lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-247/28

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-247/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
819
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-247

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 11/20/56 punkti 1.2 ja 18.01.2021 käskkirja nr 1- 21/1-2/14 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu (riigilõiv) riigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 punkti 1.2 ja 18.01.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/14 tühistamiseks. Vastustaja teavitas kohut 17.05.2021 vastuses, et kaebaja vabanes Harju Maakohtu 26.04.2021 määruse nr XXXXXX alusel vanglast tingimisi enne tähtaega alates 12.05.2021 ning leidis, et vaidlustatud käskkirjade mõju on vabanemise tõttu kaebaja suhtes ammendunud ja seetõttu tuleks menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Samuti teavitas vastustaja, et 18.01.2021 käskkirja lausel kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 18.03.2021.
2.Kohus selgitas 18.05.2021 kaebajale, et vaidlustatud käskkirjade mõju on vabanemise tõttu kaebaja suhtes ammendunud ning kui kaebaja soovib kaebuse jätkuvat menetlust, tuleb põhjendada, kuidas haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik või kuidas on kaebaja õiguste kaitseks vajalik nõude muutmine tuvastamisnõudeks. Kaebaja vastas kohtule 26.05.2021.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 punktiga 1.2 otsustati lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks, välja arvatud saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni- või kaitsevisolatsiooni osakonnas või –kambrites. Direktori 18.01.2021 käskkirjaga nr 1- 21/1-2/14 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid – kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine, piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Vangla 18.13.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/54 alusel lõpetati kaebaja suhtes 18.01.2021 käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. 1(2)

Kohtul ei ole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 p 11 ja seal viidatud praktika). Kaebaja on alates 12.05.2021 vanglast vabanenud, mistõttu on käskkirjade mõju kaebaja suhtes ammendunud ja kaebajal puudub sellest tulenevalt õiguskaitsevajadus. Käskkirjad, mis keelavad kinnipeetu osakonnasisesed vältimatud saatmised ja millega kohaldati kinnipeetu suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglas viibimise ajal, ei saa vanglast vabanenud isikule enam mõju avaldada. Nende käskkirjade alusel ei ole võimalik otsustada ka kaebaja tulevikus vanglasse sattumisel n.o isolatsiooni paigutamine või ka täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine. Kohtud on ka varasemalt sarnastel asjaoludel jätnud kaebuse läbi vaatamata (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2017 määrus nr 3-16-1652 ja 27.06.2017 määrus nr 3-15-3226).

4.Kaebaja selgitas 26.05.2021 kohtule tema õiguste jätkuva kaitse vajaduse osas, et isegi kui kaebajal õnnestub tulevikus vanglasse mitte sattuda, siis on sadu teisi inimesi, kes peavad sunniviisiliselt ebainimlikes tingimustes viibima. Kaebaja esitas ka muid seisukohti, mis kas ei põhjenda kaebaja õiguskaitsevajadust või on seotud vangla tegevusega, mille osas keeldus kohus kaebust menetlusse võtmast (vt 01.04.2021 määruse p 3-7 ja 9). Kohus kaebaja jätkuva õiguskaitsevajadusega mitteseotud väited kõrvale. Kaebajal ei ole õigust esitada populaarkaebust avalikes huvides või kolmandate isikute õiguste kaitseks, sh teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja saab kohtus kaitsta üksnes enda õiguseid.
5.Ka tuvastamisnõue peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ainuüksi kaebaja soov veenduda vangla käitumise korrektsuses või õigusvastasuses ei ole tuvastamisnõude kohtulikuks kontrolliks piisav. Kohtule ei nähtu kaebaja põhjendustest piisavat preventiivset õiguskaitse vajadust, sest isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27.10.2017 määruse nr 3-17-749, p 11). Ennetava huvi jaoks peab esinema reaalne risk, et isiku õigusi on rikutud ja edaspidi on võimalik, et selline risk realiseerib veelgi. Olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud ja täiskasvanute seas kasvab koroona vastu vaktsineeritute osakaal, on kaebaja vanglas mistahes isolatsiooni suunamine hüpoteetiline olukord. Kohtule ei nähtu kaebusest ka muid eesmärke, kuidas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine annaks kaebajale vanglast vabanenuna reaalse õigusliku kasu, õiguse või eelise. Arvestades eeltoodut, jätab kohus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu läbi vaatamata.
6.Kohus andis kaebajale 01.04.2021 määrusega menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest. Muid menetluskulusid kohtule teadaolevalt asjas ei ole. Seetõttu jääb kaebaja riigilõiv menetluskuluna riigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja on avalduses viidanud ka juriidilise abi vajadusele. Juriidilise abi andmist saab kohus kaaluda alles siis, kui kaebus on isiku õiguste kaitseks vajalik. Sealjuures tuleb arvestada ka halduskohtumenetluse põhimõtteid, sh uurimis- ja selgitamiskohustust ning riigi õigusabi andmise välistusi (RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 2, 5 ja 6). Kohus leiab, et mittevaralise kahju nõudmise korral keeldumise alus laieneb ka võimalikule eelnevale samast või sarnasest eesmärgist kantud tuvastamiskaebusele. Kuivõrd juriidilise abi taotlus on kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu eduväljavaadeteta, ei anna kohus ka täiendavat tähtaega sellise taotluse korrektseks vormistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium