Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-562
Haldusasi
XX kaebus Veterinaar- ja Toiduameti kohustamiseks vaadata kaebaja 6. detsembri 2019. a taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Keelduda XX apellatsioonkaebusele lisatud korduvate tõendite juurdevõtmisest.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-562 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-562 uuesti läbi ja teda ravitakse, kuid mõni tund hiljem keelduti kassi uurimast ning veterinaararst soovitas teisi erinevaid kliinikuid. Teisisõnu keeldus Mustakivi Loomakliinik 09.10.2019 jätkamast kassi uurimist ja ravi ning soovitati teist kliinikut. Seega tuleb võrrelda Mustakivi Loomakliinikus ja Cat Clinic loomakliinikus osutatud teenuste kvaliteeti. Oluline on, et Cat Clinic loomakliinikus oskas 09.10.2019 veterinaararst AD mõne tunni jooksul määrata õiged diagnoosid ja ravi, kuid järgmisel päeval kassi süda peatus, sest Mustakivi Loomakliinik ei suutnud panna lõplikke diagnoose ja määrata õiget ravi. Eksperdi arvamus ei peegelda üldiselt kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid ega ole põhjendatud. Hinnangu kohaselt „ekspert leidis, et veterinaararsti poolt kassile ette nähtud raviskeem vastab diagnoosimise kahtlusele“ ja seejärel järgmises lõigus „ekspert selgitas, et diagnoosi suhtes esines kahtlusi, mis põhinevad looma uurimisel ja järelkontrollil“. Seega teatas ekspert kõigepealt, et raviskeem oli õige ja seejärel teatas, et esines kahtlusi. Kui on kahtlusi, siis ei ole diagnoosi ja õiget ravi ei saa määrata. Kassile tehti biokeemia ja SDMA test 16.09.2019, kuigi oli vaja teha juba vastuvõtupäeval, kuna oli ilmne, et kass on väga haige ja vaja on põhjalikke uuringuid. 02.01.2019 ja 05.10.2019 võeti uuesti uriini- ja vereanalüüsid, mille peale veterinaararst ütles, et välja kirjutatud ravi antibiootikumide kujul aitas. Kaebaja ei nõustu, et oli üldse vaja antibiootikume. Asjaolu, et otsustati biokeemiat mitte teha, oli kaebaja arvates viga, mis põhjustas kassi surma. Kui oleks tehtud biokeemia, siis oleks nähtud, et kass on kriitilises seisus. VTA ei andnud kaebajale menetluses võimalust tutvuda Mustakivi Loomakliiniku vastusega taotlusele ega võimalust sellele vastata. Isegi pärast otsuse tegemist võttis rohkem kui nädal (peale korduvat helistamist) aega, et VTA annaks kliiniku vastuse. Mustakivi Loomakliiniku vastus sisaldab peaaegu igas reas väärinfot. Mustakivi Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles veterinaararst AS. Tegelikult tegeles kassiga veterinaararst VL, kelle pilt oli Mustakivi Loomakliiniku veebilehel kuni VTA järelevalvemenetluse alustamiseni. Peale seda kliinik kustutas oma veebilehelt kõikide töötajate nimed ja fotod. Samuti valetab Mustakivi Loomakliinik, et teine kassi omanik oli ebaviisakas ning seetõttu on kaebusele lisatud telefonikõnede salvestused ja nende stenogrammid. Kaebaja eesmärk ei ole karistada Mustakivi Loomakliinikut, vaid kaebaja soovib uurida ja kinnitada kliiniku rikkumised VTA kaudu ja kaebaja kasutab seda üksnes üheks tõendiks tsiviilhagis. Kaebaja on täitnud oma väidete tõendamise kohustuse ning peamiseks tõendiks on see, et Cat Clinic loomakliinik tegi analüüsid ja määras õige ravi ühe päeva jooksul, mistõttu ilmselgelt pidi samamoodi tegema ka Mustakivi Loomakliinik üks kuu tagasi või selgitama, et kassi ravimine ei ole nende pädevuses ja soovitama muud kliinikut. Kaebaja käsitleb Cat Clinic loomakliiniku arsti järeldusi eksperdi arvamusena, kuivõrd Cat Clinic loomakliinik on spetsialiseerunud vaid kassidele, aga Mustakivi Loomakliinik kõikidele loomadele.
VTA palus jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang nr 15.1-1/5095 on õiguspärane. Toiming on kooskõlas asjassepuutuva õigusega. VTA seisukohta on hinnangus kirjalikult põhjendatud ning ükski kaebuses esitatud argument ei anna alust järeldada, et hinnang oleks kas faktilises või õiguslikus osas ekslik. VTA pöördus veterinaarteenuse kvaliteedi osas esitatud kaebaja pretensioonide põhjenduste kohta ekspertarvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole. Ekspertarvamuse andis dr MV, kes oli aastatel 2005–2016 EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi 3(9)
3-20-562 veterinaarradioloogia ja väikeloomade sisehaiguste kursuse õppejõud. Ekspert hindas veterinaararsti poolt kaebaja kassile osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi heaks (11.02.2020 ekspertarvamus). VTA peadirektoril ei olnud alust kahelda eksperdi pädevuses arvamuse andmisel ega eksperdi antud hinnangute õigsuses. Tulenevalt VTA poolt määratud eksperdi arvamusest ning asjaolust, et kaebaja poolt esitatud andmed ja tõendid ei andnud alust tuvastada, et loomaarsti poolt veterinaarteenuse osutamisel oleks ilmnenud vigu või minetusi, andis VTA peadirektor vastuseks kaebaja taotlusele hinnangu, mille kohaselt osutati veterinaarteenust kvaliteetselt. Kohustamisnõude esemeks ei saa olla, et kohus kohustaks vastustajat andma konkreetse sisuga hinnangut (nt tuvastada, et loomaarst osutas veterinaarteenust ebakvaliteetselt või põhjustas looma surma). Mis tahes hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile on oma olemuselt eriteadmisi nõudev. Kohtu pädevuses on hinnata seda, kas VTA peadirektor järgis kõnealuse toimingu tegemisel asjassepuutuvaid menetlusreegleid ning toimis kooskõlas asjassepuutuvate materiaalõiguse normidega. Halduskohtu pädevuses ei ole anda sisulist hinnangut sellele, kas veterinaarteenust osutati kvaliteetselt või ebakvaliteetselt. Kaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et vaidlustatud VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang oleks õigusvastane. Kehtiv õigus ei näe ette, et kui isik ei rahuldu tema taotluse alusel VTA peadirektori poolt antava hinnanguga, siis on VTA kohustatud kaebaja taotlusel asja uuesti läbi vaatama ja andma kaebajale sobiva hinnangu.
3-20-562 Kuivõrd asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebaja elukaaslase käitumine Mustakivi Loomakliinikus kassiga visiidil käies või kliinikusse helistades oli viisakas või mitte, jätab kohus need väited tähelepanuta. Sellest tulenevalt on asjassepuutumatud ka kaebusele lisatud telefonivestluste salvestused. Vastustaja on veterinaarteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks kogunud vajalikud tõendid ning hinnangus toodud järeldused on kooskõlas hinnangu andmise menetluses kogutud tõenditega. Kaebaja on 04.05.2020 menetlusdokumendis asunud esmakordselt seisukohale, et Mustakivi Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles veterinaararst AS (kes on VTA-le esitanud ka seletuskirja) ning tegelikult tegeles kassiga veterinaararst VL, kuid samas on kaebaja kohtule esitatud kaebuse faktilistes ajaoludes ise välja toonud, et loomaga tegeles veterinaararst AS. Ka ei ole vaidlust, et VTA-le esitatud AS seletuskiri, samuti kliinikus dokumenteeritud teave, olid kaebajal olemas kaebuse esitamise hetkel, kuid kaebuses ei ole kaebaja tõstatanud küsimust selles, et veterinaarteenust oleks osutanud teine veterinaararst. Samuti nähtub veterinaarteenust osutanud veterinaararsti isik selgelt vaidlustatud VTA hinnangust. Seetõttu on alusetud ja tõendamata kaebaja väited, justkui oleks raviteenust osutanud teine veterinaararst. Vaidlus puudub osutatud raviteenuse sisu üle. Kaebaja ei ole kokkuvõttes rahul osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga ning on arvamusel, et vastustaja pidanuks tuvastama rikkumised tema kassile kliinikus teostatud ravi osas. Seega ei omanud VTA hinnangu andmisel ega oma kohtuasja lahendamisel sisulist tähtsust see, milline konkreetne kliinikus tegutsenud veterinaararst kaebaja looma ravis. VetKS ega ükski muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu andmise menetlust ega seda, milliseid asjaolusid või tõendeid hinnangu andmisel arvestatakse. Kohtu hinnangul saavad olla hinnangu andmise aluseks nii teenuse saaja selgitused, veterinaari selgitused kui veterinaaride dokumenteeritud teave looma ravimisel ja ekspertarvamus. VTA kogutud ja hinnangu andmise aluseks võetud tõendid, sh kaasatud eksperdi arvamus, olid piisavad ja asjakohased veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks. Asjaolu, et VTA peadirektor nõustus hinnangu andmisel eriala eksperdi arvamusega, ei muuda hinnangut nõuetele mittevastavaks või puudulikuks. Veterinaarteenuse kvaliteeti saab sisuliselt ja kompleksselt hinnata üksnes vastavaid eriteadmisi omav asjatundja. Eksperdi arvamusega nõustumine ei ole menetlusõiguse rikkumine. VTA on lisaks ekspertarvamusele vaadanud läbi ka kaebaja avalduse ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti AS seletuskirja ning Mustakivi Loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic väljastatud kassi haigusloo väljavõtted. Seega on VTA peadirektor andnud hinnangu veterinaarteenuse kvaliteedile kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates. VetKS § 38 lg 3 kohaselt annab VTA peadirektor veterinaarteenuse osutamise kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. VTA peadirektor andis kaebaja 06.12.2019 esitatud taotluse alusel hinnangu 25.02.2020 ehk tähtaega ületades. Samas nähtub VTA peadirektori hinnangust, et VTA on kaebajat teavitanud menetlustähtaja ületamisest seoses vajadusega saada eksperdi hinnang. Vaidlust ei ole, et VTA on hinnangu andmise raames küsinud eksperdilt hinnangu ning ekspertarvamus esitati VTA-le 11.02.2020. VTA oleks võinud 06.12.2019 esitatud taotluse osas seaduses ettenähtud tähtaega arvestades pöörduda eksperdi poole varem kui alles 14.01.2020. Samas ei saa hinnangu andmiseks ettenähtud tähtaja ületamine iseenesest kaasa tuua uue hinnangu andmise kohustust. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud 11.02.2020 ekspertarvamuses esitatud seisukohti. Ekspert ei ole oma arvamuses väitnud, et kassile pandud diagnoosi või raviskeemi osas esineks kahtlusi. Ekspert selgitas oma arvamuses, et „lõppdiagnoosi ei ole sageli võimalik esmase läbivaatuse 5(9)
3-20-562 ajal panna, seega olid olemas diagnoosi kahtlused, mis tuginesid looma läbivaatusele ning ka hiljem teostatud uuringutele“. Seejuures asus ekspert seisukohale, veterinaararsti pandud diagnoosi kahtlused olid õiged ning kassile määratud raviskeem oli vastavuses diagnoosi kahtlustega. Ekspert leidis, et tehtud raviplaan oli õige ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi. Mustakivi Loomakliinikus kassile määratud ravi kattis ka võimaliku püelonefriidi diagnoosi ravi. Seejuures nähtub, et kaebaja kassil selline diagnoos ka lõplikult määrati (pikaajalise neerupõletiku fakt on tuvastatud loomakliinik Cat Clinic veterinaararsti AD lahanguprotokollis) ning kohese sobiva ravi määramist arvestades ei oma tähtsust, millises konkreetses kliinikus lõplik diagnoos pandi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu eksperdi arvamusega, ei muuda seda ebaõigeks. Puudub alus kahelda dr V kompetentsuses ja ekspertarvamuse usaldusvääruses. Asja materjalide, sh kaasatud eksperdi hinnangu põhjal ei saanud VTA asuda hinnangus seisukohale, et kassile oleks Mustakivi Loomakliinikus pandud vale diagnoos ja määratud ebakohane raviskeem. Samuti puudus alus järeldada, et Mustakivi Loomakliinikus ei ole perioodil 04.09.2019–09.10.2019 suudetud määrata õiget (st diagnoosi kahtlustele vastavat) ravi. Ekspert on selgelt välja toonud, et ravimite valik oli õige, esmaselt valitakse antibakteriaalne ravim empiiriliselt, hiljem, kui ravi tulemusi ei anna, saab täpsustada ravimi toimet vajadusel uriini külvi abil. Ka teostati valuravi ning toetavat kuseteede põletike ravi toidulisandite ja eritoidu näol. Sel põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et loom suri diagnoosi määramise viibimise tõttu, samuti etteheited justkui oleks määratud ebaõigeid ravimeid või pidanuks tegema täiendavaid analüüse. Eeltoodut ei saa järeldada ka Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 külastuse andmetest ega 10.10.2019 lahangu tulemuse põhjal dr AD poolt antud arvamusest. Kuigi kaebaja peab asjas tõendiks Cat Clinic loomakliinikus kassiga tegelenud dr AD seisukohti (käsitades neid eksperdi arvamusena), ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et dr AD oleks teinud mistahes etteheiteid Mustakivi Loomakliinikus kassile osutatud veterinaartoimingute osas või esitanud kassile varasemalt osutatud veterinaarteenuse kohta arvamuse, mis oleks vastuolus VTA kaasatud eksperdi hinnanguga. Cat Clinic loomakliiniku erakorralisel visiidil kassi tervisliku seisundi kohta täheldatud andmed ja lahangu teostamise järgselt esitatud järeldus ei tõenda, et VTA kaasatud ekspertarsti hinnang Mustakivi Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi osas oleks ebaõige ning seetõttu oleks VTA hinnangu järeldused ebaõiged. VTA peadirektori 25.02.2020 hinnangut ei ole alust pidada õigusvastaseks. Kaebaja väited ei võimalda järeldada, et hinnangu andmisel oleks rikutud menetlusnorme, olulised asjaolud oleks jäänud arvesse võtmata või hinnang oleks antud vastuolus asjas kogutud tõenditega ja meelevaldselt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et hinnangu aluseks võetud asjaolud ja seisukohad oleks sisuliselt ebaõiged. Pelgalt mittenõustumine VTA peadirektori poolt ekspertarvamusele tugineva hinnanguga ei tähenda, et see oleks õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-562 et kassiga tegeles veterinaararst AS. Tegelikult tegeles kassiga dr VL. Seetõttu palub kaebaja teha loomakliinikule rahatrahvi. VTA rikkumine seisneb selles, et kaebajale ei tutvustatud AS seletuskirja ega võimaldatud esitada selle suhtes oma seisukohta. Samuti ei ole kaebajale antud võimalust tutvuda eksperdi hinnanguga. Kohus tegi ekslikult järelduse, et kaebaja soovib praeguses menetluses kahju hüvitamist. Kaebaja märkis kaebuses, et vastava nõudega pöördub ta maakohtusse. Enne seda tuleb aga VTA kaudu välja uurida, et Mustakivi Loomakliinik osutas ebakvaliteetset teenust.
3-20-562 korraldamata jätmisega menetlusnorme. Asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasi saatmine ei ole siiski otstarbekas, kuna halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (vt ka praeguse kohtuotsuse p 15) ning kaebaja on loobunud ringkonnakohtus soovist arutada asja kohtuistungil. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks teha asjas sisulise lahendi.
8(9)
3-20-562 ja kassi teine omanik loomakliinikus või telefonivestlustes loomakliiniku töötajaga. Sellepärast jätab ringkonnakohus kaebaja need väited tähelepanuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.