Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1365
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (dtl 580–596 ja 625–642). Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a otsus asjas nr 3-20-1365 muutmata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kinnipeetav XX esitas 15. mail 2020 Tallinna Vanglale taotluse hüvitada mittevaraline kahju. Harju Maakohus pidas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohtuistungeid 1. veebruarist –
21.veebruarini 2017. Taotleja paigutati 1. veebruaril 2017 YY-ga ühte kambrisse nr 113. YY ähvardas taotlejat ja sundis süüd omaks võtma. Taotlejale põhjustati seeläbi mittevaralist kahju. Taotleja paigutati 2017. a juunis kambrisse nr 429 ja kambrisse nr 431 paigutati YY, kes sundis taotlejat ka ringkonnakohtus süüd omaks võtma.
2.Tallinna Vangla tagastas 15. juuli 2020. a vastusega nr 5-37/20/51-3 XX taotluse seoses 1. veebruaril 2017 kambris nr 113 toimunud intsidendiga ning jättis ülejäänud osas taotluse rahuldamata. Kahju hüvitamise taotlus on 1. veebruaril 2017 kambris nr 113 toimunud intsidendi osas esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kahjunõudega seotud asjaolud pidid olema taotlejale selged juba väidetava intsidendi toimumisega samal päeval ning seega tulnuks kahju hüvitamise nõue esitada hiljemalt 1. veebruaril 2020, kuid esitati alles 15. mail 2020. Taotluses ei ole toodud välja ja vanglale ei ole ka teada ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistanuks XX-l nõuet tähtaegselt esitada. Kuna Tallinna Vanglas on ka varem registreeritud hulgaliselt XX pöördumisi, oli tal aega, vahendeid ja võimalusi esitada nõue tähtaegselt. Nii XX kui ka YY olid kuni 6. veebruarini 2018 vahistatu staatuses ning kuna nad olid süüdistatavad samas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, hoiti neid vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt eraldatult lukustatud kambrites. Ehkki isikud paiknesid ühes sektsioonis, ei puutunud nad omavahel kokku. Taotleja ei ole esitanud tõendeid, et YY oleks teda kompromiteerinud, ähvardanud või survestanud. Sellist teavet ei ole ilmnenud ka menetluse käigus. Vangiregistri andmetel ei ole XX ja YY vahel intsidente esinenud. Samuti ei ole ajavahemikul 29. juuni 2017 – 19. jaanuar 2018, mil YY viibis kambris nr 431, Tallinna Vanglas registreeritud ühtegi XX pöördumist, milles oleks viidatud mingitele probleemidele YY-ga. Harju Maakohus mõistis XX.XX.XXXX. a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX XX ja YY süüdi. Tallinna Ringkonnakohus jättis XX.XX.XXXX. a otsusega mõlema isiku apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Otsusest nähtuvalt ei ole XX ennast süüdi tunnistanud ka apellatsioonimenetluses, vaid nõudis enda õigeksmõistmist. Lisaks on XX väitnud, et YY mõjutas tunnistajaid ning peksis kannatanut üksinda. Eeltoodust ei saa järeldada, et XX oleks olnud kuidagi kaassüüdistatava poolt mõjutatud. Tervisekaardist nähtuvalt on XX 2017. a suvel ja sügisel küll kurtnud närvilisust ja unetust, kuid seostanud neid muude põhjustega. XX ei ole arsti vastuvõtul avaldanud seisukohti, millest võiks välja lugeda kuriteokaaslase poolset survestamist või ähvardamist.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 17. juulil 2020 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahas kohtu äranägemisel seoses 1. veebruaril 2017 toimunud intsidendiga kambris nr 113 ning seoses tema paigutamisega 2017. a juunis kambrisse nr 429. Kambrisse nr 431 paigutati YY, kes oli menetlusosaline kaebajaga samas kriminaalasjas (nr XXX-XXXX). YY hirmutas kaebajat kambrite vahelise ava kaudu enne Tallinna Ringkonnakohtu istungit samas kriminaalasjas, sundides kaebajat võtma enda peale süüd kriminaalasjas kannatanu QQ-ga seotud süütegudes ning andma valeütlusi. Ähvardused seondusid sellega, et kaebaja on eelnevalt töötanud Ämari vanglas vangivalvurina, kus YY kandis karistust. Vangla oli teadlik, et kaebaja töötas varem vangivalvurina, sest kaebaja oli sellest valvureid teavitanud. Vangla töötajate tegevuse tõttu ei saanud kaebaja end kriminaalasja arutamisel kohtus kaitsta, kuna kartis oma elu ja tervise pärast, sest endise vanglatöötajana teadis kaebaja, mida kambrikaaslased võinuks temaga teha. Pärast YY poolseid 2(7)
3-20-1365 tegusid pöördus kaebaja psühhiaatri poole, kuid ei suutnud kõike lõpuni tunnistada (nt intiimse iseloomuga füüsilist vägivalda). Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tagajärjel kaotas kaebaja naine närviprobleemide tõttu jala ning kaebajal tekkisid tohutust ülepingest psüühikahäired.
Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
Vangiregistri andmetel peeti kaebaja kuriteos kahtlustatavana kinni 7. juulil 2016 ja alates 24. augustist 2016 viibib ta Tallinna Vanglas. Kuni 6. veebruarini 2018 oli kaebaja vahistatu. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX peeti kinni ka kaebaja kuriteokaaslane YY, kes samuti viibis Tallinna Vanglas. Kuna kaebajat ja YY süüdistati samas kriminaalasjas, tuli neid eraldi hoida (VangS § 90 lg 3). Kaebaja paiknes Tallinna Vanglas ajavahemikul 11. mai – 22. juuni 2017 kolmandas üksuses sektsioonis 3-1 kambris nr 426 ja 22. juuni – 17. juuli 2017 kambris nr 429. YY viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 31. jaanuar 2017 – 29. märts 2018 ning 31. jaanuar – 29. juuni 2017 paiknes ta teises üksuses. Kolmanda üksuse sektsioonis 3-1 viibis YY ajavahemikul 29. juuni 2017 – 19. jaanuar 2018 kambris nr 431 ning 19. jaanuar – 7. veebruar 2018 kambris nr 439. Kaebaja ja YY ei puutunud teineteisega kokku, kuna neid hoiti eraldi kambrites. Kuigi palavatel ilmadel olid kambriuste luugid avatud, ei asetsenud kambrid nr 426 ja 429 kambri nr 431 vastas. Kaebajal ja YY-l ei saanud tekkida silmsidet ega otsest suhtlust. Välistatud oli kaebaja kokkupuude YY-ga ka jalutusboksis ja pesuruumis, sest jalutuskäigul ja pesemas käisid vahistatud kambrite kaupa. Vastustajal puuduvad tõendid selle kohta, et YY oleks kaebajat ähvardanud, väärkohelnud või ahistanud. Väidet pole tõendanud ka kaebaja. Kohtuotsuse kohaselt ei ole kaebaja ennast ka apellatsioonimenetluses süüdi tunnistanud ja ta nõudis enda õigeksmõistmist. Ajavahemikul 29. juuni 2017 – 19. jaanuar 2018 ei ole Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis registreeritud kaebaja pöördumisi, milles taotluse esitaja avaldaks, et tal oleks YY-ga probleeme esinenud. Ühtegi intsidenti, kust ilmneks, et mõni kambrikaaslane kaebaja asju oleks puutunud või tema dokumente lugenud, vangiregistris ei kajastu. Tülid kaebaja ja kaaskinnipeetavate vahel on tõusetunud olmeprobleemidest, mitte kaebaja kunagisest lühiajalisest töötamisest justiitssüsteemis. Tervisekaardi kanded kinnitavad, et kaebajal esineb psüühilisi probleeme ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ja depressiooniga ärevus. Tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väidetavat kahju, ei ole. Kaebaja kurtis 2017. a suvel ja sügisel närvilisust ja unetust, kuid seostanud probleeme muude põhjustega (nahasügelus, südametunnistuse piinad, et sattus vanglasse (27. juuli 2017. a ravilugu 84); närvilise ja psüühiliselt tasakaalutu kambrikaaslasega (6. septembri 2017. a ravilugu nr 90); „kosmosest kostvate häältega“ (28. novembri 2017. a ravilugu nr 102)). Kaebaja ei ole arstile esitanud selliseid selgitusi, millest võiks välja lugeda kuriteokaaslase poolset psühholoogilist survet ja ähvardamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 11. jaanuari 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2), täiendavad tõendid asja juurde võtmata (resolutsiooni p 3) ning taotluse tühistada Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a määruse resolutsiooni p 1 läbi vaatamata (resolutsiooni p 4).
3(7)
3-20-1365 Kaebaja taotlused võtta asja juurde uued tõendid tuleb jätta rahuldamata, kuna need tõendid ei tõenda kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ja ei ole asja lahendamiseks vajalikud. Tallinna Halduskohus tagastas 31. juuli 2020. a määrusega kaebuses esitatud nõude seoses 1. veebruaril 2017 kambris nr 113 väidetavalt toimunud intsidendiga. Viidatud määrus on jõustunud, mistõttu tuleb kaebaja taotlus viimati märgitud kohtumääruse tühistamiseks jätta läbi vaatamata. Kaebaja on seisukohal, et talle tekitati kahju seeläbi, et ta paigutati alates juunist 2017 kambrisse nr 429, mis asus kambri lähedal, kus paiknes YY. Väidetavalt heidutas viimane kaebajat enne kriminaalasjas toimuvat ringkonnakohtu istungit, sundides kaebajat andma valeütlusi ja tunnistama enda süüd. Ähvardused seondusid sellega, et kaebaja oli endine vanglatöötaja. Vaidlust pole asjaolu üle, et kaebaja oli endine vanglatöötaja. Kaebaja paiknes ajavahemikul 11. mai – 22. juuni 2017 kolmanda üksuse sektsiooni 3-1 kambris nr 426 ja ajavahemikul 22. juuni – 17. juuli 2017 kambris nr 429. Pärast seda paiknes kaebaja kambris nr 456. YY viibis kaebajaga samas sektsioonis ajavahemikul 29. juuni 2017 – 19. jaanuar 2018 kambris nr 439. Tähendust omab ajavahemik 29. juuni 2017 – 17. juuli 2017, kuna sel perioodil viibis kaebaja kambris nr 429 ja YY kambris nr 431. Vangla esitatud vanglahoone plaani kohaselt ei asetsenud kambrid nr 429 ja 431 vastakuti, vaid kõrvuti. Vastustajale esitatud kahjunõudest võib aru saada nii, et omavahel suheldi radiaatori vahendusel. Viidatud asjaolust ei saa aga järeldada, et kaebuses väidetud intsident aset leidis. Täiendavad tõendid, mis väidetud intsidendi toimumist kinnitaksid, puuduvad. Kriminaalasja kohtumenetluse materjalid ei kinnita seda, et kaebaja oleks ennast kriminaalmenetluses süüdi tunnistanud. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste kohaselt ei tunnistanud kaebaja ennast süüdi. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et YY surve tõttu tunnistas ta ennast süüdi. Terviseandmete väljatrükid ei kinnita kaebaja väidet, et YY tegevus oleks talle põhjustanud kannatusi. Viidatud dokumentidest nähtub, et kaebajal esineb unetust, närvilisust, nahasügelust. Tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu nende vaevuste seost 2017. a juunikuus väidetavalt aset leidnud juhtumiga. Sarnaseid probleeme esines kaebajal juba siis, kui ta saabus 2016. a-l vanglasse. Kaebajal oli diagnoositud alkoholi ja narkootilise aine sõltuvus, millega kaasnesid unehäired ja atoopiline dermatiit, südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Viited naise invaliidsusele ei ole seostatavad kaebuse väidetega. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid (nt kaebaja pöördumised vangla poole seoses YY-ga). Kaebajal on olnud küll erinevaid olmetülisid kaaskinnipeetavatega, kuid need pärinevad alles alates 2018. a oktoobrikuust. Samas esitas kaebaja 22. veebruaril 2018 taotluse, et tal võimaldataks karistuse kandmist jätkata just Tallinna Vanglas. See on vastuolus kaebaja väidetega, nagu oleks tal endise vanglatöötajana ohtlik Tallinna Vanglas viibida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist.
4(7)
3-20-1365 Apellatsioonkaebuses märgib kaebaja kokkuvõtlikult, et ta ei ole rahul sellega, et kohtunik ei analüüsinud kambris nr 113 juhtunut. YY alandas kaebajat, kui kaebaja oli kambris nr 429. Kaebaja pole nõus halduskohtu terviseandmete alusel tehtud järeldustega ega sellega, et kaebajal on diagnoositud sõltuvus. YY-l oli võimalik kaebajat suvel jalutusboksis olles läbi avatud kambriakna šantažeerida, ähvardada ja hirmutada. Asja juurde tuleb võtta uued tõendid.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Kaebaja apellatsioonkaebus põhineb suures mahus selgitustel, millest võib aru saada, et ta ei ole rahul, et halduskohus tema kaebuse osaliselt tagastas. Tallinna Halduskohtu määrus, millega kaebus osaliselt tagastati, on jõustunud. Kaebaja väited seoses 1. veebruaril 2017 kambris nr 113 toimunud intsidendiga tuleb jätta apellatsioonkaebuse lahendamisel tähelepanuta. Halduskohus on kaebaja tervisekaardiandmete alusel kaebaja terviseseisundit hinnanud. Kui kaebaja pole nõus arsti pandud diagnoosiga, on selle vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. Kaebaja pole varem väitnud, et YY oleks teda ähvardanud läbi avatud kambriakna. Kuna jalutusboksis mängis muusika, ei olnud võimalik kinni peetavatel üksteisega suhelda. Kambrite aknad ei käinud lahti, vaid kambreid tuulutati läbi tuulutusava.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud järgmised tõendid: 1) väljavõte haigusloost nr 1008285, millest nähtub, et kaebaja viibis ravil 23. juulist 2010 –
28.juulini 2010 (dtl 627–629); 2) väljavõte haigusloost nr 1308039, millest nähtub, et kaebaja viibis ravil 23. jaanuarist – 30. jaanaurini 2013 (dtl 580–582); 3) väljavõte haigusloost nr 1508089, millest nähtub, et kaebaja viibis ravil 9. märtsist 2015 –
17.märtsini 2015 (dtl 584–586); 4) väljavõtted haigusjuhtudest (ajavahemik 13. juuni 2019 – 2. juuli 2019), millest nähtuvad kaebaja seletused selle kohta, et tal meeleolu on paha ja ta ei saa öösel magada, sest ta oli varem justiitstöötaja ning osad kinnipeetavad jälitavad teda. Samuti asjaolu, et töötajad suhtuvad temasse halvasti ja invaliidist abikaasa viibib Iru hooldekodus. Kaebaja on seejuures 6. septembril 2019 kurtnud, et kuna ta on varem vanglas töötanud, tahtis üks kinnipeetav teda üles puua (dtl 588–589, 592–593); 5) väljavõtted haigusjuhtudest ajavahemikust 17. detsember 2019 – 15. jaanuar 2020 (dtl 625 – 626). Haigusjuhust nr A547 2020 nähtuvad kaebaja seletused arstile, et ta kardab teiste vangide rünnakuid, tal on vangidega keerulised suhted, praeguse olukorraga on ta rahul ja loodab Venemaale väljasaatmist (dtl 625); 6) Terviseameti 3. septembri 2019. a vastus kaebaja pöördumisele, millest nähtub, kelle poole tuleb pöörduda, kui on kahtlusi tervishoiuteenuse osutaja tegevuse kvaliteedis (dtl 590 – 591); 7) kambrite paiknemise skeem (dtl 596); 8) prokuratuuri 27. oktoobri 2020. a vastus kaebaja pöördumisele, milles märgitakse, et prokuratuur ei kontrolli karistuse kandmise tingimusi (dtl 631); 9) kaebaja pöördumine Riigikohtusse (dtl 633–636); 10) Tallinna Vangla 15. aprilli 2021. a vastus taotlusele, millega edastati kaebajale teise kinnipeetava tänukiri, sh tänukiri (dtl 637–640); 11) Tallinna Vangla 26. aprilli 2021. a vastus kaebaja esitatud märgukirjale (dtl 641–642). Apellatsioonkaebuses esitatud tõendid tuleb kaebajale tagastada, kuna tegemist pole asjakohaste tõenditega asja õigeks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Haigusloo 5(7)
3-20-1365 väljavõtted pärinevad 2015. a-st ning haigusjuhtude väljavõtted 2019. a-st. Kaebaja väidetud juhtum leidis aset 2017. a suvel, kui ta oli vahistatu. Esitatud tõendid ei sisalda teavet selle kohta, et kui kaebaja pidi viibima 2017. a suvel kambris nr 429, põhjustas kambris nr 431 viibinud kinni peetav kaebajale tervisekahju või alandas tema inimväärikust. Viimati märgitu kehtib ka Terviseameti, prokuratuuri ja vangla vastuskirjade kohta. Kambrite paiknemise skeem on toimikus juba olemas ja halduskohus on seda hinnanud.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 31. juuli 2020. a määrusega kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõude, mis puudutas 1. veebruaril 2017 kambris nr 113 toimunud intsidenti. Halduskohtu määrus on jõustunud. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja need väited, mis puudutavad väidetavalt 1. veebruaril 2017 kambris nr 113 toimunud sündmusi, tähelepanuta, kuna need ei seondu praeguse vaidlusega.
10.Vaidluse all on küsimus, kas vangla on kaebajale põhjustanud mittevaralist kahju sellega, et kaebaja paigutati 2017. a suvel kambrisse 429, mistõttu sai kambris nr 431 asunud kinni peetav väidetavalt negatiivselt mõjutada kaebajat (s.o teises kambris viibinud kinni peetav väidetavalt hirmutas kaebajat, et viimane võtaks süü enda peale).
11.Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (riigivastutuse seadus (RVastS) § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1).
12.Kohtuasjas pole tuvastatud asjaolu, mille alusel saaks järeldada, et vangla oleks kaebaja paigutamisel kambrisse nr 429 põhjustanud kaebaja väärikuse alandamise või tervise kahjustamise RVastS § 9 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega (HKMS § 201 lg 4).
13.Halduskohus tuvastas, et kamber nr 429 ja 431 asusid kõrvuti, kuid vahetult ei olnud nendes kambrites viibivatel kinni peetavatel võimalik teineteisega kokku puutuda. Halduskohus on õigesti leidnud ka seda, et kaebaja ei ole ennast kriminaalasjas süüdi tunnistanud ning kaebaja viidatud tervisekaardi väljavõtted ei võimalda järeldada, et kambrisse nr 429 paigutamise tõttu oleks kaebaja tervis kahjustunud. Kuigi terviseandmete väljatrükkidest on välja loetav asjaolu, et kaebaja kurtis unetuse, närvilisuse ja nahasügeluse üle, ei võimalda need järeldada põhjuslikku seost kaebaja väidetava kahju ja tema kambrisse nr 429 paigutamise vahel. Kaebajal on tervisega probleemid juba varasemast ajast (vt nt erinevad ravilood, dtl 233–238). Unetuse ja närvilisuse üle on kaebaja kurtnud ka nt 16. novembril 2016 ehk enne 2017. a juunit (ravilugu nr 22, dtl 239). Seejuures on raviloos nr 22 kaebaja jaatanud sõltuvust. Kaebaja 13. detsembri 2016. a raviloos nr 27 on kaebaja kurtnud südamerütmihäirete üle (dtl 240). Ka kaebaja ravilood ajavahemikust 2017. a juuni – august ei luba järeldada kaebaja tervises spetsiifilisi muudatusi võrreldes varasema perioodiga, mis võiksid olla tingitud kambris nr 429 viibimisest (vt dtl 253–257). Kuigi kaebaja on 6. septembri 2017. a raviloos nr 90 kaevanud kambris esineva närvilise õhkkonna ning kambrikaaslase psüühilise tasakaalutuse ja närvilisuse üle, ei seondu see kinni peetavaga, kes viibis kambris nr 431 (dtl 257).
14.Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kambris nr 431 viibinud kinni peetav ähvardas teda jalutuskäikude ajal avatud aknast. Ringkonnakohus peab veenvaks vastustaja väidet, et 6(7)
3-20-1365 kambri aknad ei ole avatavad ning kambrite tuulutamine toimub tuulutusluukide kaudu, samuti lastakse jalutuskäikude ajal muusikat, et takistada kinni peetavate suhtlemist. Sellises olukorras pole veenev, et üks kinni peetav suudaks jalutuskäigu ajal kaebajat ähvardada nii, et see kostuks kaebajani läbi tuulutusluugi.
15.Kuna tõendatud pole asjaolu, mille alusel saaks järeldada RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve kahjustamist, ei saa kaebajale olla tekkinud mittevaralist kahju. Sellest tulenevalt on nii vastustaja kui ka halduskohus jätnud kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude teiste eelduste kontrollimine ei ole seega põhjendatud.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.