T. R. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 29.03.2021 otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada T. R. kaebus.
Asendada määruses kaebaja nimi initsiaalidega.
Jätta T. R. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.T. R.(kaebaja) esitas 05.02.2021 Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse advokaadi Marit Seesmaa tegevusest tulenevalt, kes kaebajat tsiviilasjas nr 2-20-4412 kostjana esindades rikkus oluliselt eetikakoodeksit ja mille tõttu viidatud tsiviilasjas tegi Tartu Maakohus 21.08.2020 vale otsuse. Advokaat pidi tegema kõik endast oleneva selleks, et hageja taotletud tunnistajaid üle ei kuulataks. 18.06.2020 kohtuistungil taotles advokaat ise tunnistajate ülekuulamist ja muutis sellega asjast mitte teadvate tunnistajate ütlused kaudseteks tõenditeks. Advokaat tegi kõik endast oleneva, et hageja võidaks kohtuasja, sest kui hageja sai vande all tunnistusi anda, siis muutusid tema ütlused tõendiks. Kui advokaat poleks kutsunud hagejat tunnistama, siis oleks tema ütlused olnud lihtsalt paljasõnalised väited, millega kohus ei saa arvestada. Advokaat esitas kaebaja keelust hoolimata 07.08.2020 kaebaja nimel seisukohad maakohtule. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kaebaja lõpetas tsiviilasjas riigi õigusabi saamise 27.08.2020 ja maakohus vabastas 28.08.2020 määrusega advokaadi õigusabi andmise kohustusest.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 29.03.2021 otsusega mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi abi M. Seesmaa tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus nõustub, et taotlus on esitatud advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades, kuid see ei võta õigust advokaadi tegevuse osas
3-21-899
seisukohta anda. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi selgituste kohaselt on ta vastaspoole taotlustele tunnistajate ülekuulamiseks ja hageja esitatud tõendite vastuvõtmiseks kohtule esitatud menetlusdokumendis vastu vaielnud. Samuti nähtub advokaadi selgitustest, et advokaat on kohtule esitatud menetlusdokumentides arvestanud mh ka kaebaja seisukohtadega, kuid seda kokkuvõtlikul kujul. Kaebaja seisukohtade kokkuvõtlikul kujul kohtule esitamisest ei saa järeldada, et advokaat oleks jätnud kaebaja huvid kaitseta. Samuti ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses hooletust või asjatundmatust ning sellist järeldust ei saa teha ka Tartu Maakohtu 28.08.2020 määrusest, milles on advokaat riigi õigusabi andmisest vabastatud põhjusel, et kaebaja sõlmis õigusabilepingu Kaupo Süvaojaga. Kaebaja viide advokaadi teenustest loobumise kohta ei ole asjakohane. Kuna kohus ei olnud advokaati enne 28.08.2020 riigi õigusabi osutamisest vabastanud, ei olnud advokaadil võimalik jätta kohtule oma lõplikke seisukohti esitamata. Maakohtu otsuse kohta esitatud etteheited on kaebajal võimalik esitada ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale edasi kaevates. Kuivõrd aukohtul puudub pädevus seisukoha andmiseks kohtu tegevusele, jätab aukohus taotluse nende etteheidete osas läbi vaatamata.
3.Kaebaja esitas 27.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 29.03.2021 (kaebaja märkis otsuse kuupäevaks 18.02.2021, ent see on asja läbivaatamise kuupäev, mitte otsuse kuupäev) otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks algatada aukohtu menetlus vandeadvokaadi abi M. Seesmaa suhtes. Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ja riigi õigusabi andmist. Põhjendused:
3.1.Kaebaja esitas taotluse aukohtule 6 kuu jooksul vastavatest asjaoludest teadasaamisest ehk tähtaegselt. Vajadusel esitab kaebaja tähtaja ennistamise taotluse tulenevalt tema keerulisest tervislikust seisundist.
3.2.Advokaadi poolt tsiviilasjas esitatud terviktekst ei sisaldanud nii palju taotlusi, seisukohti ja põhjendusi, kui kaebaja terviktekst. Sel põhjusel jäid kaebaja seaduslikud õigused tsiviilasjas esindamata. Kaebajal on mitmeid tsiviilasju pooleli, milles tema esindajad teda kuulavad, kuid M. Seesmaa ei kuulanud kaebajat üldse. Aukohtu seisukoht on vastuoluline ega ole eluliselt usutav.
3.3.Kui kaebaja keelas enda esindamise ja teatas, et esindab ennast ise, pidanuks advokaat sellest viivitamatult maakohut teavitama, et kaebaja saab tegelikult enda esindamisega ise hakkama. Samuti pidanuks advokaat kaebajale selgitama esindajast loobumise võimalusi.
3.4.Tsiviilasjas nr 2-20-4412 esitas kaebaja asemel lõppseisukoha advokaat, kellel puudus igasugune esindamise õigus kaebaja e-kirjast tulenevalt (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5, § 67 lg 1, § 69 lg-d 2 ja 3, § 117 lg 2, § 118 lg 1, § 128 lg 2, § 129 lg 1). Selline oluline menetlusnormi rikkumine (õigustatud isik ei ole enda esindamist menetluses heaks kiitnud) toob kaasa kohtuotsuse tühistamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 656 lg 1 p 4). Kaebaja juhtis tsiviilasjas enda poolse 06.08.2020 lõppseisukohaga tähelepanu hagi vastuoludele, hageja ebausaldusväärsusele ja tõendas ära, et hageja esitatud tõendid on ebaseaduslikud/võltsitud. Kuna maakohus kaebaja 06.08.2020 lõppseisukohaga ei arvestanud, siis oli see põhjuseks, miks maakohus hindas, analüüsis ja tõlgendas asjas kogutud tõendeid valesti ning tegi 21.08.2020 vale otsuse. Advokaat rikkus kaebajat esindades eetikakoodeksi § 8 lg-id 1 ja 2 ning § 14 lg-t 2.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-21-899
4.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt 27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-1451432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538; 20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
6.Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused).
7.Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus saaks rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi üksnes juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt lahendanud, ent jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrus asjas nr 3-19-1105). Olukorras, kus see nii ei ole, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-181203).
8.Kohus järeldab kaebaja väidetest, et tema eesmärk on mitte (üksnes) advokaadile distsiplinaarkaristuse määramine, vaid tsiviilasjas nr 2-20-4412 kohtu lõpplahendi tühistamine. Kohus leiab, et vaidlustatud otsusega aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Kaebaja väitis, et Tartu Maakohus ei arvestanud otsust tehes kaebaja 06.08.2020 esitatud seisukohtadega. Aukohus on otsuses kaebajale selgitanud, et selline väide oli kaebajal võimalik esitada apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule.
3(4)
3-21-899
Samuti on aukohus märkinud, et tal puudub pädevus maakohtu tegevuse hindamiseks tsiviilvaidlus raames. Seega on aukohus vaidlustatud otsuses kõiki kaebaja väiteid käsitlenud.
9.Kaebaja on viidanud, sooviga tõendada riigi õigusabi andmise lõppemist enne tsiviilasjas lõppseisukoha esitamist, tema ja advokaadi vahelise õigusabiteenuse tehingu lõppemisele TsÜS-i sätete alusel. Kohus leiab, et vaidlustatud aukohtu otsuses oli õigesti osundatud, et kaebaja e-kiri ei saanud olla aluseks riigi õigusabi lõppemisele. Samuti ei tingi aukohtu otsuse muutmist kaebaja väide, et advokaat pidanuks kaebajale selgitama võimalust õigusabi teenusest loobumiseks. Selline seisukoht on esitatud alles halduskohtule esitatud kaebuses. Advokatuur on jõudnud õigele järeldusele, jätta algatamata aukohtumenetlus. Advokaat ei ole temale aukohtule esitatud taotluses ette heidetud rikkumisi kostja kahjuks toime pannud, vaid osalenud tsiviilkohtumenetluses kostja esindajana nõutava hoolsusega ja asjatundlikkusega. Kaebaja ei saa advokaadi käitumisest tuletada endale soodsa kohtuotsuse langetamist.
10.Kuna aukohus põhjendas menetluse algatamata jätmist kaebaja sisuliste väidete alusel ega tuginenud tähtaja ületamisele, ei käsitle kohus kaebaja väiteid taotluse esitamise tähtaja ennistamise osas.
11.Seega tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks.
13.Kohus rahuldab kaebaja taotluse ning asendab vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 ja § 179 lg-le 4 kaebaja nime initsiaalidega ega avalda kaebaja isikuandmeid.
14.Kaebaja taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja kirjeldab, et soovib halduskohtusse esitada kaebuse aukohtu otsusele. Seega järeldab kohus, et kaebaja taotleb õigusabi mitte haldusmenetluses, vaid halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Praegusel juhul on kaebaja suutnud ise koostada kaebuse halduskohtule ja esitanud selles nii faktilised asjaolud kui ka õiguslikud põhjendused. Kohtule on esitatud kaebus arusaadav. Asjaolu, et kohus kaebuse tagastab, ei ole tingitud sellest, et kaebuse koostas kaebaja, mitte advokaat. Kuna kohtu hinnangul on kaebaja suutnud oma õigusi ise kaitsta ja koostanud ise halduskohtule kaebuse, siis keeldub kohus riigi õigusabi andmisest ja jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.