lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1077/5

Omandireform › Muu omandireform

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1077/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Muu omandireform
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1189
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing BALTIC MIDLINE10829917

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1077

Määruse tegemise aeg

25. mai 2021

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

OÜ Baltic Midline kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21.04.2021 toimingu peale, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 14.04.2021 esitatud vaie

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Baltic Midline, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustaja Kohtla-Järve linn, esindaja linnapea Ljudmila Jantšenko

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvate. Määrus saata pooltele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.OÜ Baltic Midline (registrikood 10829917) lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21.04.2021. a toimingu peale, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 14.04.2021. a esitatud vaie. Kaebaja palub: 1) Tuvastada Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt kaebaja 14.04.2021. a esitatud vaide tagastamise õigusvastasus ja kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust läbi vaatama kaebaja poolt 14. 04.2021. a esitatud vaie Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.03.2021. a korralduse nr 125 peale (algatada menetlus Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Ahtme mnt 27a kinnisasjast (kinnistusraamatu registriosa nr 858307, katastritunnus 32201:002:0007, pindala 29556 m2 , sihtotstarve transpordimaa 100 %) osa omandamiseks alljärgnevalt: 1.1. ala 1 pindalaga 592 m2 vastavalt lisale 1. Ala hõlmab Ridaküla tänava (teeregistri kood 3220301) koos kaitsevööndiga 10 m sõidutee servast. Alale on põhjaservas lisatud väike kolmnurkne ala, mida ei ole võimalik iseseisva kinnisasjana kasutada; 1.2. ala 2 pindalaga 133 m2 vastavalt lisale 2. Ala hõlmab kergliiklustee (Ahtme mnt 55 korterelamu kohal Ahtme maanteelt raudtee suunas, raudteeületuskoht) koos kolme meetri laiuse hooldusalaga; 1.3. ala 3 pindalaga 4533 m2 ja ala 4 pindalaga 1815 m2 vastavalt lisale 3. Ala hõlmab Ahtme maantee (teeregistri kood 3220204) serva kuni kolme meetri ulatuses koos kaitsevööndiga 10 m ulatuses, välja arvatud kohviku ja selle juurde kuuluva platsi osas alal 3. Alal 4 lisandub kitsas kolmnurkne osa edela piiri ääres,

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-21-1077 mida pole võimalik iseseisva kinnisasjana kasutada. 2. Algatatud menetlusest teavitada kinnisasja omanikku) ja tegema HMS § 86 kohane vaideotsus. 2) Jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda ning mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt.

2.Tartu Halduskohus küsis 19. mail 2021. a Kohtla-Järve linna seisukohta (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 19. mail 2021. a numbriga 19.3-9/12) kaebuse menetlusse võtmise küsimuses hiljemalt 24. maiks 2021.
3.Vastustaja vastas 24.05.2021 kohtule, et OÜ Baltic Midline kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kaebus on põhistamata. Antud vaidluses lõplikku haldusakti (sisulist otsust) – sundvõõrandamise otsust – ei pruugi üldse tulla, kui pooled jõuavad kokkuleppele. Kaebaja pole selgitanud, miks menetlustoimingut oleks vaja iseseisvalt erand korras vaidlustada kui lõplikku haldusakti ei pruugi tulla. Kaebaja soovib vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamist (tuvastamiskaebus) ja vaide läbivaatamiseks kohustamist (kohustamiskaebus), kuid ei ole oma taotlusi põhjendanud ega selgitanud, kuidas saaks tekkida HMS § 72 sätestatud vaide ese – kaebaja pole ümber lükanud linnavalitsuse väidet, et vaide ese puudub.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda eraldiseisva kaebusega KohtlaJärve Linnavalitsuse 21.04.2021. a toimingu õigusvastasuse tuvastamist, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 14.04.2021. a esitatud vaie.
6.Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Kaebaja pakutud tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-1613 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohus märkis: „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /.../ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /.../ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas.
7.Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei ole rahul vastustaja tegevusega ja tema soov on selle tegevuse (menetlustoimingu) õigusvastasuse tuvastamine. Viidatud eesmärgi saavutamisele ei aita kaasa Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21.04.2021. a toimingu vaidlustamine, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 14.04.2021. a esitatud vaie. Tulemuslikumat tagajärge toob kaebajale vaide eseme ehk tulevikus vastuvõetava haldusakti (sundvõõrandamise otsuse) vaidlustamine, praegu on menetlustoimingu vaidlustamine ennatlik (menetlustoiming, millega algatati menetlus Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Ahtme mnt 27a kinnisasjast (kinnistusraamatu registriosa nr 858307, katastritunnus 32201:002:0007,

3-21-1077 pindala 29556 m2, sihtotstarve transpordimaa 100 %) osa omandamiseks kergliiklustee rajamiseks). Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus.

8.Eelnevat arvestades leiab halduskohus, et kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastamisele.
9.Halduskohus selgitab kaebajale, et EV põhiseadus sätestab igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata ja kasutada, kuid põhiseadus sätestab ka võimaluse teatud juhtudel omandiõigust piirata. Halduskohus märgib, et Riigikohus on leidnud, et sundvalduse seadmine mingile teelõigule on õiguspärane ja põhjendatud (Vt. Kohtuasja nr 3-3-1-57-16; haldusasi nr 3-1452889). Käesolev vaidlus on alguse saanud vastustaja korraldusest nr 125, millega algatati menetlus Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Ahtme mnt 27a kinnisasjast (kinnistusraamatu registriosa nr 858307, katastritunnus 32201:002:0007, pindala 29556 m2, sihtotstarve transpordimaa 100 %) osa omandamiseks kergliiklustee rajamiseks (vt käesoleva määruse p.1). Kui kohalik omavalitsus leiab, et (kergliiklus)tee kasutamise vastu on avalik huvi, on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada avalikkusele ka (kergliiklus)tee kasutamise võimalus. See omakorda tähendab, et (kergliiklus)tee kasutamise kokkuleppe peab olema teeomanikule siduv, sest vastasel juhul ei saa kohalik omavalitsus avalikkusele ligipääsu garanteerida – näiteks võib kinnistu vahetada omanikku, kes eelnevast suulisest kokkuleppest kinni hoida ei soovi. Avalikkuse ligipääsu (kergliiklus)teele on võimalik tagada eelkõige kahte moodi – esmalt tuleks proovida kokkuleppel kinnistuomanikuga seada kinnistule servituut (või muu piiratud asjaõigus). Kui kinnistuomanikuga kokkuleppele ei jõuta, võib seada teele sundvalduse, mis toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel. Seda, mil viisil mööda (kergliiklus)teed liigelda saab kokku leppida tee kasutamise kokkuleppes. Kui aga kokkuleppele ei jõuta ning otsustatakse seada teele sundvaldus, peab ka sundvalduse seadmise otsus sisaldama andmeid selle kohta, millisel viisil on sundvalduse teostaja õigustatud kinnisasja kasutama (KAHOS § 39 lg 7). Seda, kas otsus on põhjendatud, hindab vaidluse korral kohus. Tasu tee kasutamise eest lepitakse piiratud asjaõiguse seadmisel kokku. Kui teele seatakse sundvaldus, määratakse tasu KAHOS § 12 lg-s 2 toodud korras ning tasu selgitab välja kutseline hindaja või Maa-amet ning reeglina lähtutakse turuväärtusest (KAHOS seletuskiri, lk 88). Sundvalduse tasu võib olla ühekordne või perioodiline. Kui kinnisasja omanik ei nõustu määratud tasuga, on seda võimalik vaidlustada koos sundvalduse seadmise otsusega hiljem halduskohtus (vt ka T.Rennu artikkel „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest“). Omandiõiguse piiramine avalikes huvides on teatud juhtudel vajalik. Samas on tegemist olulise piiranguga ning seetõttu ongi õigusaktides (eelkõige KAHOS-ses) toodud detailne reeglistik, mida järgida. Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse ulatust ja viisi ja tasu) põhjendada. Nende põhjendustega mittenõustumisel saab enda õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta tulevikus halduskohtus sundvalduse seaduse otsust vaidlustades.
10.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium