lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-869/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-869/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-869

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule

päeva jooksul kättetoimetamisest.

Tallinna määruse

1.X esitas 23.04.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib isik riigi õigusabi haldusmenetluses. Kohus jättis taotluse 29.04.2021 määrusega käiguta. Taotlejal tuli taotlus allkirjastada; esitada tõendid Ungari kodakondsuse kohta ja põhjendada, miks ta ei taotle abi oma väidetavalt kodakondsusjärgselt riigilt; selgitada, miks ei ole taotleja ise võimeline enda õiguseid kaitsma, kui ta on taotlenud enda vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtmist; selgitada, kuidas isikukoodi saamine aitab taotleja õiguseid tagada. Taotleja vastas kohtule 08.05.2021.
2.Kohus võib isiku taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 4). Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Isiku elukoht peab avalduse esitamise ajal olema Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või peab isik olema Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik (RÕS § 6 lg 11). Lisaks on riigi õigusabi andmine välistatud, kui esineb vähemalt 1 RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud juhtudest. Muu hulgas ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma (p 1), taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (p 2) või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (p 5).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Riigi õigusabi taotlus on esitatud inglise keeles ja taotleja tõendid on osaliselt ungarikeelsed. Kohtule on taotluse sisu selle lahendamiseks piisavalt arusaadav ning taotleja Ungari kodakondsuse tõendamiseks esitatud ungarikeelsed tõendid sisaldavad osaliselt ka ingliskeelset tõlget või ei tõenda need ilmselgelt (ka tõlkimise korral) taotleja Ungari kodakondsust. Seetõttu ei pea kohus taotluse ega tõendite tõlkimist käesoleval juhul vajalikuks (RÕS § 12 lg 7).
4.Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja elukoht ei ole Eestis ega muus Euroopa Liidu liikmesriigis ning ta ei ole tõendanud, et ta on Ungari kodanik. Samuti on taotleja enda väide1(2)

te kohaselt advokaat, mistõttu peaks ta olema ise võimeline oma õigusi kaitsma; ning kohtule ei nähtu taotleja subjektiivset õigust, mida ta isikukoodi saamisega kaitsta võiks.

5.Taotleja ei vasta RÕS § 6 lg 11 nõuetele. Taotleja on Pakistani kodanik ja elab taotluse kohaselt Pakistanis. Taotleja küll väidab, et ta on ka Ungari kodanik, kuid ei ole kohtule esitanud sellekohaseid tõendeid. Taotleja on esitanud registreerimisvormi (08.05.2021 lisa A/1), maksumaksja kaardi koopia (08.05.2021 lisa A/2) ning otsuse Ungari õigusabi ja -nõu kohta (08.05.2021 lisa A/3). Eelloetletud tõendid ei ole kodakondsust tõendavad dokumendid. Maksumaksja kaart ei tõenda samuti kodakondsust, kuivõrd isikul võivad maksukohustused olla ka riigi ees, mille kodanik ta ei ole. Kohtule nähtub registreerimisvormilt küll identifitseerimisnumber, kuid see üksi ei ole piisav kodakondsuse tõendamiseks. Võrdlevalt märgib kohus, et isik on esitanud kohtule oma Pakistani passi koopia. Isegi, kui taotleja on Ungari kodanik, ei mõjuta see riigi õigusabi andmata jätmist, sest praegusel juhul on riigi õigusabi andmine välistatud ka muudel alustel. Oma kodakondsust tõendavaid dokumente (isikut tõendavad dokumendid) tuleb taotlejal taotleda kodakondsusjärgselt riigilt.
6.Riigi õigusabi andmine on välistatud RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Taotleja on Pakistanis advokaat ning taotlenud Eesti Advokatuurilt tema kutsekvalifikatsiooni tunnistamist ja vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtmist. Olukorras, kus taotleja soovib saada vandeadvokaadina Eesti Advokatuuri liikmeks, peab ta tundma ja orienteeruma õigusteenuse osutamiseks piisavalt Eesti õigusruumis ja seadusandluses. Oma õiguste kaitseks ei pea taotleja olema advokatuuri vastu võetud. Taotleja ei ole selgitanud, miks ta sellest hoolimata ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seetõttu leiab kohus, et taotleja peab olema ka võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu ei ole talle riigi õigusabi andmine põhjendatud.
7.Kohtule arusaadavalt on taotleja eesmärk isikukoodi ja muude dokumentide saamine, Eestis elukoha registreerimine ja keelekursustel osalemine. Isikukood või rahvastikuregistris elukoha registreerimine ei anna taotlejale õigust Eestis viibida või elada. Taotluse kohaselt taotleja ei ela ega viibi hetkel Eestis, vaid Pakistanis. Eestis viibimiseks on taotlejal vaja viisat ja Eestis elamiseks elamisluba (VMS § 6, § 7, § 43 lg 1, 112). Eesti viisa või elamisloa andmiseks tuleb isiklikult pöörduda Eesti välisesinduse poole (VMS § 90 lg 2 ja § 215), st viisa või elamisloa saamiseks tuleb isik välisesinduses tuvastada. Ka välismaalase Eestis kohanemiseks pakutavatel keelekursustel osalemine eeldab kolmanda riigi kodaniku jaoks Eesti elamisloa olemasolu (VMS § 1211 ja Kohanemisprogramm1 § 6 lg 1 ja 3). Eesti elamisloa ja kodakondsuse taotlemise protsessi on taotlejale selgitanud ka Politsei- ja Piirivalveamet 16.10.2020 kirjas nr 2-2/702-2 (taotluse lisa „Language training“). Kolmanda riigi kodanikule, kes ei viibi Eestis ega Euroopa Liidus, Eestis viibimisaluse andmiseks riigi õigusabi andmine ei ole lubatav (vt p 5). Kui taotleja on Ungari kodanik, tuleb tal esmalt taotleda vajalikke dokumente Ungarilt ja seejärel on tal õigus saabuda Eesti Vabariiki Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuna. Eelnevale tuginedes, kuivõrd ei ole tõendatud, et taotleja on Ungari kodanik ja kolmanda riigi isikul ei ole põhiõigust Eestisse asuda, ei ole taotlejal õigust saada Eestis isikukoodi ega registreerida elukohta, mistõttu on riigi õigusabi andmine välistatud ka RÕS § 7 lg 1 punktide 2 ja 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017004?dbNotReadOnly=true

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja