Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 18.05.2021, Tartu 3-20-1577 X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus Tartu Halduskohtu 29.12.2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.12.2020. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.06.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
X esitas Tartu Vangla direktorile taotluse (registreeritud Tartu Vanglas 26.06.2020 nr-ga 624/3762-1), milles palus end paigutada Viru Vanglasse. Taotluse kohaselt soovis kaebaja enda ümberpaigutamist, sest Viru Vanglas on paremad võimalused sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning vastavas tugigrupis osalemiseks. Sissekirjutuse puudumise tõttu olekski ta tulnud algselt paigutada Viru Vanglasse. Lisaks on kaebaja vabanemisjärgne elukoht Ida-Virumaal ning ka tema tugiisik asub Ida-Virumaal.
2.Tartu Vangla direktori 15.07.2020. a vastuses nr 6-24/3762-2 märgiti, et Tartu Vangla direktor ei asu taotlema Justiitsministeeriumilt Xe ümberpaigutamist teise vanglasse. Vastuse kohaselt paigutati kaebaja 18.05.2020 Tartu Vanglasse justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi määrus nr 9) § 5 lg 1 p 3 kohaselt, sest kaebajal on sõltuvuse diagnoos. Sellisel juhul ei lähtuta sissekirjutuse puudumisest. Kaebaja määrati Tartu Vanglasse narkootilistest ainetest tingitud sõltuvuse diagnoosiga ning tal tuleb tegeleda sõltuvusprobleemidega Tartu Vanglas.
3.X esitas Tartu Vangla direktori nimele uue taotluse (registreeritud Tartu Vanglas 20.07.2020 nr-ga 6-24/4375-1), milles viitas varasemale vastusele nr 6-24/3762-2 ning väljendas seoses sellega rahulolematust. Kaebaja märkis, et ta on paigutatud Tartu Vanglasse sõltuvusrehabilitatsioonile, kuid Tartu Vanglas ei ole isegi AN-tugirühma. Selline rühm on aga olemas Viru Vanglas ja Tallinna Vanglas. X märkis, et ta on sama küsimusega pöördunud Justiitsministeeriumi poole, kust ta suunati Tartu Vangla direktori poole. Kaebaja palus saata end Viru Vanglasse, kus ta saab reaalselt endaga tegeleda.
4.Tartu Vangla üksuse juhi 14.08.2020. a vastusega nr 6-24/4375-2 jäeti Xe taotlus tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse rahuldamata.
5.X esitas 23.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks algatada teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus (vt halduskohtu poolne kaebuse tõlgendus tl 26). Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja oleks tulnud sissekirjutuse puudumise tõttu algselt määruse nr 9 § 5 lg 2 p 4 alusel paigutada karistust kandma Viru Vanglasse. Lisaks, arvestades seda, et kaebaja vabanemisjärgne elukoht on Kohtla-Järve linnas, oleks tulnud vanglasse paigutamisel arvestada ka määruse nr 9 § 5 lg 2 punkti 3. Kaebaja on leidnud endale tugiisiku, kes elab ja töötab Ida-Virumaal. 2) Tartu Vangla ei pea kinni kaebaja individuaalsesse täitmiskavasse kirja pandust ja täitmiskava ei ole kaebajaga ka läbi räägitud. Kontaktisikud panevad individuaalsesse täitmiskavasse programme, mida vangla ei suuda tagada. 3) Tartu Vangla ei võimalda kaebajale vajalikke sotsiaalprogramme/tugigruppe. Seetõttu tuleks kaebaja paigutada Viru Vanglasse, kus tal on võimalik neid läbida. Kaebajal on võimalik programmid läbida Viru Vanglas. Sotsiaalprogrammidest on kõige parem AN-tugigrupp, mida Tartu Vanglas ei ole. Tartu Vanglas käib kord nädalas koos lihtsalt grupp kinnipeetavaid, kuid see ei ole sama, mis Tallinna ja Viru Vanglas, kus narkomaanid käivad jagamas oma kogemusi. Kaebaja on vanglas olnud palju ja varasemalt ei olnud tal soovi muutuda, kuid tänu AN-tugigrupile see soov tuli. Teistes vanglates on programmid vabatahtlikud ja seetõttu käivad seal ainult need, kes tahavad end muuta. Tartu Vanglas toimub kõik sunniviisiliselt.
6.Vastustaja esitas 16.10.2020 Tartu Halduskohtule seletuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus on vangla kaalutlusotsus, mitte vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenev kohustus. Ümberpaigutamise alused on loetletud VangS § 19 lõikes 1 ammendavalt. Muudel sättes nimetamata alustel kinnipeetava ümberpaigutamine ei ole seaduslik ja ei anna alust ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Ühtlasi ei ole isiku võimalik vabanemisjärgne elukoht ja tugiisiku viibimiskoht tema teise vanglasse ümberpaigutamise aluseks. 2) Vastab tõele, et 16.06.2020. a individuaalses täitmiskavas oli kaebajale ette nähtud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine 2020. a III kvartalis ning täitmiskavas märgitud ajal ei olnud vanglal võimalik seda temale võimaldada. Kuna programmi hilisemal võimaldamisel ei olnud kaebaja motiveeritud seda läbima ning 29.09.2020. a individuaalses täitmiskavas sellist
tegevust temale enam ette nähtud ei ole, siis ei anna ka kaebaja väited programmi läbimise võimatuse kohta alust kaebuse rahuldamiseks. 3) Tartu Vanglas ei ole AN-tugigruppi, kus endised sõltlased väljastpoolt vanglat jagaksid oma kogemusi. See aga ei tähenda, et kaebaja individuaalset täitmiskava ei ole võimalik ellu viia ega karistuse täideviimise eesmärke saavutada. Kaebaja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi on võimalik ellu viia ja karistuse täideviimise eesmärke Tartu Vanglas viibimisel saavutada. Kinnipeetav on kohustatud kandma karistust talle määrusega nr 9 ettenähtud vanglas ja sellest kõrvale kalduvast ümberpaigutamisest mõnda teise vanglasse saab rääkida vaid VangS § 19 lg-s 1 loetletud erandlike aluste olemasolul. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus enda ümberpaigutamise nõudmiseks ning kinnipeetaval ei ole õigust valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat.
7.Tartu Halduskohus tegi 29.12.2020 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajal puudub subjektiivne õigus valida endale sobivat kinnipidamisasutust. Samas ei välista eeltoodu aga kinnipeetava õigust pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Kohus saab kontrollida, kas vangla direktor on ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldunud õiguspäraselt või mitte. 2) Tulenevalt HKMS § 158 lõikest 2 hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu ei saa kohus arvestada asjaoludega, mis ilmnesid pärast Tartu Vangla 15. juuli 2020. a vastuse nr 6-24/3762-2 koostamist või millele kaebaja vanglale esitatud algses ümberpaigutamise taotluses ei tuginenud. 3) Asja materjalidest ei nähtu, et esineks mõni VangS § 19 lõikes 1 nimetatud alustest, mis võiks tingida kaebaja ümberpaigutamise. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on sõltuvusprobleemid ning ta paigutati Tartu Vanglasse määruse nr 9 § 5 lg 1 p 3 alusel. 4) Väär on kaebaja seisukoht, et tema kinnipidamisasutusse paigutamisel oleks tulnud lähtuda määruse nr 9 § 5 lg 2 punktidest 3 ja 4. Kohus märgib, et p 3 (Viru Vanglasse paigutatakse meessoost kinnipeetav, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas) ning p 4 (Viru Vanglasse paigutatakse meessoost kinnipeetav, kelle kohta ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukohta Eestis) on juba iseenesest teineteist välistavad. Punktile 3 ei ole kaebaja vanglale esitatud ümberpaigutamise algatamise taotluses ka tuginenud. Määruse nr 9 § 5 lõikest 2 nähtub selgelt, et selle lõike alusel toimub kinnipeetava elukohast lähtuv vanglasse paigutamine vaid juhul, kui lõikes 1 nimetatud alust ei esine. Kuna praegusel juhul esines aga määruse nr 9 § 5 lõikes 1 nimetatud alus kaebaja vanglasse paigutamisel – kaebaja on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja, siis sama paragrahvi lõige 2 ei kohaldu. Eeltoodu ei saa seega olla kaebaja ümberpaigutamise aluseks. Lisaks ei tulene määrusest nr 9, et ümberpaigutamise aluseks saaks olla asjaolu, et kaebaja tugiisik elab ja töötab Ida-Virumaal. 5) Kaebaja ei ole vanglale esitatud ümberpaigutamise algatamise taotluses tuginenud sellele, et tal pole programmi „Jõud muutuda“ võimalik läbida. Samas leiab kohus, et kokkuvõtteks ei ole eeltoodud programmi läbimine kaebajale ka vajalik, kui ta on sarnase suunitlusega programmi juba läbinud ning programmi „Jõud muutuda“ läbimist ei sisalda enam ka 29. septembri 2020. a individuaalne täitmiskava. 6) Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine peab eelkõige toimuma läbi ametlike programmide, loengute ja töögruppide, mida viivad läbi vastava väljaõppe saanud inimesed. Sellistel gruppidel nagu AN-tugigrupp saab seejuures olla toetav funktsioon. Seega pelgalt asjaolust, et Tartu Vanglas ei ole sellist AN-tugigruppi nagu Viru Vanglas või Tallinna Vanglas, ei saa teha järeldust, et kaebaja sõltuvusprobleeme ei saaks Tartu Vanglas lahendada. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal poleks võimalik oma individuaalset täitmiskava ellu viia ja vangistuse täideviimise eesmärke saavutada Tartu Vanglas.
7) Vastustaja toimis õiguspäraselt, kui jättis kaebaja taotluse tema teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks rahuldamata. Tartu Vangla on menetluse alustamisest keeldumist piisava põhjalikkusega põhjendanud. Vangla tegevust ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et vangla ei kvalifitseerinud kaebaja 20. juulil 2020 registreeritud pöördumist vaidena ega võimaldanud kaebajal osaleda nõuetekohaselt vaidemenetluses. See asjaolu ei ole takistanud vaidlustatud toimingu õiguspärasuse kontrollimist kohtumenetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 17.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.12.2020. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja tundis väga huvi sotsiaalprogrammi suhtes Tagasilanguse ennetamine, aga vanglal ei ole juba septembrikuust selle programmi läbiviijat ja kaebajale pakuti programmi vene keeles. Viru Vanglas on programm eesti keeles. Kaebaja nõustus ka sõltuvusteemaliste loengutega, kuna need sarnanevad AN-tugirühmale, aga ka see on vene keeles. Viru ja Tallinna Vanglas on see programm ja AN-tugirühm olemas nii eesti kui vene keeles. Tartus programmides osalemine ei tööta, sest pooled osalejatest ei ole muutmisest huvitatud ja see kandub üle ka teistele osalejatele. 2) Kaebaja paigutati Tartu Vanglasse Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 alusel, kuid Tartu Vangla ei suuda seda täita, mistõttu ei tohiks seda kaebaja suhtes rakendada. Kaebaja suhtes tuleks rakendada Täitmisplaani § 5 lg 2 p 4, kuna kaebaja vabanemisjärgne elukoht on Ida-Virumaal. Viru Vanglas saaks kaebaja osaleda programmis, mis on Tartu Vanglas tegemata, saaks külastada AN-tugirühmas, mida Tartus ei ole. Ka on kaebajal Ida-Virumaal tugiisik. See kõik kaalub üles selle, et kaebajat Viru Vanglasse mitte saata. 3) Tartu Vanglal jäi kahe silma vahele, et kaebaja esitas taotluse enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglale ja sai vastuse vangla direktorilt. Kohe samal päeval esitas kaebaja uue taotluse, aga selle peale vastas kaebajale üksuse juht, kelle töökohustuste hulka see üldse ei kuulu. Taotlus oli adresseeritud direktorile. Ümberpaigutamine on õigustatud, sest suunaks kaebajat edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituma. Kaebaja taotleb asja arutamist kohtuistungil.
9.Tartu Vangla esitas 09.02.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse põhjendused: 1) Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ITK-d on võimalik ellu viia ka Tartu Vanglas ning kaebaja soov osaleda Tallinna või Viru Vanglas läbiviidavates AN-tugigruppides ei ole kaebaja ümberpaigutamise aluseks. Perioodil 02.11-18-12.2020 läbis kaebaja Tartu Vanglas programmi Õige Hetk. 2021. a II kvartalisse on planeeritud sõltuvusteemalised loengud ning III kvartalisse osalemine Tagasilanguse ennetamise tugigrupis, mistõttu kulgeb ITK täitmine plaanipäraselt. 2) Tartu Vanglas pakutakse osalemist Tagasilanguse ennetamise töögrupis nii eesti kui vene keeles, viimane kord 07.-28.10.2020 eesti keeles. Seega ei saa järeldada, et kaebajale oleks pakutud osalemist venekeelses tugigrupis. Ka annab kogemusnõustaja esmajärjekorras venekeelsetele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusteemalisi loenguid vene keeles. Tegemist on tugigrupiga, mitte sotsiaalprogrammiga, mistõttu võimaldatakse selles osalemist kõigile soovijatele vabade kohtade olemasolul. 2020. a septembris kaebajale uue ITK koostamise käigus ei avaldanud kaebaja vastuväiteid osalemisele venekeelses tugigrupis. 3) Teiste vanglate AN-tugigrupis osalemine ei ole käsitletav ITK-s riskide maandamiseks ettenähtud tegevusena. Tegemist on muude ITK-s ettenähtud tegevusi toetava võimalusega ja riskide maandamine peaks toimuma ikkagi sotsiaalprogrammide ja muude ITK-s ettenähtud tegevuste kaudu.
4) Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et Täitmisplaani § 5 lg 2 kaebaja suhtes ei kohaldu, kuna täidetud on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused. 5) Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud ja kohtuistungi korraldamine ei ole põhjendatud ega vajalik.
10.X esitas 28.04.2021 täiendava seisukoha, milles leiab, et üksuse juhil puudus pädevus tema taotlusele vastata. Samuti selgitab, et ITK-d temaga läbi ei arutatud ning heidab ette, et Tartu Vanglas on tugirühm venekeelne, samas kui Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas on tugirühmad eestikeelsed ning AN-tugirühmad, kus endised sõltlased oma kogemusi jagavad, on samuti eestikeelsed. Ka leiab kaebaja, et pärast kahe sotsiaalprogrammi läbimist on tema riskid tõusnud ning keegi ei oska seda seletada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipeetava ümberpaigutamise menetluse alustamise või mittealustamise otsuse tegemine on määruse nr 9 §-st 8 tulenevalt vangla direktori pädevuses. Kaebaja taotluse Tartu Vanglast Viru Vanglasse ümberpaigutamiseks on 15.07.2020. a kirjaga lahendanud ning digitaalselt allkirjastanud J. Riives (tl 10), kes Justiitsministeeriumi asekantsler P. Kama 24.03.2020. a puhkusekorraldusest nr J100-3-3/2014/145 nähtuvalt asendas Tartu Vangla direktor R. Kadastet viimase põhipuhkuse ajal (tl 48). Seega lahendas kaebaja taotluse selleks pädev isik.
13.Ringkonnakohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et kaebaja 20.07.2020. a taotluse lahendas Tartu Vangla üksuse juht. Nimelt ei nähtu, et tegemist oleks uue taotlusega, sest kaebaja väljendab taotluses sisuliselt rahulolematust enda 26.06.2020. a taotluse lahendamisega. Vastavalt VangS § 11 lõikele 5 on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodust tulenevalt tõlgendas halduskohus õigesti kaebaja 20.07.2020. a taotlust vaidena. VangS § 11 lg 41 järgi vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. HMS § 73 lõikest 1 tuleneb, et vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu. Seega pidanuks Tartu Vangla edastama kaebaja vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Asjaolu, et vangla seda ei teinud ning kaebaja vaide lahendas selleks pädevust mitteomav vangla üksuse juht, ei mõjuta asjaolu, et kaebaja taotluse lahendas selleks pädev isik. HKMS § 45 lg 4 ls 1 järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja soovis vaideotsust iseseisvalt vaidlustada, st et vaide lahendamine rikkus kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Halduskohus on kaebaja nõuet õigesti tõlgendanud Tartu Vangla kohustamise nõudena algatada kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus.
14.VangS § 19 lg 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks,
vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse, küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab normis sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema teise vanglasse ümberpaigutamist.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja paigutati Tartu Vanglasse Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt paigutatakse meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile või kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase või „Karistusseadustiku“ §-s 178, 1781 või 179 sätestatud kuriteo eest, Tartu Vanglasse. Taotluses Tartu Vanglale asus kaebaja seisukohale, et ta tuleks ümber paigutada Viru Vanglasse, kuna tal puudub Eestis sissekirjutus, tema vabanemisjärgne elukoht ja tugiisik on Ida-Virumaal ning ITK-s märgitut on võimalik ka Viru Vanglas ellu viia.
16.Täitmisplaani § 5 lg 2 p 4 järgi paigutatakse kinnipeetav, kelle kohta ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukohta Eestis, Viru Vanglasse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olenemata kaebaja vastavusest Täitmisplaani § 5 lg 2 p-s 4 märgitud tingimustele ei oleks kaebaja ümber paigutamine õigustatud, kui esineb mõni Täitmisplaani § 5 lg-s 1 märgitud paigutamise alus. Nimelt tuleneb Täitmisplaanist, et § 5 lõike 2 alusel paigutatakse kinnipeetav vaid juhul, kui ei esine lõikes 1 sätestatud paigutamise alust. Kaebaja puhul esines samas ka Täitmisplaani § 5 lg 1 p-s 3 sätestatud paigutamise alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et asjaolu, et kaebaja tugiisik elab ja töötab Ida-Virumaal või et kaebaja soovib asuda vabanemisjärgselt elama Ida-Virumaale, ei ole Täitmisplaanis märgitud paigutamise alused ega õigusta seetõttu samuti kaebaja ümberpaigutamist ühest vanglast teise.
16.Seonduvalt kaebaja väidetega selle kohta, et ITK-s kirjeldatud tegevusi on võimalik ellu viia ka Viru Vanglas, märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et mingeid ITK-s märgitud tegevusi on võimalik ka mõnes teises vanglas ellu viia, ei ole kinnipeetava ümberpaigutamise alus. Vaides asus kaebaja seisukohale, et sõltuvusrehabilitatsiooni eesmärgil oleks tal vajalik osaleda AN tugirühmas, mida aga Tartu Vanglas ei ole. Kaebuses halduskohtule ja apellatsioonkaebuses laiendas kaebaja oma seisukohta veelgi, väites, et Tartu Vanglas ei ole läbiviidavates programmides osalemine erinevatel põhjustel tulemuslik.
17.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused seega üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord vastustajat toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (vt RKHK 01.03.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 20 jj).
18.Ringkonnakohus möönab, et olukord, kus ITK-s märgitud tegevusi ei ole mingil põhjusel võimalik vanglas ellu viia, kuid neid saaks ellu viia mujal, võib see olla VangS § 19 lg 1 järgi kinnipeetava ümberpaigutamise aluseks. Samas asus kaebaja seda väitma alles pärast seda, kui vangla tema taotluse rahuldamata jättis. Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et kaebaja ITK täitmine kulgeb Tartu Vanglas plaanipäraselt. Siinkohal võtab ringkonnakohus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise hindamisel aluseks kaebaja kehtiva ITK. Vastustaja selgituse kohaselt läbis kaebaja perioodil 02.11-18.12.2020 Tartu Vanglas programmi Õige hetk. 2021. a II kvartalisse on planeeritud sõltuvusteemalised loengud ning III kvartalisse osalemine Tagasilanguse ennetamise tugigrupis, mida pakutakse nii eesti kui vene
keeles. Ka selgitab vastustaja, et 2020. a septembris uue ITK koostamise käigus ei avaldanud kaebaja vastuväiteid osalemisele venekeelses tugigrupis. Ringkonnakohus märgib, et arvestades asjaolu, et 2021. aasta ei ole veel läbi ning kaebaja ITK-s on sotsiaalprogrammide toimumine fikseeritud aasta täpsusega (tl 36-37), ei saa väita, et kaebajal poleks Tartu Vanglas võimalik ITK-s seatud eesmärke saavutada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine peab toimuma eelkõige läbi ametlike programmide, loengute ja töögruppide, mida viivad läbi vastava väljaõppe saanud inimesed ning AN-tugigruppidel saab seejuures olla vaid toetav funktsioon. Kaebaja väite, nagu poleks tal olnud võimalik osaleda Tagasilanguse ennetamise töögrupis eesti keeles, on vastustaja ringkonnakohtus ümber lükanud.
17.Kuna ringkonnakohtul oli võimalik kohtuasja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud kindlaks teha kohtuistungit korraldamata ning arvestades ka kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.12.2020. a otsus muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli apellatsiooniastmes menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu, 15 euro, tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega tuleb jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.