1.Kadri Hurt ja Reinar Klettenberg esitasid 14.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 „Kohalike teede nimekirja kinnitamine; Erateede määramine avalikuks kasutamiseks; Avalikuks kasutamiseks määramata erateede kandmine Riiklikkusse teederegistrisse“ õigusvastasuse kindlakstegemist seoses Jegeri kinnisasjaga ning vastustaja kohustamist nimetatud haldusakti Jegeri kinnisasja puudutavas osas tühistama. Samuti on kaebuses esitatud nõue Tõrva Vallavalitsuse 15.09.2020 korralduse nr 2-3/2020/420 „Vaideotsus OÜ Scantimber, Jaan Looritsa, Andres Kuusksalu, Jaan Treufeldti ja Arvo Haabjärve vaides Tõrva Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 23/2020/307 kehtetuks tunnistamiseks“ täielikuks tühistamiseks. Ühtlasi esitasid kaebajad tähtaja ennistamise taotluse.
2.Tartu Halduskohus küsis 21.10.2020 Tõrva Vallavalitsuselt seisukohta kaebuse ja tähtaja ennistamise osas.
3-20-2007
3.Tõrva Vallavalitsus vastas kohtunõudele 30.10.2020. Vastustaja märkis: Vastustaja on seisukohal, et kaebajate nõue Helme vallavolikogu 22.11.2006 otsust nr 47 puudutavas osas on esitatud HKMS § 46 sätestatud tähtaegu ületades ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajad on esiteks taotlenud Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 õigusvastasuse tuvastamist Jegeri kinnistut puudutavas osas. HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Kaebetähtaeg möödus seega 22.11.2009. Samuti ei ole vastustaja hinnangul Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 õigusvastasuse kohtulik tuvastamine vajalik, kuivõrd see ei aita kaasa kaebajate õiguste kaitsele. HKMS § 38 lg 4 kohaselt peab tuvastamiskaebuses selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebuses on Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 õigusvastasuse tuvastamise nõue seotud üksnes haldusakti tühistamiseks kohustamise nõudega. Kaebajad ei ole põhjendanud, kas haldusakti õigusvastasuse tuvastamine eraldiseisvalt kuidagi nende õigusi kaitseks. Helme Vallavolikogu 22.11.2006 haldusakt nr 47 on Jegeri kinnistut puudutavas osas õigusvastane eratee avalikku kasutamist lubava lepingu puudumise tõttu. Sõltumata haldusakti õigusvastasusest on vastavalt HMS § 61 lg-le 2 haldusakt kehtiv kuni kehtetuks tunnistamiseni. Haldusakti kehtetuks tunnistamine on haldusorgani kaalutlusotsus lähtuvalt HMS 4. ptk 4. jaos sätestatud regulatsioonist. Arvestada tuleb ka teiste puudutatud isikute huve ja usalduse kaitset. Tegemist on siiski ajalooliselt avalikus kasutuses olnud teega. Juba 28.05.1997 Helme Vallavalitsuse korralduse nr 157 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ punktis 6.1 on maa tagastamisel pandud omandajale kohustus kindlustada läbipääs talu maad läbivat teed pidi (vt tagastamise korraldus on esitatud kaebuse lisas (23.09.2020 teabenõude vastuses)). Kuni siiani ei ole tee avaliku kasutamisega probleeme olnud. Seega on naaberkinnistute omanikel tekkinud usaldus ajaloolise teekasutuse kehtimajäämise suhtes. Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 kehtetuks tunnistamine Jegeri kinnistut puudutavas osas on tulenevalt kaebajate avaldusest hetkel Tõrva Vallavalitsuse menetluses. Kaebajad on teiseks taotlenud vastustaja kohustamist Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 tühistamiseks Jegeri kinnistut puudutavas osas. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 5 ei tulene halduskohtule volitust haldusorgani kohustamiseks haldusakti tühistamiseks. Seega ei ole võimalik sellist nõuet halduskohtul menetlusse võtta. Kaebajatel on võimalik taotleda halduskohtult vaidlustatud haldusakti osalist tühistamist neid puudutavas osas HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel, kuid seda ei ole kaebajad taotlenud. Isegi kui kaebajad kohtult haldusakti osalist tühistamist taotleksid, oleks ka selle kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. HKMS § 46 lg 1 kohaselt on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebajad said koos Tõrva Vallavalitsuse 25.05.2020 vastusega kätte ka Helme Vallavolikogu 22.11.2006 a otsuse nr 47 (kaebuse lisa nimega „14-52020731-4 25.05.2020 Väljaminev kiri.asice“). Seega hiljemalt 25.05.2020 oli kaebajatele vaidlustatud haldusakt teatavaks tehtud ning HKMS § 46 lg 1 kohaselt lõppes tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva pärast haldusakti teatavakstegemist, ehk antud juhul 25.06.2020. Kaebajad on tähtaja ennistamise taotluses põhjendanud kaebetähtaegade ületamist asjaoluga, et nad said Jegeri kinnistu omanikeks alles 2018. aastal. Oluline on aga asjaolu, et kaebajad said neid puudutavast haldusaktist teada hiljemalt 25.05.2020 ja kaebetähtaeg hakkas sellest ajast kulgema. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg-te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)).“ HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline
3-20-2007 ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebajad ei ole esitanud ühtki põhjendust, miks nad ei saanud nimetatud tähtajaks (25.06.2020) kaebust esitada. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks.
4.Kaebajate hinnangul on vastustaja 15.09.2020 korraldusega nr 2-3/2020/420 uuesti seadustanud kaebajatele kuuluval Jegeri kinnistul asuva Kalmistu-Jeggeri -Vansa tee osa avaliku kasutuse, kuna tühistati 15.07.2020 korraldus nr 2- 3/2020-307, millega arvati Jegeri kinnistul asuv tee avalikust kasutusest välja ja lisati erateede nimekirja. Selliseks järelduseks alus puudub. Tõrva Vallavalitsuse 15.09.2020 vaideotsuse peamiseks põhjenduseks on asjaolu, et vastustaja rikkus 15.07.2020 korralduse nr 2-3/2020-307 andmisele eelnenud haldusmenetluses puudutatud isikute kaasamise ja ärakuulamise kohustust. Kaasamiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud vaidlustatud korralduses esitatud põhjendusi ja kaalutlusi vaide esitajate õiguste võimaliku riive suhtes. Nende haldusmenetluse nõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist, mistõttu oli vaide rahuldamine ja 15.07.2020 korralduse kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Kaebuses ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid nimetatud vaideotsuse põhjendustele. Vaideotsuse tagajärg on see, et vastustaja viib uuesti läbi haldusmenetluse Jegeri tee avalikku kasutust puudutavas küsimuses, kaasates menetlusse kõik huvitatud isikud. Ühtlasi on vastustajale 01.09.2020 laekunud Uru kinnistu (katastritunnusega 20303:001:0080 ja Vansa kinnistu (20303:001:0470) omanike taotlus Kalmistu-Jeggeri-Vansa tee munitsipaalomandisse omandamiseks ja avalikku kasutusse määramiseks. Menetlusökonoomika huvides lahendab Tõrva Vallavalitsus Kalmistu-JeggeriVansa teed puudutavad avaldused samaaegselt. Kuivõrd haldusmenetlus vaidlusaluse Jegeri tee küsimuses on hetkel pooleli, ei ole menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt põhjendatud sama küsimuse paralleelselt kohtus arutamine. Lisaks ei mõjuta 15.09.2020 vaideotsus jäädavalt kaebajate õigusi, vaid selle tagajärjeks on kaebajate tõstatatud Jegeri kinnistut läbiva tee kasutuse küsimuse lahendamine uues haldusmenetluses. Eeltoodud põhjustel on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata.
5.Tõrva Vallavalitsus on 21.12.2020 ja 13.05.2021 vastustes kohtunõudele teatanud, et Kalmistu-Jeggeri-Vansa tee (sh Jegeri tee osas) planeeritakse algatada sundvalduse seadmise menetlus. Jegeri kinnistul asuvale teele sundvalduse seadmise korralduse eelnõu on koostatud ning 21.12.2020 edastati see Maa-ametile sundvalduse tasu määramiseks. Arvestades Maaametilt sundvalduse tasu määramise vastuse saamiseks kuluvaks ajaks ca 1 kuu, saab Tõrva Vallavalitsus sundvalduse seadmise korralduse Jegeri kinnistu omanikele saata eelduslikult jaanuari lõpus 2021. a. KAHOS § 39 lg 4 kohaselt on seejärel Jegeri kinnistu omanikel aega eelnõule vastata 4 nädala jooksul, misjärel peab vallavalitsus võtma sundvalduse seadmise korralduse ja Jegeri kinnistu omanike vastuse osas seisukoha. Kalmistu-Jeggeri-Vansa teel asuvate teiste kinnistute (Uru ja Vansa kinnistud) omanikud on avaldanud nõusolekut nende kinnistutel asuvale teele tasuta sundvalduse seadmiseks. Käesolevaks ajaks on sundvalduse seadmise eelnõu saadetud Jegeri kaasomanikele ning nad on vallale vastanud. Sundvalduse seadmise korraldust ei ole veel tehtud, kuna täna Jegeri teed vajavate naaberkinnistute omanikud püüavad leida lahendust endale alternatiivse ligipääsu rajamiseks, mis eeldab ka servituudi kokkuleppeid kolmandate isikute vahel. Läbirääkimised hetkel käivad ja nende läbirääkimiste tulemusest sõltub kas ja kui suur on avalik huvi Jegeri teele sundvalduse seadmiseks.
6.Kaebajad on 1.03.2021 vastuses kohtunõudele sõlmida kompromiss leidnud, et nad ei näe asjas kompromissi võimalust.
3-20-2007
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 „Kohalike teede nimekirja kinnitamine; Erateede määramine avalikuks kasutamiseks; Avalikuks kasutamiseks määramata erateede kandmine Riiklikkusse teederegistrisse“
8.Kohus leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
9.Helme vallavolikogu 22.11.2006 otsust nr 47 puudutavas osas on kaebus esitatud HKMS § 46 sätestatud tähtaegu ületades ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajad on taotlenud Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 õigusvastasuse tuvastamist Jegeri kinnistut puudutavas osas ning Jegeri kinnisasja puudutavas osas selle tühistamist. HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Kaebetähtaeg möödus seega 22.11.2009.
10.HKMS § 46 lg 1 kohaselt on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebajad said koos Tõrva Vallavalitsuse 25.05.2020 vastusega kätte ka Helme Vallavolikogu 22.11.2006 a otsuse nr 47 (kaebuse lisa nimega „14-520207314 25.05.2020 Väljaminev kiri.asice“). Seega hiljemalt 25.05.2020 oli kaebajatele vaidlustatud haldusakt teatavaks tehtud ning HKMS § 46 lg 1 kohaselt lõppes tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva pärast haldusakti teatavakstegemist, ehk antud juhul 25.06.2020.
11.Kaebus esitati kohtule alles 14.10.2020.
12.Kaebajad on tähtaja ennistamise taotluses põhjendanud kaebetähtaegade ületamist asjaoluga, et nad said Jegeri kinnistu omanikeks alles 2018. aastal. Oluline on aga asjaolu, et kaebajad said neid puudutavast haldusaktist teada hiljemalt 25.05.2020 ja kaebetähtaeg hakkas sellest ajast kulgema.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
14.Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist lugeda selles asjas õigustatuks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada
3-20-2007 välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
15.Kaebetähtaeg hakkas kulgema hetkest, mil kaebaja vaidlusaluse otsuse kätte sai so. hiljemalt 25.05.2020. Kohus on seisukohal, et kaebajad ei ole olnud Helme Vallavolikogu 22.11.2006 a otsuse nr 47 vaidlustamisel piisavalt hoolikas ning nende väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus jätab seetõttu kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse Helme Vallavolikogu 22.11.2006 otsuse nr 47 osas.
17.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
18.HKMS § 104 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu vastavalt seadusele. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse, ei määra kohus tähtaega täiendava riigilõivu 15 eurot tasumiseks vastavalt HKMS § 104 lg 2.Tagastada kaebuse esitajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebuse esitajal tuleb kohtule esitada andmed, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib. Ülejäänud menetluskulu jätta poolte endi kanda. Vaideotsus.
19.Kaebajad on soovinud ka Tõrva Vallavalitsuse 15.09.2020 korralduse nr 2-3/2020/420 „Vaideotsus OÜ Scantimber, Jaan Looritsa, Andres Kuusksalu, Jaan Treufeldti ja Arvo Haabjärve vaides Tõrva Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 2-3/2020/307 kehtetuks tunnistamiseks“ täielikuks tühistamiseks.
20.Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetluse tunnistamisele põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 2, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas. Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus Tõrva Vallavalitsuse 15.09.2020 korralduse nr 2-3/2020/420 tühistamiseks kuulub HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastamisele.
3-20-2007
21.Halduskohus märgib, et Riigikohus on leidnud, et sundvalduse seadmine mingile teelõigule on õiguspärane ja põhjendatud. Kohtuasjas nr 3-3-1-57-16 (haldusasi nr 3-14-52889) leiti: „KOV üksuse kui juriidilise isiku kasuks piiratud asjaõiguse seadmine eelnimetatud õiguslikel alustel kas lepinguga või sundvaldusega kujundab vaid kinnisasja omaniku ja KOV üksuse kahepoolset õigussuhet. Sellest tuleneb, et Kolga tee vaidlusalune lõik ei muutunud ainuüksi kaebaja kinnistule sundvalduse seadmisega veel avalikult kasutatavaks teeks (TeeS § 4 lg 1, vt ka ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5). Lepingu alusel või sundvalduse seadmisega omandatud piiratud asjaõigus on KOV üksusele vajalik, et teha edasisi otsuseid tee avalikku kasutusse määramiseks. Avalikult kasutatavaks muutub eratee siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks (vt ka varem TeeS § 4 lg 3, nüüd EhS § 94 lg 2). Haldusaktide selline järgnevus üksteisele on tingitud sellest, et KOV üksuse kasuks sundvaldusena seatava isikliku kasutusõiguse kehtimiseks peab see olema pärast sundvalduse seadmist ja enne tee avalikuks kasutamiseks määramist kantud kinnistusraamatusse (vt p-d 17 ja 19). Ka praegusel juhul ei sisaldu vaidlustatud vallavolikogu 22. oktoobri 2014. a otsus kaebaja kinnistule sundvalduse seadmise kohta eratee avalikult kasutamiseks määramise otsust (tl 21 pöördel–22). Tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt (HMS § 51 lg 2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Alles tee avalikuks kasutamiseks määramisega tekib ühtlasi AÕS § 155 lg 1 järgi seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt igaühe õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. AÕS § 155 lg-st 1 tuleneb samuti, et kinnisasja omaniku vahetumisel ei või uus omanik, sõltumata kitsenduse kandmisest kinnistusraamatusse, takistada avalikult kasutatavaks määratud tee kasutust „.
22.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.