Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 31.05.2021, Tartu 3-20-150 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 31.10.2019. a käskkirja nr 6-24/747 ja 27.12.2019. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.09.2020. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja/apellant – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jätta kaebaja taotlus tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 187 lg 7 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla valvuri 01.10.2019. a ettekande (tl 15p) kohaselt toimus samal päeval kella 8.45-8.50 paiku süüdimõistetute eluhoone 7. sektoris järgmine vahejuhtum. Valvur sisenes sektorisse, et kutsuda programmi kinnipeetav V. Utikov. Trellide juures olid kinnipeetavad A. Izotov, J. Kolesnikov ja L. Rubanjak, kõikidel mapid käes, et minna samuti sotsiaalprogrammi. Saatmiskavas nende nimesid ei olnud. Valvur küsis ka saatjalt, kas need kinnipeetavad on tema nimekirjas, kuid ka selles nimekirjas neid ei olnud. Valvur teavitas sellest kinnipeetavaid ning selgitas, et ta ei saada neid kuhugi enne, kui on olukorra selgeks teinud. Valvur kirjeldab ettekandes, et selle peale hakkas J. Kolesnikov järsku kileda häälega valjusti karjuma, et kui ma...suka, bljad, hiljem tulen teda kutsuma, siis ta lammutab sektori laiali (ja sektor raznesu) ning kogu seltskond liikus valvuri järel koridori lõppu, jagades vihaseid repliike. Kaebaja ettearvamatu ja agressiivne käitumine lahtises sektoris tekitas valvuris reaalset ohutunnet.
2.Tartu Vangla tunnistas 31.10.2019. a käskkirjaga nr 6-2/747 J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumises ja määras talle karistuseks noomituse (tl 12-13). Käskkirja kohaselt käitus kinnipeetav vanglateenistujaga ebaviisakalt ning rikkus sellega vangla kodukorra p-s 1.6.3. sätestatud viisaka käitumise kohustust.
3.Kinnipeetav esitas käskkirja peale vaide, leides, et karistus oli ebaproportsionaalne ning vangla rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei kuulanud üle tunnistajaid. Tartu Vangla jättis 27.12.2019. a vaideotsusega nr 1-11/424-2 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kinnipeetav esitas 23.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31.10.2019. a käskkirja ja 27.12.2019. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistas vangla teda ebaõiglaselt ja ebaproportsionaalselt ning rikkus menetlusnorme ja uurimispõhimõtet. Kaebajat ei teavitatud koheselt menetlusest ja temalt ei küsitud seletuskirja. Kui valvur tundis reaalset ohutunnet, oli ta kohustatud sellest teavitama peavalve keskust või üksuse juhti ja kontaktisikuid. Valvur väidab, et jagati vihaseid repliike. Sellises olukorras tuleb valvuril vajutada häirenuppu. Kõik jagasid vihaseid repliike, kuid valvur tegi ettekande ainult kaebaja kohta.
5.Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas omalt poolt järgmist. Kaebaja seisukoht, et valvur oli kohustatud talle koheselt pärast 01.10.2019 toimunud intsidendi kohta ettekande koostamist sellest teada andma ning võimaldama kirjutada seletus, ei ole õige. Vangistusseaduse (VangS) § 133 kohaselt on vanglateenistujal kohustus kõikidest karistuse täideviimisel esilekerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist, koheselt teavitada vangla direktorit või kõrgemalseisvat vanglaametnikku. Seega oli valvuril kohustus teavitada toimunust vangla direktorit, mida ta ettekannet esitades ka tegi. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Pärast kaebaja käitumisele teabe- ja uurimisosakonna (TUO) ametniku poolt 14.10.2019 antud hinnangut, et kaebaja käitumises kuriteo- ega väärteo koosseisu tunnuseid ei ole, otsustati kaebaja käitumise osas viia läbi distsiplinaarmenetlus kodukorra p 1.6.3 rikkumise süüdistuses. Kaebajat teavitati sellest 21.10.2019 ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati kaebajale 29.10.2019. Vaatamata sellele, et kaebaja poolt 30.10.2019 vaidena esitatud pöördumist käsitleti ekslikult distsiplinaarmenetluse protokolli vastuväidetena, ei mõjutanud see kaebaja võimalusi oma õigusi kaitsta. See, milles kaebajale etteheidetav tegu seisnes, mis seda tõendab ning miks on otsustatud talle määrata distsiplinaarkaristuseks noomitus, oli kaebajale teada kokkuvõtvast distsiplinaarmenetluse protokollist, millest tal on olemas koopia. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale 31.10.2019, seega oli kaebajal poolteist päeva aega protokolliga tutvuda ning esitada sisulisi vastuväiteid. Kuna ka vanglale käskkirja tühistamiseks 27.11.2019 esitatud vaides ei too kaebaja välja ühtegi asjaolu, mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse, siis vaatamata distsiplinaarmenetluse läbiviimise kiirusele, mis sisuliselt ongi kaebaja etteheide, ei saa kaebaja väita, et tal puudus üldse teave, mille eest ja miks talle distsiplinaarkaristus määrati. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal takistati õiguste kaitsmist, kuna ei väljastatud vaidemenetluse käigus soovitud dokumente. Kaebaja esitas vaide 27.11.2019 ning vähemalt paar nädalat enne vaide esitamist olid tal olemas kõik distsiplinaarmenetluse materjalid.
6.Tartu Halduskohus jättis 24.09.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
6.1.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra” p 1.6.3. näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Julgeoleku tagamine vanglas kuulub vastustaja vastutusalasse ja selle tagamiseks meetmete võtmisel on tal kaalutlusruum, millesse kohus ei saa sekkuda. Kinnipeetavate käitumisviisi piiranguid on pidanud vajalikuks ning vanglas distsipliini tagamise kohaseks meetmeks ka Riigikohus (RKHK 15.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15). VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuse liigiks on VangS § 63 lg 1 p 1 kohaselt noomitus.
6.2.Kaebaja rikkumise tuvastamisel on kesksel kohal intsidendi kohta tehtud vanglaametniku ettekanne, milles kaebaja käitumist kirjeldati. Asjaolu, et otsese tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes vanglaametniku ettekanne, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtu hinnangul ei saa eeldada ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist.
6.3.Kohtupraktikas on rõhutatud, et kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Ebatsensuurse ning halvustava väljendi kasutamine vahetult pärast valvuriga vestlemist on iseenesest piisav alus täitmaks vangla kodukorra p-s 1.6.3. sätestatud koosseisu. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja rikkus kodukorra p 1.6.3. ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.
6.4.Vaidlustatud käskkirjas ei esine selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka kasutanud. Vastustaja tegevus kaebaja esitatud teabenõuete täitmisel ei takistanud kaebajal oma õigusi kaitsta. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud etteheited tõendite meelevaldset hindamist ning oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmist.
6.5.Kaebaja leiab, et teda karistati ebaõiglaselt ja ebaproportsionaalselt. Ta on selgitanud, et tal on hästi arenenud empaatiavõime ja õiglustunne ning kõrgel tasemel probleemide lahendamise oskus, ta on viisakas ja teistele eeskujuks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja selline positiivne hinnang iseenda kohta ei muuda olematuks haldusakti andmise aluseks olnud asjaolusid ega ebaõigeks kaebaja varasema käitumise pinnalt tehtud järeldusi.
6.6.Vastustaja määras vaidlustatud käskkirjaga kaebajale VangS § 63 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistuse ning käsitles rikkumist kergena. Kohus nõustub vangla järeldustega ning valitud karistuse liigiga. Kohtu hinnangul on määratud leebeim distsiplinaarkaristus kaebaja üleastumise viisi ja raskusastet arvestades proportsionaalne.
7.Kaebaja esitas 25.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist, kuid ei esitanud omapoolseid
põhjendusi. Puuduste kõrvaldamise tulemusena esitas kaebaja 30.11.2020 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse põhjendused. Kaebaja märgib, et valvur ei öelnud kaebajale, et esitab tema peale ettekande ja seega ei olnud kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi. Kaebaja on endiselt seisukohal, et menetlusõiguse normide ja uurimisprintsiibi rikkumise tõttu on vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus õigusvastased. Ülejäänud osas koosnevad apellatsioonkaebuse põhjendused viidetest kohtu- ja halduspraktikale, mis kaebaja arvates tema kaebust toetavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
10.Kaebaja vaidlustas käskkirja, millega määrati talle karistuseks noomitus selle eest, et ta käitus vanglaametniku suhtes ebaviisakalt, kasutades vulgaarset väljendit. Vastustaja käsitas kaebaja ebaviisakat käitumist kerge rikkumisena ning määras vaidlustatud käskkirjaga kaebajale VangS § 63 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistusena noomituse. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta kaebaja karistamine noomitusega kaebaja õigusi olulisel määral. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning sellest tulenevalt oleks võimalik haldusasi läbi vaadata lihtmenetluses.
11.Halduskohus tugines oma otsuses muuhulgas kohtupraktikale, kus on rõhutatud, et kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda selliste väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-14-50267 ja nr 3-11-224). Ringkonnakohtu hinnangul on kohtupraktikat ja praeguse vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna põhjust arvata, et apellatsioonimenetluses asja läbivaatamise tulemusena oleks alust kaebus rahuldada. Sellest tulenevalt on kohtumenetluse jätkamine kinnipeetava ebakohase käitumise ja sellest tekkinud vaidluse asjaolude täiendavaks hindamiseks ebaotstarbekas.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Ringkonnakohtusse saabus 02.11.2020 kaebaja avaldus, milles ta palus lisada haldusasja toimikusse andmed kahe kinnipeetava kohta, kellel on kaebajale teadaolevalt samad terviseprobleemid, mis temal endal. Kaebaja avaldus on käsitatav tõendite kogumise taotlusena.
Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse, siis puudub esitatud taotluse lahendamiseks vajadus ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
14.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.