Vahur Siku (Sikk) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Vahur Siku kaebus.
2.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Vahur Sikk esitas 11. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et kuna vanglasisene probleemide lahendamine ja õiguste kaitsmine on muutunud ilmselgelt võimatuks, on ta sunnitud alustama kohtuteed. Esiteks tekib kaebajale küsimus, millistel alustel on Tartu Vangla kinnipeetavatel blokeerinud ära helistamised Euroopa õiguskaitseorganitesse. Samuti on ära võetud sektsioonist stendi pealt Euroopa vanglareeglistik. Ka soovib kaebaja teada, miks on Tartu Vanglas kontaktisikud, kui nad ei ole kinnipeetavatele igapäevaselt kättesaadavad. Kaebaja põhiprobleem on aga üksuse juht Diana Bronzova. Kaebaja palub kohtult välja mõista kaebaja kartserikaristuste ja lukustatud kambrisse paigutamise asjaolud ja tõendid alates 2019. a augustist, kui D. Bronzova lukustas kaebaja üksikvangistusse, vaatamata sellele, et kaebaja ei olnud õigusvastaselt käitunud. 22. aprillil 2020 üksuse juhiga toimunud sõnavahetuse tulemusena määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine neljaks päevaks.
28.juunil 2020 toimunud vestluse tulemusena lukustati kaebaja umbes viieks kuuks lukustatud kambrisse ja 2. veebruaril 2021 paigutati kaebaja lukustatud kambrisse koos täiendavate julgeolekuabinõudega, mis on kunstlikult loodud distsiplinaarkaristused. Seejuures palus kaebaja anda endale advokaat.
2.Tartu Halduskohus jättis 13. aprilli 2021. a määrusega V. Siku kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning V. Siku riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.V. Sikk esitas 15. aprillil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tegemist on hüvitamiskaebusega ning kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Samuti selgitas kaebaja, miks ta vajab advokaati, ning palus kohtul riigi õigusabi korras määrata endale advokaat.
4.Tartu Halduskohus palus 19. aprilli 2021. a kohtunõudega Tartu Vanglal teada anda, kas kaebaja on esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvaid kahju hüvitamise taotlusi.
5.Tartu Vangla esitas 23. aprillil 2021 vastuse kohtunõudele, milles muuhulgas andis teada, et selliseid kahju hüvitamise taotlusi, milles V. Sikk nõuaks mittevaralise kahju hüvitamist alusetu kartseris viibimisega seonduvalt, Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtunud.
6.Tartu Halduskohus jättis 27. aprilli 2021. a määrusega V. Siku kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, ning kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
7.V. Sikk esitas 4. mail 2021 taotluse, milles palus endale riigi õigusabi korras määrata juristi. Samuti teatas kaebaja, et lähtuma peab tema esialgsest kaebusest ning mängu ei ole mõtet tuua kolme asja korraga, kuigi need on omavahel seotud. Seejuures soovis kaebaja, et asja menetleks teine kohtunik, kuna Kadri Palm on korduvalt rikkunud kaebaja põhiõigusi ja pole õige kohtunik langetama õiglast otsust.
8.Tartu Halduskohus jättis 5. mai 2021. a määrusega V. Siku taotluse haldusasja nr 3-21-775 menetleva kohtuniku K. Palmi taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamistaotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtu esimehele.
9.Tartu Halduskohtu esimees jättis 5. mai 2021. a määrusega V. Siku avalduse kohtunik K. Palmi taandamiseks rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus jättis 10. mai 2021. a määrusega V. Siku kaebuse kolmandat korda käiguta, andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva alates kohtumääruse kättesaamisest, ning jättis V. Siku riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
12.Tartu Halduskohtu 10. mai 2021. a määrusega jäeti V. Siku kaebus kolmandat korda käiguta ning kohustati teda viie päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o teatama, milline on esitatud hüvitamiskaebuse sisu. Täpsemalt tuli kaebajal olukorras, kus kohus oli kaebaja tahet õigesti mõistnud ning kaebaja eesmärk oli esitada kaebus kohtu poolt välja toodud alustel, distsiplinaarkorras karistamise eest kahju hüvitise nõudmisel esitada kohtueelse menetluse materjalid, mis kinnitaksid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist; teada anda ja selgitada, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 toodud õigushüve vangla rikkus; kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist mitme RVastS § 9 lg-s 1 toodud õigus hüve rikkumise eest, tuli kaebajal välja tuua erinevate kahjuosade suurused; märkida nõutava hüvitise suurus; esitada 10. mai 2021. a määruse p-s 19.1 toodud alusel kaebuse esitamisel kaebetähtaja ennistamise taotlus ning põhjendada, miks kaebaja esitab hüvitamiskaebuse seaduses toodud 30-päevast tähtaega rikkudes ja mis põhjusel ei olnud kaebajal võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Juhul kui kohus oli kaebaja tahet kaebuse sisustamisel valesti mõistnud, tuli kaebajal selgelt välja tuua, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab, millist õigushüve rikuti ja milline on nõutav hüvitise suurus ning esitada kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid.
13.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 10. mai 2021. a kohtumääruse kätte 11. mail 2021. Seega puuduste kõrvaldamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 12. mail 2021 ning puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 17. mail 2021 (HKMS § 67 lg 4). Käesoleva ajani ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega kohtule vastanud.
14.Kohtu hinnangul ei vasta V. Siku kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kaebaja ei ole HKMS § 38 lg 1 p-st 6 tulenevalt esitanud vaidlustatud toimingu sisu ega HKMS § 38 lg-st 2 tulenevalt nõutava hüvitise suurust. Kaebaja palus küll viimases kohtule esitatud avalduses, et kohus lähtuks kaebaja esialgsest kaebusest, kuid võttes arvesse, et esialgses kaebuses ei esitanud kaebaja ühtegi nõuet ega toonud üheselt ja selgelt välja, milline kahju kaebajale tekkis, pole kohtul võimalik siiani vaidluse eset kindlaks teha. Lisaks ei ole kaebaja HKMS § 38 lg 5 järgi esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid.
15.Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset (sh kaebuse alust) sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ühtlasi märgib kohus, et kahju hüvitise suurust teadmata ei ole kohtul võimalik lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ega teada, millistes piirides tuleb haldusasja lahendada. Samuti tuleb kaebuse lubatavuse vältimatu eeldusena kohtul lahendada kaebetähtaja (võimaliku ennistamise) küsimus, kuid kaebuse sisu täpsustamata ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmisel kohtul seda teha ei ole võimalik.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Siku kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise küsimuse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.