X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ametnike poolt kinnipeetavate läbiotsimise järgselt kinnaste vahetamata ja tihti käte desinfitseerimata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. kaebus.
2.Jätta X. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (kaebaja) esitas 2. märtsil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot põhjendusel, et ametnikud ei vaheta kinnipeetavate läbiotsimise järgselt kindaid ning tihti ei desinfitseeri käsi.
2.Tartu Vangla jättis 29. aprilli 2021. a otsusega nr 1-13/37-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul ei tunnetanud kaebaja tegelikku ohtu oma tervisele ning kahjunõudes sellisele ohule viitamine võib olla tingitud lootusest saada hüvitist. Isegi kui kaebaja valvurite tegevuse tõttu oma tervisele ohtu tunnetas, on kaheldav, kas see sai põhjustada mittevaralist kahju määral, et oleks õigustatud selle eest rahas hüvitise määramine. Kaebaja on 39-aastane terve ja täisjõus mees, teda pole koroonapiirangute ajaks tervisest tulenevalt kaitsevisolatsiooni määratud, ta käib kirikus ja tööl, talle on väljastatud väljaspool elukambrit liikumisel enesekaitsevahendina mask, samuti on olemas võimalus desinfitseerida enda käsi. Võimaliku nakkuse leviku takistamiseks on vanglas kasutusele võetud mitmeid meetmeid ja seatud kinnipeetavatele piiranguid, mis seisnevad eelkõige isikute vaheliste kontaktide minimeerimises ning distantsi hoidmise kohustuses olukordades, kus see on võimalik. Kaebaja tunnetus oma tervise ohtu sattumisest on ülepaisutatud.
3-21-1030
3.Kaebaja esitas 12. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot. Kaebaja märgib, et vangla kahjustas tema tervist ning viitab ka väärikuse alandamisele. Kaebaja põhjendab, et vanglaametnikud ei vaheta pärast iga kinnipeetava läbiotsimist kindaid ega desinfitseeri piisavalt käsi. Vangla suhtumine on ükskõikne, kuigi levib COVID-19 haigus. Enne kaebaja läbiotsimist otsis vanglaametnik läbi kümme kinnipeetavat. Kaebaja osakonnas on aga palju isikuid, kes ei jälgi hügieeninõudeid. Ametnik katsus kaebajat ja tema riideesemeid määrdunud kinnastega. Pärast ametnike ebahügieenilist käitumist kinnaste vahetamata ja käte desinfitseerimata jätmisel on kaebajal tekkinud terviseprobleemid. Kaebajal on diagnoositud seborroiline dermatiit ja vasomotoorne riniit. Kaebaja toob välja ka, et vanglas ei desinfitseeritud lühiajaliste kokkusaamiste ruumis telefoni pärast teise isiku poolt selle kasutamist. Jalutama minnes peavad kinnipeetavad seisma kordamööda jalarestil, et näidata ametnikele oma jalgu ja jalanõusid, kuid keegi jalaresti ei pese ning sealt levivad erinevad haigused. Kaebaja on korduvalt ametnike tähelepanu eeltoodule juhtinud, kuidas keegi ei reageeri tema märkustele. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist nii seoses tervise kahjustamise kui ka väärikuse alandamisega põhjendusel, et Tartu Vangla ametnikud ei vaheta pärast iga kinnipeetava läbiotsimist kindaid ega desinfitseeri piisavalt käsi. Kuigi kaebaja on toonud välja puudused ka seoses jalaresti puhastamata ning lühiajaliste kokkusaamiste ruumis telefoni desinfitseerimata jätmisega, ei nähtu kohtule, et kaebaja nõuaks eeltoodu eest kahju hüvitamist. Tegemist on kaebuse põhjendustega ilmestamaks vangla ükskõikset suhtumist hügieeni.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 700 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samuti ei saa kohtu hinnangul ametnike tegevus põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebameeldivusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, kaebaja väärikust alandavaks või tervistkahjustavaks. Kuigi kaebajal on diagnoositud täpsustamata seborroiline dermatiit ning vasomotoorne riniit (tervisekaardi 12. märtsi 2021. a sissekande kohaselt on kaebajal naha hüpereemia ja ketendus, ninakinnisus jne), siis ei ole haldusasja materjalidest tulenevalt võimalik diagnoose seostada ametnike tegevusega. Samas on kaebajale seoses terviseprobleemidega võimaldatud vastavalt vangistusseaduse § 52 lg-le 2 ebamugavustunde vähendamiseks ravi. Ühtlasi on kaebajal endal olnud võimalik ametnike tegevusest tingitud negatiivseid mõjutusi oma käitumisega vähendada, teostades ise sagedamini hügieenitoiminguid, desinfitseerides sagedamini käsi jne.
3-21-1030
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
8.Tõendamist ei ole leidnud, et ametnikud kaebaja kirjeldatud viisil käituvad ning et nad ei vaheta piisavalt kaitsekindaid ja ei desinfitseeri käsi. Vangla kinnitusel teostavad ametnikud tööülesandeid selliselt, et hügieeninõuded oleksid tagatud (Tartu Vangla 26. jaanuari 2021. a vastus nr 2-3/4341-2, 13. aprilli 2021. a vastus nr 2-3/580-2). Isegi kui ametnikud igakordselt nõuetekohaselt hügieeninõudeid ei ole järginud, siis ei nähtu haldusasja materjalidest, et ametnike tegevuse ja kaebaja terviseprobleemide vahel esineks selge põhjuslik seos. Kaebuses kirjeldatud tervisehäirete ilmnemine ametnike tegevuse tõttu on väga vähetõenäoline. Kohtule ei nähtu, et kaebaja olukord oleks ametnike tegevuse tõttu halvenenud ning et talle oleks vangla tegevuse tõttu mingeid reaalseid negatiivseid tagajärgi kaasnenud, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
9.Samuti on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Arvestades kaebaja õiguste riive väheintensiivsust ning asjaolu, et kaebaja välja toodud vangla ebakohase tegevuse ning selle tulemusena tekkinud väidetava kahju vaheline põhjuslik seos on kaudne ning hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine ebatõenäoline, siis ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.