Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 27.05.2021, Tartu 3-19-1768 A kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks töövõimetuspensioni väljamaksmiseks Tartu Halduskohtu 30.04.2020. a otsus Ai apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant A Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet (SKA)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Sotsiaalkindlustusameti 15.03.2019. a otsus nr P26-2019-105410 ja 10.02.2020. a otsus nr P26O-2020-15086.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2020. a otsus ja saata asi Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks.
3.Asendada käesoleva otsuse avaldamisel A nimi tähemärgiga A, B nimi tähemärgiga B, Ci nimi tähemärgiga C, D nimi tähemärgiga D ja Ei nimi tähemärgiga E ning mitte avaldada C, D ja E sünniaegu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.06.2021 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A on Bi, kes viibis 27.04.2017–23.04.2021 kinnipidamiskohas, abikaasa. Bile oli perioodiks 31.05.2016–31.05.2019 määratud töövigastuse tõttu töövõime kaotus 80% ulatuses ja sellele vastav töövõimetuspension.
2.SKA peatas 01.06.2017. a otsusega nr 73127 riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46 lg 2 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 18 lg 1 p 4 alusel Bile töövõimetuspensioni maksmise alates 01.06.2017 seoses Bi kinnipidamiskohas viibimisega.
3.A esitas 27.11.2018 SKA-le avalduse, milles taotles Bi kinnipidamiskohas viibimise ajaks tema ülalpeetavatele Cile (sünd xxx), Dile (sünd xxx) ja Eile (sünd xxx), riikliku pensioni maksmist 75% ulatuses Bile määratud töövõimetuspensionist. RPKS § 46 lg 4 p 3 näeb ette, et kui vahi all viibival või vangistusega karistatud pensionäril on RPKS § 20 lg 2 p-s 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile kolme ja enama ülalpeetava puhul 75% pensionist.
4.SKA määras 05.12.2018. a otsusega nr 1 (toimik 73127) RPKS § 32 lg-te 1 ja 2 ning § 14 alusel alates avalduse esitamise päevast, s.o 27.11.2018 kuni 31.05.2019, Bi ülalpeetavatele lastele riikliku pensioni 75% Bile määratud töövõimetuspensionist.
5.SKA tegi 15.03.2019 otsuse nr P26-2019-105410, millega tuvastas Bil ekspertiisiga puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 21, § 23 ja § 24 ning sotsiaalkaitseministri 29.02.2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) §-de 6, 7 ja 8 alusel raske puude ning märkis, et ekspertiisiotsus kehtib 11.03.2019–10.03.2020. Otsusele oli täiendava infona märgitud: „puude raskusaste tuvastamisel on taotlejal õigus puuetega inimeste sotsiaaltoetusele, lisainfo toetuse taotlemise kohta www.sotsiaalkindlustusamet.ee“.
6.A esitas 25.07.2019 SKA-le taotluse aidata teda raskes olukorras. Ai väitel oli B juba 2017 tundnud huvi võimaluse kohta saada ülalpeetavatele pensioni, kuid saanud vangla sotsiaaltöötajalt eitava vastuse. A ise kuulis sellest võimalusest alles 2018. a oktoobris. Kirja lõpus esitatud taotluses palus A aidata neid otsustada selline küsimus ja anda kirjalik vastus.
7.SKA vastas 28.08.2019. a kirjaga nr 15-3/20982, milles käsitas Ai 25.07.2019. a pöördumist selgitustaotlusena, selgitas vangistuses viibiva pensionäri ülalpeetavatele pensioni maksmist reguleerivaid RPKS sätteid ja Bi ülalpeetavatele riikliku pensioni määramise asjaolusid. Kaebus
8.A esitas 19.09.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks SKA tegevus Bi ülalpeetavate suhtes ja hüvitada tekitatud varaline kahju summas 8130,75 eurot (millest 4123 eurot on 19 kuu eest saamata jäänud rahaline toetus ja 4007,70 eurot on toetuse summa töövõimetuspensionist ühe aasta eest 01.04.2019–01.04.2020). Samuti palus A kohustada SKA-d ennistama alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele tema 100% töövõimetuspensionist.
9.Ai arvates ei vastanud SKA esitatud informatsioon, et alates 31.05.2019 ei olnud Bil õigust töövõimetuspensionile, tegelikkusele, kuna SKA 15.03.2019. a otsuse nr P26-2019-105410 alusel sai B raske töövõimetuse astme tõttu 100% invaliidsuse tähtajaga üheks aastaks (11.03.2019–10.03.2020) ja seega oli tal õigus saada töövõimetuspensioni. Vaatamata nimetatud otsusele lõpetas SKA alates 01.04.2019 töövõimetuspensioni väljamaksmise.
10.Vastavalt SKA 10.02.2020. a otsusele nr P26O-2020-15086 sai B raske töövõimetuse astme tõttu 100% invaliidsuse tähtajaga viieks aastaks (11.03.2020–10.03.2025).
11.Sellest nähtub, et lisaks varalisele kahjule summas 4123 eurot ei maksnud SKA lastele välja toetust ühe aasta eest (01.04.2019–01.04.2020) summas 4007,70 eurot. Antud summa on välja arvestatud lähtuvalt 100% töövõimetusest, mida uue seaduse järgi makstakse 13,79 eurot päevas, aga 75% antud summast on 10,98 eurot päevas.
12.27.04.–20.07.2017 viibis B Tallinna vanglas, kus ta sai 01.06.2017 SKA-lt teatise töövõimetuspensioni väljamaksete lõpetamise kohta. Ta pöördus abi saamiseks koheselt kirjalikus vormis Tallinna vangla sotsiaaltöötaja poole, et tal aidataks vormistada tema ülalpeetavatele pension vastavalt seadusele, kuid vastust saada ei jõudnud, kuna 20.07.2017 viidi ta üle Viru vanglasse.
13.Alates 20.07.2017 pöördus B korduvalt Viru vangla ametnike (kontaktisik J. Jalasto ja sotsiaaltöötaja A. Toming) poole, aga talle vastati, et Bi ülalpeetavatele ei ole tema töövõimetuspension ette nähtud. Toetudes nende kompetentsusele ta seda küsimust rohkem ei puudutanud. Olles käinud vangla perearst proua Aadamsoo juures (2018 oktoobris) sai ta teada, et vangla ametnikud andsid talle valeinformatsiooni. Pärast seda tuli tema juurde vangla sotsiaaltöötaja A. Prihhodko ja aitas vormistada kõik vajalikud dokumendid lastele rahalise toetuse saamiseks. Antud toetust maksti lastele 27.11.2018–31.03.2019.
14.B pöördus Viru vangla direktori poole materiaalse ja moraalse kahu hüvitamise taotlusega summas 10000 eurot. Ametnike ebakompetentsuse tõttu jäid Bi ülalpeetavad ilma neile ette nähtud toetusest. Vangla vastas, et nende ametnikud annavad ainult konsultatsioone ja ei ole kohustatud teadma sotsiaalseid küsimusi puudutavate seaduste peensusi.
15.A pöördus 01.07.2019 õiguskantsleri poole. Õiguskantsler osutas 01.07.2019. a vastuses nr 14-7/190994/1903353, et toetuste arvestamine ja kontroll (kui pensioni saaja viibib vanglas ja alaealised lapsed jäävad ilma neile ette nähtud toetusest) on pandud SKA-le. A leidis, et SKA ei saanud mitte teada, et oma tegevusega jättis ta Bi ülalpeetavad ilma neile seadusega ette nähtud rahalisest toetusest – tema töövõimetuspensionist, kuna varasemalt arvestatud raha laekus poja Di isikuarvele.
16.Alates 1991. aastast sai B invaliidsuspensioni, aga kolme aasta eest, kui B sattus vanglasse, arvestas SKA lastele toetust neljal korral (2018 detsembris, 2019 jaanuaris, veebruaris ja märtsis). Vastus kaebusele
17.SKA palus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.
18.SKA tuvastas 15.03.2019. a otsusega nr P26-2019-105410 Bil raske puude, mitte ei tuvastatud töövõimetuspensioni määramise ja maksmise aluseks olevat püsiva töövõime kaotuse ulatust.
19.Töötukassa tuvastas oma otsusega Bil puuduva töövõime perioodiks 11.03.2019– 10.03.2020.
20.01.01.2017 kaotas kehtivuse RPKS 3. peatükk, mis reguleeris töövõimetuspensioni määramist ja maksmist, samuti viimase aluseks oleva püsiva töövõimetuse tuvastamist. Seega ei tuvasta SKA alates 01.01.2017 püsivat töövõimetust ega määra töövõimetuspensioni. Nimetatud muudatus oli osa töövõimereformist, mille eesmärk oli vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine, neile sobiva töö leidmine ja säilitamine, samuti töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Püsiva töövõimetuse süsteem, mida reguleeris RPKS, asendati töövõimetoetuse seaduse (TVTS) töövõime toetamise süsteemiga. Selle järgi ei hinda SKA alates 01.01.2017 korduvekspertiisi tähtaja saabumisel enam isiku püsiva töövõime kaotuse ulatust, vaid selle
asemel hindab töötukassa seda, kas isik on töövõimeline, osaliselt töövõimeline või tal töövõime puudub.
21.RPKS § 6113 lg 1 kohaselt võib isik püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi taotlemise tähtaja saabudes pöörduda töötukassasse töövõime hindamiseks TVTS-is sätestatud korras. RPKS § 6113 lg 3 kohaselt tunnistatakse püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus kehtetuks alates TVTS alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. Seega tunnistab töötukassa SKA poolt tehtud püsiva töövõime kaotuse tuvastamise otsuse kehtetuks töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. Ühtlasi tähendab see ka samast ajast, s.o töötukassa poolt töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust, töövõimetuspensioni määramise otsuse kehtetuks tunnistamist, sest töövõimetuspensioni on võimalik saada vaid juhul, kui isiku suhtes on tehtud püsiva töövõime kaotuse tuvastamise otsus ja see on kehtiv.
22.Töötukassa tuvastas 14.03.2019. a otsusega Bil puuduva töövõime alates 11.03.2019. Tulenevalt RPKS § 6113 lg-st 3 oli SKA-l kohustus lõpetada Bile töövõimetuspensioni maksmine töötukassa poolt töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust, s.o alates 01.04.2019. Halduskohtu otsus
23.Tartu Halduskohus jättis 30.04.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.
24.SKA peatas 01.06.2017. a otsusega nr 73127 Bile töövõimetuspensioni maksmise seoses Bi kinnipidamiskohas viibimisega. B otsust ei vaidlustanud. Samuti ei teavitanud B ega A SKA-d nende ülalpidamisel olevatest isikutest ega esitanud avaldust Bi ülalpeetavatele pensioni määramiseks.
25.A esitas 27.11.2018 avalduse, milles taotles Bi kinnipidamiskohas viibimise ajaks tema ülalpeetavatele riikliku pensioni maksmist 75% ulatuses Bile määratud töövõimetuspensionist.
26.SKA määras 05.12.2018. a otsusega nr 1 (toimik 73127) alates avalduse esitamise päevast, s.o 27.11.2018, Bi ülalpeetavatele lastele riikliku pensioni 75% Bile määratud töövõimetuspensionist ja pensioni maksti kuni 31.05.2019. Maksmine lõpetati põhjusel, et Bil lõppes 31.05.2019 õigus töövõimetuspensionile.
27.A esitas 25.07.2019 taotluse aidata teda tema raskes olukorras, selgitades, et B oli juba 2017 tundnud huvi võimaluse kohta saada ülalpeetavatele pensioni, kuid saanud vangla sotsiaaltöötajalt eitava vastuse, ja et tema ise kuulis sellest võimalusest alles 2018 oktoobris. Kirja lõpus esitatud taotluses palus A aidata neid otsustada selline küsimus ja anda kirjalik vastus. SKA käsitas Ai pöördumist selgitustaotlusena ja vastas 28.08.2019. a kirjaga nr 153/20982, milles selgitas vangistuses viibiva pensionäri ülalpeetavatele pensioni maksmist reguleerivaid RPKS sätteid ja Bi ülalpeetavatele riikliku pensioni määramise asjaolusid.
28.RPKS § 32 lg 2 kohaselt määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast. Juhud, millal pension määratakse varasemast tähtajast, on toodud RPKS § 32 lg 2 p-des 1 ja 2 ja nendeks on: vanaduspension pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lg 1 või 2 või § 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates ning toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist. Eeltoodud loetelu on ammendav.
29.RPKS § 31 lg 1 kohaselt esitab pensioni taotleja SKIA-le pensioniavalduse ja lg 3 kohaselt loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal SKA võtab vastu pensioniavalduse. A esitas avalduse Bi ülalpeetavatele pensioni maksmiseks 27.11.2018 ja samast kuupäevast määrati Bi ülalpeetavatele pension 75% Bile määratud töövõimetuspensionist. Seega on SKA määranud Bi ülalpeetavatele pensioni kooskõlas RPKS-ga ja SKA tegevus pensioni määramisel oli õiguspärane.
30.Kahju hüvitamise nõude osas selgitas halduskohus järgmist. Riigi poolt kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS), mille § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
31.SKA tegevus oli eeltoodud põhjustel õiguspärane ja seega ei ole SKA õigusvastase tegevusega rikkunud isiku õigusi ega oma tegevusega isikule kahju tekitanud. Samuti oli isikul võimalik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist osas, millega tema arvates rikuti tema õigusi, s.t Ail oli õigus vaidlustada Bi ülalpeetavatele pensioni määramise otsus pensioni määramise algtähtaja osas. Kuna B ega A ei vaidlustanud pensioni määramist alates avalduse esitamisest 27.11.2018, ei ole SKA Aile kahju tekitanud. Halduskohus nõustus ka SKA vastuses kaebusele esitatud selgitustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. SKA lõpetas väljamaksed Bi ülalpeetavatele, kuna alates 01.04.2020 lõppes Bil õigus töövõimetuspensionile. Väljamakseid vangistuses viibiva isiku ülalpeetavatele saab teha üksnes isikule määratud töövõimetuspensionist, mille maksmine on isiku vangistuse ajaks peatatud. Halduskohus leidis, et eeltoodut arvestades ei olnud võimalik kohustada SKA-d ennistama alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele 100% töövõimetuspensionist, millele Bil puudus õigus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
32.A esitas Tartu Ringkonnakohtule 03.06.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub kaebus täielikult rahuldada ja mõista SKA-lt välja tekitatud varaline kahju summas 8130,75 eurot (millest 4123 eurot on saamata jäänud rahaline toetus 19 kuu eest ja 4007,70 eurot töövõimetuspensioni toetus ühe aasta eest 01.04.2019–01.04.2020), samuti kohustada vastustajat taastama alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele tema 100% töövõimetuspensionist.
33.A leiab, et halduskohtu otsus on ebaõiglane. B pöördus 2017. aastal ülalpidamisel olevate isikute küsimuses karistusasutuse sotsiaaltöötaja poole, kuid sai vastuse, et mitte mingit pensioni tema kolmele alaealisele lapsele ei ole ette nähtud. SKA oleks pidanud ise selgitama Bile pensioni saamise võimalust tema ülalpeetavatele, kui saatis teatise töövõimetuspensioni maksete lõpetamise kohta seoses Bi viibimisega vangistuses. Sellele viitab ka õiguskantsler vastuses nr 14-7/190994/1903353: „Kontroll ja pensionide määramine on pandud Sotsiaalkindlustusametile.“ SKA ei saanud mitte teada, et Bi ülalpidamisel on kolm alaealist last, kuna varem toimus raha kandmine poja Di isiklikule arvele.
34.SKA viitab oma põhjenduses sellele, et Bile määrati raske tervisepuue, kuid ei määratud töövõime puudumise suurust. See põhjendus ei saa üldse puudutada Bi, kuna tema on 100% invaliid, liigub ainult abivahendite abil ja tal täielikult puudub töövõime. Seda tõendab töötukassa 14.03.2019. a otsus nr TVH/19/010726 (11.03.2019–10.03.2020), samuti
06.02.2020. a otsus nr TVH/20/005358 (11.03.2020–10.03.2025). Ka vanglas liigub B ainult abiisiku vahendusel, mida saab tõendada karistusasutuse administratsioon.
35.SKA ei saanud seda mitte teada, kuna SKA-l oli seda võimalik teada saada töötukassa andmebaasist pärast A taotlusi ja pöördumisi nende poole. Ka praegu, kui SKA omab täielikku informatsiooni, ei kanta pensioni Bi ülalpeetavatele. Sellest tuleneb, et SKA ei täida temale pandud kohustusi, millega rikub A alaealiste laste õigusi ja jätab nad ilma neile seadusega ettenähtud rahalisest toetusest. Vastus apellatsioonkaebusele
36.SKA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
37.SKA ei nõustu, et kuna B on töötukassa poolt jätkuvalt tunnistatud 100% töövõimetuks, siis on tal jätkuvat õigus töövõimetuspensionile ja tema ülalpeetavatel 75%-le Bi töövõimetuspensionist. Alates 01.01.2017 kaotas kehtivuse RPKS 3. peatükk, mis reguleeris töövõimetuspensioni määramist ja maksmist, samuti viimase aluseks oleva püsiva töövõimetuse tuvastamist. Seega ei tuvasta SKA alates 01.01.2017 püsivat töövõimetust ega määra töövõimetuspensioni. Nimetatud muudatus oli osa läbiviidavast töövõimereformist, mille eesmärk oli vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine, neile sobiva töö leidmine ja säilitamine, samuti töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Püsiva töövõimetuse süsteem, mida reguleeris RPKS, asendati töövõime toetamise süsteemiga, mille regulatsioon on sätestatud TVTS-is. Alates 01.01.2017 ei hinda SKA korduvekspertiisi tähtaja saabumisel isiku püsiva töövõime kaotuse ulatust, vaid selle asemel hindab töötukassa seda, kas isik on töövõimeline, osaliselt töövõimeline või tal töövõime puudub. Isikul osalise töövõime või töövõime puudumise korral maksab hüvitist töötukassa TVTS-is sätestatud korras.
38.RPKS § 6113 lg 1 kohaselt võib isik püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi taotlemise tähtaja saabudes pöörduda töötukassasse töövõime hindamiseks TVTS-is sätestatud korras. RPKS § 6113 lg 3 kohaselt tunnistatakse püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus kehtetuks alates TVTS alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. Seega tunnistatakse SKA poolt tehtud püsiva töövõime kaotuse tuvastamise otsus kehtetuks töötukassa poolt töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. Ühtlasi tähendab see ka samast ajast, s.o töötukassa poolt töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust, töövõimetuspensioni määramise otsuse kehtetuks tunnistamist, sest töövõimetuspensioni on võimalik saada vaid juhul, kui isiku suhtes on tehtud püsiva töövõime kaotuse tuvastamise otsus ja see on kehtiv.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
39.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada ning asi tuleb saata halduskohtule uueks arutamiseks.
40.Esmalt selgitab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistamise ja halduskohtule uueks arutamiseks saatmise põhjust (I). Seejärel tõlgendab ringkonnakohus asja kiirema lahendamise huvides kaebuses esitatud taotlusi ja selgitab õiguslikku olukorda (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja täpsustab otsuse avaldamisega seonduvat (III). I
41.Halduskohus võttis 13.01.2020. a määrusega menetlusse Ai kaebuse ja menetles seda.
42.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei ole A kohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks, vaid taotleb Bi töövõimetuspensioni osalist väljamaksmist ja kahju hüvitamist Bi ülalpeetavatele C, D ja Eile.
43.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna RPKS § 46 lg 4 p 3 mõttes on ülalpeetavatel õigus 75%-le ülalpidaja töövõimetuspensionile ühiselt, siis saavad käesolevas asjas kaebajad olla ainult C, D ja E ühiselt.
44.D ja E olid kaebuse esitamise hetkel alaealised. Alaealise lapse seaduslikku esindust reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 120. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja; ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus; hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. PKS § 120 lg 7 näeb ette, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Eeldades, et asjaolu, et A on D ja Ei ema, on tõendatud, on võimalik nimetatud normidega põhjendada Ai esindusõigust D ja Ei suhtes. Sellisel juhul tuleb menetleda D ja Ei kaebust, kelle seaduslik esindaja on A.
45.C (sünd xxx) oli aga kaebuse esitamise hetkel 19.09.2019 täisealine. Seda on tõdenud ka halduskohus ise 13.01.2020. a määruses (p 7). Täisealine isik esindab ennast kohtus ise või volitab teist isikut ennast esindama. Asja materjalide juures ei ole Ci volitust Aile ja materjalidest ei nähtu ka see, et halduskohus oleks andnud käesolevas kohtumenetluses Cile võimaluse oma seisukohta esitatud kaebuse suhtes väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna antud juhul on halduskohus jätnud ühe täisealise kaebaja täielikult ära kuulamata, mis võrdub kohtusse mittekutsumisega, siis kohaldub HKMS § 199 lg 1 p 2, mille kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Sellest tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tervikuna tühistada ja saata halduskohtule uueks arutamiseks.
II
46.Asja kiirema ja tõhusama lahendamise huvides selgitab ringkonnakohus järgmist.
47.Esmalt võtab ringkonnakohus uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg 4 lause 1) lähtuvalt asja materjalide juurde SKA 15.03.2019. a otsuse nr P26-2019-105410 ja 10.02.2020. a otsuse nr P26O-2020-15086, millele pooled on oma avaldustes tuginenud.
48.A soovis kaebuses mõista SKA-lt välja tekitatud varaline kahju summas 8130,75 eurot (millest 4123 eurot on saamata jäänud rahaline toetus 19 kuu eest ja 4007,70 eurot töövõimetuspensioni toetus ühe aasta eest 01.04.2019–01.04.2020), samuti kohustada vastustajat taastama alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele tema 100% töövõimetuspensionist. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 2 lg 4 lause 2 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 41 lg 1 lause 2 näeb ette, et kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ringkonnakohus selgitab järgnevalt, mida A esitatud taotlusega saavutada soovib.
49.Esiteks soovis A 4123 eurot saamata jäänud rahalist toetust 19 kuu eest. Lähtuvalt kontekstist mõistab ringkonnakohus seda taotlust nii, et A soovib, et kohus mõistaks SKA-lt välja Bi ülalpeetavatele C, D ja Eile, riikliku pensioni 75% ulatuses Bile määratud töövõimetuspensionist perioodi 01.06.2017–26.11.2018 eest. Ringkonnakohus täpsustab, et periood 01.06.2017–26.11.2018 on kokku 17 kuud ja 26 päeva. SKA peatas 01.06.2017. a otsusega nr 73127 riikliku RPKS § 46 lg 2 ja SÜS § 18 lg 1 p 4 alusel Bile töövõimetuspensioni maksmise alates 01.06.2017 ning määras 05.12.2018. a otsusega nr 1 (toimik 73127) RPKS § 32 lg-te 1 ja 2 ning § 14 alusel Bi ülalpeetavatele C, D ja Eile, riikliku pensioni 75% ulatuses Bile määratud töövõimetuspensionist alates avalduse esitamise päevast, s.o alates 27.11.2018. Järelikult jäi Bi ülalpeetavatel C, D ja Eil saamata pension kokku 17 kuu ja 26 päeva eest.
50.Teiseks soovis A 4007,70 eurot töövõimetuspensioni toetust ühe aasta eest 01.04.2019– 01.04.2020. Ringkonnakohus mõistab seda nõuet nii, et A soovib, et kohus mõistaks SKA-lt välja Bi ülalpeetavatele C, D ja Eile, riikliku pensioni 75% ulatuses Bile määratud töövõimetuspensionist perioodi 01.04.2019–01.04.2020 eest.
51.Kolmandaks soovis A kohustada SKA-d taastama alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele tema 100% töövõimetuspensionist.
52.Halduskohus menetles hüvitamis- ja kohustamiskaebust liitkaebusena erinevaid perioode üksteisest eristamata. Hüvitamisnõude aluseks on RvastS § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 3 sätestab haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
53.Ringkonnakohus leiab, et Ai nõude saada 4123 eurot saamata jäänud rahalist toetust 19 kuu ehk täpsemalt perioodi 01.06.2017–26.11.2018 eest rahuldamise väljavaated on vähesed. A ei taotlenud Bi ülalpeetavatele lastele riikliku pensioni 75% Bile määratud töövõimetuspensionist
koheselt peale SKA 01.06.2017. a otsusest teadasaamist, vaid esitas taotluse alles 27.11.2018. Halduskohus selgitas otsuses, et RPKS § 32 lg 2 lause 1 kohaselt määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast. Juhud, millal pension määratakse varasemast tähtajast, on sätestatud RPKS § 32 lg 2 lause 2 p-des 1 ja 2 ja nendeks on: vanaduspension pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lg 1 või 2 või § 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates ning toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist. Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud loetelu on seaduse süstemaatikat arvestades ammendav. Järelikult ei olnud SKA-l seadusest tulenevalt võimalik määrata pensioni vahepealse perioodi eest. Kuna A ise jättis RVastS § 6 lg-s 1 nimetatud nõude haldusakti andmiseks SKA-le esitamata, siis on RvastS § 7 lg 1 järgi vastavas ulatuses välistatud ka riigivastutusnõue.
54.Edasi soovib A 4007,70 eurot töövõimetuspensioni toetust ühe aasta eest 01.04.2019– 01.04.2020. Ringkonnakohus märgib, et siin tuleb eristada kolme perioodi: 01.04.–31.05.2019, 01.06.–24.07.2019 ja 25.07.2019–01.04.2020.
55.Perioodi 01.04.–31.05.2019 osas oli Bi ülalpeetavatele lastele vastavalt SKA 05.12.2018. a otsusele nr 1 (toimik 73127) vaidlusalune pension määratud. A on senises menetluses korduvalt väitnud, et pensioni maksmine lõpetati alates 01.04.2019. SKA on esitanud selle perioodi kohta vastukäivaid andmeid. 04.02.2020 halduskohtus registreeritud vastuses kaebusele väitis SKA, et Bile määratud töövõimetuspensioni maksti kuni 31.05.2019 ja maksmine lõpetati põhjusel, et Bil lõppes 31.05.2019 õigus töövõimetuspensionile. 02.03.2020 halduskohtus registreeritud täiendavas seisukohas väitis SKA seevastu, et kuna töötukassa tuvastas 14.03.2019. a otsusega Bil puuduva töövõime alates 11.03.2019, siis tulenevalt RPKS § 6113 lg-st 3 oli SKA-l kohustus lõpetada Bile töövõimetuspensioni maksmine töötukassa poolt töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust, s.o alates 01.04.2019. Halduskohtul tuleb asja uuel arutamisel välja selgitada, kas SKA peab 14.03.2019. a otsuse all silmas SKA 15.03.2019. a otsust nr P26-2019-105410. RPKS § 6113 lg 3 sätestab, et RPKS alusel tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus tunnistatakse kehtetuks alates TVTS alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust.
56.Halduskohus ei ole sellele vastuolule tähelepanu pööranud ning on esitanud selles osas otsuses vastuolulisi andmeid. Esmalt lähtus halduskohus esialgses vastuses kaebusele esitatud andmetest, et Bile määratud töövõimetuspensioni maksmine lõpetati 31.05.2019 põhjusel, et Bil lõppes 31.05.2019 õigus töövõimetuspensionile (p 13). Hiljem märkis halduskohus, et SKA lõpetas väljamaksed Bi ülalpeetavatele, kuna alates 01.04.2020 lõppes Bil õigus töövõimetuspensionile (p 17). Asja materjalide juures ei ole SKA otsust, millega oleks SKA edasiulatuvalt alates 01.04.2019 kehtetuks tunnistanud SKA 05.12.2018. a otsuse nr 1 (toimik 73127). Halduskohtul tuleb välja selgitada, kas selline otsus eksisteerib. Kui sellist otsust ei eksisteeri, siis on võimalik tõlgendada kaebaja nõuet kohustamisnõudena maksta perioodil 01.04.–31.05.2019 saamata jäänud pension endiselt kehtiva SKA 05.12.2018. a otsuse nr 1 (toimik 73127) alusel välja. Nimetatud SKA otsus oleks sellisel juhul endiselt seadusjõus. Kui SKA otsus tunnistada edasiulatuvalt kehtetuks SKA 05.12.2018. a otsus nr 1 (toimik 73127) eksisteerib, tuleb anda kaebajatele võimalus kaebuse muutmiseks ja selle suhtes tühistamisnõude esitamiseks. Vajadusel tuleb hinnata ka tähtaja ennistamise võimalikkust. Kuna halduskohus kaebust selles osas üldse hinnanud ei ole ning on otsuse teinud välja selgitamata asjaolude pinnal, oleks halduskohtu otsus perioodi 01.04.–31.05.2019 osas tulnud eelnevast sõltumata tühistada ja saata halduskohtule tagasi uueks arutamiseks (HKMS § 199 lg 2 p 3).
57.Perioodi 01.06.–24.07.2019 osas ei ole halduskohus täpsustanud, millist nõuet halduskohus menetles. A esitas SKA-le avalduse, mida võiks (puudustega) avaldusena käsitleda, alles 25.07.2019. Nagu eelpool selgitatud, määratakse RPKS § 32 lg 2 lause 1 kohaselt riiklik pension pensioni taotlemise päevast. PISTS § 20 lg 21 kohaselt peatatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. Seega puudus Bi ülalpeetavatel võimalus saada seda toetust. Vastavalt TVTS § 12 lg-le 6 ei ole õigust töövõimetoetusele isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Samuti oleks tulnud töövõimetoetuse taotlus esitada vastavalt TVTS §-le 15 töötukassale. Järelikult puudus Bi ülalpeetavatel võimalus saada SKA-lt Bile määratavat töövõimetoetust. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata sellest, kas tegemist on kohustamis- või hüvitamiskaebusega, on kaebuse eduväljavaated selle nõude osas vähesed, sest SKA-l puudus ringkonnakohtu hinnangul muutunud õiguslikus olukorras õigus ja kohustus jätkata pensioni maksmist perioodil 01.06.– 24.07.2019 ning ülalpeetavatel puudus ka nõudeõigus ülalpidaja puudest tingitud toetuse nõudmiseks.
58.Mis puudutab perioodi 25.07.2019–01.04.2020, siis selles osas selgitab Ringkonnakohus, et RPKS 3. ptk, mis reguleeris töövõimetuspensioni määramist ja maksmist, kaotas kehtivuse alates 01.01.2017. Peale seda ei tuvastanud SKA enam püsivat töövõimetust ega määranud töövõimetuspensioni. Kuna aga Bile oli varasemalt perioodiks 31.05.2016–31.05.2019 määratud töövõime kaotuse ulatuseks 80% ja sellele vastav töövõimetuspension, siis kehtis tema suhtes üleminekusäte. Nimelt näeb RPKS § 619 lg 2 ette, et isikul on õigus alates 2016. aasta 1. juulist RPKS-ga sätestatud töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel rahvapensionile, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100% ja ta vastab muudele RPKS-s sätestatud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni saamise tingimustele. B oli tunnistatud 80% ulatuses püsivalt töövõimetuks kuni 31.05.2019. Seega oleks Bi õigus saada töövõimetuspensioni lõppenud 31.05.2019, kui ta poleks sattunud kinnpidamisasutusse. Järelikult ei saanud ka tema ülalpeetavate RPKS § 46 lg 3 punktist 3 tulenev õigus saada 75% Bile määratud töövõimetuspensionist kesta kauem, vaid lõppes samuti hiljemalt 31.05.2019. Sellest tulenevalt on kaebuse eduväljavaated ka selle perioodi osas vähesed.
59.Veel soovib A, et SKA taastaks alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele tema 100% töövõimetuspensionist. Ringkonnakohus tõlgendab seda kohustamisnõudena. Halduskohus leidis, et eeltoodut arvestades ei ole võimalik kohustada SKA-d ennistama alates 01.04.2020 väljamaksed Bi ülalpeetavatele 100% töövõimetuspensionist, millele Bil puudub õigus (p 17). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtuga, et selle nõude eduväljavaated on vähesed, sest Bile määratud püsiv töövõimetus lõppes hiljemalt 31.05.2019 ja püsivat töövõimetust ei saanud uue seaduseredaktsiooni järgi enam pikendada. Ringkonnakohus lisab, et õigus ülalpeetavate töövõimetuspensionile oleks RPKS § 46 lg 3 p 3 järgi olnud maksimaalselt 75% kinnipeetava töövõimetuspensionist.
60.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et SKA oleks pidanud kaebajale erinevaid võimalusi toetuse saamiseks paremini selgitama.
61.Ringkonnakohus lisab, et kohtumenetluse sujuvamaks korraldamiseks võiks halduskohus käesoleval juhtumil kaaluda ilmselgelt õiguslikult kogenematutele kaebajatele pakkuda võimalust kasutada riigi õigusabi. III
62.Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus niisiis rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada ning asi tuleb saata halduskohtule uueks arutamiseks.
63.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel A nime tähemärgiga A, B nimi tähemärgiga B, C nimi tähemärgiga C, D nimi tähemärgiga D ja E nimi tähemärgiga E ega avalda C, D ja Ei sünniaegu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.