3-21-744 OÜ Vaisu kaebus Eesti Töötukassa 23. märtsi 2021. a koostöö peatamise otsuse tühistamiseks Kaebaja – OÜ Vaisu, volitatud esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja MP
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Vaisu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse OÜ Vaisu määruskaebuse lisa 1 ning Eesti Töötukassa 5. mai 2021. a vastuse lisa 1.
2.Rahuldada Eesti Töötukassa taotlus haldusasja nr 3-21-744 menetlus osaliselt kinniseks kuulutamiseks osaliselt. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks ning piirata OÜ Vaisu ja tema esindaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju osas, mis puudutab Eesti Töötukassa 5. mai 2021. a vastuse lisas 1 sisalduvaid Eesti Töötukassa klientide isikuandmeid. Jätta muus osas taotlus rahuldamata.
3.Eesti Töötukassal esitada 5. mai 2021. a vastuse lisa 1 osaliselt varjatud kujul (määruse põhjendava osa punkt 16) ning vastuse lisa 1 osaline tõlge eesti keelde (määruse põhjendava osa p 17) viie päeva jooksul ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 tervikuna jõustumisest arvates.
4.Edastada Eesti Töötukassa 5. mai 2021. a vastuse lisa 1 osaliselt varjatud kujul koos tõlkega OÜ-le Vaisu viivitamatult pärast ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud tähtaega.
5.Rahuldada OÜ Vaisu määruskaebus osaliselt.
6.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni punkt 6 haldusasjas nr 3-21-744 ning teha selles osas uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset alates 3. juunist 2021. a-st tingimusel, et Eesti Töötukassa ei ole hiljemalt 2.
3-21-744 juunil 2021 (kaasa arvatud) väljastanud uurimismenetlust lõpetavat haldusakti. Muus osas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 190 ja 187 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3), v.a osas, mis puudutab menetluse kinniseks kuulutamist. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Vaisu osales 2017. a Eesti Töötukassa koolituskaardi konkursil, mille tulemusel sai ta Eesti Töötukassa koostööpartneriks. Eesti Töötukassa teavitas 07.12.2020 e-kirjaga, et pikendab kõikide koolituskaardi koostööpartneritega (sh OÜ Vaisu) kuni 31.12.2023 koostööpartnerlust.
2.Eesti Töötukassa teavitas 23.03.2021 OÜ-d Vaisu e-kirjaga koostöö peatamisest „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted alates 01.03.2021“ (koostööpõhimõtted) p 7.2.2 alusel. Oma otsust põhjendas Eesti Töötukassa kahtlusega, et OÜ Vaisu kasutab klientide koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendatakse tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutatakse teda tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
3.OÜ Vaisu esitas 07.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Töötukassa 23.03.2021 otsuse tühistamist. Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes haldusaktiga volitas OÜ-d Vaisu täitma haldusülesannet. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p 6 mõistes esitas vastustaja kaebajale haldusakti koostöö lõpetamise kohta. Koolituskaardi alusel ei tellinud vastustaja üheltki konkreetselt koolitajalt koolitusi, vaid vastustaja klient (töötu) sai koolituskaardi alusel valida kõigi töötukassa kvalifitseeritud koolitajate avatud koolitusturul pakutavate koolituste hulgast talle sobiva koolituse. Kui klient oli töötukassaga koolitusvajaduses ja koolituskaardi kasutamises kokku leppinud, sai ta valida koolitajate pakutavate koolituste seast sobivaima ning registreeruda koolitusele. Kui koolitus vastas kliendi ja vastustaja koostöös välja selgitatud koolitusvajadusele, saatis vastustaja koolitajale kinnituskirja kliendi osalemise eest tasumiseks. Vastustaja teavitas koolitajale edastatavas kinnituskirjas, millise summa ulatuses töötukassa kliendi eest koolituse kulud tasub (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 13 lg 3). Kaebaja täitis iga koolitustel osaleda sooviva isiku kohta taotluse e-töötukassas ning vastustaja saatis kinnituskirjad. Samuti oli kaebaja poolt vastustajale esitatud koolituste õppekava. Kaebaja korraldab keevituskoolitusi, kus igakuiselt osaleb ca 6 inimest. Kord kahe kuu jooksul toimub tellingupaigaldaja koolitus, kus on osalenud ca 15 inimest. Vastustaja poolt kaebajale tasutud summad viimase nelja kuu jooksul (02.12.2020–01.04.2021) on suurusjärgus 91 416,49 eurot. Vaidlustatud haldusaktis esineb ohtralt puudusi. Koostöö on peatatud teadmata perioodiks ning puudub faktiliste asjaolude kirjeldus. Puuduvad vaidlustamisviide ja kaalutlused. Haldusakti vorminõuete järgimata jätmise tõttu puudub võimalus hinnata kaalutlusotsuse õiguspärasust ja proportsionaalsust, mistõttu mõjutavad rikkumised asja otsustamist. Kaebaja ei ole kunagi
2(11)
3-21-744 vastustaja kliente mõjutanud koolitusel osalema ega kasutanud ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid.
4.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse abinõu ei koorma vastustajat, sest kaebaja osutatud teenuse kvaliteedile ega hinnale ei ole vastustajal pretensioone olnud. Samas kaitseb see piisavalt kaebaja õigusi. Kaebaja korraldab õigeaegselt koolitusi, vastustaja kliendid saavad koolitatud ja kaebaja saab kokkulepitud tasu. Kui vaidluse ajaks esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kuid kaebus rahuldatakse, tekib kaebajale varaline kahju, sest vaidluse ajal ei saa koolitustel osaleda vastustaja kliendid, kes ei ole ise võimelised koolituste eest tasuma. Kaebaja hinnangul on igakuine käive, mis tuleb kaebajale vastustaja klientidest, suurusjärgus 22 854,12 eurot, mis moodustab 26% kaebaja käibest. Juba 12.04.2021 peaks toimuma uus tellingupaigaldaja koolitus, kus osaleb vähemalt kuus vastustaja klienti, kellest kahe osalemist on vastustaja kinnitanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kannab kaebaja kahju minimaalselt 6408 eurot + käibemaks (1602 eurot × 4 inimest). Lisaks kannaks kaebaja kahju igakuistel keevitajakoolitustel osaleda soovivate vastustaja klientide mitteosalemise tõtu. Üks kaebaja koolitusel osalenud isik andis teada, et keevitusettevõtted ei aktsepteeri enam kaebaja koolitussertifikaate seoses töötukassa koostööpartnerluse peatamisega. Vesteldes potentsiaalse tööandjaga (Stark Standard OÜ), selgus, et tööandja ei soovi koolitusel osalejat tööle võtta usalduse kaotuse tõttu kaebaja suhtes. Seega on vastustaja tegevuse tõttu tekkinud kaebajale mainekahju, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
5.Eesti Töötukassa palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Eesti Töötukassa ei ole OÜ-ga Vaisu koolituskaardi alusel koolituste osutamiseks sõlminud ühtegi lepingut ega volitanud kaebajat haldusülesannet täitma. Kaebaja kuulub töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja, kelle koolitustel osaleva töötukassa kliendi koolituskulud on vastustajal võimalik tasuda. Töötukassa ja kaebaja koostöö toimub koostööpõhimõtetes määratud tingimustel. Töötukassa saab tööturukoolitust klientidele pakkuda kahel viisil: tellides koolitusi riigihangete seaduse alusel, korraldades riigihanke ja sõlmides konkreetse koolituse osutamiseks halduslepingu TTTS § 13 alusel, või rahastades kliendi koolitusel osalemist koolituskaardi alusel (vt ka Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (THP) § 21). Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Töötukassal on võimalik koolituskaardi alusel ühe isiku eest tasuda kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul. Koolituse tingimused lepitakse kokku koolitaja ja kliendi vahel. Töötukassa hindab ja otsustab, kas kliendi valitud koolitus vastab tema koolitusvajadusele ja millises summas on kliendi eest koolituskulusid võimalik tasuda. Kui töötukassa otsustab kliendi koolituskulude eest tasuda, väljastab ta koolitajale kinnituskirja. Kuni töötukassa ei ole kinnituskirja väljastanud, ei saa ainuüksi töötukassa kliendi koolitusest huvitumine või ka koolitusele registreerumine tekitada kaebajale õiguspärast ootust või nõudeõigust, et kliendi koolituskulud peaks tasuma töötukassa. Töötukassa selgitas 23.03.2021 kirjas kaebajale, et ei väljasta uusi kinnituskirju koolitusel osalemise rahastamiseks, kuid kliendid, kelle koolituse rahastamise kohta on kinnituskiri väljastatud, saavad koolitusel osalemist jätkata.
3(11)
3-21-744 Koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab töötukassal olema kindlus, et koolituse valimisel oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid kaitstud ja kliendile THP alusel võimaldatava summa kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Koostööpõhimõtete p 7.2.2 alusel on töötukassal õigus koostöö peatada, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus koolituskaardi koostööpõhimõtete või õigusaktidega, kuni asjaolude selgumiseni. Töötukassa on avaldanud koostöö peatamise otsuse tegemisel kaebajale nii palju teavet, kui on asjaolude väljaselgitamise huvides võimalik. Kaebaja kuulub jätkuvalt töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate hulka. Töötukassale 24.03.2017 esitatud avalduses kinnitas kaebaja, et kohustub järgima koolituskaardi koostööpõhimõtteid. Töötukassal on kokku 586 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. 09.04.2021 seisuga oli töötukassa veebilehel avaldatud koolituste arv kokku 5373, millest 121 on keevituseriala koolitused (10 koolitajat) ja 8 tellingupaigaldaja koolitused (3 koolitajat). Arvestades, et Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 kehtestatud korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ alusel on alates 22.02.2021 piirangud, millega olid keelatud täienduskoolituse puhul siseruumides rühmaviisilised tegevused ja alates 11.03.2021 kuni 25.04.2021 ei ole siseruumides täienduskoolituse läbiviimine lubatud, ei pruugi koolitajad töötukassa veebilehel koolitusi kajastada.
6.Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määrusega jäeti OÜ Vaisu esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 6). Puudub kahtlus, et koostöö peatamisel on kaebajale negatiivne tagajärg, sest tal puudub sellel perioodil võimalus töötukassa koolituskaardi koostööpartnerina töötukassa klientidele töötukassa kulul koolitusi pakkuda. Koostöö peatamine avaldab mõju kaebaja mainele. Seega on esialgse õiguskaitse abinõu esitatud kaebaja majanduslike huvide ja maine kaitseks ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei ole kaebuse eduväljavaated väga head. Koostööpõhimõtete p 7.2.2 kohaselt on töötukassal õigus kuni asjaolude selgumiseni koostöö koolitajaga peatada, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus koolituskaardi koostööpõhimõtetega või õigusaktidega, sh kui koolitaja suhtes on algatatud järelevalvemenetlus. Vastavalt koostööpõhimõtete p-le 1.9 ei ole koolitajal õigust kasutada klientide koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendatakse tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutada teda tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Seejuures on vastustaja viidanud, et töötukassa koolituskaardi partneriks avalduse esitamisel (24.03.2017) on kaebaja kinnitanud, et kohustub järgima koolituskaardi koostööpõhimõtteid. Vastavalt koostööpõhimõtete p-le 7.4 teavitab töötukassa koolitajat koostöö peatamisest või lõpetamisest e-kirja teel. Seetõttu ei ole e-kirja vormis koostöö peatamise otsusest teavitamine vorminõuete rikkumine. Lisaks selgitas vastustaja kaebajale 31.03.2021 kirjas, et töötukassa otsusega mittenõustumisel on koolitajal õigus 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates esitada vaie Eesti Töötukassale haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras. Seda, kas otsust on nõuetekohaselt põhjendatud, hindab kohus asja sisulisel läbivaatamisel. Olukorras, kus asjaolude uurimiseks on koostöö peatatud, ei saa eeldada otsuse põhjendamist sama põhjalikult kui pärast asjaolude väljaselgitamist. Kaaluka avaliku huvi ja kolmandate isikute huvide kaitse tõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Töötukassa täidab avalik-õiguslikke ülesandeid tööturukoolituse osutamisel (TTTS § 13, THP § 21). Töötukassal tuleb raha kasutamisel arvestada avalikke huve, 4(11)
3-21-744 sh tagada, et koolituse valimisel kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid igakülgselt kaitstud ning kliendile võimaldatava summa kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Avalike ressursside eesmärgipärane ja säästlik kasutamine on oluline avalik huvi. Samuti on kaebaja majanduslikest huvidest kaalukamad kolmandate isikute (töötukassa klientide) huvid vabalt valida neile sobiv koolitus ja koolitaja (vt ka koostööpõhimõtete p 1.9). Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja pakutavat koolitust osutavad ka teised koostööpartnerid, mistõttu kaebajaga koostöö peatamisel ei saa kahjustatud avalik huvi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Vaisu esitas 26.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja on põhistanud, miks on reaalne, et tal võib tekkida majanduslik kahju (esialgse õiguskaitse taotluse p-d 2.5.2 ja 2.5.3) ning enda väiteid tõendanud (esialgse õiguskaitse taotluse lisad 5 ja 10). Samuti on kaebaja tõendanud, et talle on tekkinud mainekahju. Vastustaja ei ole kaebaja esindajale teadaolevalt astunud samme poolte koostöö osas otsuse tegemiseks, mh ei ole töötukassa avaldanud kaebajale asjaolusid ega küsinud selgitusi. Vastustaja ei ole teada andnud, kui kaua võib uurimine aega võtta. Kahju ei ole võimalik hiljem heastada. Kaebaja 2019. a majandusaasta aruande järgi oli aruandeaasta kasum 19 500 eurot. Vastustaja klientide eest tasutud müügitulu moodustas ca 87 000 eurot kuus. Kuuajalise koostöö peatamise tagajärjel on sisuliselt kadunud kaebaja kasum ja ettevõte peab arvestama märkimisväärse kahjumi tekkimise võimalusega. Kaebaja jaoks on erakordselt koormav olukord, kus vastustaja otsus koostöö peatamiseks jääb kehtima ajaliselt määratlemata. Vältimaks ettevõtte kahjumisse langemist, tuleb kaebajal asuda kulusid vähendama, mis tõenäoliselt tähendab koolitusspetsialistide koondamist. Pärast kohtumenetluse lõppu ei pruugi kaebaja enam olla võimeline pakkuma sama kvaliteedi ja mahuga koolitusi ning ettevõtte majanduslik olukord ja tulevikuväljavaated kannataksid koondamiste tõttu. Vastustaja ei ole tõendanud ega esitanud kahtluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kuna koostöö peatamine on kaalutlusotsus, pidi vastustaja seda põhjendama. Vastustaja viited koostööpõhimõtete punktidele ei ole haldusakti põhjendamine ega võimalda hinnata haldusakti õiguspärasust. Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni (Riigikohtu 19.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-13-02, p 14; vt ka 27.06.2019 otsus asjas nr 3-17-1927, p 24). Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3), kuid täitmata ei või jätta HMS-s isikute kaitseks sätestatud olulisi nõudeid, sh haldusakti põhjendamise (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustust (HMS § 57; Riigikohtu 28.10.2020 otsus asjas nr 3-20-580, p 9). Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (nt Riigikohtu 31.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 26; 05.09.2017 otsus asjas nr 3-17-1110, p 18; 22.05.2000 otsus asjas nr 3-3-1-14-00; 14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Riigikohus on jaatanud põhjendamiskohustuse piiramist olukorras, kui seadus seda lubab (Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 8). Praegusel juhul ei ole selge, millistest õigusaktidest vastustaja saladuse hoidmise kohustus tuleneb. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks (Riigikohtu 28.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-66-03, p-d 20 ja 23; 27.02.2007 otsus asjas nr 3-31-93-06, p 16). Kaebajaga koostöö peatamisel ei ole vastustajal enam samasisulisi ja -mahulisi koolitusi pakkuda, millega rikutakse kolmandate isikute huve vabalt valida neile sobiv koolitus ja 5(11)
3-21-744 koolitaja. Praegu pakub ainult üks koolitaja (OÜ Kustutaja) tellingupaigaldaja koolitusi Tallinnas. Vastustaja viitab 13.04.2021 seisukohas, et koolituskaardi partnerid ei pruugi avaldada töötukassa veebilehel kõiki nende poolt turul pakutavaid koolitusi, kuid ka sellisel juhul ei ole selge, mis viisil inimestele tagatakse koolituste vaba valik. Kaebaja tellingupaigaldaja koolituste maht on 56 akadeemilist tundi, kuid nt OÜ Kustutaja koolitus koosneb üksnes viiest akadeemilistest tunnist. Tartu maakonnas pakub tellingupaigaldaja koolitusi Rammi koolitus OÜ, kelle koolituste õppemaht moodustab 16 akadeemilist tundi ning Oskuskoolitus OÜ pakutavate koolituste õppemaht on 8 akadeemilist tundi. Kaebaja täitis enda kohustusi ja ülesandeid korrektselt, mistõttu on kolmandate isikute huvid ja õigused ning riigi raha eesmärgipärane ja säästlik kasutamine tagatud. Vastustaja eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Kaebaja koolitused on mahukad ja põhjalikud. Koolituste raames antakse teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, mis aitavad koolituse läbinutel kiirelt tööd leida. Perioodil august 2020 kuni veebruar 2021 korraldas kaebaja kolm tellingupaigaldaja koolitust, kus osales kokku 34 vastustaja klienti ning 25 neist on kohe pärast koolituste läbimist saanud tellingupaigaldajana tööle. Kaebaja tellingupaigaldaja koolitus on taganud kohese tööturule naasmise ca 74% koolitustel osalenutele. Seega aitavad kaebaja koolitused vastustajal tagada tema põhieesmärgi täitmist. Esialgse õiguskaitse abinõu ei välju kaebuse piiridest ning aitab tagada kaebuse eesmärgi saavutamist. Puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustata põhivaidlust ette ära. Esialgne õiguskaitse kehtib vaid kohtumenetluse ajal (HKMS § 249 lg 4).
8.Eesti Töötukassa vaidleb määruskaebusele vastu. Koolituskaardi koostöös ei ole vastustaja tellinud kaebajalt ühtegi koolitust ega sõlminud selleks lepinguid, mille alusel saaks kaebajal tekkida majandusliku tulu ootus. Töötukassa klient saab juhul, kui töötukassa on tema koolitusvajaduse välja selgitanud, koolituskaardi alusel avatud koolitusturul valida kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste hulgast talle sobiva koolituse. Kaebajal ei ole lepingust ega õigusaktidest tulenevat kohustust koolitusi pakkuda ega õigust nõuda, et töötukassa suunaks kliendi tema pakutavale koolitusele. Töötukassa hindab ja otsustab, kas kliendi valitud koolitus vastab kliendi koolitusvajadusele ja millises summas on võimalik koolituskulusid tasuda. Kui koolitaja on planeerinud pakkuda teatud koolitusi vaid töötukassa klientidele, on see vastuolus koolituskaardi koostöö toimimise põhimõtetega. Konkreetseid koolitusi töötukassa klientidele tellib töötukassa riigihangete seaduses ettenähtud korras. Koolituskaardi koostöö peatamine ei piira kaebaja tegevust, sh ettevõtlusvabadust. Kaebaja saab avatud turul jätkuvalt pakkuda koolitusi. Kaebaja viidatud kohtulahendid ei ole asjakohased. 24.03.2017 avalduses kinnitas kaebaja, et kohustub järgima koolituskaardi koostöö põhipõhimõtteid. Seega pidi ta arvestama asjaoluga, et töötukassa võib koostöö kuni asjaolude selgumiseni peatada mh juhul, kui on alust arvata, et kaebaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koostööpõhimõtetega. Kaebajaga koostöö peatamisest ei ole möödunud ebamõistlikult pikk aeg. Vastustaja asus asjaolude väljaselgitamisega tegelema samal päeval, kui peatas koostöö. Vastustajal ei ole võimalik ette näha, kui kaua võib uurimine aega võtta.
6(11)
3-21-744 Kaebaja majanduslik huvi võimaliku kasumi teenimiseks ei ole praegusel juhul selline huvi, mis ületaks töötukassa klientide huve vabalt valida neile sobiv koolitus ja koolitaja.
9.Määruskaebuse vastusele on lisatud taotlus selle lisale 1 juurdepääsupiirangu kohaldamiseks. Lisas 1 sisalduvad kaebajaga koostöö peatamise asjaolud, asjaolude väljaselgitamiseks tehtud toimingud ning töötukassa klientide isikuandmed ja antud tunnistused. Lisa 1 avaldamine kaebajale kahjustaks töötukassas läbiviidavat uurimist ning tekitaks pöördumatut kahju. Kaebajal puudub ülekaalukas huvi lisaga tutvumiseks, sest kohtul on võimalus dokumendiga tutvuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Kaebaja on määruskaebusele lisanud kinnitused selle kohta, et kaebaja pakutava koolituse läbinud isikud on saanud erialasele tööle. Vastustaja lisas määruskaebuse vastusele dokumendi, milles on selgitatud tema läbi viidud menetluse käigus kogutud asjaolusid. Ringkonnakohus järeldab, et menetlusosalised soovivad dokumentide asja materjalide juurde võtmist. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde. Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust, nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. II
11.Eesti Töötukassa taotleb menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebajale juurdepääsu piiramist määruskaebuse vastuse lisa 1 osas. Vastustaja on märkinud, et dokumendis sisalduvad kaebajaga koostöö peatamise asjaolud, asjaolude väljaselgitamiseks tehtud toimingud ning töötukassa klientide isikuandmed ja antud tunnistused.
12.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks – tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-d 1, 3 ja 6; HKMS § 79 lg 1 p-d 1, 3 ja 5) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.
13.HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (Riigikohtu 10.05.2016 otsus asjas nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse 7(11)
3-21-744 hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).
14.Kaebajaga koostöö peatamise asjaolude puhul ei saa juurdepääsu piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, sest kohtule esitatud tõendit ei ole vastustaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistanud. Samuti ei ole juurdepääsu piiramine õigustatud HKMS § 79 lg 1 p 5 alusel, sest tegemist ei ole ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 mõttes. Kuigi dokument sisaldab osaliselt ka äriühingute nimesid, kuhu tunnistusi andnud isikud on tööle asunud, ei ole tegemist sellise teabega, mis kahjustaks kaebaja konkurentide ärihuve. Koolitatud töötajate olemasolu ettevõtetes, mis tegelevad tellingute paigaldamise ja keevitustöödega, on ilmselge. Konkurentsieelis ei ole seotud sellega, kus töötajad on koolitatud või millises ettevõttes vastava väljaõppe saanud inimesed töötavad. Isegi kui tegemist oleks ärisaladusega, ei saa ärisaladuse (kes täpselt töötukassa poolt teabe kogumise ajal sellistes ettevõtetes töötas) kaitsmise huvi pidada kaebaja huvist tutvuda toimiku materjalidega kaalukamaks.
15.Dokument sisaldab mh töötukassale tunnistusi andnud isikute nimesid. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud selles osas piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu dokumendile. Nende isikute huvi tagada enda isikuandmete kaitse on kaalukam kaebaja huvist tutvuda selles osas dokumendiga. Kaebaja õigused on piisavalt kaitstud sellega, et ta saab tutvuda isikute antud tunnistustega. Ütluste sidumine konkreetse inimese nimega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja menetluslikke õigusi tasakaalustab ka asjaolu, et dokument on tervikuna ringkonnakohtule esitatud ning kohus saab seda asja sisulisel lahendamisel arvesse võtta.
16.Seega tuleb töötukassal esitada nimetatud dokument osaliselt varjatud kujul. Dokumendis tuleb varjata isikute nimed järgmistes kohtades: dokumendi p 6 (lk 2); p 7 (lk 2); p 9.1 (lk 3); p 9.2 (lk 4); p 10.1 (lk 4); p 10.2 (lk 4); p 10.3 (lk 5); p 10.4 (lk 5); p 10.5 (lk 5); p 10.6 (lk 5); p 10.7 (lk 5); p 10.8 (lk-d 5 ja 6); p 10.9 (lk 6); p 10.10 (lk 6); p 10.11 (lk 7), p 10.12 (lk 7); p 10.13 (lk 7); p 10.14 (lk 7); p 10.15 (lk 7) ja p 14. Dokument tuleb esitada osaliselt varjatud kujul viie päeva jooksul ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 tervikuna jõustumisest arvates.
17.Töötukassa 05.05.2021 vastuse lisa 1 sisaldab mitmes lõigus venekeelset tekstiosa. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1). Töötukassal tuleb esitada 05.05.2021 vastuse lisa 1 eestikeelsed tõlked osas, milles dokument on võõrkeelne, st p 8 (lk-d 2 ja 3); p 9.1 (lk-d 3 ja 4); p 9.2 viimane lause (lk 4); p 10.1 alapunktid 1–6 (lk 4); p-d 10.2 (lk-d 4 ja 5); p 10.3 alapunktid 1–4 (lk 5); p 10.4 alapunktid 1–5 (lk 5); p 10.5 alapunktid 1–6 (lk 5); p-d 10.6–10.8 (lk 5); p 10.9 (lk 6); p 10.10 alapunktid 1–5 (lk-d 6 ja 7); p 10.11 (lk 7); p 10.12 alapunktid 1–5 (lk 7); p 10.13 alapunktid 1–5 (lk 7); p-d 10.14 ja 10.15 (lk 7); p 10.15 alapunkt 4 (lk 8); väljavõtted OÜ Vaisu tööpakkumistest (lk 9). Puudub alus arvata, et tõlgete esitamine on vastustaja jaoks ebamõistlikult keeruline. Tõlked tuleb esitada viie päeva jooksul ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 tervikuna jõustumisest arvates.
8(11)
3-21-744 III
18.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
19.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Nii esialgse õiguskaitse taotluses kui ka määruskaebuses on kaebaja välja toonud, et lisaks majanduslikule kahjule on koostöö peatamisega kaasnenud mainekahju (dtl-d 122–127). Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole välistatud, et sellega kaasnevate kahjulike tagajärgede kõrvaldamine, ka kaebuse rahuldamisel, võib osutuda üleliia keerukaks või võimatuks. OÜ Vaisu on määruskaebuses märkinud, et töötukassale pakutavad koolitused moodustavad arvestatava osa äriühingu käibest ning selle osa äralangemisel ei ole välistatud, et kaebaja on sunnitud töötajaid koondama ning kandma majanduslikku kahju. Ka tööandjate usaldust OÜ Vaisu korraldatavate koolituste vastu (mainekahju) on võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamisel taastada.
20.Vastustaja on selgitanud, et kaebaja korraldatud koolitusi võimaldavad ka teised töötukassa koostööpartnerid. Puudub alus nendes väidetes kahelda. Eluliselt usutavaks saab pidada ka seda, et kui mõnda koolitust pakkus ainult kaebaja, on sellist koolitust võimeline pakkuma ka mõni teine isik. Kaebaja pakutavate koolituste ärajäämine ei ole selges vastuolus avalike huvidega. Halduskohus on õigesti selgitanud, et töötukassal tuleb raha kasutamisel mh tagada, et koolituse valimisel kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid igakülgselt kaitstud ning kliendile võimaldatava summa kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Avalike ressursside eesmärgipärane ja säästlik kasutamine on oluline avalik huvi.
21.Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Töötukassa selgitas 31.03.2021 vastuses kaebajale, et OÜ Vaisu tunnistati Eesti Töötukassa juhatuse 04.05.2017 otsusega nr 55 töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks ning nende koostöö põhineb koolituskaardi koostööpõhimõtetel (kaebuse lisa 9). Koostööpõhimõtete p-s 7.4 on märgitud, et töötukassa teavitab koolitajat koostöö peatamisest e-kirja teel. Vastustaja peatas sisuliselt haldusakti, millega oli OÜ Vaisu valitud töötukassa koolituspartneriks, kehtivuse. Seega on e-kirja näol tegemist haldusaktiga ning haldusakti peatamisel tuleb lisaks haldusaktile esitatavatele nõuetele silmas pidada ka haldusakti kehtetuks tunnistamisele esitatud nõudeid (vt ka E. Vene, p 9.8.6.2, lk-d 375 ja 376 – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004).
22.Otsus, millega kaebaja valiti töötukassa koolituspartneriks, ei taga kaebajale vältimatult seda, et töötukassa kliendid tema koolitusi valivad. Töötukassa koolituspartneriks valimine garanteerib üksnes selle, et kliendid saavad soovi korral ning sobivate tingimuste olemasolul seda teha. Arvesse tuleb võtta aga ka seda, et kahtluse korral, et kaebaja on kasutanud ebaausaid võtteid töötukassa klientide mõjutamisel koolitustel osalema, ei saa töötukassa peatada koostööd OÜ-ga Vaisu määramata ajaks. Kaebaja on õigesti märkinud, et koostöö peatamisel teadmata ajaks kaasnevad sellega OÜ-le Vaisu ebaproportsionaalsed tagajärjed. 23.03.2021 ja 31.03.2021 e-kirjades (kaebuse lisad 7 ja 9) ega koolituskaardi kvalifitseerimiskomisjoni protokollis nr 8 (töötukassa 14.05.2021 vastuse lisa 1) ei ole töötukassa kaebajale täpsemalt selgitanud, milles seisnevad ette heidetavad rikkumised koostööpõhimõtete eiramisel. Töötukassa 05.05.2021 vastuse lisas 1 on välja toodud erinevate töötukassa klientide selgitused 9(11)
3-21-744 koostöö kohta OÜ-ga Vaisu. Dokumendist nähtub, et osad kliendid on rahulolematud OÜ-ga Vaisu ning nende antud tunnistused viitavad osaliselt ebaausate võtete kasutamisele klientide mõjutamisel koolitustel osalema. Samas on viidatud dokumenti koondatud peamiselt üksnes klientide tunnistused ning dokumendist ei selgu täpsemalt, milliseid järeldusi on töötukassa nendest teinud, sh kas klientide tunnistused võivad viia selleni, et vastustaja lõpetab koostöö OÜ-ga Vaisu. Seega ei ole kaebajale ligemale kahe kuu jooksul endiselt selge, milles töötukassa etteheited seisnevad. Kaebajal ei ole olnud seetõttu ka võimalust esitada selgitusi või oma tegevust koostöö jätkamiseks muuta.
23.Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Koostööpõhimõtetes ei ole märgitud, millise aja jooksul peab töötukassa koostöö peatamisel haldusmenetluse läbi viima, kuid töötukassa ei saa menetlusega ebamõistlikult viivitada. Ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on menetlus kestnud umbes kaks kuud. Määruskaebuse vastuse lisast 1 nähtub, et teave kaebaja võimaliku õigusvastase tegevuse kohta laekus töötukassale juba 2020. a lõpus ning märtsis pöördus vastustaja erinevate klientide poole info saamiseks. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb menetlus lõpuni viia võimalikult kiiresti. Miski ei viita, et vastustaja ei saa seda teha lähiajal, arvestades, kui suures mahus on määruskaebuse vastuse lisast 1 nähtuvalt tõendeid juba kogutud.
24.OÜ Vaisu 2019. a majandusaasta aruandest nähtub, et lisaks koolituste korraldamisele on äriühingul ka muid tegevusalasid, sh tööjõu rentimine, mis moodustab üle poole äriühingu sissetulekust (dtl 86). 2019. a moodustas muu mujal liigitamata koolitus kaebaja müügitulust 8,55% (dtl 96). Seejuures moodustab valdava osa kaebaja müügitulust müük Rootsi ning Eesti müügitulu koosneb üksnes koolitusteenuse müügist (dtl 93). Töötukassa on kinnitanud, et kõigi seni väljastatud kinnituskirjade alusel on isikutel võimalik OÜ Vaisu koolitustel osaleda ja need tasustatakse töötukassa poolt, ent uusi kinnituskirjasid ei väljastata (kaebuse lisa 7). Nii on kaebajale tagatud, et varem väljastatud kinnituskirjade alusel laekuva tuluga on tal endiselt võimalik arvestada. Usutav on aga kaebaja väide, et koostöö peatamine toob kaebaja jaoks kaasa koolitustel osalejate arvu märgatava vähenemise. Kaebaja ja vastustaja senine koostöö on näidanud, et töötukassa kliendid osalevad aktiivselt kaebaja koolitustel ning vastustaja on need kaebajale hüvitanud. Koostöö peatamisel tuli vastustajal võtta arvesse, et koostöö peatamise kestuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta kaebajale tekkivaid kahjulikke tagajärgi.
25.Kuna haldusakti kehtivuse peatamise vastu räägib avalik huvi ja kaebajal on võimalik tegelda enda majandustegevuse raames muu äritegevusega, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine taotletud ulatuses põhjendatud. Kaebajal on endiselt võimalik pakkuda koolitusi teistele klientidele. Koostöö peatamine ei ole õigustatud tähtajatult. Seetõttu tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada tingimuslikult. Kui töötukassa ei ole hiljemalt 02.06.2021 (kaasa arvatud) koostanud põhjendatud otsust kaebajaga koostöö lõpetamise kohta või jätkanud koostööd, tuleb 23.03.2021 koostöö peatamise otsuse kehtivus edasiulatuvalt alates 03.06.2021 peatada. Vastustajal on kuni 02.06.2021 aega, et koostada põhjendatud otsus uurimismenetluse lõpptulemuste kohta. Arvestades seni asjas kogutud teavet, on kahenädalane tähtaeg selleks piisav.
26.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Vaisu määruskaebuse osaliselt. Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 tuleb tühistada ning uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset alates 03.06.2021 tingimusel, et vastustaja ei ole 02.06.2021 seisuga teinud põhjendatud otsust OÜ-ga Vaisu koostöö lõpetamise kohta või koostööd 10(11)
3-21-744 jätkanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.