse teabe- ja uurimisosakonda, kus teostatakse läbi kilepakendi kirisaadetise visuaalne vaatlus. Vajaduse tekkimisel vaadeldakse kirisaadetist lähemalt. Seda tehakse kirja adressaadiks oleva kinnipeetava juuresolekul ning täiendav kontroll teostatakse kinnipeetava nähes. Kui teibitud kilepakendi 3 avamist ei peeta vajalikuks, tagastatakse kiri kinnipeetavale, eemaldades turvateibiga kilepakendi tema nähes (vt Tartu Halduskohtu 08.10.2020. a määrus asjas nr 3-19-1547, p 11). Seega toimub kirjade kontrollimine kahtluse korral, kinnipeetava juuresolekul ning täiendavasse kontrolli saatmisel pakendatakse selliselt, et oleks tagatud sõnumisaladuse kaitse.
21.Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluse lõpetamiseks kohustamisnõude osas kontrollida kirju kinnipeetava juuresolekul ja pakendada kiri selliselt, et oleks tagatud sõnumisaladuse kaitse. Kaebaja soovitud toiming on osaliselt tehtud, menetlemiskorda on muudetud ning kuna kaebaja suhtes ei ole uut korda rakendatud, siis ei saa kaebaja väita, et uus kord ei tagaks sõnumisaladust piisavalt. Kaebaja on kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ega saa tugineda kaebuses väidetavatele teiste kinnipeetavate õiguste riivele.
22.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus leiab, et vangla tegevuse õigusvastasus on haldusasjas nr 3-20-459 tuvastatud seoses 19.09.2019 saadud kirja kontrollimisega. Kohtu hinnangul puudub alus jätkutuvastuskaebusele üleminekuks, sest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning pärast 07.05.2020 ei ole Tartu Vangla kinnitusel võetud täiendavasse kontrolli kinnipeetav J. Kolesnikovile saabunud kirju. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluse osaliseks lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
23.Mis puudutab kaebaja nõuet osas, et ära võetakse üksnes plekiline kirisaadetise osa, nt üksnes ümbrik, kui sellel on plekk, siis ei saa kohtu hinnangul kaebaja nõuda sellisel määral temale sobivat töökorraldust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla talle saadetud kirju tulevikus üldse ei kontrolliks või kontrolliks neid temale sobival ajal, näiteks pärast seda, kui kinnipeetav on kirja läbi lugenud. Kaebaja on kinnipeetavana paratamatult allutatud vanglas kehtivatele reeglitele ega saa nõuda temale meelepärast ametnike töökorraldust. Vältimaks keelatud ainete kinnipeetavate valdusesse saamist tuleb kinnipeetavatele saabunud kahtlusäratavad kirisaadetised vajadusel täiendavalt põhjalikumalt kontrollida ja seda vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela (vt ka Tartu Halduskohtu 08.10.2020. a määrus asjas nr 3-19-1547, p 12). Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on põhjendatud kirjade kontrollimine viivituseta.
24.Tartu Vangla kinnitas 27.04.2021 vastuses kohtunõudele, et kinnipeetav J. Kolesnikovile on selgitatud 25.08.2020 vastuskirjas nr 2-3/2880-2, miks võetakse kontrolli terve kiri ning sealhulgas selgitatud ka hetkel kehtivat töökorraldust seoses kirjade kontrolli võtmisega. Hoolimata sellest, et kaebaja väidab, et teda ei ole teavitatud uuest kirisaadetiste kontrollimise korrast, ei pea kohus isegi juhul, kui seda ei tehtud, teavitamata jätmist kaebaja õiguste rikkumiseks, kuna kaebaja käest ei ole pärast 07.05.2020 kirju täiendavasse kontrolli võetud.
25.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodud põhjendustele tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võtma ära kontrollimiseks ainult kirja määrdunud osa ning lubama kinnipeetaval enne kontrolli kirja sisuga tutvuda HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
26.Kaebaja esitas 14.02.2021 kohtule esitatud kaebuses lisaks nõude, et kirjad vangide vahel saadetakse vangla siseselt, kuna sel juhul puudub võimalus narkootilisi aineid ümbrikusse panna ning kirjad võivad olla ilma markideta. Kohus tõlgendab, et kaebaja nõue on suunatud Tartu Vangla kohustamiseks, kuna tuvastamiskaebusega ei saavutaks kaebaja vangla tegevuse muutumist.
27.Tartu Vangla selgitas 25.03.2021 vastuse kohtunõudele, et vangistusseaduse § 28 lg 2 sätestab, et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Kirjavahetust, ehk postiteenust korraldatakse vastavalt postiseadusele ning postiteenust võib osutada isik, kellele on väljastatud tegevusluba universaalse postiteenuse osutamiseks. Eesti Vabariigis on universaalse postiteenuse osutaja Eesti Post (Omniva). Seega ei vahenda vangla kinnipeetavate omavahelisi kirju vaid seda teeb Eesti Post (Omniva), kellele on väljastatud postiteenuse osutamiseks vastav luba.
28.Kohus mõistab, et kaebaja kohustamisnõue on ajendatud majanduslikel eesmärkidel, et kaebaja ei peaks teistele kinnipeetavatele kirju saates tasuma markide eest, vaid saaks neid saata tasuta. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas on vangla tegevus vastavas osas tema õigusi muul moel rikkunud, kuid kohus ei pea vajalikuks kaebust käiguta jätta.
29.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda Tartu Vanglalt postiteenuse osutamist tema soovitud viisil ning kehtiv õigus ei näe ette tasuta kirjavahetuse võimaldamist kinnipeetavate vahel. Lisaks VangS §-s 28 sätestatule on justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) §-s 47 täpsustatud, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul; õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Seega on loetletud VSKE §-s 47, kellele võimaldatakse saata kirju vangla kulul. Teistele kinnipeetavatele kirjade saatmine kinnipeetava enda kulul ei saa riivata ka kuidagi kinnipeetava põhiõigusi.
30.Kuigi kaebaja viitab julgeolekukaalutlustele, siis puudub kaebajal õigus nõuda ka selles osas temale sobivat töökorraldust vanglas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kinnipeetavatega kirjavahetust vangla kulul kuulub kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
31.Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Kaebaja on esitanud taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kuna kohus lõpetas osaliselt menetluse ja ülejäänud nõuete osas tagastab kaebuse, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
32.Kaebaja esitas kaebuses taotluse advokaadi saamiseks. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
33.Kohus leiab, et riigi õigusabi andmine ei ole õigustatud, kuna kaebaja võimalus oma väidetavalt riivatud õigusi halduskohtus kaitsta vähene. Halduskohtul on ulatuslik selgitamis- ja uurimiskohustus (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Kohus on samuti seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi käesolevas haldusasjas kaitsma. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel.
34.Kaebaja taotles 04.04.2021 avalduses koopiate saamist enda esitatud kaebustest.
35.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Kaebaja soovib ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud avaldustest. Kuna kaebaja on need dokumendid ise koostanud, tal pidi olema võimalik enne selle kohtule esitamist teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, siis puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud taotlusest ärakirja saada. Kaebajal on kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning kirjutada kohtule avaldusi piisavalt selgelt ja lühidalt, et need ka talle endale oleksid mõistetavad (HKMS § 52 lg 1). Kohus selgitab, et kaebajal on õigus kohtuasja toimikuga tutvuda, esitades vastav taotlus kohtule HKMS § 88 kohaselt.
36.Kohus jätab kaebaja taotluse koopiate saamiseks rahuldamata, tuginedes RKHK seisukohale 08.09.2015. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-502-15.
37.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud, kuid menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud esitada kaebust halduskohtule sama nõudega samal alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.