lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1056/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1056/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RHS § 185 lg 1, 2Hankija tegevuse vaidlustamineHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 267 lg 1Vaidluse ese hankeasjasHKMS § 280 lg 1, 4Esialgne õiguskaitse hankeasjasHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 266 lg 1Hankeasja mõiste ja sätete kohaldamineHKMS § 268 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-1697/16Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1056

Määruse kuupäev

21.05.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

AS GoBus kaebus riigihanke nr 235659 alusdokumentide seas avaldatud hankelepingu projekti punktide 5.1.3.1 ja 5.1.20 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS GoBus, esindajad Andrei Mändla ja Ahto Pahk Vastustaja – Narva linn

RESOLUTSIOON

1.Tagastada AS GoBus kaebus.
2.Jätta AS rahuldamata.

GoBus

esialgse

õiguskaitse

taotlus

3.Tagastada kaebajale määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib. Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ( lg 4).

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kaebeõigus hankeasjas
HKMS § 270 lg 1Kaebetähtaeg hankeasjas
HKMS § 46 lg 1Kaebetähtaeg
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
RHS § 197 lg 1Vaidlustusmenetluse lõppemine
RHS § 3Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted
RHS § 4Terminid
ÜTS § 75
HKMS § 280

Muud selgitused

Määrus toimetatakse pooltele kätte.

ASJAOLUD

1.Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet avaldas 19.04.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Narva linna avaliku bussiliiniveo teostamine“ (viitenumber 235659) hanketeate. Hange on korraldatud, et leida vedaja, kes osutaks sõitjate vedu Narva linna avalikel bussiliinidel ajavahemikus 01.02.2022–31.01.2030. Riigihankes osalemiseks pakkumuste esitamise tähtaeg on 21.05.2021 kell 10.00. Hanke alusdokumentide seas on riigihangete registris avaldatud hankelepingu projekt („Lisa 2. Hankelepingu projekt_ uus“, alates 29.04.2021 kehtiv versioon). Muu hulgas sätestab hankelepingu projekt järgmised vedaja kohustused:

3-21-1056 -

juhul kui vedaja sõlmib lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide tööle värbamiseks töölepingust erineva lepingu (sh käsunduslepingu, töövõtulepingu või tööjõu rendilepingu), siis peab selle alusel makstav tasu olema samaväärne sama koormuse ja samade tööülesannete eest töölepingu alusel töötavale bussijuhile makstava brutokuupalga ja tööandja poolt makstavate maksude summaga (lepingu p 5.1.3.1);

-

vedaja on kohustatud tagama ajakohaste sõiduplaanide tähtaegse ja korrektse edastamise vajalikus formaadis ühistranspordi registrisse ÜTRIS, mille kasutamiseks antakse vedajale kasutusõigused; nimetatud kohustuse eest vedajale täiendavat tasu ei maksta (lepingu p 5.1.20).

2.AS GoBus esitas 17.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse riigihanke nr 235659 alusdokumentide seas avaldatud hankelepingu projekti p-de 5.1.3.1 ja 5.1.20 tühistamiseks. Kaebaja kinnitab, et ei ole läbinud kaebuse eseme osas vaidlustusmenetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), kuna tegemist on sellise hanke alusdokumendi vastuoluga, mille osas puudub VAKO-l menetluspädevus. Kaebaja viitab Riigikohtu 12.12.2011. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-52-11 (p 17), milles Riigikohus märgib, et VAKO pädevuses on üksnes hinnata hankemenetluse vastavust riigihangete seadusele (RHS). Tegemist on juurdunud seisukohaga. Seetõttu ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele HKMS § 268 lg-s 1 toodud piirang. Kuna riigihange nr 235659 avaldati 19.04.2021, on kaebus HKMS § 46 lg 1 kohaselt koosmõjus HKMS § 267 lg-ga 3 tähtaegne. Kaebaja hinnangul on hankelepingu p-d 5.1.3.1 ja 5.1.20 õigusvastased. Lepingu p 5.1.3.1 on õigusvastane, kuna vedajal ei ole võimalik tagada teise ettevõtte palgapoliitika vastavust hankelepingu tingimustele. Sätte puhul on tegemist ettevõtlusvabaduse ebamõistliku piiramisega ning tingimuse seadmine ei ole millegagi põhjendatud. Hankija on viidanud, et Eesti Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping (üldtöökokkulepe) laieneb kõikidele ühistranspordiseaduse (ÜTS) mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele. Kui see nii on, siis on hankelepingu p 5.1.3.1. sisutu, kuna ettevõte, kellelt vedaja teenust sisse ostaks, oleks kohustatud üldtöökokkulepet täitma. Kollektiivleping ei laiene nendele tööandjatele, kes ei ole lepingu pooleks või ei kuulu liitu, mis on üldtöökokkuleppe sõlminud. Järelikult on vastustaja seisukoht vastuolus kollektiivlepingu seaduse § 4 lg-ga 4. Isegi kui kaebaja ostaks sisse teenust teiselt ettevõttelt, kes on üldtöökokkuleppe sõlminud, ei saaks kaebaja jätkuvalt tagada, et teenust osutav ettevõte kohaldaks üldtöökokkulepet, kuna see õigus ja kohustus on üksnes isikutel, kellele üldtöökokkulepe kohaldub. Kui eeldada, et kaebajal oleks seetõttu keelatud teenust osutava ettevõttega lepingut sõlmida, läheks see vastuollu põhiseadusega tagatud ettevõtlus- ja lepinguvabadusega. Lepingu p 5.1.20 on õigusvastane, kuna hankija ei saa panna vedajale kohustust, milleks tal pädevus ja õigus puudub. Hankija ei ole hankemenetluses tõendanud, et ta oleks riikliku ühistranspordiregistri volitatud töötleja ning see ei nähtu ka ÜTS §-st 73 ega Vabariigi Valitsuse 22.10.2015. a määrusest nr 106 „Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus“. Kaebaja ei kuulu nende isikute hulka, keda saab pidada andmete esitajaks ning sellist õigust ei saa vastustaja kaebajale ka anda, kuna selline pädevus oleks üksnes Transpordiametil. Valla- ja linnaliinidel avaliku teenindamise lepingute ning nende alusel teenindavate liinide sõiduplaanide andmete esitamine on hankija seadusest tulenev kohustus (ÜTS § 75 p 1). Sellist kohustust saab üle anda üksnes halduslepinguga. Pädevaks asutuseks on valla- või linnavalitsus. Kaebaja leiab, et haldusasja menetlusse tuleks kaasata Transpordiamet. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse hankemenetluse nr 235659 peatamiseks. Kaebaja soovib pakkujana hankemenetluses osaleda, kuid pakkumuse koostamine

3-21-1056 on sõltuvuses hankelepingu vaidlustatud tingimustega. Kuniks puudub selgus sätete lubatavuse osas, ei saa kaebaja esitada konkurentsivõimelist pakkumust. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja sunnitud esitama pakkumuse nende andmete pinnalt, mis on hankemenetluses avaldatud ja mis on õigusvastased. Pakkuja oleks kohustatud hankelepingut täitma isegi juhul, kui tegemist oleks õigusvastase hankelepinguga.

3.Tartu Halduskohus jättis 19.05.2021. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, paludes tasuda sellelt riigilõiv 15 eurot, ning andis Narva linnale tähtaja soovi korral esialgse õiguskaitse taotlusele seisukohtade esitamiseks. Narva linn kohtule seisukohti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 266 lg 1 määratleb hankeasja kui riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasja. Kaebuse võib hankeasjas esitada RHS § 185 lõigetes 2–4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale (HKMS § 267 lg 1). HKMS § 267 lg-st 1 ning RHS § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kaebuse esitada ka riigihanke alusdokumendile, milleks on muu hulgas hankelepingu projekt (RHS § 4 p 17).
6.HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Kaebuse esitamise tähtaeg hankeasjas on kümme päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 270 lg 1). Seega võib hankeasjades esitada kaebuse üksnes siis, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal puudus kohustus ja võimalus läbida kohtueelset menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kuigi kaebaja ei tugine kaebuses sõnaselgelt RHS rikkumisele hankija poolt, on kaebuse väidetest siiski selgelt järeldatav kaebaja viide sellele, et hankelepingu kõnealused punktid piiravad tema poolt vaidlusaluses hankes konkurentsivõimelise pakkumuse esitamist ega ole asjakohased ja põhjendatud. Vastavalt RHS § 3 p-le 2 on hankija riigihanke korraldamisel muu hulgas kohustatud jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema proportsionaalselt (RHS § 3 p 1) ning tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 3). RHS § 185 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega oli kaebajal võimalus läbida kõnealuste sätete vaidlustamiseks menetlus VAKO-s ning taotleda hankija kohustamist viima kõnealused lepingu punktid vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega (vt RHS § 197 lg 1 p 5).
8.Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu hinnangul praeguses vaidluses kohaldatavad Riigikohtu 12.12.2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-11 ja Riigikohtu 06.02.2019. a määruses haldusasjas nr 3-17-1151 viidatud seisukohad. Olukorras, kus vaidlustaja heidab teise seaduse väidetava rikkumisega seoses sisuliselt ette ka RHS rikkumist, ei ole tegemist vaidlusega, mis jääks väljapoole VAKO pädevust (vrd Riigikohtu 05.03.2014. a otsus nr 3-3-1-2-14, p 34).

3-21-1056

9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastatakse kaebuse tagastamisel selle esitamisel tasutud riigilõiv, välja arvatud juhul, kui tagastamine toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebajal tuleb kohut teavitada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
10.Koos kaebusega on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus riigihanke nr 235659 menetluse peatamiseks.
11.HKMS § 280 lg 1 järgi ei saa hankeasjas esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist riigihangete vaidlustuskomisjonis. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole praegusel juhul menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis läbinud. Nagu kohus eespool selgitas, ei saa antud juhul nõustuda seisukohaga, et kaebajal puudus võimalus HKMS § 268 lg-s 1 sätestatud kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse läbimiseks. Seetõttu puudub vajadus võtta seisukohta küsimuses, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitamine oleks ilma VAKO menetluse läbimiseta lubatud sellise kaebuse menetluses, kus isik ei soovi hankija tegevust vaidlustada mitte RHS, vaid muude normide või põhimõtete rikkumise tõttu, kuid mida tuleks menetleda hankeasjana HKMS 28. peatüki mõttes (vrd Riigikohtu 06.02.2019. a määruse nr 3-17-1151 p 6). Samuti ei hinda kohus sel põhjusel kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, täiendavalt kaebuse perspektiive, esialgse õiguskaitse kohaldamise mõju puudutatud isikutele ja avalikule huvile ega esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
12.Eelnevatel põhjustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja