4.Tagastada pärast määruse jõustumist kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot samale arveldusarvele, millelt see on tasutud. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tallinna Halduskohtule saabus 08.04.2021 e-posti aadressilt XXXXXXXXX e-kiri, mis kandis pealkirja „X ning kust nähtub soov saada teavet kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. E-kirjast võib järeldada, et soovitakse vaidlustada sissesõidukeelu otsust nr 1052239820. Halduskohus registreeris edastatud e-kirja kaebusena.
2.Selgitamaks välja võimalikke asjaolusid ning X halduskohtusse pöördumise võimalikku eesmärki tegi kohus Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kohtunõude, milles palus teavet e-kirjas märgitud sissesõidukeelu otsuse osas. PPA vastas kohtunõudele 13.04.2021 ning edastas 12.02.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052239820 (edaspidi ettekirjutus).
Ettekirjutusest nähtub, et see on tehtud X ning see on kätte toimetatud 12.02.2021. Ettekirjutusest nähtub, et X tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 19.02.2021, ning see kuulus sundtäitmisele alates 20.02.2021. Lisaks kohaldati X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 9 kuuks lahkumiskohustuse täitmise päevast.
3.Halduskohus edastas X riigilõivu tasumiseks vajalikud andmed 09.04.2021, kuid halduskohtumenetluse seadustiku1 (edaspidi HKMS) nõuetele vastavat kaebust kohtule X ei esitanud. Samuti ei tasunud X halduskohtu esitatud rekvisiite kasutades riigilõivu.
4.Kohus jättis 20.04.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja HKMS §-de 38 ja 39 nõuetele vastava kaebuse esitamiseks ja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Samuti tuli kaebajal kohtule teatada, millal ta ettekirjutuse kätte sai ning vajadusel esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
5.X esitas 28.04.2021 kohtule täiendatud kaebuse PPA 12.02.2021 ettekirjutuse nr 1052239820 tühistamiseks ning tasus ettenähtud riigilõivu. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks põhjusel, et ta viibis ajavahemikul 17.02.2021–04.03.2021 haiglaravil.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
7.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale esitada halduskohtule HKMS-s sätestatud korras kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Seega on lahkumisettekirjutuse vaidlustamine võimalik üksnes kohtulikus korras. PPA tegi kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 12.02.2021. Kaebaja märgib kaebuses, et 12.02.2021 ettekirjutus on tehtud tema juuresolekul ning ettekirjutuse kätte saamist samal kuupäeval kinnitab ka kaebaja allkiri ettekirjutusel.2 See tähendab, et kaebus ettekirjutuse tühistamiseks tuli esitada hiljemalt 22.02.2021. Kaebaja pöördus halduskohtusse esmakordselt e-kirjaga 08.04.2021, seega kaebetähtaega ületades. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist.
8.Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kohtupraktikas on mõjuvatakse põhjusteks peetud olulised ja kestvad objektiivsed takistused, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Tegemist peab olema sündmusega,
Vene keeles on halduskohtumenetluse seadustik kättesaadav (25.05.2021): https://www.juristaitab.ee/ru/zakonodatelstvo/administrativno-processualnyy-kodeks või https://bit.ly/3arU91t
Kaebaja 28.04.2021 kaebusega koos esitatud lisa 13.1 001.jpg.
mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid seejuures on märgitud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punkt 17).
9.Kohtule esitatud tõendi kohaselt viibis kaebaja ajavahemikul 17.02.2021–04.03.2021 haiglaravil.3 Kuivõrd kaebaja sai ettekirjutuse kätte 12.02.2021, siis oli tal võimalik kaebus halduskohtule esitada kättesaamisest arvates nelja päeva jooksul enne haiglaravile minemist, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja haiglas viibimisest tulenev mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks langes ära alates 05.03.2021. Kaebaja ei pöördunud kohtusse ka viivitamatult peale haiglaravi lõppemist.
10.Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja pöördus 19.03.2021 avaldusega menetlustähtaja taastamiseks PPA poole. PPA vastas kaebaja pöördumisele 30.03.2021, märkides vastuses, et ettekirjutuse vaidlustamise soovi korral tuleb kaebajal pöörduda Tallinna Halduskohtusse.4 Ka seejärel ei pöördunud kaebaja viivitamatult kohtu poole, vaid saatis alles 08.04.2021 Tallinna Halduskohtule e-kirja riigilõivu tasumiseks andmete küsimiseks. Selleks hetkeks oli kaebaja objektiivsete põhjuste ära langemisest ehk haiglaravil viibimise lõppemisest möödunud juba üle ühe kuu. Kaebetähtaja sedavõrd pikka ületamist ei ole alust pidada ka kaebaja võimalikust jätkuvast halvast terviseseisundist tingituks, kuna kaebaja oli võimeline esitama PPA-le avalduse juba kolm nädalat varem.
11.Kaebetähtaja rikkumist saaks ka kaebaja kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu arusaamatuks. Ettekirjutusest nähtub, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei pea isikul olema juriidilisi teadmisi. Samuti ei ole keerukas ega raskesti mõistetav ettekirjutuse vaidlustamise kord. Ettekirjutuses on selgelt märgitud, et selle peale on õigus edasi kaevata HKMS-s sätestatud korras Tallinna Halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kaebaja ei ole välja toonud objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud tal kaebust esitada alates 05.03.2021. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
12.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ning kaebaja taotlus jääb rahuldamata.
Menetluse lõpetamine
Kaebaja 07.05.2021 e-kirjaga saadetud arstitõend ja selle tõlge. Kaebaja 28.04.2021 kaebusega koos esitatud lisa File0001.
13.Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetab kohus asja menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 punkt 2 ja lg 3).
14.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Kohus märgib täiendavalt, et kaebajale selgitati 20.04.2021 määruse põhjendava osa punktides 7–8 sissesõidukeelu kohtuväliselt kehtetuks tunnistamise või peatamise võimalusi, mida kaebajal on endiselt õigus kasutada.
15.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot talle tagastada (HKMS § 104 lg 5 punkt 4). Kohus tagastab riigilõivu samale arveldusarvele, millelt see on tasutud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.