X. esialgse õiguskaitse taotlus seoses COVID-19 viirushaiguse leviku tõkestamiseks Tartu Vangla direktori 4. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-1/58 kohaldatud liikumispiiranguga
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X. vanglasisese vabakasutuskonto ajavahemiku 10. jaanuar 2021 kuni 9. mai 2021 kohta.
4.Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga X.
väljavõte
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.Tartu Vangla direktor otsustas 4. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-1/58:
1.jätkata direktori 10. novembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangute kohaldamist järgmiselt: lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või tervishoiuteenuse osutamiseks, v.a saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni osakonnas (p 1.2); peatada Tartu Vangla kodukorraga kinnitatud päevakava järgsed tegevused (p 1.3); peatada kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht (p 1.4); helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.5);
2.kauplusest on lubatud osta mõistlikus koguses neid kaupu, mis on kiiresti riknevad ja mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist;
3-21-1002
3.käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt;
4.jätkata Tartu Vangla direktori 7. detsembri 2020. a käskkirja nr 1-1/148 p-s 4 sätestatud kohustuse – kinnipeetav peab kandma väljaspool elukambrit liikumisel vangla poolt väljastatud kaitsemaski, mille kandmisest keeldumisel saatmist ei toimu, v.a juhul, kui kinnipeetava elu või tervis on ohus – kohaldamist, kinnipeetav ei ole kohustatud kandma kaitsemaski toas, kus toimub pikaajaline kokkusaamine;
5.lõpetada Tartu Vangla direktori 27. augusti 2020. a käskkirja nr 1-1/105 p-s 1.2 sätestatud meetme (pikaajaliste kokkusaamiste piirang) ja direktori 27. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/132 p-s 1.1 sätestatud meetme (üks lühiajaline kokkusaamine kuus) kohaldamine ja võimaldada alates 3. maist 2021 lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi tavapärases korras.
2.X. (taotleja) esitas 12. mail 2021 Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirja peale eluosakondade jätkuvat lukustamist puudutavas osas vaide.
3.Taotleja esitas 10. mail 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tartu Vangla direktori 4. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-1/58, millega jätkati kõigi vangla eluosakondade lukustamist. Taotleja põhjendab, et vanglateenistujate ja riskigruppide vaktsineerimine ning kaitsevisolatsioonid on juba lõpetatud. Taotleja psüühika on hävimas, ta on pöördunud piirangutest tuleneva ängistuse ja lootusetusetunde tõttu psühhiaatri poole ning talle on määratud ravi. Vangla rikub taotleja põhiõigusi. Taotleja palub kohtul tagada talle minimaalne osakonna lahtiolekuaeg ja pliidi ning külmkapi kasutamise võimalus. Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas 13. mail 2021 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta koos taotluse lahendamiseks vajalike dokumentidega. Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.1.Taotlusest ei nähtu, millise pöördumatu tagajärje toob kaasa külmkapi ja pliidi kasutamise võimaluse puudumine ning kuidas aitab esialgse õiguskaitse seadmine tagajärge ära hoida. Vangla toitlustab kinnipeetavaid korrapäraselt sooja toiduga kolm korda päevas ning toitlustamisel arvestatakse kinnipeetavate elutegevuseks ettenähtud vajalikku toidutarvet. Kauplusest toiduainete ostmine pole elutegevuseks vajalik ning esialgse õiguskaitse vajadus külmkapi või pliidi kasutamiseks puudub. Vangla võimaldab sisseostude tegemist kaks korda kuus ja iga kinnipeetav saab otsustada, kui palju ta korraga rikneda võivaid toiduaineid ostab.
4.2.Samuti ei nähtu taotlusest, kuidas taotlejale eluosakonnas miinimumaja ulatuses üksi vabalt ringi liikumise võimaldamine hoiab ära temale saabuda võiva pöördumatu tagajärje, mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tõenäoliselt saabub.
4.3.Taotleja raviarsti kinnitusel käib taotleja psühhiaatri vastuvõttudel regulaarselt juba alates 2015. a. Taotlejale on määratud ka ravi. Taotleja psühhiaatri vastuvõttudel käimine ei ole saanud alguse vanglas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest. Psühhiaatri hinnangul ei põhjusta suletud elukambris viibimise jätkumine taotlejale tõenäoliselt pöördumatut psüühikahäiret. Käesolevate piirangute ajal on taotlejale võimaldatud psühhiaatri vastuvõttu kuuel korral. Kinnipeetavatele tagatud psühholoogiga vestlemiseks on taotleja avaldanud soovi vaid korra ning vestlusteema polnud seotud piirangutega.
4.4.Vanglas on kinnipeetavate eluolu olnud piiratud ainult hädavajalikul määral. Kinnipeetavatele ei piiratud tegevusi, mis olid vajalikud vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks, v.a juhul, kui see oli vajalik mõne olulisema õiguse või hüve kaitseks. Kuigi eluosakonnas vabalt liikumise aeg on jätkuvalt piiratud, ei pea kinnipeetavad viibima 24 tundi oma kambrisse suletuna. Taotlejal on võimalik iga päev viibida vähemalt tund aega värskes õhus. Taotleja on määratud majandustööle ning ta on alates 2021. a veebruarist stabiilselt
3-21-1002 viibinud väljaspool elukambrit seoses oma eluosakonna koristamisega. Vangla pakutud võimalust saada kambrisse mõtestatud tegevuseks sudoku, ristsõnu vms ei ole taotleja kasutanud. Taotlejale on tagatud raamatukoguteenuse kasutamine, vangla tellitud ajalehtede lugemine ning taotleja on tellinud vangla vahendusel lugemiseks isiklikku ajakirjandust. Taotlejal on kambris isiklik teler, mille vaatamine on piirangute ajal võimalik ööpäev läbi ja see on talle tasuta. Taotlejal on kambrikaaslane, kellega läbisaamine on taotlejal olnud hea. Seega on taotlejal ka eluosakonna suletuse ajal olnud võimalik kaaskinnipeetavaga suhelda. Taotleja ei ole kasutanud võimalust lühiajaliseks kokkusaamiseks, kuid ta kasutab aktiivselt võimalust telefoni teel suhtlemiseks.
4.5.Vaidlusaluse käskkirjaga leevendati vanglas Eesti Vabariigis valitsevat olukorda arvesse võttes piiranguid oluliselt. Jätkati vaid nende piirangute kohaldamisega, mis arvestavad vangla võimekust tegeleda nakatumiste üksikjuhtumitega, samas aitavad efektiivselt ära hoida nakkuse inimeselt inimesele kiire leviku korral suurema haigestumise nii kinnipeetavate kui teenistujate seas ega ole kinnipeetava jaoks ülemääraselt koormavad. Kaitsevisolatsioonis viibinud kinnipeetavatele võimaldatakse väljaspool elukambrit taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, taastati võimalus pikaajalisteks kokkusaamisteks ning lõpetati piirang lubada ainult üks lühiajaline kokkusaamine kuus.
4.6.Kinnipeetavate vanglavälist suhtlust piiravate meetmete lõpetamisega kaasneb aga paratamatult olukord, kus vanglasse siseneb suurem hulk inimesi, kelle tervisliku seisundi üle vanglal kontroll puudub. See tähendab, et vangla ei saa hoida ära kokkusaamisel ühe kinnipeetava võimalikku nakatumist, aga saab eluosakondade lukustamise jätmisega ära hoida nakkuse levikut samas osakonnas viibivatele kinnipeetavatele ning seeläbi takistada ka nakkuse levikut teistes osakondades viibivatele kinnipeetavatele.
4.7.Vangla mõistab, et piiranguid on kohaldatud juba pikka aega ja ilmselgelt on nendel mõju ka kinnipeetavatele. Samas toob vanglas karistuse kandmine juba iseenesest kaasa suhtlemise ja liikumise piirangud ning pole mingit alust pidada kinnipeetavate olukorda oluliselt halvemaks võrreldes nende vabaduses viibivate isikutega, kes on pidanud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu olema muust ühiskonnast ning oma lähedastest isoleeritud. Vangla mõistab, et piirangud võivad tekitada frustratsiooni ning pahameelt, aga praegusel juhul tuleb avalikku huvi viiruse leviku tõkestamise vastu pidada jätkuvalt kaalukamaks taotleja soovist realiseerida oma õigusi. Kinnipeetavate psüühilise seisundi muutumise ja võimalike probleemide märkamiseks ning vajadusel sekkumiseks on vanglas välja töötatud struktuur, mis aitab sekkumisvajadusi tuvastada ning abitegevusi planeerida.
4.8.Vanglas on 13. mai 2021. a seisuga 785 kinni peetavast isikust 1. doosiga vaktsineeritud COVID-19 haiguse vastu 171 isikut ja 2. doosiga 57 isikut, 336 aktiivses töösuhtes olevatest teenistujatest on 1. doosiga vaktsineeritud 352 isikut ja 2. doosiga 237 isikut.
KOHTU SEISUKOHT
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 10. jaanuar 2021 kuni 9. mai 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul
3-21-1002 võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
7.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras talle minimaalse osakonna lahtiolekuaja ning pliidi ja külmkapi kasutamise võimaluse tagamist. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg 1 kohaselt on eelkirjeldatud minimaalseks ajaks üldjuhul neli tundi päevas. Seetõttu mõistab kohus tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et taotleja soovib HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla direktori 4. mai 2021. a käskkirja nr 1-1/58 p 1.1 kehtivuse peatamist selliselt, et talle oleks tagatud oma osakonnas liikumiseks vaba aega neli tundi päevas. Sellisel viisil oleks taotlejale tagatud ka osakonnas asuva pliidi ja külmkapi kasutamise võimalus.
8.Kuivõrd taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduva vaide, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Samuti esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Osakonnas vabalt liikumisele ning osakonnas paiknevate külmkapi ja pliidi kasutamisele seatud piirang on iseloomult selline, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Samas tuleb esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamisel arvestada, et igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohus on seisukohal, et kuigi taotleja suhtes kohaldatav liikumispiirang on intensiivne ning iseloomult selline, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist tagantjärele korvata, ei ole käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamine puudutatud isikute õigusi ja avalikku huvi arvestades põhjendatud. Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt.
9.Kuigi olukord Eesti Vabariigis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga on paranenud ning Vabariigi Valitsus on asunud leevendama ka väljaspool vanglat rakendatud piiranguid, ei ole nakatumisoht veel vähenenud määrani, mis õigustaks ainuüksi sellest tulenevalt vanglas liikumisvõimaluste taastamist tavapärasele tasemele. Vangla peab jätkuvalt minimeerima piirangute kehtestamise kaudu inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. 13. mai 2021. a seisuga oli haigestumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eesti Vabariigis 327,47. Tartu maakonnas, kus asub ka Tartu Vangla, oli näitajaks 235,46 (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart).
10.Tartu Vangla on vaidlusaluses käskkirjas esitanud põhjalikud põhjendused, mis käsitlevad viiruse olemust ja nakkuse leviku tingimusi ning selle tõrjumise vajadust ja abinõusid. Vangla on ka arvestanud, et nakatumine on Eesti Vabariigis hakanud vähenema. Järeldus, et vanglas tuleb viiruse leviku ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks siiski veel teatud piiranguid kohaldada tugineb käskkirjas viidatud asjakohastele uuringutele ja andmetele. Kuigi vanglas on juba osa kinnipeetavaid ja ametnikke vaktsineeritud ning teatud määral on ohtu seeläbi maandatud, ei ole vaktsineerituse määr veel selline, mis välistaks haiguse vanglasse jõudmisel täielikult seal viibivate isikute nakatumise. Haigusest ei ole ohustatud üksnes riskirühmad, kes
3-21-1002 on suures osas vaktsineeritud, kuivõrd haigus on üldteadaolevalt põhjustanud ulatuslikke terviseprobleeme ka varasemalt tervetele isikutele.
11.Praegusel juhul on kaalumisel kaks vastandlikku väärtust. Esiteks, kinnipeetavate õigus nende elu ja tervise kaitsele seeläbi, et vangla teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut vanglas ja vältida kinnipeetavate nakatumist. Teiselt poolt kinnipeetavate õigus kasutada kehtivast õigusest tulenevaid hüvesid, sh VSkE § 8 lg-st 1 tulenevat õigust liikuda väljaspool kambrit oma osakonna piires vähemalt neli tundi. Inimeste vaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas ning seejuures arvestades vangistuse täideviimise eripära. Arvestama peab, et kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada. Samuti ei ole alati võimalik vältida piisaval määral kontakte, nt korrarikkumise korral eeldab neile reageerimine vanglaametnike lisandumist ja täiendavaid kontakte. Seetõttu tuleb praegu vastandlike huvide kaalumisel pidada teatud hüvede kasutamisest olulisemaks viiruse leviku tõkestamist ja kinnipeetavate nakatumise vältimist.
12.Kohus nendib, et taotleja liikumise pikaajaline piiramine võib mõjuda tema vaimsele tervisele negatiivselt, kuid praegusel hetkel ei ole rakendatud piirangute leevendamine esialgse õiguskaitse korras põhjendatud. Eelkõige põhjusel, et kuigi vangla rakendab kinnipeetavate suhtes jätkuvalt liikumispiirangut, on vangla oluliselt vaidlusaluse käskkirjaga teisi piiranguid leevendanud. Alates 4. maist 2021 võimaldatakse kaitsevisolatsioonis viibinud kinnipeetavatele väljaspool elukambrit taasühiskonnastavates tegevustes osalemist. Samuti taastati võimalus pikaajalisteks kokkusaamisteks ning lõpetati piirang, millega lubati ainult üks lühiajaline kokkusaamine kuus. Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetavate vanglavälist suhtlust piiravate meetmete lõpetamisega kaasneb paratamatult olukord, kus vanglasse siseneb suurem hulk isikuid, kelle tervisliku seisundi üle vanglal kontroll puudub. Vanglal on keeruline hoida ära eelkõige pikaajalistel kokkusaamistel ühe kinnipeetava nakatumist, kuid võimalik on eluosakondade lukustamise kaudu takistada nakkuse levikut teistele kinnipeetavatele. Ka väljaspool vanglat leevendatakse piiranguid järk-järgult, et vältida nakatumiskordaja järsku tõusu. Vanglas piirangute leevendamisel on asjakohane lähtuda samast põhimõttest.
13.Oluline on märkida, et taotlejale on olnud psühhiaatriline abi kättesaadav. Käesolevate piirangute ajal on taotlejale võimaldatud psühhiaatri vastuvõttu kuuel korral seitsme kuu jooksul ning taotlejale on määratud hetke meeleoludega toimetulekuks ravi. Kohus peab usutavaks ka vangla väidet, et kinnipeetavate psüühilise seisundi muutumise ja võimalike probleemide märkamiseks ning vajadusel sekkumiseks on vanglas välja töötatud toimiv tugisüsteem. Kuigi taotlejale ei ole tagatud VSkE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisõigust, on tal võimalik iga päev viibida vähemalt tund aega värskes õhus ja saada seeläbi füüsilist koormust. Samuti on jalutuskäigul võimalik kinnipeetaval suhelda distantsilt kaaskinnipeetavatega. Lisaks on taotleja määratud majandustöödele ning ta on alates 2021. a veebruarist viibinud arvukatel kordadel väljaspool elukambrit seoses oma eluosakonna koristamisega. Taotlejale on tagatud raamatukoguteenuse kasutamine, ajalehtede ja ajakirjade lugemine ning soovi korral vangla vahendusel ka teised mõtestatud tegevused. Taotlejal on kambris ka isiklik teler, mille vaatamine on piirangute ajal võimalik ööpäevaringselt. Taotleja viibib kambris koos teise kinnipeetavaga ning tal on võimalik kaaskinnipeetavaga suhelda. Lisaks on taotlejal võimalik kasutada kõiki vangistusseaduses (VangS) sätestatud võimalusi väljaspool vanglat viibivate isikutega suhtlemiseks, arvestades et selles osas on vangla piiranguid leevendanud.
14.Kohus nendib, et osakonna lukustamise tõttu ei ole taotlejal võimalik kasutada osakonnas paiknevat pliiti ja külmkappi, kuid tegemist ei ole intensiivse piiranguga. Kinnipeetavate toitlustamine korraldatakse VangS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastavuses elanikkonna üldiste
3-21-1002 toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet ning vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Kinnipeetavaid toitlustatakse vähemalt kolm korda päevas (sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6) ning kohtul puudub alus kahelda selles, et vangla peab kehtestatud toidunormidest kinni. Seega pole kauplusest toiduainete ostmine elutegevuseks vajalik ning vältimatu vajadus külmkapi või pliidi kasutamiseks puudub. Siiski on taotlejale vangla kauplusest vastavalt VangS § 48 lg-le 1 sisseostude tegemine tagatud ning taotleja saab ise otsustada, milliseid toiduaineid ja kui palju ta ostab, arvestades, et tal puudub võimalus toitu pliidil valmistada ja külmkapis hoiustada.
15.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel ajahetkel vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega. Vanglateenistus peab võtma kasutusele tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Seetõttu on vajalik igasuguste pind- ja inimkontaktide proportsionaalne vähendamine. Igal üksikul kinnipeetaval on õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglateenistujal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Praegu on proportsionaalsus tagatud sellega, et kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks on kohaldatud erinevaid leevendusmeetmeid (nt kambrites ööpäevaringselt raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni sisselülitatavus) ning osade piirangute rakendamine on lõpetatud. Seega ei ole taotleja õigused käesoleval hetkel sedavõrd riivatud, et oleks lisaks teistele leevendustele põhjendatud esialgse õiguskaitse korras ka liikumispiirangu leevendamine.
16.Kohus peab siiski vajalikuks rõhutada, et arvestades kinnipeetavate liikumisvõimalustele kehtestatud piirangute senist kestust (ca 7 kuud) on selle jätkuv pikaajaline rakendamine proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tulevikus küsitav. Kinnipeetavate liikumist on piiratud väga pikaajaliselt ning on usutav, et intensiivne piirang mõjub kinnipeetavatele negatiivselt. Seetõttu peab vangla sagedasti hindama, kas ja milliste piirangute jätkuv rakendamine on põhjendatud. Vangla peab arvestama sealjuures kinnipeetavate ja ametnike vaktsineerituse taset ning COVID-19 haiguse leviku määra nii Eesti Vabariigis üldiselt kui ka vanglates. Arvestada tuleb ka kohaldatavate piirangute kumulatiivse efektiga ning piirangute senisest kestusest tuleneva mõju intensiivistumisega tulevikus. Lisaks on asjakohane arvestada, kuidas leevendatakse piiranguid vanglast väljaspool. Samuti tuleb silmas pidada, et isikukaitsevahendite kättesaadavus on oluliselt paranenud ning nakkuse leviku ohtu on võimalik vähendada varasemast efektiivsemalt ka sel viisil. Lisaks on mõistlik arvestada ka osade piirangute leevendamise järgselt vangla olukorras toimunud muutusi (ehk kas osade piirangute lõpetamine tõi kaasa nakatumise suurenemise mõistliku aja möödudes või mitte). Olenevalt muutustest eelmainitud asjaoludes võib vanglal olla juba lähiajal kohane kaaluda liikumispiirangu rakendamise lõpetamist.
17.Arvestades eelnevat jätab kohus X. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.