Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-20-2061 20. mai 2021 Kadri Palm Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 1. juuli 2020. a otsuse nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks tegema uut otsust Xi teenistusstaaži osas ja alternatiivselt Sotsiaalkindlustusameti 1. juuli 2020. a otsuse nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja , volitatud esindaja Meelis Leis Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juunil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2061 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tööraamatu ja muud dokumendid pensioniõigusliku staaži sisestamiseks.
2.SKA otsustas 1. juuli 2020. a otsusega nr TR041295-1 mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Riikliku Statistika Võru Rajooni InformatsiooniArvutusjaamas (perioodil 1. detsember 1982 kuni 31. jaanuar 1988), Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas (perioodil 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990) ja Riiklikule Statistikaametile alluvas Põlva Maakonna Statistikabüroos (perioodil 1. oktoober 1990 kuni 28. veebruar 1994) (dtl 76-78). SKA leidis, et nimetatud ettevõtted olid isemajandavad allasutused, mida ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996. a määruses nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka“.
3.Kaebaja esitas SKA 1. juuli 2020. a otsusele nr TR041295-1 vaide, mille SKA jättis
21.septembri 2020. a vaideotsusega nr 8-3/19490-2 rahuldamata (dtl 16-19, 222-224).
4.Kaebaja esitas 21. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 1. juuli 2020. a otsuse nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži kohta, arvestades avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja poolt toodud perioodid 1. detsember 1982 kuni 31. jaanuar 1988, 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990, 1. oktoober 1990 kuni 31. detsember 1995 Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakonnas, Põlva Maakonna Statistikabüroos töötamise osas, mis on teenistuslehel arvatud enne 1. jaanuari 1996 toimunud avaliku teenistuse staaži 14 aastat 3 kuud 13 päeva hulka. Alternatiivselt eeltoodule soovib kaebaja tühistada SKA 1. juuli 2020. a otsus nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020. a vaideotsus nr 8-3/19490-2 osas, millega jäeti avaliku teenistuse staaži hulka arvamata avaliku teenistuse staaž alates 1. oktoobrist 1990 kuni
31.detsembrini 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes ning kohustada SKA-d tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži kohta, arvestades avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja poolt toodud periood 1. oktoober 1990 kuni 31. detsember 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes.
5.Tartu Halduskohus võttis 26. oktoobri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastust kaebusele (dtl 44-45).
6.SKA vastas kaebusele 16. novembril 2020 (dtl 80-82).
7.Tartu Halduskohus otsustas 26. novembri 2020. a määrusega kuulata asjas kirjalikult üle tunnistajatena Yja W(dtl 94-95).
8.Tartu Halduskohus esitas 11. detsembri 2020. a määrusega tunnistajatele küsimused (dtl 105-107).
3-20-2061
9.Tartu Halduskohus määras 12. märtsi 2021. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks (dtl 208-209).
10.Kaebaja esitas 21. märtsil 2021 täiendava seisukoha (dtl 227-231), millele vastustaja esitas
22.märtsil 2021 vastuse (dtl 237).
11.Kaebaja esitas 4. aprillil 2021 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 246257).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
12.1.Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse (ATS) v.r § 182, mille kohaselt isikule, kes oli 1. jaanuaril 1996 teenistuses, ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. ATS v.r § 182 lg 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996 määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (määrus nr 1).
12.2.Määruse nr 1 p 12 kohaselt loetakse endise Eesti NSV ametiasutusteks, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused. Seejuures on tegu ammendamata loeteluga, sest üldise täpsusastmega sõnapaar „riiklikud ametid, komiteed, valitsused“ hõlmavad teiste seas ka Riikliku Statistika, Riikliku Statistikakomitee, Riikliku Statistikaameti tähendusi. Vastasel juhul oleksid viimatiloetletud riiklikud ametid sõnaselgelt loetelust välistatud või oleks loetelu ammendav.
12.3.Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2018. a otsuses haldusasjas nr 3-17-340 p-s 16 on viidatud õiguskantsleri 19. veebruari 1997. a kirjale. Selles selgitati, et määruses nr 1 on loetelus näidatud need Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused (p 12), ent mitte p-s 12 nimetatud asutuste allasutused. Sellest tegi õiguskantsler järelduse, et kohalikes statistikaorganites töötamine läheb avaliku teenistuse staažina arvesse tingimusel, et need töötajad kuulusid ENSV Statistika Keskvalitsuse töötajate koosseisu või rajoonide, linnade täitevkomiteede või maavalitsuste töötajate koosseisu. Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Sama otsuse p-s 17 jagas ringkonnakohtu halduskolleegium õiguskantsleri viidatud seisukohta. Eeltoodust järeldub, et esiteks tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ning teiseks, Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev.
12.4.Erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu eelviidatud otsuse asjaoludest ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil olnud avalikus teenistuses insener-programmeerijana, juhtivinsener3
3-20-2061 programmeerijana Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. Teisisõnu, lähteandmed ja asjaolud käesoleva kaasuse ja varem kohtute poolt lahendatud kaasuse puhul ei lange kokku. Nagu halduskolleegium on märkinud – lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Konkreetseks asjaoluks on tõendatud teadmine, et kaebaja oli avalikus teenistuses ökonomisti ametikohal, mistõttu ei saa tema tegevust samastada insenerprogrammeerija tegevusega Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas.
12.5.Riigikantselei poolt väljastatud ametniku teenistusleht on dokumendiks, mis tõendab ametniku avaliku teenistuse staaži, andes ülevaate ametniku teenistuskäigust. SKA-l ei ole õigust kõrvale kalduda teenistuslehel olevatest kannetest või neid omaalgatuslikult muuta. Teenistuslehe kande muutmise ja parandamise õigus on Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012 määruses nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ § 4 lg 4 järgi kande teinud ametiasutusel või tema õigusjärglasel. Seega oleks kande parandamiseks või muutmiseks õigustatud Statistikaamet, mis aga pole paranduskandeid teinud. Vastupidi – Statistikaamet toetab sisuliselt kaebaja positsiooni suhtluses SKA-ga.
12.6.Vaideotsuse koostaja viitab, et ATS § 124 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord “ § 6 lg 2 kohaselt annab enne 1. jaanuari 1996 omandatud avaliku teenistuse staaži arvutamise kohta vanaduspensioni suurendamise määramisel selgitusi Sotsiaalkindlustusamet. Eeltoodust teeb aga SKA ebaõige ja laiaulatusliku järelduse, et SKA-l on pädevus hinnata vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži arvestamise õigsust ning vanaduspensioni määramisel arvutada pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži kooskõlas õigusaktidega. Viidatud määruse § 6 lg 2 ei anna SKA-le õigust suvaliselt maha arvata tõendatud avaliku teenistuse staaži Riigikantselei poolt tõestatud avaliku teenistuslehe järgi. SKA saab anda üksnes selgitusi isikule, kes vajab arvestuskäigu selgitusi, s.t kui selgitust vajav isik ei saa ise aru või ei mäleta, kust kohast üks või teine arv staaži tekkis. Avaliku staaži arvestuskäik kui selline pärineb aga vastavast ametiasutusest, kus avaliku võimu ülesandeid täideti, teenistuses oldi. Kui Vabariigi Valitsus soovinuks anda SKA-le volitust määrata oma äranägemisel avaliku teenistuse staaži, oleks vastav volitusnorm ka õigusaktis sõnaselgelt kirjas. Selgituse andmine ei tähenda automaatselt pädevust tõendatud avaliku teenistuse staaži meelevaldselt (s.t haldusorganile omast põhjendamiskohustust järgimata) maha arvata. Juhul kui SKA-l oleksid volitused, mida nii otsusega kui ka vaideotsusega on SKA endale ebaõigesti omistanud, poleks teenistuslehtedel suuremat tähtsust.
12.7.Eeltoodust nähtub, et nii Riigikantselei kui ka Statistikaamet on kinnitanud kaebaja avaliku teenistuse staaži. Kaebajal pole põhjust kahelda Riigikantselei poolt tõestatud andmete õigsuses, veel vähem on põhjust kahelda Statistikaameti kinnituses, et riikliku ameti varasemates struktuuriüksustes ja allasutustes töötatud aeg 1948-1991 tuleb lugeda avaliku teenistuse staaži hulka. Kaebaja on teinud ainult ja alati üksnes statistiliste tööde plaanis või muude valitsuse korralduste alusel ette nähtud statistilisi töid, seetõttu on SKA poolt täiesti ebaõige jätta arvestamata pensionilisa võimaldav avaliku teenistuse staaži. Seda enam, et konkreetsel juhul pole SKA-l õigusaktist tulenevat volitust mahaarvamisi staaži osas teha.
12.8.Üksnes statistilise töö tegemise asjaolu kaebaja avaliku teenistuse raames ning teenistustasu päritolu vaidlusalusel perioodil, saavad tunnistajatena kinnitada järgmised isikud: Y (kaebaja vahetu ülemus avaliku teenistuse ajal) ja W (vahetu ülemus avaliku teenistuse ajal).
12.9.Kaebaja märgib alternatiivselt, s.t juhul kui kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud konkreetsetel asjaoludel ja tõendeid hinnates pole võimalik kaebaja kui endise ökonomisti tegevust vaadelda avaliku võimu teostamisena (statiliste tööde tegemisena), tuleb SKA
3-20-2061 vaieldamatult arvestada avaliku teenistuse staaži hulka järgmine periood järgmistel kaalutlustel.
12.10.Lugeda seega alates 1. oktoobrist 1990 kaebaja teenistust Põlva Maakonna Statistikabüroos reorganiseerimise tulemusel Lõuna-Eesti Statistikabüroo Põlva osakonnas pensionilisa andva avaliku teenistuse staaži hulka, ja seda põhjusel, et tegemist oli Eesti Vabariigi riigieelarvest finantseeritava asutusega. Nii õiguskantsleri kui ka ringkonnakohtu sedastuse kohaselt ei esinenud avaliku teenistuse staaži arvestust välistavat tunnust isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsevat osakonda. Kaebaja rõhutab, et nii kehtiva kohtupraktika kui ka õiguskantsleri selgituse kohaselt tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest.
13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.ATS § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul, kellel on seisuga 1. aprill 2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 1. aprilli 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (kehtetu alates 1. aprillist 2013, edaspidi ATS v.r) alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. ATS v.r § 2 lg 1 kohaselt on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. ATS v.r § 57 kohaselt suurendatakse ametnikule määratud riiklikku vanaduspensioni vähemalt 10 aastase ATS v.r § 153 alusel arvutatud teenistusstaaži olemasolul sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. ATS v.r § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS v.r jõustumisest 1. jaanuaril 1996. Kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka on ATS jõustumisest arvatud teenistus 1. jaanuarist 1996 kuni 2. jaanuarini 2000 Lõuna-Eesti Statistikabüroos, 3. jaanuarist 2000 kuni 20. märtsini 2002 Statistikaametis ja 27. märtsist 2002 kuni 26. septembrini 2002 ametniku reservis viibimise aeg, samuti töötamise aeg 1. märtsist 1994 kuni 31. detsembrini 1995 Lõuna-Eesti Statistikabüroos, s.o töötamise aeg samal ametikohal, kus ta töötas ametisse nimetamisel.
13.2.Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille kohaselt arvatakse isikule, kes oli 1. jaanuarist 1996 teenistuses, ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. ATS v.r § 182 lg 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. ATS v.r § 182 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996. a määrusega nr 1 kehtestatud „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (määrus nr 1) p-s 12 on nimetatud ametiasutustena, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutuses töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Seega saab määrusest tulenevalt avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamise Statistikaametis ja tema õiguseellaste juures, kuid ei saa arvata töötamist Statistikaameti ja tema õiguseellaste haldusalas tegutsenud isemajandavates allasutustes nagu rajoonide informatsiooni-arvutusjaamades, piirkondlikutes osakondades jt. Ka õiguskantsler on 19. veebruari 1997. a kirjas, milles vastas Riigikogu liikme küsimusele statistikaorganites töötamise aja avaliku teenistuse staaži hulka arvamise kohta, selgitanud, et määruse nr 1 loetelus on näidatud need Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused
3-20-2061 (p 12), ent määruses ei nimetata asutuste allasutusi. Õiguskantsleri seisukohaga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus analoogilise vaidluse osas tehtud lahendi nr 3-17340 p-des 17 ja 18, asudes seisukohale, et Riikliku Statistikakomitee alluvuses tegutsenud iseseisvaid piirkondlikke asutusi ei saa pidada riiklikeks komiteedeks, riiklikeks valitsusteks või riiklikeks ametiteks määruse nr 1 p 12 tähenduses.
13.3.ENSV Ministrite Nõukogu 20. juuni 1974. a määrusega nr 49 kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse (ENSV SKV) ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse (edaspidi põhimäärus) p 42 kohaselt on riikliku statistika informatsiooni- arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad. Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamade (-keskuste) tulud moodustavad ENSV SKV-lt laekuvatest summadest temale tehtud tööde eest ja ettevõtetelt, organisatsioonidelt, asutustelt, kolhoosidelt ja tsentraliseeritud raamatupidamistelt laekuvatest summadest lepingu alusel tehtud tööde eest. Ehk siis põhimääruse kohaselt on statistika informatsiooniarvutusjaamade ja –keskuste, s.h Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooniarvutusjaam jt, puhul tegemist ENSV SKV allasutustega, mitte tema struktuuri osaga. Seega ei näe määrus ette perioodi 1. detsembrist 1982 kuni 31. jaanuarini 1988 arvamist pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka.
13.4.ENSV Ministrite Nõukogu 20. aprill 1988 määrusega nr 197 kinnitatud „Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse“ p 24 kohaselt tegutsevad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad isemajandamise põhimõttel, p 25 kohaselt koostavad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad statistiliste ja analüütiliste tööde plaanid riiklike tellimuste alusel, mis tehakse neile teatavaks kehtestatud korras, ning tellijatega sõlmitud majanduslepingute alusel. Ehk siis põhimääruse kohaselt on linnade ja rajoonide riikliku statistika organite s.h, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakonna, Põlva Maakonna Statistikabüroo, puhul tegemist Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee isemajandavate allasutustega, mitte tema struktuuri osaga. Tööraamatu kandest nr 8 nähtub, et Põlva Rajooni Statistika osakond nimetatud ENSV Riiklikule Statistikaametile alluvaks Põlva Maakonna Statistikabürooks, s.t et tegemist on ENSV Riikliku Statistikaameti allasutusega. Seega ei näe määrus ette perioodide 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990, 1. oktoober 1990 kuni 28. veebruar 1994 arvamist pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka.
13.5.Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 kohaselt määrab riikliku pensioni Sotsiaalkindlustusamet. ATS § 107 lg 2 ja § 124 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ § 6 lg 2 kohaselt annab enne 1. jaanuari 1996 omandatud avaliku teenistuse staaži arvutamise kohta vanaduspensioni suurenduse määramisel selgitusi Sotsiaalkindlustusamet. Eeltoodud sätete koosmõjust tulenevalt on Sotsiaalkindlustusametil pädevus hinnata vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži arvestamise õigsust ning vanaduspensioni määramisel arvutada pensioni suurendamise aluseks olev teenistusstaaž kooskõlas õigusaktidega.
13.6.Ülaltoodust tulenevalt ei kuulu perioodid 1. detsember 1982 kuni 31. jaanuar 1988, 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990 ja 1. oktoober 1990 kuni 28. veebruar 1994 kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele. Kuna ATS § 113 lg 7 alusel suurendatakse ametniku pensioni vähemalt 10 aastase avaliku teenistuse staaži olemasolul sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest ja kaebajal on avaliku teenistuse staaži 8 aastat 6 kuud ja 20 päeva, siis ei kuulu talle vanaduspensioniea täitumisel määratav vanaduspension ATS § 113 alusel suurendamisele.
3-20-2061
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kaebaja on esitanud kaebuse SKA 1. juuli 2020. a otsuse nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži osas ja alternatiivselt SKA 1. juuli 2020. a otsuse nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja leiab, et mõlemad koormavad haldusaktid rikuvad märkimisväärselt kaebaja subjektiivset õigust saada avaliku teenistusstaaži tõttu lisapensioni. SKA otsustas 1. juuli 2020. a otsusega mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas, Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas ja Riiklikule Statistikaametile alluvas Põlva Maakonna Statistikabüroos.
15.Ametniku teenistuslehe kohaselt oli kaebaja teenistuses ATS v.r jõustumisest 1. jaanuarist 1996 kuni 2. jaanuarini 2000 Lõuna-Eesti Statistikabüroo Põlva osakonnas, 3. jaanuarist 2000 kuni 20. märtsini 2002 Statistikaametis, 27. märtsist 2002 kuni 26. septembrini 2002 arvati kaebaja ametnike reservi (dtl 4-5). Eeltoodud perioodide teenistusstaaži hulka arvamist pole kaebaja vaidlustanud. Seetõttu ei käsitle kohus nimetatud ajavahemikke. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3). Kaebaja on vaidlustanud perioodidel 1. detsember 1982 kuni 31. jaanuar 1988, 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990, 1. oktoober 1990 kuni 31. detsember 1995 Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakonnas, Põlva Maakonna Statistikabüroos töötatud aja, mis on teenistuslehel arvatud enne 1. jaanuari 1996 toimunud avaliku teenistuse staaži 14 aastat 3 kuud 13 päeva hulka (dtl 4).
16.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
17.ATS § 113 lg 2 sätestab, et isikul, kellel on seaduse jõustumiseks ajaks, s.o 1. aprilliks 2013, täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 1. aprilli 2013 kehtinud ATS v.r alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le 7 sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille kohaselt isikule, kes oli 1. jaanuaril 1996 teenistuses, arvatakse ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. Seega arvatakse varasem avalikus teenistuses töötamise aeg isiku teenistusstaaži hulka eeldusel, kui isik oli teenistuses seisuga 1. jaanuar 1996 ning määrav on, et isik oleks selle hetke seisuga avalikku teenistusse nimetatud (Riigikohtu 18. septembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 16). Kaebaja puhul ei ole vaidlust selle üle, et ta oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel
1.jaanuaril 1996 teenistusse nimetatud (tööraamat dtl 64, teenistusleht dtl 4), kuigi ametivande andis ta alles 29. veebruaril 1996 (dtl 9). Vaidlusalusest 1. juuli 2020. a otsusest nähtub, et kaebaja nimetati alates 1. jaanuarist 1996 tagasiulatuvalt teenistusse võetuks vastavalt ATS § 163 p-le 1 (dtl 13).
3-20-2061
18.ATS v.r alusel omandatud teenistusstaaž arvestatakse teenistusstaaži hulka seisuga 1. aprill 2013 ja sellele liidetakse isiku edaspidine teenistusstaaž vastavalt rakendusnormile (ATS § 113). Teenistusstaaži arvestamisel võetakse arvesse ATS v.r §-de 153–156 ja § 182 alusel arvestatud teenistusstaaž. ATS v.r §182 lg 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Asutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996. a määrusega nr 1 „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 1). Määruse nr 1 p 4 kohaselt olid asutusteks, milles töötamine arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud valitsused, komiteed ja koondised (komitee ülesannetes), välja arvatud riikliku julgeoleku komiteed ja valitsused ning nendega seoses olnud ametiasutused, NSVL relvajõududega seoses olnud ametiasutused ja GLAVLIT. Määruse nr 1 p 12 kohaselt loetakse endise Eesti NSV ametiasutusteks, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused.
19.Õiguskantsler on 19. veebruari 1997. a kirjas (dtl 210-211) selgitanud, et Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996. a määruse nr 1 (kirjas on ekslikult viidatud määrusele nr 2) p-i 12 kohaselt kuuluvad loetelusse riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutustes töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Kohalikes statistikaorganites töötamine läheb avaliku teenistuse staažina arvesse tingimusel, kui need töötajad kuulusid Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse (Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee) töötajate koosseisu või rajoonide, linnade täitevkomiteede või maavalitsuste töötajate koosseisu. Samas on aga õiguskantsler lisanud, et kuna kohalikud statistikaorganid on eriaegadel olnud erinevas alluvuses ja ka nende finantseerimise allikad on olnud erinevad, siis ei saa anda ühest vastust, kas nendes organites töötamise aeg läheb arvesse avaliku teenistuse staažina või mitte. Asutuses töötamise arvestamine ei kuulu avaliku teenistuse staaži hulka, kui vastavalt põhimäärusele töötas asutus täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel. Kohus selgitab, et õiguskantsleri seisukohad on pensioni määramise menetluses üheks allikaks õiguse tõlgendamisel ja nende seisukohtadega tuleb arvestada.
20.SKA leidis vaidlustatud 1. juuli 2020. a otsuses, et määruse nr 1 p-s 12 on nimetatud ametiasutustena, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutuses töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Määrusest tulenevalt saab avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamise Statistikaametis ja tema õiguseellaste juures, kuid ei saa arvata töötamist nende haldusalas tegutsenud isemajandavates allasutustes nagu rajoonide informatsiooni-arvutusjaamades, piirkondlikud osakonnad jt. Vaidlusaluse otsuse tegemisel juhindus vastustaja mh ka ringkonnakohtu otsusest asjas nr 3-17-340.
21.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 27. märtsi 2018. a otsuses asjas nr 3-17-340, kuidas tõlgendada ATS v.r § 182 lg-t 3 ja määrust nr 1 (dtl 212-219). Seejuures viitas ringkonnakohus õiguskantsleri 19. veebruari 1997. a kirjas väljendatud seisukohtadele. Ringkonnakohus jagas õiguskantsleri seisukohta ning täiendas otsuse p-des 17 ja 18, et määruse nr 1 kehtestamisel ei mõistetud riiklikke ameteid, riiklikke komiteesid ja komisjone ning riiklikke peavalitsusi ja riiklikke valitsusi samas tähenduses nagu mõistetakse kõiki valitsusasutusi ATS § 2 lg 2 p-s 5. Valitsusasutuste hulka kuulub märksa suurem hulk erinevaid riigi institutsioone, sest määruses nr 1 toodud loetelus on eraldi nimetatud ka ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud valitsused,
3-20-2061 komiteed ja koondised (p 4), ministeeriumid (p 8), riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13) ning maavalitsused (p 24). Seega mõisteti riiklikke valitsusi ja riiklikke komiteesid kitsamalt kui mistahes valitsusi ja komiteesid, mis kuulusid riigiorganisatsiooni ja tegelesid avaliku võimu teostamisega. Seetõttu ei saanud Riikliku Statistikakomitee alluvuses tegutsenud iseseisvaid piirkondlikke asutusi pidada riiklikeks komiteedeks, riiklikeks valitsusteks või riiklikeks ametiteks määruse nr 1 p 12 tähenduses.
22.Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 19, et ENSV Ministrite Nõukogu 11. veebruari 1974. a määruse nr 49 p 42 ls 2 kohaselt olid riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad. Nende tulud moodustusid SKV-lt laekunud summadest temale tehtud tööde eest ja teistelt p-s 42 loetletud institutsioonidelt lepingu alusel neile tehtud tööde eest. Sama määruse p 43 kohaselt tuli arvutusjaamade tööks tagada ruumide andmine mitte SKV-l, vaid linnade ja rajoonide täitevkomiteedel. Määruse p 44 nägi ette arvutusjaamadele oma pitsati. Seega oli tegemist eraldiseisvate asutustega, mitte SKV struktuuriüksustega. Määruse p-s 30 ei peeta silmas mitte arvutusjaamade organisatsioonilist või struktuurilist, vaid funktsionaalset külge. Sellest, et sama eesmärgi kitsamate ülesannete täitmiseks oli moodustatud erinevad asutused, ei saa teha järeldust, et kõigi nende puhul oli tegemist riiklike valitsuste või riiklike asutustega. Arvutusjaama poolt avaliku võimu volituste teostamine statistika õigsuse tagamise eesmärgil ei määra arvutusjaama vastavust määruse nr 1 loetelule.
23.Samuti selgitas ringkonnakohus otsuse p-s 20, et Ministrite Nõukogu 12. jaanuari 1988. a määruse nr 17 kohaselt tuli isemajandamise põhimõttel korraldada nii peaarvutuskeskuse kui linnade ja rajoonide statistikaosakondade tegevust (p 2); linnade ja rajoonide statistikaosakondade juhtidel tuli kinnitada vastavate organisatsioonide koosseisunimestikud kõrgemalseisva organi poolt kinnitatud palgafondi piires (p 5). 29. jaanuari 1988. a käskkirja nr 11 p 2.1 nägi ette, et linnade ja rajoonide iseseisvate statistikaosakondade (järelikult ka Viljandi Rajooni Statistikaosakonna (Viljandi Statistikaosakonna)) tegevus lähtub NSVL seaduses „Riiklikust ettevõttest (koondisest)“ kinnitatud isemajandamise põhimõtetest. Sama käskkirja p 2.2 järgi allusid rajoonide (linnade) statistikaosakonnad, mis tegutsesid nii iseseisvate ettevõtete kui ka tootmisüksuste õigustes, ENSV Riiklikule Statistikakomiteele. Ka ENSV Ministrite Nõukogu 20. aprilli 1988. a määrusega nr 197 kinnitatud „Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruses“ ei nähtud ette, et Viljandi statistikaosakond oleks riikliku statistikakomitee struktuuriüksus. Nende tegevust reguleeriti põhimääruse erinevates peatükkides ning riiklikul komiteel ja statistikaosakondadel olid erinevad ülesanded, linnade ja rajoonide statistikaosakondade (erinevalt muudest statistikaosakondadest) tegutsemine nähti ette isemajandamise põhimõttel (p 24), neid peeti juriidilisteks isikuteks (p 25) ja neil oli oma pitsat (p 27). Jätkuvalt nähti ette neile tööruumide andmine linnade ja rajoonide täitevkomiteede poolt (p 26). Seega Viljandi statistikaosakonda ei saa pidada ENSV Riikliku Statistikakomitee struktuuriüksuseks, vaid eraldiseisvaks institutsiooniks, mida ei ole nimetatud määruses nr 1. Ka selle organisatsiooni puhul ei ole määrav, et osakond omas avaliku võimu volitusi.
24.Kaebaja leiab, et viidatud ringkonnakohtu lahend on iseenesest protsessuaalsete tõsiste puudustega ning et paraku ei esitanud kaebaja otsusele kassatsioonkaebust, mistõttu on kahetsusväärselt jäänud selline lahend kehtima (dtl 230). Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et asjas nr 3-17-340 esitas kaebaja XX 26. aprillil 2018 Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2018. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus ei võtnud
16.augustil 2018 HKMS § 219 lg 6 alusel kassatsioonkaebust menetlusse. Ka ei nõustu kohus kaebajaga, et ringkonnakohtu lahend reguleerib konkreetset üksikjuhtu (dtl 228). Kuna suur osa ringkonnakohtu põhjendustest puudutas seda, kuidas tõlgendada ATS v.r § 182 lg-t 3 ja määrust
3-20-2061 nr 1, siis tuleb nende tõlgendustega arvestada. Jõustunud kohtulahendi põhjendustes sisalduv osa on oma olemuselt dokumentaalne tõend. Seega ühes haldusasjas tehtud jõustunud kohtuotsused võivad olla teises asjas dokumentaalsed tõendid, mida kohus hindab koos teises asjas kogutud tõenditega. Seetõttu leiab kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad asjas nr 3-17-340 on asjakohased ka praeguses asja lahendamisel ning eelviidatud kohtuasjas tehtud järeldused kehtivad ka praegusel juhul. Ka praeguses asjas on oluline, kuidas tõlgendada ATS v.r. § 182 lg-t 3 ja määrust nr 1.
25.Eelnevast tulenevalt tuleb esmalt anda hinnang selle kohta, kas Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaam, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakond ja Põlva Maakonna Statistikabüroo olid täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsevad. Ka kaebaja nõustub sellega, et Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev (dtl 36). Samuti on ATS v.r. §-st 182 tulenevalt oluline avaliku võimu ülesannete täitmine. Tunnistaja Y on küsimusele, kas kaebaja täitis oma ametikohal perioodil 1. detsember 1982 kuni 28. veebruar 1994. a avaliku võimu ülesandeid, vastanud üldsõnaliselt, et kaebaja täitis 1. detsembrist 1982 Riikliku Statistikaameti ja 1. veebruarist 1988 Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee juhistest tulenevaid ülesandeid (dtl 132). SKA leidis, et Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaama puhul oli tegemist isemajandava ettevõtetega, mitte riigieelarvelise ettevõttega. Asutuse põhitegevuseks ei olnud avaliku võimu teostamine. Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaama näol oli tegemist riikliku statistika allasutusega, mida määruses nr 1 ei ole nimetatud. Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonna ja Põlva Maakonna Statistikabüroo puhul oli tegemist Statistikakomiteele allunud ettevõtetega, mida määruses nr 1 ei ole nimetatud. Kohus nõustub vastustajaga.
26.Kaebaja tööraamatust ega ühestki muust kohtule esitatud tõendist ei ilmne, et kaebaja oleks töötanud kas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvas Statistika Keskvalitsuses või Riiklikus Statistikabüroos. Asja materjalidest nähtub ja selle üle pole vaidlust, et kaebaja töötas Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas 1. detsembrist 1982 kuni
31.jaanuarini 1988. Perioodil 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990 töötas kaebaja Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas ja 1. oktoobrist 1990 kuni
28.veebruarini 1994 Põlva Maakonna Statistikabüroos.
27.Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. veebruari 1974. a määruse nr 49 „Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse (ENSV SKV) ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimäärus“ p 42 ls 2 kohaselt olid riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad (dtl 172). Samuti on p-s 42 sätestatud, et Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamade (-keskuste) tulud moodustuvad ENSV SKV-lt laekuvatest summadest temale tehtud tööde eest ja ettevõtetelt, organisatsioonidelt, asutustelt, kolhoosidelt ja tsentraliseeritud raamatupidamistelt laekuvatest summadest lepingu alusel tehtud tööde eest. Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamade (-keskuste) kõiki kulutusi tehakse vastavalt kinnitatud tootmis- ja finantsplaanidele ning kulude eelarvele majandusliku tegevuse tulemuste järgi saadavate omavahendite arvel. Määruse nr 49 p 43 kohaselt annavad linnade ja rajoonide täitevkomiteed riikliku statistika informatsiooniarvutusjaamadele (-keskustele) ja inspektuuridele sanitaar-, tehnilistele ning muudele nõuetele vastavad tööruumid.
3-20-2061
28.Eelnevast punktist nähtub, et Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaam, kus kaebaja töötas, oli täielikult isemajandav ja enesefinantseerimise alusel töötav, mistõttu seal töötamise aega ajavahemikul 1. detsember 1982 kuni 31. jaanuar 1988 ei saa arvestada avaliku teenistuse staaži hulka. Nõustuda ei saa kaebajaga, et käesoleval juhul on üheselt tõendatud asjaolu, et isegi kui statistikaga tegeleva asutuse nimetuses esines masinaarvutusjaam, informatsiooni-arvutusjaam, siis antud juhul oli kaebaja selle asutuse statistikaosakonna teenistuses ning kaebaja tegevust finantseeriti ühemõtteliselt riigieelarvest (dtl 230). Vastupidi, tõendid näitavad üheselt, et Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaam oli isemajandav. Ka tunnistaja W kirjalikest seisukohtadest ei nähtu vastupidist. Tunnistaja Y kirjalik vastus, mille kohaselt statistika osakonna töö arvutusjaama koosseisus oli statistikakomitee poolt finantseeritud, aga arvutusjaam oli isemajandav, ei haaku määruses nr 49 sätestatuga (dtl 133). Kohtu hinnangul tuleb lähtuda määrusest nr 49, seda enam, et ka Y on selgitanud, et oma töös juhindusid nad ENSV Statistika Keskvalitsuse (määrus nr 49) põhimäärusest.
29.Eesti NSV Statistikakomitee esimehe 29. jaanuari 1988. a käskkirja nr 11 alusel reorganiseeriti ENSV Statistika Keskvalitsuse rajoonide (linnade) informatsiooniarvutusjaamad ENSV Riikliku Statistikakomitee rajoonide (linnade) statistikaosakondadeks. Käskkirjaga kehtestati, et linnade ja rajoonide iseseisvate statistikaosakondade tegevus lähtub NSVL seaduses "Riiklikust ettevõttest (koondisest)" kinnitatud isemajandamise põhimõtetest (dtl 20). Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. aprilli 1988. a määrus nr 197 "Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse" p 24 kohaselt tegutsevad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad kehtestatud korras isemajandamise põhimõttel vastavalt NSV Liidu seadusele „Riikliku ettevõtte (koondise) kohta“ (dtl 202). Määrusega nr 197 kinnitatud põhimäärus eristab selgelt Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ja Tallinna Linna Statistikavalitsuse ning linnade ja rajoonide statistikaosakondade õiguslikku staatust (dtl 199). Põhimääruse p 1 kohaselt oli Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee liidulis-vabariiklik riigivalitsemisorgan. Iseseisval bilansil olevad statistikaosakonnad olid eraldiseisvad juriidilised isikud (põhimääruse p 25). Statistikaosakondade tehtud tööde ja teenuste eest tasuti NSVL Statistikakomitee kehtestatud tariifidele (p 25). Kohus nõustub vastustajaga, et määrus nr 1 ei sätesta selles määruses loetletud asutuste allasutustes töötamise arvamist avaliku teenistuse hulka.
30.ATS v.r § 182 lg 3 kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt ATS v.r § 153 p-le 1 ja ATS v.r § 182 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Kohus nõustub vastustajaga, et ENSV Statistika Keskvalitsuse ja Riikliku Statistikakomitee allasutuste osas ei ole kehtestatud ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Viidatud sätte alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ainult „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrus nr 97).
31.Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti 24. septembri 1990. a käskkirja nr 61 (dtl 26-27) kohaselt viidi statistikabüroode statistikaga tegelev struktuurne allüksus 1. oktoobrist 1990. a finantseerimisele Eesti Vabariigi riigieelarvest. Reorganiseerimise käigus eraldusid statistikabüroodest jagunemise teel isemajandamise alusel riigiettevõtetena tegutsevad infokeskused. Eelnevast tulenevalt käskis Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti peadirektor reorganiseerida 1. oktoobrist 1990. a maakondade ja linnade statistikabürood ja moodustada statistikabüroode jagunemise teel isemajandavad riigiettevõtetena tegutsevad regionaalsed
3-20-2061 infokeskused. Sama käskkirja p-ga 2 otsustati viia maakondade ja linnade statistikabürood
1.oktoobrist 1990. a finantseerimisele Eesti Vabariigi riigieelarvest Eesti Vabariigi Riiklikule Statistikaametile alluvate iseseisva eelarvega juriidiliste isikutena.
32.Vaidlustatud 1. juuli 2020. a otsuses on vastustaja selgitanud, et Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonna puhul, kus kaebaja 1. veebruarist 1988 kuni 29. septembrini 1990. a töötas, oli tegemist Statistikakomiteele allunud ettevõttega, mida määruses nr 1 ei ole nimetatud. Kohus nõustub vastustajaga, et määrus ei näe ette töötatud perioodi 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990 arvamist tuleviku pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka.
33.Vaidlusaluses otsuses on vastustaja seisukohal, et kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvata ka töötamist Põlva Maakonna Statistikabüroos 1. oktoobrist 1990 kuni
28.veebruarini 1994. Nimetatud ettevõte oli isemajandav allasutus, mida ei ole nimetatud määruses nr 1 (dtl 14). Vaidlusaluses vaideotsuses on vastustaja täpsustanud, et tööraamatu kandest nr 8 (dtl 59, 62-63) nähtub, et Põlva Rajooni Statistikaosakond on nimetatud ENSV Riiklikule Statistikaametile alluvaks Põlva Maakonna Statistikabürooks, s.t et tegemist on ENSV Riikliku Statistikaameti allasutusega. Kohus nõustub vastustajaga, et määrus ei näe ette töötatud perioodi 1. oktoober 1990 kuni 28. veebruar 1994 arvamist tuleviku pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka.
34.Ka kaebaja poolt 21. märtsil 2021 kohtule esitatud Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti Põlva maakonna Statistikabüroo põhimääruse p-st 2 nähtub, et Põlva maakonna Statistikabürool on iseseisev bilanss ja arveldusarve pangas. P 12 kohaselt kaetakse statistikabüroo ülalpidamiskulud Statistikaameti poolt Eesti Vabariigi riigieelarvest. P 14 sätestab, et statistikabüroo saab täiendavaid eelarveväliseid vahendeid lepinguliste tööde eest laekuvatest summadest; statistiliste kogumike ja bülletäänide müügist laekuvatest summadest. (dtl 232-234).
35.Kaebaja leiab, et erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu eelviidatud otsuse asjaoludest ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil olnud avalikus teenistuses insener-programmeerijana, juhtivinsener-programmeerijana ja osakonna juhatajana Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. Teisisõnu, lähteandmed ja asjaolud käesoleva kaasuse ja varem kohtute poolt lahendatud kaasuse puhul ei lange üks-ühele kokku. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuna kaebaja oli Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas avalikus teenistuses ökonomisti ametikohal, ei saa tema tegevust samastada insener-programmeerija tegevusega Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. Samas, olukorras, kus Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaama, Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonda ja Põlva Maakonna Statistikabürood ei saa pidada asutusteks, milles töötamine olnuks avalik teenistus, ei saa ka kaebaja töökohtade nimetustest teha järeldust, et need nimetused viitaksid igal juhul töötamisele avalikus teenistuses. Kohtu hinnangul oli selliste nimetuste all töötamine võimalik väga erinevates valdkondades (tootmine, põllumajandus jne). Seetõttu ei ole oluline ka Y selgitus, et ametinimetused olenesid Riikliku Statistikakomitee/Riigi Statistikaameti poolt etteantud koosseisudest ja palgafondist ning määrati kohapeal vastavalt jaotatud tööülesannetele (dtl 133).
36.Kaebajale on väljastatud ametniku teenistusleht, mille kohaselt oli kaebajal 1. jaanuari 1996. a seisuga avaliku teenistuse staaži 14 aastat 3 kuud 13 päeva. Kohus selgitab, et kaebajal ei saanud teenistuslehe kandest tekkida õiguspärast ootust avaliku teenistuse staaži arvesse võtmise osas. Kuigi teenistuslehe pidajal on kohustus teha õigeid kandeid, on teenistuslehel
3-20-2061 olevatel andmetel siiski informatiivne, mitte õiguslik tähendus. Vanaduspensioni suurendamise õigust tõendatakse teenistuslehe täitmise aluseks olevate õiguslikku tähendust omavate dokumentidega. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 lg-le 1 teeb riikliku pensioni määramise otsuse Sotsiaalkindlustusamet. Pensioni määramise ja pensioni suuruse kindlaksmääramise pädevus ning seejuures asjakohaste õigusnormide kohaldamiseks ja tõlgendamiseks pensioni määramisel on SKA-l, kes on kohustatud ka pensioni määramiseks vajalikud asjaolud välja selgitama. Sellist pädevust õiguslikult määratleda kaebaja töötamist pensioni suurendamise õiguse seisukohast ei ole teenistuslehte täitval asutusel ega muul haldusorganil arvamuse andjana.
37.Kaebaja on kohtule esitanud Riigi Statistikaameti peadirektori 27. veebruari 1996. a korralduse lugeda avaliku teenistuse seaduse järgi arvestatava teenistusstaaži hulka ENSV Statistika Keskvalitsuse (ENSV Statistikakomitee, ENSV Statistikaameti) struktuuriüksustes ja allasutustes 1948-1991. a töötatud aeg olenemata statistikasüsteemis tehtud organisatsioonilistest muudatustest, kui töötaja on täitnud Statistiliste tööde plaani või muude valitsuse korralduste alusel ette nähtud statistilisi töid (dtl 235). Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et see korraldus tunnistati Statistikaameti peadirektori 21. oktoobri 1996. a käskkirjaga nr 29 kehtetuks (dtl 237, vt ka vaideotsus dtl 19). Kuigi kohtule ei ole esitatud 21. oktoobri 1996. a korraldust, nähtub ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti 10. märtsi 1997. a kirjast nr 2-4/235, et 21. oktoobri 1996. a käskkirjaga nr 29 on 27. veebruari 1996. a korraldus tunnistatud kehtetuks (dtl 238). Seejuures viitas Riigi Sotsiaalkindlustusamet põhimõtetele, mille kohaselt sätestab avaliku teenistuse seadus, et ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Masinarvutusjaamad, informatsiooni-arvutusjaamad ja teiste nimetuste all põhiliselt andmete mehhaniseeritud töötlemisega tegelenud asutused ei olnud Sotsiaalministeeriumi andmetel Statistika Keskvalitsuse struktuuriüksused ega teostanud avalikku võimu kolmandate isikute suhtes. Seetõttu pole võimalik neid lugeda ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses ja seal töötamist ei saa lugeda avalikuks teenistuseks. Kohus selgitab, et õiguslikult siduv ei saanud olla Statistikaameti peadirektori 27. veebruari 1996. a korraldus statistikasüsteemi masinaarvutusjaamades ja arvutuskeskustes töötamise määratlemisel avaliku teenistusena. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 näeb ette, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Pealegi ei olnud Statistikaameti peadirektoril ei ATS v.r-st ega Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 74 tulenevalt pädevust anda üldise iseloomuga õigusakte, et määratleda, millist töötamist enne 1. jaanuari 1996 sai pidada avalikuks teenistuseks.
38.Vastustaja on kohtule esitanud ka Tartu Pensioniameti 2008. a kirja nr 1.1-1.TA22/ Sotsiaalkindlustusametile, millest nähtub seisukoht kahe isiku suhtes, kelle töötamist ökonomistina ei arvestatud statistikasüsteemis avaliku teenistusena ning jäeti suurendamata vanaduspension ATS v.r § 57 alusel (dtl 240-242). Tartu Pensioniamet viitas oma kirjas ka paarile analoogsele juhtumile, kus töötamine statistikasüsteemis arvestati avaliku teenistuse staaži hulka. Seetõttu soovis Tartu Pensioniamet Sotsiaalkindlustusameti seisukohta avaliku teenistuse staaži arvestamisel. Tartu Pensioniametile on 12. novembril 2008 vastatud kirjaga nr 6.SKA6-9/13593, selgitades, et pensioniametil tuleb hinnata, kas kirjas nimetatud kohalikke statistikaorganeid saab lugeda asutusteks, milles töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse hulka. Hindamise aluseks saab võtta õiguskantsleri 19. veebruari 1997. a seisukohta, Riigi Sotsiaalkindlustusameti 10. märtsi 1997. a ja Justiitsministeeriumi 18. veebruari 1997. a seisukohti nimetatud küsimuses (dtl 243). Kohus selgitab, et varasemad sarnastel asjaoludel tehtud haldusaktid ei pruugi iseenesest anda alust senise halduspraktika jätkamiseks, kui see on osutunud ekslikuks. Riigikohus on selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga
3-20-2061 anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat (Riigikohtu 6. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-53-04, p 13). Varasema praktika ekslikkuse ilmnemisel lasub haldusorganil kohustus viia oma tegevus vastavusse õigusaktidega. Õiguspärase ootuse aluseks ei saa olla ebaõige halduspraktika vähemalt olukorras, kus selline praktika ei ole eksisteerinud pika aja jooksul väga laialdaselt ja kõrvalekalleteta. Ka käesolevas haldusasjas vastustaja poolt toodud näited (Tartu Pensioniameti ning SKA pensionide ja toetuste osakonna juhataja kt kirjavahetus) ei anna alust järeldada, et vastustaja oleks pidanud neis asutustes töötamist järjekindlalt ja pikaajaliselt avalikuks teenistuseks. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele.
39.Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks vastustaja järeldust, et kaebaja töötamist Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas 1. detsembrist 1982 kuni
31.jaanuarini 1988, Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas perioodil 1. veebruar 1988 kuni 29. september 1990 ja Põlva Maakonna Statistikabüroos 1. oktoobrist 1990 kuni 28. veebruarini 1994 ei saa arvata avaliku teenistuse staaži hulka, mis annaks aluse vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 113 lg 7 alusel. Seetõttu puudub alus tuvastamisnõude rahuldamiseks.
40.Kohtu arvates puudub alus ka tühistamisnõude rahuldamiseks. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise. Haldusaktid vastavad haldusakti õiguspärasuse eeldustele HMS § 54 mõttes. Vastustaja on kogunud pensioni määramiseks vajalikud tõendid. HMS § 40 lg 3 p-st 2 tulenevalt ei ole haldusorganil kohustust taotluse esitajat täiendavalt ära kuulata, kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlus tekkinud asjas kogutud tõendite, vaid neile antava hinnangu ja õigusnormide tõlgendamise üle. Kaebaja on saanud oma seisukohti täiendavalt väljendada vastustajale vaiet esitades.
41.Kuna kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vaidlustatud haldusaktid osutunuks õigusvastaseks ja kohus need tühistaks, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
42.Kaebaja on alternatiivselt esitanud nõude tühistada SKA 1. juuli 2020. a otsus nr TR041295-1 ja 21. septembri 2020 vaideotsus nr 8-3/19490-2 osas, millega jäeti avaliku teenistuse staaži hulka arvamata avaliku teenistuse staaž alates 1. oktoobrist 1990 kuni
31.detsembrini 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes ning kohustada SKA-d tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži kohta, arvestades avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja poolt toodud periood 1. oktoober 1990 kuni 31. detsember 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes. Kohus jätab eelnevatele põhjendustele tuginedes rahuldamata ka kaebaja alternatiivse nõude.
43.Eelnevat arvestades jääb kaebus seetõttu tervikuna rahuldamata.
44.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
45.Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulu väljamõistmist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude
3-20-2061 väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
46.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja tunnistajate nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.