X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 19.09.2025, 10.10.2025, 14.10.2025 ja 28.10.2025 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, 23.09.2025 ettekirjutuse nr 16-707-25/061-1, 15.10.2025 ette-kirjutuse nr 16707-25/073-1, 29.09.2025 järelevalve-tasu otsuse nr 34067578 ja 15.10.2025 järelevalvetasu otsuse nr 34068283 tühistamiseks ning Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks tagastada kaebajale kass
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Y Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindajad Kärt Aavel ja Carol Laurimaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.06.2026 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda X apellatsioonkaebus esitatuks apellatsioonitähtaega rikkudes.
2.Jätta rahuldamata X taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.
3.Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 09.06.2026 otsuse peale läbivaatamatult.
Tagastada apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot ja kanda see X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
5.Jõustunud kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-3597
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ametnik tegi 19.09.2025 kell 13.30-16.00 X (kaebaja) elukohas kontrolli vihje alusel. Kaebaja ei avanud ametnikule ust ega vastanud telefonile. Ametnik kutsus kohale Lukuabi ja politsei. Kaebaja lasi seejärel ametniku korterisse. Ülevaatusel tuvastati, et korteri põrand oli kaetud riiete ja prügiga, kassil ei olnud võimalik korteris ringi liikuda, sest asju oli palju. Korteris oli tugev ammoniaagi ja uriini hais.
2.PTA 23.09.2025 ettekirjutusega nr 16-707-25/061-1 kohustati kaebajat puhastama kassi pidamise ala uriinist selliselt, et ei oleks tunda selget ammoniaagi haisu, tagama kassile ligipääs heas korras liivakastile ja vaktsineerima looma marutaudi vastu.
3.PTA 29.09.2025 järelevalvetasu otsusega nr 34067578 kohustati kaebajat tasuma 23.09.2025 veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu 264,80 eurot.
4.PTA võttis 10.10.2025 protokolli nr 16-707-25/083 kohaselt üle looma nõuetekohase pidamise kohustused. 10.10.2025 menetlustoimingu kohta vormistas PTA 14.10.2025 protokolli nr 16-707-25/073.
5.PTA 15.10.2025 ettekirjutusega nr 16-707-25/073-1 kohustati kaebajat võõrandama kass MTÜ-le CATS HELP, kes hoolitses kassi eest asendustäitmise korras.
6.PTA 15.10.2025 järelevalvetasu otsusega nr 34068283 kohustati kaebajat tasuma järelevalvetasu 132,40 eurot.
7.X esitas 20.10.2025 ja 10.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebused, mille halduskohus liitis. Kaebuse lõplikeks nõueteks jäid tuvastada PTA 19.09.2025, 10.10.2025, 14.10.2025 ja 28.10.2025 toimingute õigusvastasus, tühistada PTA 23.09.2025 ja 15.10.2025 ettekirjutused, 29.09.2025 ja 15.10.2025 järelevalvetasu otsused ning kohustada PTA-d tagastama kaebajale kass.
8.Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2026 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
9.X esitas 10.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
10.Ringkonnakohus jättis 11.08.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli esitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja näidata ära tähtaja möödalaskmise põhjused, samuti tasuda riigilõiv.
11.X esitas 31.08.2026 taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja ja tema esindaja kinnitavad, et nad on olnud piisavalt hoolikad, et selgitada välja menetluskord, sh tähtajad. Kaebaja esindaja ei saanud apellatsioonitähtaega mõjuval põhjusel järgida. Kaebaja esindajat tabas seoses kaebuse keerukust ja mahukust arvestades 09.07.2026 hilisõhtul terviserike, mille tõttu kahetsusväärselt eksis õiguslikes küsimustes kogenematu inimene protsessitoimingutes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle määrusega esitajale läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2). 2(4)
3-25-3597
13.Apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 09.06.2026 otsuse peale tuleb tagastada, sest see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
14.HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei ole menetlusosalisele eelnevalt teatavaks tehtud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Halduskohtu otsus tehti teatavaks 09.06.2026. Kaebajat teavitati sellest eelnevalt 01.04.2026 määrusega, mis on kohtutoimikust nähtuvalt kaebaja esindajale 04.04.2026 kätte toimetatud. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 09.07.2026. See tähtaeg sisaldus ka halduskohtu otsuses edasikaebamise korra juures. Digitoimikust nähtub, et kaebaja esindaja on apellatsioonkaebuse 10.07.2026 kl 00.01:20 esitanud ekslikult valel e-posti aadressil ([email protected]) ning seejärel, 10.07.2026 kl 00.09:57 edastanud selle ringkonnakohtu õigele e-posti aadressile ([email protected]). Samuti nähtub digikonteinerist, et apellatsioonkaebus on allkirjastatud 10.07.2026 kl 00.09. Eelnevast tulenevalt on apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades.
15.Apellatsioonitähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebuse saab sisuliselt läbi vaadata, kui ringkonnakohus ennistab HKMS §-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja (HKMS § 181 lg 3 ja § 187 lg 3 p 2). Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg 1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus. Mõjuvateks on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud põhjuseid. Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ettenähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Mõjuvad põhjused ning neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 16.02.2005 määrus nr 3-3-1-75-04, p 14). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kuigi kaebaja esitas apellatsioonkaebuse oma volitatud esindaja kaudu, on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega (HKMS § 31 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg-d 5 ja 6). Seetõttu ei ole kaebetähtaja ennistamisel tähtsust sellel, kas tähtaeg jäi järgimata kaebajast endast või tema esindajast tuleneval põhjusel.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud sellist mõjuvat põhjust, mis takistanuks tal apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist ning annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kuigi terviseriket või haigust saab üldjuhul pidada objektiivseks takistuseks, mis põhjendab kaebuse hilinenult esitamist, siis praegusel juhul ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaks kaebaja esindajal ootamatu terviserikke esinemist 09.07.2026 ega ka püsivate takistuste olemasolu apellatsioonkaebuse kohtusse esitamise eel. Kohtule on esitatud küll 20.04.2026 väljastatud tervisetõend, mille kohaselt vajab kaebaja esindaja tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust ühe aasta jooksul (dtl 476), kuid see kinnitab kaebaja esindajal pigem pikaajalisemate terviseprobleemide esinemist, mille olemasoluga oleks ta saanud apellatsioonkaebuse esitamisel arvestada. Tähtaja ennistamise taotluses ei ole ka selgitatud, kuidas esitatud tervisetõend seostub just 09.07.2026 esinenud terviserikkega. Samuti ei ilmne taotlusest ega esitatud tervisetõendist, et kaebaja esindajal oleks sellised terviseprobleemid, 3(4)
3-25-3597 mis oleks takistanud apellatsioonkaebuse esitamist kogu kaebetähtaja jooksul. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et apellatsioonkaebuses endas on märgitud, et apellatsioonkaebuse võib esitada hiljemalt 09.07.2026. Seega oli apellatsioonkaebuse esitaja kaebetähtajast teadlik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esindaja kinnitas halduskohtu otsuse kättesaamist 13.06.2026 (dtl 418). Ringkonnakohtu hinnangul jäi kaebaja esindajale seejärel piisavalt aega, et esitada kohtule apellatsioonkaebus, võttes seejuures arvesse ka võimalikke tervisest tulenevaid raskusi. Eelneva tõttu ei ole tähtaja ületamine vabandatav.
17.Tähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et tähtaega ületati vaid mõned minutid. Viivituse kestust saab kohus arvestada kaalutlusõiguse teostamisel juhul, kui esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuid mõjuva põhjuse enda hindamisel ei ole kestusel üldjuhul otsest tähendust (vrd Riigikohtu 24.03.2025 otsus nr 3-23-462, p 21.10).
18.Ringkonnakohus tagastab HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
19.Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastamine sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, mistõttu tuleb tasutud riigilõiv tagastada HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Samuti näeb HKMS § 104 lg 5 p 4 ette riigilõivu tagastamise, kui menetlus lõpetatakse kaebetähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohus tagastab HKMS § 104 lg 8 alusel riigilõivu 20 eurot selle tasunud isikule määruse jõustumisel.
20.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.