X.X. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks kaebaja ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse või alternatiivselt Justiitsministeeriumi kohustamiseks tegema Viru Vanglale ettekirjutus edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kaebaja ümberpaigutamise otsustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X. kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus kinnipeetavate ühest kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise menetluse algatamist reguleerivate õigusnormide kohaldamata jätmiseks ja nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja vaatamata.
esialgse õiguskaitse taotlus
läbi
4.Jätta kaebaja taotlused kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
9.Tagastada kaebajale tema poolt 13.04.2021 kohtule edastatud 20.01.2021. a ja 22.02.2021. a taotlused Viru Vangla direktorile (digitoimiku lehed 61 ja 63–66) ning Viru Vangla 11.03.2021. a otsus nr 6-10/1938-2
3-21-383 (digitoimiku lehed 67–68). Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse teadmiseks Justiitsministeeriumile ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.X.X. (edaspidi ka kaebaja) esitas 18.02.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi kohustamiseks paigutada ta edasise karistuse kandmiseks ümber Viru Vanglast Tartu Vanglasse või alternatiivselt Justiitsministeeriumi kohustamiseks tegema Viru Vanglale ettekirjutus edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kaebaja ümberpaigutamise otsustamiseks. Kaebaja hinnangul koheldakse teda Viru Vanglas inimväärikust alandavalt ja ebainimlikult ning ohus on tema elu, tervis, era- ja perekonnaelu ja karistuse täideviimise eesmärgid. Kaebaja soovib kanda karistust õiguskuulekalt, teha sporti, õppida ja töötada ning osaleda huviringides ja sotsiaalprogrammides, kuid Viru Vanglas seda talle ei tagata. Kaebaja ei ole varem viibinud üksikvangistuses nii pikalt, kui Viru Vanglas olles. Samuti ei ole tal kunagi olnud sedavõrd palju suitsiidikatseid. Kaebaja on viibinud ka teistes vanglates ning siis ei ole tal distsipliinirikkumisi olnud. Kaebaja sõnul on Viru Vangla ametnikud teinud temast kiusamise ohvri, mistõttu on põhjendatud tema ümberpaigutamine Tartu Vanglasse. Kaebaja on esitanud Viru Vangla direktorile korduvalt taotlusi kaebaja ümberpaigutamiseks Justiitsministeeriumile dokumentide esitamiseks, kuid vangla direktor on jätnud dokumendid edastamata või need tagastanud menetlemata. Kaebaja ainsaks võimaluseks kaitsta oma julgeolekut on taotleda kohtult Justiitsministeeriumi kohustamist paigutada ta ümber teise vanglasse. Kaebus on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 1, art 6 lg 1 ja art 13 (koosmõjus PS § 3 lg-ga 2 ja § 123 lg-ga 2) alusel lubatav, kuna kohtul on PS-st ja EIÕK-st tulenevalt kohustus kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi ning hoida ära nende ebainimlikku kohtlemist. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus palus 25.02.2021. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud Viru Vanglale taotlusi seoses tema ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse, ning kui jah, siis kas vangla on need lahendanud.
3.Kaebaja esitas 01.03.2021 kohtule kaebuse täpsustuse, milles rõhutab, et palub kohustada just Justiitsministeeriumit teda teise vanglasse ümber paigutama. Kaebaja leiab, et ükski õigusakt ei sätesta, et ta on kohustatud esitama ümberpaigutamise taotluse just vangla direktorile. Ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium. Kui kohus leiab, et mingi õigusakt või selle säte ei võimalda kohtul kaebust esitatud kujul menetleda ja/või kaebajal ei ole õigust sellist kaebust esitada, palub kaebaja kohtul jätta selline õigusakt või säte asjas kohaldamata ning kohaldada PS § 3 lg 2 ja § 123 lg 2 alusel otse EIÕK art-t 1, art 6 lg-t 1 ja art-t 13 või tunnistada õigusakt või selle säte PS-ga vastuolus olevaks ja jätta asjas kohaldamata. Kaebaja palus kohtul Viru Vangla meditsiiniosakonnalt välja nõuda kõik tõendid alates 2019. aastast kuni taotluse esitamise ajani, mis puudutavad kaebaja enesevigastamisi, kui need on vajalikud asja lahendamiseks, samuti 2017. a ja 2018. a tõendid.
3-21-383
4.Viru Vangla teatas 03.03.2021. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas 20.01.2021 ja 22.02.2021 vanglale taotlused tema ümberpaigutamiseks Tartu või Tallinna Vanglasse.
5.Tartu Halduskohus palus 05.03.2021. a kohtunõudes Justiitsministeeriumil kohtule teatada, kas kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumile taotlusi tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse ning kui jah, kas Justiitsministeerium on neile taotlustele vastanud.
6.Justiitsministeerium selgitas 10.03.2021. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis ei ole registreeritud kaebaja taotlusi ega vaideid, mis seonduksid tema ümberpaigutamisega Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Veel selgitas Justiitsministeerium, et asjaolude kontrollimisel selgus, et kaebaja on esitanud 31.08.2020 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide Viru Vangla 18.08.2020. a otsusele nr 6-10/22058-2, millega tagastati läbivaatamatult tema taotlus Tartu Vanglasse ümberpaigutamiseks. Viru Vangla ei ole tänaseni nimetatud vaiet Justiitsministeeriumile lahendamiseks edastanud. Justiitsministeerium märkis täiendavalt, et justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 11 lg 2 p 1 ja § 2 lg 2 kohaselt otsustab kinnipeetava karistuse kandmiseks ühest kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise küll Justiitsministeerium, kuid vastava taotluse peab tulenevalt täitmisplaani §-st 8 esitama selle vangla direktor, kus kinnipeetav karistust kannab. Viru Vangla ei ole Justiitsministeeriumile kaebaja ümberpaigutamise taotlust esitanud.
7.Viru Vangla täpsustas 11.03.2021 kohtule, et jättis kaebaja 20.01.2021. a ja 22.02.2021. a taotlused 11.03.2021. a otsusega nr 6-10/1938-2 läbi vaatamata. Lisaks Viru Vangla 11.03.2021. a otsusele nr 6-10/1938-2 edastas vangla kohtule kaebaja 25.06.2020. a ja 13.07.2020. a taotlused tema ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ning Viru Vangla 18.08.2020. a vastuse nr 6-10/22058-2 nendele taotlustele.
8.Kaebaja esitas 08.03.2021 kohtule taotlused asjas tehtava lahendi avaldamata jätmiseks või selles tema nime asendamiseks tähemärkidega XX ning asja HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel kinniseks kuulutamise kaalumiseks.
9.Kaebaja esitas 13.04.2021 kohtule taotlused haldusasja menetluse kiirendamiseks (PS §-de 13, 14 ja 15 ning EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel) ja Viru Vanglalt kaebaja 11.03.2021. a vaide (Viru Vangla direktori 11.03.2021. a vastusele nr 6-10/1938-2) väljanõudmiseks. Kaebaja märgib 13.04.2021. a avalduses, et tema 11.03.2021. a vaie on kohtule taotluse esitamise ajani Justiitsministeeriumi poolt lahendamata, mistõttu on kaebuse esitamine ja selle menetlemine muutunud lubatavaks ka taotluse esitamise seisuga.
10.Kaebaja esitas 02.05.2021 kohtule taotlused asja menetlusse võtmisel kinnise eelistungi korraldamiseks ja sellele Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise osakonna juhataja kaasamiseks (et eelistungil oleks võimalik arutada asja lahendamist kompromissiga). Samas avalduses palus kaebaja kohtul võtta võimalikult kiiresti asi menetlusse ja see lahendada.
11.Kaebaja esitas 16.08.2021 kohtule taotluse haldusasja menetluse kiirendamiseks (PS §-de 13, 14 ja 15 ning EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel).
12.Kaebaja esitas 29.08.2021 kohtule taotlused (PS §-de 13, 14, 15, 18, 26 ja 28 ning EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel) haldusasja menetluse kiirendamiseks ja/või esialgse õiguskaitse korras Justiitsministeeriumi kohustamiseks kohtumenetluse ajaks kaebaja paigutamiseks tema tervise, elu ning era- ja perekonnaelu kaitse eesmärgil Viru Vanglast Tartu Vanglasse ning kaebajale Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas psühhiaatrilise statsionaarse ravi ja nõustamise tagamiseks vastavalt vajadusele ja perearsti saatekirjadele. Kaebaja selgitas, et Viru Vangla meditsiiniosakonna perearst Henry Silvet on teinud 2021. a mais ja augustis saatekirjad kaebaja saatmiseks (halva vaimse seisundi tõttu) Tartu Vangla
3-21-383 psühhiaatriaosakonda statsionaarsele ravile, kuid Tartu Vangla psühhiaatriaosakond keeldub kaebajat vastu võtmast kättemaksuks selle eest, et kaebaja end seal 08.01.2021 vigastas. Kaebaja vaimne tervis on Viru Vangla ametnike terrorist ja kaebaja õiguste rikkumisest läbi ning tal on pidevalt enesetapu mõtted, stress, depressioon ja ta ei saa enam normaalselt magada. Sellest tulenevalt on tal pidevalt väsimustunne, ärrituvus, meeleolu muutused ning apaatia kõigi ja kõige vastu. Kaebaja palub end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
13.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS§ 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Kuigi kohus peab vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (Riigikohtu 11.05.2005. a määrus nr 3-3-1-22-05, p-d 6–7), on ainuüksi kaebajal õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu 17.11.2005. a otsus nr 3-3-1-54-05, p 6; 17.11.2005. a otsus nr 3-3-1-54-04, p 14). (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a määrus nr 3-21-1471, p 14)
14.Kohus leiab, et asjas esinevad alused kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
15.Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud kohtule alternatiivsed kohustamisnõuded Justiitsministeeriumi kohustamiseks tema ümberpaigutamiseks edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse või Justiitsministeeriumi kohustamiseks Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kaebaja ümberpaigutamise otsustamiseks. Saades teada, et kohus on teinud kaebuse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks päringu Viru Vanglale, on kaebaja oma 01.03.2021. a avalduses kohtule kinnitanud oma soovi esitada kaebus just Justiitsministeeriumi tegevuse peale.
16.Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava saatmist VangS § 19 lg-s 1 nimetatud eesmärkidel ühest kinnisest vanglast teise loetakse täitmisplaani § 11 lg 2 p 1 kohaselt kinnipeetava ümberpaigutamiseks ning vastavalt täitmisplaani § 2 lg-le 2 otsustab kinnipeetava sellise ümberpaigutamise Justiitsministeerium. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning vastavalt täitmisplaani § 9 lg 1 p-le 8 tuleb taotluses muu hulgas märkida ümberpaigutamise põhjus. Seega, kuigi lõpliku otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb ümberpaigutamise taotlust menetledes Justiitsministeerium (täitmisplaani § 10), otsustab ümberpaigutamise menetluse alustamise üle selle vangla direktor, kus kinnipeetav karistust kannab (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2021.a otsus nr 3-20-1577, p 12). Tulenevalt välja kujunenud
3-21-383 kohtupraktikast puudub VangS § 19 lg 1 ning täitmisplaani §-de 8 ja 10 kohaselt kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist (vt Riigikohtu 02.06.2010. a määrus nr 3-3-1-30-10, p 12). Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla ehk vangla, kus kaebaja karistust kannab, ei ole taotlenud kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamist. Seetõttu puudub vaidlus ka selles, et kaebaja Viru Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetlust ei ole Justiitsministeeriumis algatatud ning Justiitsministeerium ei ole teinud seda puudutavaid otsuseid. Kaebaja saaks vaidlustada Justiitsministeeriumi tegevust näiteks olukorras, kus vangla rahuldab kaebaja taotluse tema ümberpaigutamise kohta taotluse esitamiseks, kuid Justiitsministeerium peaks jätma vangla direktori taotluse rahuldamata. Sellisel juhul saaks kaebaja vaidlustada Justiitsministeeriumi vastavat otsust kohtus tühistamisnõudega ning kohustamisnõudega vaadata taotlus uuesti läbi.
17.Kohtu hinnangul ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda Justiitsministeeriumi kohustamist tema ümberpaigutamiseks või vanglale ümberpaigutamise dokumentide edastamiseks ka teistest kaebaja viidatud sätetest. Täitmisplaani § 11 kohaselt võib põhjendatud juhul otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise täitmisplaanis ettenähtud menetlust järgimata. Kohtu hinnangul on selle sätte eesmärgiks anda avalikule võimule võimalus otsustada paindlikult kinnipeetava ümberpaigutamine, kui selleks tekib kiire vajadus. See säte ei pane aga avalikule võimule kohustust hinnata kinnipeetava taotluse alusel seda, kas kinnipeetava välja toodud põhjused tema ümberpaigutamiseks on piisavalt erandlikud ja õigustavad seetõttu tema ümberpaigutamist täitmisplaanis ette nähtud menetlust järgimata. Kaebaja viidatud täitmisplaani § 6 ei reguleeri süüdi mõistetud kinnipeetavate ümberpaigutamist, vaid vahistatu staatuses kinnipeetavate ümberpaigutamist (vt sama paragrahvi lg 1 ls 2). Justiitsministri 08.07.2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 6 p 14 sätestab küll Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse ühe ülesandena kinnipeetavate paigutamise korraldamise, kuid tegemist on osakonnasisest töökorraldust reguleeriva sättega, millest ei saa tulla kinnipeetavale kaebeõigust taotleda Justiitsministeeriumi kohustamist tema ümberpaigutamiseks või asukohajärgsele vanglale vastava ettekirjutuse tegemiseks.
18.Kaebaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu 02.06.2010. a määrus nr 3-3-1-30-10, p 13). See tähendab seda, et kuigi kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse, on tal subjektiivne õigus nõuda, et tema asukohajärgse vangla direktor hindaks, kas ta vastab VangS § 19 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ning kaaluks tingimuste täidetuse korral tema teise vanglasse ümberpaigutamist (Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2021. a otsus nr 3-20-1577, p 14). Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et tal puuduvad muud tõhusad vahendid oma õiguste ning elu, tervise, era- ja perekonnaelu kaitseks.
19.Praegusel juhul nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja on esitanud seoses sooviga paigutada ta Viru Vanglast teise vanglasse põhjusel, et teda koheldakse Viru Vanglas väidetavalt ebainimlikult, järgmised avaldused ning neile on vastatud või jäetud vastamata järgmiselt.
3-21-383 1) Kaebaja 2017. aastal esitatud taotlus Viru Vanglale, mille Viru Vangla direktor jättis 01.03.2017. a otsusega nr 6-10/4582-2 rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud otsusele vaide, mille Justiitsministeerium jättis 17.04.2017. a vaideotsusega rahuldamata. 2) Kaebaja 12.08.2019. a taotlus Viru Vangla direktorile, mille Viru Vangla direktor jättis 25.09.2019. a kirjaga nr 6-10/31370-2 käiguta, selgitades, et tegemist on haldusmenetluse uuendamise taotlusega ning kaebajal on võimalus kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Kaebaja ei leidnud, et taotlus oleks sisaldanud puudusi ning Viru Vangla direktor jättis 04.11.2019. a otsusega nr 6-10/31370-6 kaebaja 12.08.2019. a taotluse haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 13.11.2019 vangla viimati nimetatud otsusele vaide, mis jäi Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile edastamata. 3) Kaebaja 25.06.2020 ja 13.07.2020 (dtl 41–42 ja 44–46) Viru Vangla direktorile esitatud taotlused, mille Viru Vangla direktor tagastas 18.08.2020. a otsusega nr 6-10/22058-2 (dtl 48–49) läbivaatamatult, leides, et haldusmenetluse uuendamise aluseks olevaid asjaolusid ei esine. Kaebaja esitas 31.08.2020 vangla viimati nimetatud otsusele vaide, mis jäi Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile edastamata. 4) Kaebaja 20.01.2021 ja 22.02.2021 (dtl 19 ja 20–23) Viru Vangla direktorile esitatud taotlused, mille Viru Vangla direktor tagastas 11.03.2021. a otsusega nr 6-10/1938-2 (dtl 51–52) läbivaatamatult. Kaebaja esitas 11.03.2021 vangla viimati nimetatud otsusele vaide, mis jäi Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile edastamata. Veel nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja on esitanud 05.03.2021 Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, milles taotles vangla kohustamist tema taotluste ja vaietega tegelemiseks. Viru Vangla jättis 17.05.2021. a kirjaga nr 6-12/80-2 (dtl 74–75) nii viimati nimetatud vaide kui ka vaided Viru Vangla direktori 04.11.2019. a otsuse nr 6-10/31370-6, 18.08.2020. a otsuse nr 6-10/22058-2 ja 11.03.2021. a otsuse nr 6-10/1938-2 kehtetuks tunnistamiseks Justiitsministeeriumile edastamata ning tagastas need. Viru Vangla direktori otsuste peale esitatud vaided tagastas vangla haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, leides, et menetlus praeguses kohtuasjas hõlmab kaebaja kõiki pöördumisi ning asi ei saa olla samal ajal vaide- ja kohtumenetluses. Kaebaja 05.03.2021. a vaide tagastas vangla põhjusel, et vaideid ei saa enam edastada, kui toimub kohtumenetlus.
20.HKMS § 47 lg 3 sätestab, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates. Vastavalt HMS § 80 lg-le 1 edastab haldusorgan vaide juhul, kui see vastab HMS-s sätestatud nõuetele, koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. VangS § 11 lg 7 järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on praeguse määruse tegemise ajal kaebajal veel tähtaegselt võimalus vaidlustada nii Viru Vangla tegevust 18.08.2020. a otsuse nr 6-10/22058-2 kui ka 11.03.2021. a otsuse nr 6-10/1938-2 tegemisel ning esitada kohtule kaebus Viru Vangla kohustamiseks tema 25.06.2020. a ja 13.07.2020. a taotluste või 20.01.2021. a ja 22.02.2021. a taotluste või kõigi nende taotluste alusel tema ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ja materjalide Justiitsministeeriumile edastamiseks. Kuna Justiitsministeerium ei ole vaidemenetluse korras viimati nimetatud vangla otsuseid läbi vaadanud, ei ole sellise võimaliku kohtumenetluse käigus võimalik vaidlustada Justiitsministeeriumi tegevust. Küll on aga kohtul võimalik kaasata Justiitsministeerium sellises asjas menetlusse kaasatud haldusorganina HKMS § 24 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 alusel.
3-21-383
21.Kuna kaebajal on käesoleval ajal veel võimalik esitada kohtule tähtaegne kaebus Viru Vangla kohustamiseks ning kaebaja on praeguses asjas väljendanud sõnaselgelt soovi kohtu poolt Justiitsministeeriumi kohustamiseks, ei ole vajalik suunata kaebajat praeguses asjas Viru Vangla kohustamise nõude esitamisele. Samuti kaotaks kaebaja sellisel juhul võimaluse vaidlustada käesolevas määruses esitatud kohtu seisukohti määruskaebemenetluses.
22.Kaebaja on kaebuse täienduses esitanud kohtule taotluse jätta asjas kohaldamata õigusakt või selle säte, mis ei võimalda kohtul kaebust esitatud kujul menetleda ning kohaldada EIÕK art-t 1, art 6 lg-t 1 ja art-t 13 või tunnistada vastav õigusakt või selle säte PS §-dega 13, 14, 15, 16, 18, 26 ja 28 vastuolus olevaks. Kohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et kaebaja palub jätta asjas kohaldamata täitmisplaanis sätestatud korra kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise ümberpaigutamiseks. Ennekõike on praeguses asjas asjakohane täitmisplaani § 8, mille kohaselt peab kinnipeetava ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustama kinnipeetava asukohajärgse vangla direktor ja millest on tuletatav kinnipeetava õigus taotleda tema põhiõiguste kaitse tagamiseks vangla direktorilt tema ümberpaigutamise menetluse alustamist. Kohtu hinnangul ei riiva käesolevas määruses kohaldatud õigusnormid ega nende alusel esitatud järeldused ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi ega -vabadusi. Kohus selgitas eelnevalt, et kaebajal on olemas tõhusad vahendid oma õiguste kaitseks. See, et kaebaja ei ole neid õiguskaitsevahendeid varem kasutanud ega ole vaidlustanud Viru Vangla direktori otsustusi tema ümberpaigutamise menetluse alustamise taotluste kohta kohtus, ei anna kaebajale PS-st ega EIÕK-st tulenevalt veel õigust kasutada selliseid kohtusse pöördumise viise, mida seadustest otseselt ei tulene. Seetõttu ei ole kaebaja taotlus kinnipeetavate ühest kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise menetluse algatamist reguleerivate õigusnormide kohaldamata jätmiseks ja nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
23.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
24.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
25.Kuna kohus tagastab kaebuse, jäävad läbi vaatamata kaebaja taotlused kohtumenetluse kiirendamiseks. Samas märgib kohus, et haldusasja menetluse kiirendamise taotluse esitamise võimalus on sätestatud HKMS § 100 lg-s 1 ning selle kohaselt võib kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvitusele võtmist, kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut. Praegune haldusasi on Tartu Halduskohtus registreeritud 23.02.2021, seega on olnud asi kohtu menetluses ca seitse ja pool kuud. Ka sel põhjusel kuuluksid need taotlused läbi vaatamata jätmisele.
26.Kaebaja on palunud 29.08.2021. a avalduses kohustada Justiitsministeeriumit paigutama kaebaja kohtumenetluse ajaks Viru Vanglast Tartu Vanglasse ning tagama kaebajale kohtumenetluse ajal psühhiaatriline statsionaarne ravi ja nõustamine Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas vastavalt vajadusele ja perearsti saatekirjadele. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse
3-21-383 efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tuvastas kaebajal kaebeõiguse puudumise Justiitsministeeriumi vastu kaebuse esitamiseks kaebaja kirjeldatud asjaoludel ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtumenetluse ajal tema õiguste kaitse tagamiseks.
27.Kohus selgitab seoses kaebaja taotlusega Justiitsministeeriumi kohustamiseks tagada talle kohtumenetluse ajal statsionaarne ravi ja nõustamine Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas järgmist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 22.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla psühhiaatri kohustamiseks võtma ta vastu Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ja osutama talle psühhiaatrilist ravi (haldusasi nr 3-21-1935). Taotluses märgib kaebaja, et Viru Vangla meditsiiniosakonna perearst H. Silvet on teinud mais 2021 saatekirja tema Tartu psühhiaatriaosakonda statsionaarsele ravile suunamiseks, kuid psühhiaater S. Kail keeldub tema vastuvõtmisest. Korduv saatekiri tehti kaebaja sõnul 2021. a augustis ning H. Silvet teatas 17.08.2021 kaebajale, et psühhiaater S. Kail keeldub jätkuvalt tema statsionaarsele ravile võtmisest. Seejärel esitas kaebaja 18.08.2021 Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu vaide. Taotluse kohaselt oli ravi ja nõustamisabi tagamata jätmisel ohus kaebaja tervis ja elu. Tartu Halduskohus jättis 02.09.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-1935 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega on taotleja esitanud sama eesmärki kandva esialgse õiguskaitse taotluse juba haldusasjas nr 3-21-1935 ning kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi selle menetluse raames, esitades soovi korral halduskohtu 02.09.2021. a määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul sama halduskohtu määruse kättesaamisest arvates.
28.Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Need taotlused jäävad seetõttu läbi vaatamata.
29.Kaebuse tagastamise tõttu jäävad läbi vaatamata ka kaebaja taotlused asjas eelistungi korraldamiseks ning Viru Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks.
30.Kaebaja on palunud asendada kohtulahendi avaldamisel tema nimi tähemärkidega XX või jätta lahend avaldamata, samuti kaaluda kohtul asja menetluse kinniseks kuulutamist HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. Kohus peab kaebaja eraelu kaitseks põhjendatuks asendada HKMS § 175 lg 3 alusel koosmõjus HKMS § 179 lg-ga 4 avaldatavas kohtulahendis tema nimi tähemärkidega. Haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuna seni kohtule esitatud materjalid ei kajasta otseselt kaebaja terviseandmeid või läbivaid viiteid nendele. Kaebaja eraelu kaitse on antud juhul piisavalt tagatud kohtulahendi avaldamisel tema nime tähemärkidega asendamise läbi ning asja menetluse kinniseks kuulutamine ei ole tema eraelu ega ka elu, tervise või vabaduse kaitseks ilmselt vajalik.
31.Kohus tagastab kaebajale tema poolt 13.04.2021 kohtule edastatud 20.01.2021. a ja 22.02.2021. a taotlused Viru Vangla direktorile ning Viru Vangla direktori 11.03.2021. a otsuse nr 6-10/1938-2, kuna samad dokumendid olid nende kohtule esitamise ajal juba asja materjalide seas olemas. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.