Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. jaanuaril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas Tartu Vangla direktorile taotluse (registreeritud Tartu Vanglas 26. juunil 2020 nr-ga 6-24/3762-1), milles palus end paigutada Viru Vanglasse. Taotluse kohaselt soovis kaebaja enda ümberpaigutamist, sest Viru Vanglas on paremad võimalused sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning vastavas tugigrupis osalemiseks. Sissekirjutuse puudumise tõttu olekski ta tulnud algselt paigutada Viru Vanglasse. Lisaks on kaebaja vabanemisjärgne elukoht IdaVirumaal ning ka tema tugiisik asub Ida-Virumaal.
3-20-1577
2.Tartu Vangla direktori 15. juuli 2020. a vastuses nr 6-24/3762-2 märgiti, et Tartu Vangla direktor ei asu taotlema Justiitsministeeriumilt X ümberpaigutamist teise vanglasse. Vastuse kohaselt paigutati kaebaja 18. mail 2020 Tartu Vanglasse justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi määrus nr 9) § 5 lg 1 p 3 kohaselt, sest kaebajal on sõltuvuse diagnoos. Sellisel juhul ei lähtuta sissekirjutuse puudumisest. Kaebaja määrati Tartu Vanglasse narkootilistest ainetest tingitud sõltuvuse diagnoosiga ning tal tuleb tegeleda sõltuvusprobleemidega Tartu Vanglas.
3.Pärast Tartu Vangla direktori 15. juuli 2020. a vastuse nr 6-24/3762-2 kättesaamist, esitas X Tartu Vangla direktori nimele uue taotluse (registreeritud Tartu Vanglas 20. juulil 2020 nr-ga 624/4375-1), milles viitas varasemale vastusele nr 6-24/3762-2 ning väljendas seoses sellega rahulolematust. Kaebaja märkis, et ta on paigutatud Tartu Vanglasse sõltuvusrehabilitatsioonile, kuid Tartu Vanglas ei ole isegi AN-tugirühma. Selline rühm on aga olemas Viru Vanglas ja Tallinna Vanglas. X märkis, et ta on sama küsimusega pöördunud Justiitsministeeriumi poole, kust ta suunati Tartu Vangla direktori poole. Kaebaja palus saata end Viru Vanglasse, kus ta saab reaalselt endaga tegeleda.
4.Tartu Vangla üksuse juhi 14. augusti 2020. a vastusega nr 6-24/4375-2 jäeti Xi taotlus tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse rahuldamata.
5.X esitas 23. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtus, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Tartu Vangla direktor ei ole alustanud tema ümberpaigutamise menetlust Viru Vanglasse. Kuigi kaebaja ei täpsustanud pärast kaebuse käiguta jätmist kohtule esitatavat nõuet, asus kohus 18. septembri 2020. a kaebuse menetlusse võtmise määruses seisukohale, et kaebaja nõue on tõlgendamise teel kaebusest tuletatav. Kohus võttis menetlusse Xi kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks algatada teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus. Kohus leidis 23. augusti 2020. a määruses, et vaidluse asjaoludest tulenevalt tuleb lugeda vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 5 sätestatud kohtueelne menetlus kohustamisnõude osas läbituks. Kohus leidis, et Tartu Vangla oleks pidanud kaebaja uut taotlust, mis registreeriti 20. juulil 2020 nr-ga 6-24/4375-1, käsitama vaidena ning laskma seda kaebajal täpsustada või edastama selle lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
6.Vastustaja Tartu Vangla esitas 16. oktoobril kohtule kirjaliku vastuse kaebusele.
7.Kohus määras 19. oktoobri 2020. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 1. novembril 2020 kohtule omapoolse täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et ta tuleks edasise karistuse kandmiseks ümber paigutada Viru Vanglasse järgmistel põhjustel.
8.1.Kaebaja oleks tulnud sissekirjutuse puudumise tõttu algselt määruse nr 9 § 5 lg 2 p 4 alusel paigutada karistust kandma Viru Vanglasse. Lisaks, arvestades seda, et kaebaja vabanemisjärgne elukoht on Kohtla-Järve linnas, oleks tulnud vanglasse paigutamisel arvestada ka määruse nr 9 § 5 lg 2 punkti 3. Kaebaja on leidnud endale tugiisiku, kes elab ja töötab Ida-Virumaal.
8.2.Tartu Vangla ei pea kinni kaebaja individuaalsesse täitmiskavasse kirja pandust ja täitmiskava ei ole kaebajaga ka läbi räägitud. Vestluse käigus räägiti „Eluviisitreeningust“, kuid 2(8)
3-20-1577
kuna see on kaebajal juba läbitud, siis jäi jutt, et talle määratakse tagasilanguse ennetamise tugigrupp ja sõltuvusteemalised loengud. Kui kaebaja sai kätte individuaalse täitmiskava, siis oli seal peale nende kirjas veel sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Õige hetk“, mida temaga aga ei arutatud. Kaebaja ei keeldu nende programmide läbimisest, kuid „Jõud muutuda“ pidi kaebajal olema III kvartalis ja tuli välja, et programmi läbiviijat vanglal ei ole. Kontaktisikud panevad individuaalsesse täitmiskavasse programme, mida vangla ei suuda tagada.
8.3.Tartu Vangla ei võimalda kaebajale vajalikke sotsiaalprogramme/tugigruppe. Seetõttu tuleks kaebaja paigutada Viru Vanglasse, kus tal on võimalik neid läbida. Kaebaja ei saa aru, milles seisneb Tartu Vanglas rehabilitatsioon, sest reaalselt midagi ei toimu. Rehabilitatsioon tähendab seda, et kinnipeetavatega peab ka tegelema. See, et üle Eesti on narkomaanid korjatud ühte kohta pole rehabilitatsioon. Isegi Tallinna Vanglas tegeleti tema sõltuvusega rohkem. Seal oli AN-tugigrupp, kus endised sõltlased jagavad oma kogemusi. Toimusid vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, kuid Tartu Vanglas on kaebaja näinud kontaktisikut kolme kuu jooksul neli korda.
8.4.Kaebajal on võimalik programmid läbida Viru Vanglas. Sotsiaalprogrammidest on kõige parem AN-tugigrupp, mida Tartu Vanglas ei ole. Tartu Vanglas käib kord nädalas koos lihtsalt grupp kinnipeetavaid, kuid see ei ole sama, mis Tallinna ja Viru Vanglas, kus narkomaanid käivad jagamas oma kogemusi. Kaebaja on vanglas olnud palju ja varasemalt ei olnud tal soovi muutuda, kuid tänu AN-tugigrupile see soov tuli. Teistes vanglates on programmid vabatahtlikud ja seetõttu käivad seal ainult need, kes tahavad end muuta. Tartu Vanglas toimub kõik sunniviisiliselt.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus jäeti õiguspäraselt alustamata, ning esitab järgmised seisukohad.
9.1.Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 15. augustist 2018. Määruse nr 9 § 5 lg 1 p 3 alusel paigutati ta Tartu Vanglasse ning alates 18. maist 2020 paikneb kaebaja Tartu Vanglas.
16.juunil 2020 kinnitati kaebaja individuaalne täitmiskava, milles nähti kaebajale riske maandavate tegevustena ette töötamine, sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine, töövihiku Amfetamiin täitmine, vabanemiseelne nõustamine, dokumendi taotlemine, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine ja sõltuvusteemalised loengud.
9.2.Teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus on vangla kaalutlusotsus, mitte vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenev kohustus. VangS § 19 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise ümber paigutada, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Ümberpaigutamise alused on loetletud ammendavalt. Muudel sättes nimetamata alustel kinnipeetava ümberpaigutamine ei ole seaduslik ja ei anna alust ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Ühtlasi ei ole isiku võimalik vabanemisjärgne elukoht ja tugiisiku viibimiskoht tema teise vanglasse ümberpaigutamise aluseks.
9.3.Vastab tõele, et 16. juuni 2020. a individuaalses täitmiskavas oli kaebajale ette nähtud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine 2020. a III kvartalis ning täitmiskavas märgitud ajal ei olnud vanglal võimalik seda temale võimaldada, sest selle programmi läbiviimiseks pädevad ametnikud olid teenistusest lahkunud ja vanglal ei olnud õnnestunud nii kiiresti leida uut programmi läbiviijat. Sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbiviimine algas 16. septembril 2020 ja kaebaja osales ka 16. septembri 2020. a kohtumisel. Sellele järgnevalt andis kaebaja inspektorkontaktisikule teada, et selles programmis osalemisega on tal tunne nagu alustaks nullist. Vestluse järgselt avastas inspektor-kontaktisik, et kaebaja individuaalses täitmiskavas esines vigu ning see vajab parandamist. 29. septembril 2020 koostati kaebajale uus individuaalne 3(8)
3-20-1577
täitmiskava, milles enam programmi „Jõud muutuda“ läbimist ette ei nähtud. Seda põhjusel, et kaebajal oli juba läbitud programm „Eluviisitreening“, mis on suunatud sama eesmärgi saavutamisele. Kuna kaebaja ei olnud motiveeritud läbima programmi „Jõud muutuda“ ning
29.septembri 2020. a individuaalses täitmiskavas sellist tegevust temale ette nähtud ei ole, siis ei anna ka kaebaja väited programmi läbimise võimatuse kohta alust kaebuse rahuldamiseks. Asjaolu, kas konkreetse programmi läbimise vajadus arutati selgesõnaliselt kaebajaga läbi või mitte, ei muuda teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldumist õigusvastaseks. Kui kaebajal oli vastuväiteid planeeritud tegevuste osas või kui ta oleks soovinud mõnda tegevust lähemalt arutada, siis oleks ta saanud sellekohast soovi avaldada.
9.4.Tartu Vanglas ei ole tõesti sellist AN-tugigruppi, kus endised sõltlased väljastpoolt vanglat jagaksid oma kogemusi. Tartu Vanglas on olemas AN-tugigrupp, mida viivad läbi kinnipeetavad ise. Ka nimetatud tugigrupis on võimalik kinnipeetavatel oma kogemusi jagada ja teiste kogemustest õppida. Kaebajale on individuaalses täitmiskavas ette nähtud nii sõltuvusteemalised loengud, kui ka tagasilanguse ennetamise töögrupp, mida viib läbi sotsiaaltöötaja ja mis on suunatud sõltlastele. Siiski ei ole kaebaja kirjeldatud AN-tugigrupis osalemine käsitletav täitmiskavas riskide maandamiseks ettenähtud tegevusena. Tegemist on muude individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi toetava võimalusega ja riskide maandamine peaks eeskätt toimuma ikkagi sotsiaalprogrammide ja muude täitmiskavas ette nähtud tegevuste kaudu. See, et Tartu Vanglas ei ole kaebaja kirjeldatud tugigruppi, ei tähenda, et kaebaja individuaalset täitmiskava ei ole võimalik ellu viia ega karistuse täideviimise eesmärke saavutada. Asjas ei oma ka tähtsust, kas kaebajale individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi on võimalik teises vanglas läbi viia või mitte. Teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise aluseks saab olla ikkagi ainult see, et ümberpaigutamine on vajalik individuaalse täitmiskava elluviimiseks ja/või vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Kaebaja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi on võimalik ellu viia ja karistuse täideviimise eesmärke saavutada ka Tartu Vanglas viibimisel. Kinnipeetav on kohustatud kandma karistust talle määrusega nr 9 ettenähtud vanglas ja sellest kõrvale kalduvast ümberpaigutamisest mõnda teise vanglasse saab rääkida vaid VangS § 19 lg-s 1 loetletud erandlike aluste olemasolul. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus enda ümberpaigutamise nõudmiseks ning kinnipeetaval ei ole õigust valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse on põhjustanud Tartu Vangla direktori keeldumine algatamast menetlust kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse.
11.Määruse nr 9 § 2 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise paigutamise otsustab Justiitsministeerium. Sama määruse § 8 sätestab, et kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Seega on ümberpaigutamise menetluse alustamise või mittealustamise otsuse tegemine vangla direktori pädevuses. Tartu Vangla 15. juuli 2020. a vastusega nr 6-24/3762-2 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tema Viru Vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Ehkki vastusel on selle allkirjastajana märgitud direktor Raul Kadaste, on digikonteinerist nähtuvalt vastuse digitaalselt allkirjastanud direktori asetäitja Janek Riives. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
11.detsembril 2020 kohtule Justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler Priit Kama
24.märtsi 2020. a puhkusekorralduse nr J100-3-3/2014/145 (dtl 76), millest nähtub, et direktori asetäitja Janek Riives oli Tartu Vangla 15. juuli 2020. a vastuse nr 6-24/3762-2 allkirjastamise ajal määratud Tartu Vangla direktori asendajaks. Seega oli tal kinnipeetava teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise osas otsuse tegemiseks pädevus olemas. 4(8)
3-20-1577
12.VangS § 19 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Seega on vangistusseaduses sätestatud konkreetsed alused, mille esinemise korral võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise. Erialakirjanduse järgi on tegemist ümberpaigutamise aluste ammendava loeteluga1.
13.Kohus märgib, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale õigust taotleda enda teise vanglasse ümberpaigutamist. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus valida endale sobivat kinnipidamisasutust. Samas ei välista eeltoodu aga kinnipeetava õigust pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (vt Riigikohtu 2. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). Kohus saab seega kontrollida, kas vangla direktor on ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldunud õiguspäraselt või mitte.
14.Vanglale esitatud taotluses (registreeritud Tartu Vanglas 26. juunil 2020 nr-ga 6-24/3762-1; dtl 8) on kaebaja välja toonud järgmised ümberpaigutamise põhjusteks olevad asjaolud: sissekirjutuse puudumise tõttu oleks tulnud ta paigutada karistust kandma Viru Vanglasse; tema vabanemisjärgne elukoht saab olema Ida-Virumaal; kaebaja tugiisik elab ja töötab Ida-Virumaal; ta saab oma individuaalset täitmiskava täita ka Viru Vanglas. Taotlusest ilmneb, et eelkõige tuleks kinnipeetav aga ümber paigutada seetõttu, et erinevalt Tartu Vanglast on Viru Vanglas olemas AN-tugigrupp, mis teda tõesti aitab.
15.Tartu Vangla 15. juuli 2020. a vastusest nr 6-24/3762-2 (dtl 12) nähtub, et kaebaja on paigutatud Tartu Vanglasse määruse nr 9 § 5 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt paigutatakse Tartu Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile. Vastuses märgitakse, et kaebajal on sõltlase diagnoos ning seetõttu ei oma rahvastikuregistris elukoha puudumine tähtsust ning kaebajal tuleb sõltuvusprobleemidega tegeleda Tartu Vanglas.
16.Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja enda ümberpaigutamist Viru Vanglasse seetõttu, et tulenevalt määruse nr 9 § 5 lg 2 punktidest 3 ja 4 oleks tulnud ta algselt paigutada sellesse vanglasse ka põhjusel, et tema tugiisik elab ja töötab Ida-Virumaal. Määruse nr 9 § 5 lg 2 p 3 kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse meessoost kinnipeetav, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas ning p 4 kohaselt meessoost kinnipeetav, kelle kohta ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukohta Eestis. Eelkõige rõhutab kaebaja aga seda, et Tartu Vanglas ei ole tagatud tema individuaalse täitmiskava täitmine, tema sõltuvusprobleemidega ei tegeleta ning talle ei võimaldata sotsiaalprogramme ja tugigruppe (nt AN-tugigrupp), mis tema jaoks toimivad. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja peab enda ümberpaigutamist vajalikuks, et viia ellu oma individuaalset täitmiskava ja saavutada vangistuse rehabiliteeriv eesmärk.
17.Tulenevalt HKMS § 158 lõikest 2 hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu ei saa kohus arvestada asjaoludega, mis ilmnesid pärast Tartu Vangla 15. juuli 2020. a vastuse nr 6-24/3762-2 koostamist või millele kaebaja vanglale esitatud algses ümberpaigutamise taotluses ei tuginenud.
L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 71. 5(8)
3-20-1577
18.Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul puudub alus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et esineks mõni VangS § 19 lõikes 1 nimetatud alustest, mis võiks tingida kaebaja ümberpaigutamise. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on sõltuvusprobleemid ning ta paigutati Tartu Vanglasse määruse nr 9 § 5 lg 1 p 3 alusel. Väär on kaebaja seisukoht, et tema kinnipidamisasutusse paigutamisel oleks tulnud lähtuda määruse nr 9 § 5 lg 2 punktidest 3 ja 4. Kohus märgib, et p 3 (Viru Vanglasse paigutatakse meessoost kinnipeetav, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas) ning p 4 (Viru Vanglasse paigutatakse meessoost kinnipeetav, kelle kohta ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukohta Eestis) on juba iseenesest teineteist välistavad. Punktile 3 ei ole kaebaja vanglale esitatud ümberpaigutamise algatamise taotluses ka tuginenud. Määruse nr 9 § 5 lõikest 2 nähtub selgelt, et selle lõike alusel toimub kinnipeetava elukohast lähtuv vanglasse paigutamine vaid juhul, kui lõikes 1 nimetatud alust ei esine. Kuna praegusel juhul esines aga määruse nr 9 § 5 lõikes 1 nimetatud alus kaebaja vanglasse paigutamisel – kaebaja on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja, siis sama paragrahvi lõige 2 ei kohaldu. Eeltoodu ei saa seega olla kaebaja ümberpaigutamise aluseks. Lisaks ei tulene määrusest nr 9, et ümberpaigutamise aluseks saaks olla asjaolu, et kaebaja tugiisik elab ja töötab Ida-Virumaal.
19.Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja asub Tartu Vanglas alates 18. maist 2020 ning 16. juunil 2020 kinnitati tema individuaalne täitmiskava (dtl 48-51), milles nähti kaebajale riske maandavate tegevustena ette töötamine, sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine, töövihiku Amfetamiin täitmine, vabanemiseelne nõustamine, dokumendi taotlemine, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine ja sõltuvusteemalised loengud. Kaebaja heidab kohtule esitatud kaebuses vanglale ette, et programm „Jõud muutuda“, mille ta pidi läbima 2020. a III kvartalis, ei olnud kaebuse esitamise ajal veel alanud ja vanglal ei olnud programmi läbiviijat. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et individuaalses täitmiskavas ettenähtud ajal ei olnud programmi võimalik tõesti läbi viia, sest programmi läbiviimiseks pädevad ametnikud olid teenistusest lahkunud. Sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“ algas 16. septembril 2020 ning kaebaja ka osales sellel kohtumisel. Vestluses kaebajaga tuli välja, et tal on sarnase eesmärgi saavutamisele suunatud programm nimega „Eluviisitreening“ juba läbitud ning seetõttu muudeti kaebaja individuaalset täitmiskava. Uues 29. septembri 2020. a individuaalses täitmiskavas (dtl 52-55) enam programmi „Jõud muutuda“ läbimist kaebajale ette nähtud ei ole.
20.Kohus märgib, et kaebaja ei ole vanglale esitatud ümberpaigutamise algatamise taotluses tuginenud sellele, et tal pole programmi „Jõud muutuda“ võimalik läbida. Kaebaja ei saanud eeltoodule ka tugineda, sest selle programmi läbimise aeg ei olnud taotluse esitamise ajal veel saabunud. Samas leiab kohus, et kokkuvõtteks ei ole eeltoodud programmi läbimine kaebajale ka vajalik, kui ta on sarnase suunitlusega programmi juba läbinud ning programmi „Jõud muutuda“ läbimist ei sisalda enam ka 29. septembri 2020. a individuaalne täitmiskava.
21.Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, milliseid muid tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi pole talle vangla poolt tagatud. Samuti ei ole kaebaja vanglale esitatud ümberpaigutamise algatamise taotluses viidanud sellele, et Tartu Vanglas ei tagata tema individuaalse täitmiskava täitmist. Kaebaja 16. juunil 2020 kinnitatud individuaalse täitmiskava ja kaebaja ümberpaigutamise algatamise taotluse allkirjastamise (s.o 18. juuni 2020) vaheline ajavahemik on kaks päeva. Sellise lühikesest ajavahemikust ei saanuks ka teha järeldust individuaalse täitmiskava täitmise võimalikkuse kohta.
22.Kaebajale individuaalse täitmiskava (dtl 52-55) kohaselt on sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine kaebajale ette nähtud 2021. a I kvartalis ning sõltuvusteemalised loengud ning 6(8)
3-20-1577
tagasilanguse ennetamise töögrupis osalemine samuti 2021. aastaks. Vanglale esitatud taotlusest ja kaebusest nähtub, et kaebaja peab enda jaoks oluliseks eelkõige AN-tugigrupis osalemist, sest see motiveerib teda ennast muutma. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et Tartu Vanglas ei ole sellist AN-tugigruppi, kus endised sõltlased väljastpoolt vanglat jagaksid oma kogemusi, kuid Tartu Vanglas on olemas AN-tugigrupp, mida viivad läbi kinnipeetavad ise. Vangla märgib, et sellises tugigrupis osalemine on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi toetavaks võimaluseks, kuid riskide maandamine peaks eeskätt toimuma sotsiaalprogrammide ja muude individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste kaudu. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine peab eelkõige toimuma läbi ametlike programmide, loengute ja töögruppide, mida viivad läbi vastava väljaõppe saanud inimesed. Sellistel gruppidel nagu AN-tugigrupp saab seejuures olla toetav funktsioon. Seega pelgalt asjaolust, et Tartu Vanglas ei ole sellist AN-tugigruppi nagu Viru Vanglas või Tallinna Vanglas, ei saa teha järeldust, et kaebaja sõltuvusprobleeme ei saaks Tartu Vanglas lahendada. Individuaalses täitmiskavas 2021. aastaks kavandatud sõltuvusteemaliste loengute tulemusena on välja toodud, et kinnipeetav analüüsib narkootikumide tarvitamisest tulenevaid probleeme, mõtleb adekvaatselt sõltuvusega toimetuleku peale ning kuidas see tema elu ja käitumist mõjutab. Vastustaja on 14. augusti 2020. a vastuses (dtl 16) ka kaebajale selgitanud, et Tartu Vanglas on loodud üksus sõltuvusdiagnoosiga kinnipeetavatele (esimene üksus), milles viibib ka kaebaja. Selles üksuses on sõltuvusrehabilitatsiooni pakkumiseks vastavad tingimused ning kogu üksus on suunatud tegelema narkootikumide tarvitajatega, kui samas teistes vanglates on segamini erinevate riskidega kinnipeetavaid. Sellest tulenevalt ei saa teised vanglad keskenduda sõltuvusteemadele nii süvitsi, kui seda tehakse Tartu Vangla esimeses üksuses. Tulenevalt Tartu Vangla esimese üksuse põhimäärusest on esimese üksuse põhiülesandeks kinnipeetavates tahte tekitamine tegeleda narkootilistest ainetest tingitud sõltuvus– ja kriminogeensete käitumiste seostega läbi taasühiskonnastavate sotsiaalprogrammide, toetavate tegevuste ja eneseabirühmade rakendamise, et edaspidi elada täisväärtuslikku ja õiguskuulekat elu. Vastuses on ka märgitud, et esimene üksus pakub motiveeritud ja individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi läbivatele kinnipeetavatele toetavaid tegevusi huvitegevuse näol (erinevad sporditegevused, iseseisvad maali- ja muusikaring). Asja materjalidest ei nähtu seega, et kaebajal poleks võimalik oma individuaalset täitmiskava ellu viia ja vangistuse täideviimise eesmärke saavutada Tartu Vanglas.
23.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et vastustaja toimis õiguspäraselt, kui jättis kaebaja taotluse tema teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks rahuldamata. Tartu Vangla on menetluse alustamisest keeldumist piisava põhjalikkusega põhjendanud. Vangla tegevust ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et vangla ei kvalifitseerinud kaebaja 20. juulil 2020 registreeritud pöördumist vaidena ega võimaldanud kaebajal osaleda nõuetekohaselt vaidemenetluses. See asjaolu ei ole takistanud vaidlustatud toimingu õiguspärasuse kontrollimist kohtumenetluses. Eelnevat arvestades puudub kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks alus.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, 7(8)
3-20-1577
mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
25.Kohus asendab asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).