3-21-914/7 - Sotsiaalõigus - Muu sotsiaalõigus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kohtueelses menetluses. Arvestades, et kohtumenetluse eelse menetluskulu määramine menetlust lõpetavas kohtulahendis on ette nähtud TsMS paragrahvis, millele HKMS otsesõnu viitab ja HKMS kohtueelse menetluse kulude välja mõistmist ei keela, on käesoleval juhul kohaldatavad TsMS-i kohtueelsete menetluskulude välja mõistmise sätted. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda põhimõttest, et vastustajal tuleb hüvitada ka kohtumenetlusele eelneva õigusabi kulud. Vastavalt õigusteoorias avaldatud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada eeldusel, et kulud on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st need on võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Nõude maksmapanekuks on tihti vaja kasutada õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Lisaks õigusalaste eriteadmiste puudumisele on kaebajal tuvastatud vaimse tervise probleemide tõttu osaline töövõime (lisa 3). Kaebaja kannatab raske haiguse mõjude tagajärjel ja ei ole suuteline ka lihtsamaid õigusvaldkonnaga seotud toiminguid sooritama. Kaebajal on ka raskusi enda selgeks tegemise ja seisukohtade väljendamisega. Sellest tulenevalt vajab kaebaja abi, et talle vastustaja pöördumisi õiguslikult selgitataks. Kohtumenetlusele eelevate kulude hüvitamise põhimõtet on kinnitanud praktikas ka Riigikohus rõhutades, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RK otsus asjas 3-2-1-79-08, RK otsus asjas 3-2-1-138-10, RK otsus ajas 3-2-1-19-13 jt). Kaebaja näol ei ole tegemist õigusalaseid teadmisi omava isikuga, kes oskaks ise mõista, kuidas sai kaebaja lastelt vastustajale üle minna nõue, mida lastel kaebaja vastu ei olnud. Seetõttu on kaebaja kasutanud olukorra mõistmiseks BEA Õigusabi OÜ teenuseid summas 235 eurot. Kuna nimetatud kulu on põhjendatud ja ei ole ebamõistlikult suur, taotleb kaebaja nimetatud kulu hüvitamist. Kaebaja soovib ka kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist. Kaebaja kohtumenetlusega seotud kulud seisnevad, vastustaja vastusega tutvumises ja kohtupraktika läbi töötamise põhjal seisukoha kujundamises, kaebuse esitamises, esialgse õiguskaitse taotluse esitamises, materjalidega tutvumises, konsultatsioonides ja muudes õigustoimingutes ning kuludena on märgitud ka riigilõiv (lisad 4 ja 5). Kaebaja taotleb kohtumenetlusaegse menetluskulu välja mõistmist summas 707 eurot, kuna menetluse lõpetamisel riigilõiv tagastatakse. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tagastamist, kuna ta esitab menetluse lõpetamise taotluse põhjusel, et vastustaja haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu ei ole menetluse jätkamine põhjendatud. HKMS § 109 lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Kaebaja eest on kohtumenetluse eelse ja kohtumenetluse kulud kandnud Ühendus Isade Eest. Kaebaja palub need kulud hüvitada kohustades vastustajat välja mõistetud kohtukulud kandma Ühenduse Isade Eest arveldusarvele nr EE507700771001999986. Ühtlasi palub kaebaja tagastada riigilõiv samale arveldusarvele.

isikuandmeid, mis vajavad erilist kaitset. Kahjuks on vastustaja lekitanud korduvalt kolmandatele isikutele kaebaja andmeid, mis on teada vaid vastustajale. Seetõttu on kaebajal alust kahtlustada, et juhul, kui vastustaja saab enda käsutusse kaebaja terviseandmed, jõuavad need järjekordselt kolmandate isikuteni. HKMS § 88 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt võib lõikes 1 nimetatud õigust piirata käesoleva seadustiku § 79 lõikes 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 3 võimaldab toimikuga tutvumist piirata menetlusosalise eraelu kaitseks. Seega võimaldab kehtiv regulatsioon piirata vastustaja juurdepääsu kaebaja terviseandmetele, et vältida nende andmete levimist kolmandate isikute kätte. TsMS § 40 lg 1 näeb ette, et menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist arutatakse kinnisel istungil, kui seda nõuab menetlusosaline või kui seda peab vajalikuks kohus. See tähendab, et menetluse kinniseks või osaliselt kinniseks kuulutamist saab otsustada kohus istungit korraldamata. Kaebaja hinnangul ei ole menetluse kinniseks kuulutamise ja toimikule ligipääsu osalise piiramise otsustamiseks vaja korraldada kohtuistungit, kuna see menetluslik küsimus on võimalik lahendada kirjalikult. Arvestades, et vastustaja on rikkunud korduvalt kaebaja õigusi ja avaldanud kaebaja andmeid kolmandatele isikutele, on vajalik kuulutada kohtumenetlus osaliselt kinniseks ja piirata vastustaja juurdepääsu toimiku sellele osale, milles on välja toodud kaebaja terviseandmed (käesoleva taotluse lisa 3). Kaebaja terviseandmetele ligipääsus piiramine ei riku ka käesolevas menetluses vastustaja õigusi, kuna vastustajal puudub vajadus kaebaja terviseandmete teada saamiseks. Samuti puudub kaebajale teadaolevalt nende andmetega tutvumise vajadus kolmandatel isikutel. Seega on menetluse osaline kinniseks kuulutamine ja osaline ligipääsu piiramine toimikule vajalik ja põhjendatud.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga selles, et kohtueelses menetluses kantud kulud olid vajalikud ja põhjendatud ning õigusnõustaja abi oli vajalik. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks oleks piisanud vaide esitamisest. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 9.11.2020 (lisa 1), kuid otsustas jätta selle vaidlustamata. Alles pärast ettekirjutuse jõustumist, asus kaebaja tegutsema. Ettekirjutusega seotud pöördumistele vastavad ettekirjutuse andnud võlahaldurid. Vaideid ei lahenda võlahaldurid ise, vaid õiguse talituse koosseisus olevad juristid. Vaidemenetluse käigus kontrollitakse õigusakti õiguspärasust ja otstarbekust ning teostatakse enesekontrolli. Vastustaja saab siinjuures kinnitada, et vaidemenetluses ei oleks olnud võimalik ettekirjutuse heaks kiitmine ning ettekirjutus oleks tunnistatud kehtetuks. Vaide esitamiseks ei oleks olnud vajalik õigusteadmistega isikut ega pikka õigusalast põhjendust. Kui kaebaja on kandnud kohtumenetlusega seoses kulusid, siis oli see tema oma valiku tagajärg, st asjaolu, et ta jättis ettekirjutuse õigeaegselt vaidlustamata. Kaebaja on esitanud kohtumenetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib ta menetluskulude hüvitamist 707 minutit ehk 11 tunni ja 47 minuti eest, mis on arvestades kaebuse olemust, keerukust ja mahtu ilmselgelt liiga palju. Arusaamatuks jääb nimekirjas olev rida „Kohtupraktikaga tutvumine (olematu nõude üleminek)“ samas kui vastustaja nõue oli tekkinud PHSi alusel ja kaebuses ei ole viidet ühelegi kohtulahendile, millega kaebaja selle 150 minuti jooksul tutvus. Kaebus (5 lehel) ja esialgse õiguskaitse taotlus (2 lehel) koosnevad suure osas asjaolude kirjeldusest (osaliselt kattuvad), paragrahvide tekstidest ja süüdistustest erinevate isikute aadressil ning nende koostamiseks ei saanud kuidagi kuluda 410 minutit ehk 6 tundi ja 50 minutit. Kohtunõudele vastamisele on kaebaja esindajal kulunud 100 minutit ehk 1 tund ja 40 minutit. Arvestades vastuse teksti, millest pool on sisuliselt varasemate dokumentide kordus ning ühel lehel on üsna vabas vormis tekst ilma viideteta seaduse sätetele, ei kulu õigusteadmistega isikul selle koostamiseks 100 minutit. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohus on seisukohal, et HKMS ei näe ette kohtueelse menetluse kulude hüvitamist menetluse lõpetamise korral. Seega kaebaja ei saa taotleda ka nende vastustajalt välja mõistmist. Kaebaja viidatud TsMS § 173 lg 1, millele HKMS teeb viite, ei võimalda samuti halduskohtumenetluses kohtueelseid haldusmenetluse kulusid välja mõista. Viide nimetatud sättele on sisult korralduslik ehk annab suunise, et menetluskulude jaotus tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses ja vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Samas ei näe HKMS eriseadusena siinkohal ette kohtueelsete haldusmenetluste menetluskulude hüvitamist, mistõttu neid halduskohtus välja ei mõisteta. Kuivõrd HKMS ei näe aga ette kohtueelsete menetluskulude hüvitamist, siis halduskohtu poolt koostatavas menetluse lõpetamise määruses neid ka ära märkida ei tule. Kohus märgib, et isegi juhul, kui need võiks viidatud sätte kohaselt ära märkida, siis ei tähenda see seda, et kohtueelsed menetluskulud oleks hüvitatavad. Menetluskulud, mis on hüvitatavad halduskohtumenetluses, tulevad üheselt HKMS §-dest 101103 ja neis ei ole sätestatud kohtueelse menetluse kulude hüvitamise võimalust. See on ka üks haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse olemuslikke eripärasid - nimelt on nii haldusorganil haldusmenetluses kui ka halduskohtul halduskohtumenetluses uurimiskohustus, mis võimaldab vastavate menetluste kulusid võrreldes tsiviilkohtumenetlusega olulisemalt madalamad hoida. Lisaks on haldusmenetluses ettenähtud ja isiku soovil rakendatav vaidemenetlus seadusandja tahtel kujundatud väga lihtsana ja kiirena, mis ei nõua selle algatajalt haldusorgani uurimiskohustuse tõttu eriliste kulutuste tegemist. Seetõttu ei ole seadusandja ette näinud võimalust kohtumenetluses sellele eelnenud haldusmenetluse kulude katmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtumenetluses puuduva seadusliku aluse puudumise tõttu jätta kaebaja taotlus kohtueelsete menetluskulude (235 eurot) vastustajalt välja mõistmiseks rahuldamata. Kohus märgib, et tulenevalt asjaolust, et halduskohtumenetluses ei hüvitata kaebajale kohtueelseid menetluskulusid, ei ole põhjendatud ka kaebaja taotluse rahuldamine menetlemise jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudes (ilmselt siis Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2020 otsusega nr T17-2020-397), kuna sellega ei ole kaebajal võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta. HKMS § 45 lg 2 ei luba ka menetleda õigusvastasuse nõuet eraldi kahju hüvitamise nõudest. Kui kaebaja soov on menetleda kahju hüvitamise nõuet, tuleb tal vastav nõue näiteks riigivastutuse seaduse alusel koos sisuliste põhjendustega esitada eraldi halduskohtule. Käesolevas menetluses väljuks see kaebuse esemest ja kohus ei pea otstarbekaks lubada kaebust selliselt muuta. Ühtlasi soovitab kohus kaebajal enne võimaliku kahjunõude esitamist konsulteerida piisavalt kvalifitseeritud õigusasjatundjaga (eelistatavalt vandeadvokaadiga).

Kohus ei nõustu vastustajaga, et menetluskulud summas 707 eurot on käesoleval juhul arvestades asja mahtu ja keerukust ilmselgelt üle paisutatud ja neid tuleb vähendada. Kohus, arvestades kaebuse sisu ja mahtu ning esialgse õiguskaitse taotluse sisu ning kohtule koostatud vastust kohtunõudele leiab, et dokumentide koostamisele kulutatud aeg kokku 11,82 h ei ole ilmselgelt ülemäärane. Kohus leiab, et kuigi kaebusest ei nähtu ühtegi viidet kohtupraktikale, on kohtupraktika otsimine ja sellega tutvumine tavaliselt üks osa õigusteenuse osutaja tööst. Kohus märgib, et tegu ei olnud ka kohtu arvates kõige lihtsama juhtumiga, arvestades, et asjasse puutus nii tsiviilvaidlus kui ka täitemenetlus. Kohtupraktika uurimine võib teinekord õiguse esmakordse või uudse kohaldamise korral haldusorgani poolt viia ka tulemuseni, et vastav kohtupraktika konkreetses küsimuses puudub, mis tähendab, et edasises menetluses sellele tugineda ei saa. Kohus leiab, et sellise seisukohani jõudmiseks kohtupraktika uurimine 150 minuti jooksul käesolevas asjas ei olnud põhjendamatu menetluskulu. Samuti leiab kohus, et kohtunõudele 10.05.2021 vastuse koostamist tunni ja 40 minuti jooksul ei saa pidada põhjendamatuks. Kohus märgib, et kuigi selle punkt 2 on pealkirjastatud kui „Vastustaja seisukoht“, ei ole selle alapunktid mitte vastustaja seisukohtade kopeerimine, vaid kaebaja seisukohad mitmes menetluslikus küsimuses. Kohus märgib, et kuigi nimetatud osas ei ole tõesti viiteid seaduse konkreetsetele sätetele, on need süstemaatilised ja nendes esitatust nähtub, et asjakohaste seadustega on nende koostamisel tutvutud ja arvestatud. Kohus leiab, et seetõttu ei ole menetluskulude nõue ka selles osas põhjendamatu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja menetluskulud on põhjendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja on palunud menetluskulud kanda Ühendus Isade Eest arveldusarvele nr EE507700771001999986. Kohus leiab, et kaebaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.