X kaebus Pro Tehno OÜ poolt 27.06.2020 väljastatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi nr K.5510367 tühistamiseks ning vaidlusega seonduva ülevaatuse küsimuse uuesti lahendamise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Pro Tehno OÜ, esindaja Avo Raud; Arvamuse andjana kaasatud halduorgan – Transpordiamet (end. Maanteeamet), esindaja Sigrid Rahkema
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja 03.11.2020 taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata;
2.Keelduda kaebaja 16.02.2021 täiendavas selgituses esitatud kahju hüvitamise nõude ehk kaebuse muutmisele suunatud taotluse vastuvõtmisest;
3.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Pro Tehno OÜ poolt 27.06.2020 väljastatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart nr K.5510367 osas, millega loeti juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus nõuetele mittevastavaks ning kohustada vastustajat sellega seonduvat küsimust uuesti läbi vaatama;
4.Mõista osaühingult Pro Tehno osalise menetluskuluna kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 7 eurot ja 50 senti;
Käesoleva lahendi jõustumisel tagastada X poolt 16.02.2021 makstud ja seoses kaebuse muutmise taotluse vastu võtmata jätmisega üleliigselt tasutuks osutunud riigilõiv summas 90 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.04.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 28.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti (endine Maanteeamet) vastu seonduvalt 27.06.2020 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardiga nr K5510367 ühes esialgse õiguskaitse taotlusega, milles kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ja auto tunnistamist tehnoülevaatuse läbinuks.
2.Tallinna Halduskohus palus 29.07.2020 kohtunõudega Maanteeameti seisukohta vastustaja kindlakstegemise ja ka esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Maanteeamet vastas kohtunõudele 06.08.2020, selgitades, et tema hinnangul ei ole vastustaja õigesti märgitud, sest lähtudes 16.10.2017 lepingust nr 17-00132/072 on vastustajaks Pro Tehno OÜ kui avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline isik.
4.Tallinna Halduskohtu 11.08.2020 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta.
5.X esitas 24.08.2020 Tallinna Halduskohtu 11.08.2020 määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2020 määrusega rahuldamata, sest täiendav remondikulu ei oleks vaadeldav pöördumatute tagajärgedena ning kaebuse hilisema rahuldamise korral oleks kaebajal võimalik ka vastav kahju hüvitamise nõue esitada.
6.Tallinna Halduskohtu 24.09.2020 määrusega jäeti kaebus selguse huvides veel käiguta ja võimaldati kaebajal teatada kas ta nõustub Tanspordiametiga selles, et vastustajaks on Pro Tehno OÜ või mitte ning kas ta soovib lisada ka vastava kohustamisnõude, et osaühing vaidlusega seonduva ülevaatuse küsimuse uuesti lahendaks ja kas ta soovib Transpordiameti arvamuse andjana menetlusse kaasamist.
7.X nõustus oma 01.10.2020 vastuses eelnimetatud kohtumääruses esile tooduga ning täiendas kaebust kohustamisnõudega.
8.Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrusega võeti X kaebuse Pro Tehno OÜ poolt 27.06.2020 väljastatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi nr K.5510367 tühistamiseks ning vaidlusega seonduva ülevaatuse küsimuse uuesti lahendamise kohustamise nõudes menetlusse. Maanteeamet kaasati arvamuse andjana. Pro Tehno OÜ vastas kaebusele 03.11.2020. Maanteeamet esitas oma arvamuse kaebuse osas 13.11.2020.
9.Tallinna Halduskohtu 29.01.2021 määrusega võimaldati kaebajal esitada kirjalik arvamus Pro Tehno OÜ vastuse- ja Maanteeameti seisukoha suhtes. X esitas oma vastava seisukoha 16.02.2021 ning taotles ka kaebuse muutmist.
10.Tallinna Halduskohtu 10.03.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
11.X esitas 24.03.2021 oma täiendavad selgitused.
12.Transpordiamet esitas oma täiendava arvamuse 12.04.2021.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
13.Kaebaja selgitab, et esitas korraliseks tehnoülevaatuseks oma auto KIA Sorento. Auto oli tehniliselt korras, välja arvatud auto seisupidur, mis on tänaseks margiteeninduses korda tehtud. Ülevaatuse käigus leidis ülevaataja siiski täiendavalt väidetavad 5 ohtlikku viga: 1) tulekustuti ei vasta nõuetele (tänaseks korda tehtud, ehk siis makstud 5 eurot kleebise eest); 2) klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele; 3) udulatern ei vasta nõuetele; 4) äärelaternad ei vasta nõuetele LED; 5) lähi ja kaugtule latern ei vasta nõuetele ning 6) seisupiduri tõhusus on ebapiisav (tänaseks korda tehtud). Kaebaja on seisukohal, et pärast seisupiduri korrastamist on auto tehniliselt täiesti korras. Järele jäävad 4 „ohtlikku viga“ on kunstlikult otsitud, need ei ole isegi vead, ammugi ei ole need kuidagi ohtlikud vead. Nende kulukas parandamine oleks mõttetu, oleks kulukas, nende „otsitud vigade“ kõrvaldamine hoopis halvendaks liiklusohutust. Kaebaja hinnangul kasutab vastustaja teadlikult vananenuid tehnilisi norme, aastast 2001. Näiteks LED tulesid polnud autodel aastal 2001 veel olemaski, tänapäeval on praktiliselt kõik tuled autodel LED tuled. Vastustaja väidab, et Eestis on nende kasutamine keelatud isegi ääretuledes ( vaata akt – „ ohtlik viga!“). Tegelikkus on just vastupidine. Puuduste nr 3 ja 4 osas väidab vastustaja, et seal olevat kasutatud Xenon pirne. Tehnobüroo seisukoht, et Xenon tuled pimestavat vastutulijat, on kunstlikult välja mõeldud. Kaebaja selgitab, et ei ole oma autodel teinud ise ega tellinud ühtegi täiendavat ümberehitust ega tuunimist. Autod on olnud sellised juba ostu momendil. Autod on registreeritud ja läbinud juba korra ülevaatused Eestis. Tekitab segadust, kui vastustaja struktuuris on jätkuvalt erinevad nõuded ja tõlgendused, sõltuvalt, millise ametniku mõju alla satud.
14.Täiendavas 16.02.2021 ja 24.03.2021 (sisuliselt sama seisukoht mis oli 16.02.2021 allkirjastatud dokumendis) seisukohas märgib X, et jääb oma kaebuse juurde kindlaks selgitades, et auto on seisnud vastustaja tegevuse tõttu üle 2 aasta. Kordusülevaatusele ei ole kaebaja läinud. Kaebaja soovib kahjutasu 3000 eurot, sest asi on läinud üle igasuguse mõistliku piiri. Kogu probleem ja kahju on otseselt ja tahtlikult tekitatud Transpordiameti poolt, kes keeldub vaatamata kõigi tasandite protestidele oma normbaasi aastast 2001 kaasaegseks muutmast ja keeldub allumast EU alusdirektiivile, kaupade vabast liikumisest. Juba antud auto seisma panek, valelikel põhjustel, ülevaatuse järel, on põhjustanud kaebajale 6300 eurose kahju perioodil august 2020 – tänaseni. Tööandja auto kasutamine on kaebajale maksnud 6 kuud x 800 eur = 4800 eur. Auto väärtus pooleaastasel seismisel on vähenenud 1500 eur. Kokku 6300 eur, aga kaebaja nõuab vaid 3000.
14.1.Kaebaja selgitab, et mingeid ümberehitisi ja asendusi pole ta autodel teinud ega tellinud, autod on kujul, millisena tulid Saksamaalt. Tulid EU-st. Vastavad EU nõuetele, järelikult vastavad ka EU nõuetele. Antud valgustitega tulid juba tehasest kõik Kia Sorentod aastast 2009. Koostetehases paigaldatud detailide kohta ei olegi märget auto tehnilises passis. Kaebaja ei ole omavoliliselt autole midagi paigaldatud. Vastustajad püüavad kogu protsessi taandada tohutule hulgale segadust tekitavatele tähistustele. Lootes, et kohus pole ehk pädev numbrite rägastikus ja lähtub automaatselt väidetust, et kui näiteks olevat lubatud vaid K, aga on F, siis järelikult F ongi keelatud. Kaebaja palub kohtul kõik need numbrid tähistused kohe kõrvale jätta. Sest need on ju vastustaja enda sobitatud tähistused, mille liigselt arvukas esitus ongi mõttega kohus segadusse viia. Kõigi nende
numbrite mõte on vaid üks, tagada liiklusohutus. Vastustajale on antud õigus ise määratleda numbreid määrustesse ja ise ka valvata nende täitmist. Vastustaja on kuritarvitanud seda temale antud õigust, asetades tavainimese olukorda, kus ilma vastustaja valvamise armulikkuseta polegi võimalik neid määruseid mõistlikult täita. Pole mõistlik, et aastal 2021 ehitame kõik autod igaks ülevaatuseks ümber vaid 2001 aasta detailidest. Kaebaja autod on juba korra läbinud ka ülevaatuse Eestis ja tunnistatud liikluskõlblikuks. Probleem tekkis nüüd korralisel ülevaatusel. Kaebaja on alati aktsepteerinud mõõdetud tulemusi vastuvaidlematult ja need korda teinud. Ka antud juhtumil kaebaja ei vaidlustanud, et käsipidur oli harvast kasutamisest kinni paakunud, kaebaja lasi koheselt KIA hoolduses vahetada kogu käsipiduri ja tulekustuti. See ongi ülevaatuse mõte, et aegsasti leida ja kõrvaldada vead, et liikluses poleks tehniliselt rikkis autosid. Aga kui ülevaataja hakkab vigu kunstlikult otsima, jõuame just vastupidisesse olukorda. Kui nüüd kohus annab taaskord õiguse vastustajale, poleks kaebajal enam mingit võimalust oma autosid Eestis legaalselt ülevaatusel läbida, küll see kaebaja nimi ülevaatajatele meelde tuleb ja vastustaja on oma senises tegevuses näidanud väga väiklast teise poole liigset karistamise kalduvust.
15.Täiendavas 24.03.2021 seisukohas jäi kaebaja oma varasemalt 16.02.2021 esitatud seisukoha juurde, täiendades vaid kahjunõude arvutuskäiku.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Pro Tehno OÜ leiab, et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata.
16.1.Kia Sorento ülevaatuse käigus tuvastati üks väheoluline puudus ning viis olulist riket/puudust. Tehnonõuete kontrollimise määruse alusel oli Pro Tehno sellises olukorras kohustatud väljastama kontrollkaardi, mille alusel suunati kaebaja kordusülevaatusele. Seejuures piisanuks selleks ka ühe olulise puuduse esinemisest. Tehnoülevaatuse uuesti läbimisel on Pro Tehno kohustatud rakendama samu norme, mis toob kaasa ka menetluse samasuguse tulemuse.
16.2.Vastavalt Transpordiameti ja vastustaja vahel sõlmitud Sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/072 (edaspidi: haldusleping) punktidele 4.1 ja 4.2 on teostaja (ehk vastustaja) kohustatud täitma haldusülesannet ja teostama ülevaatust vastavalt halduslepingu dokumentidele ja õigusaktidele ning peab juhinduma ülevaatuse teostamisel ka Transpordiameti juhenditest ja ajakohasest sõidukite andmeteatmikust.
16.3.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi: tehnonõuete kontrollimise määrus) § 9 sisustab ülevaatuse tulemuste hindamise. Lõike 1 kohaselt peab ülevaataja sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused kandma kontrollkaardile. Tehnonõuete kontrollimise määruse § 9 lg 3 omakorda sätestab, et ülevaatusel tuvastatud rikked ja puudused jaotatakse raskusastme järgi väheolulisteks riketeks ja puudusteks, olulisteks riketeks ja puudusteks ning ohtlikeks riketeks ja puudusteks. § 9 lg 3 p 2 kohaselt on oluline rike või puudus selline rike või puudus, mille esinemine eeldab kordusülevaatust. Sõiduki tehnoseisukorda ja vastavust nõutele hinnatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 järgi. Puudus klassifitseeritakse väheoluliseks, oluliseks või ohtlikuks vastavalt tehnonõuete määruse lisale 4 - Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (alates 01.02.2020). Vastavalt lisas 1 toodud kontrollkaardile tuvastati Kia Sorento ülevaatuse käigus üks väheoluline puudus ning viis olulist riket/puudust. Tehnoülevaatuse käigus tuvastatud oluliste
rikete/puuduste tõttu oli OÜ Pro Tehno kohustatud väljastama kontrollkaardi, mille aluselt suunati kaebaja kordusülevaatusele. Ülevaatajal puudub sealjuures mis tahes otsustusõigus.
16.4.Vaidlusaluse ülevaatuse läbiviimisel on OÜ Pro Tehno järginud kõiki menetlusnõudeid. Muu hulgas on ebaõiged ja paljasõnalised ka kaebaja väited väidetava korruptsiooni ehk erapoolikuse kohta. OÜ Pro Tehno ei saa rikkuda seadust ning lasta tehnoülevaatust läbida kaebaja sõidukil, mis ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
TRANSPORDIAMETI ARVAMUS
17.Transpordiamet nõustub vastustajaga, et antud asjas ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik, mistõttu tuleks kohtul kaebus kaebajale tagastada. Kaebaja eesmärgiks on 01.10.2020 vastuse järgi tehnoülevaatuse edukas läbimine, kuid Transpordiameti hinnangul ei saa antud juhul ilma korduvat ülevaatust tegemata Kia Sorentot tunnistada ülevaatuse läbinuks.
17.1.Seonduvalt avastatud ja kontrollkaardil märgitud riketega toob Transpordiamet välja järgmise:
17.1.1.Tulekustuti vastavus - kontrollkaardil on märgitud: „VO 7.2. Tulekustuti: 7.2.1. Puudub, ei vasta nõutele või on kohustuslikus korras kontrollimata.“. Kuigi kaebaja märgib 28.07.2020 kaebuses, ilma täiendavaid tõendeid esitamata, et tulekustuti vastas (võib eeldada, et kaebaja peab silmas ka 27.06.2020 tehnoülevaatusel) nõuetele, on viimane 28.07.2020 kaebuse lisana 7 („tulekustutis kleeps lisatud“) esitanud foto tulekustutist selgitusega: „tulekustuti ka täiendavalt 5 euro eest kontrollitud, lisatud vastav kleeps, korras“. Antud fotot lähemalt uurides on näha, et vaidlusalust tulekustutit on kontrollitud 07.2020 ning järgmine kontroll on 07.2021, samas kui tehnoülevaatus toimus 27.06.2020.
17.1.2.Klaaside seisund - kontrollkaardil on märgitud: „OV 3.2. Klaasi seisukord: 3.2.4. Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele.“. Tehnoülevaataja kontrollib klaaside seisukorda Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 77) lisa 4 (Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (alates 01.02.2020)) punkt 3.2. metoodika järgi. Kuna tehnoülevaataja on oma ala spetsialist, siis seetõttu oskab ta oma kogemuse põhjal vaatlusega sõidukite seisukorda hinnata. Klaaside läbipaistvuse hindamine vaatlusega on määrusekohane tegevus. Antud juhul tuvastas tehnoülevaataja klaaside kiletamise ja ta oli kindel, et klaaside läbipaistvus polnud piisav. Kui oleks vaidlus tekkinud kohapeal, siis oleks tehnoülevaataja klaaside läbipaistvust kontrollinud klaaside läbipaistvuse mõõtjaga. Ka Transpordiameti kogemuse järgi on kõikide kiletatud klaaside läbipaistvus alla piirnormi, kuna kiletamata, selge klaasi läbipaistvus jääb 80% ümbrusesse. Vaidluse korral on võimalik antud sõiduki klaaside läbipaistvus üle kontrollida klaaside läbipaistvuse mõõtjaga. Nõuded klaaside läbipaistvusele tulevad majandusja kommunikatsiooniministri määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) lisast 1. Kaebaja sõiduki külgklaasid olid ülevaatusele esitamise hetkel kaetud lisakilega ning oluliselt väiksema läbipaistvusega kui esiklaas. Transpordiamet peab oluliseks märkida, et üheltki esitatud fotolt pole aru saada, et need on tehtud Kia Sorentost ehk 27.06.2020 Papiniidu teeninduspunktis tehnoülevaatusel viibinud sõidukist registreerimisnumbriga xxxxxx, millele väljastati tehnoülevaatuse kontrollkaart K.5510367.
17.1.3.Esimeste ja tagumiste udutulelaternate, ääre- ja päevatulelaternate ning lähi- ja kaugtulelaternate vastavus - kontrollkaardil on märgitud: „OV 4.5.4. Eesmiste ja tagumiste
udutulelaternate vastavus nõuetele.: 4.5.4.1. Latern ei vasta nõuetele. Lisainfo: laternas Xenon; OV
4.2.3.Ääre- ja päevatulelaternate vastavus nõuetele.: 4.2.3.1. Latern ei vasta nõuetele. Lisainfo: Led pirnid; OV 4.1.4. Lähi- ja kaugtulelaternate vastavus nõuetele: 4.1.4.1. Latern ei vasta nõuetele. Lisainfo: Paigaldatud Xsenon.“. Kaebaja sõiduki esiudutule laternatesse tähistusega B, mis viitab, et need on ette nähtud halogeenhõõglambiga kasutamiseks, olid ülevaatuse hetkel paigaldatud gaaslahendus (Xenon) lambid, mistõttu pole täidetud Määruse nr 42 lisa 1 kood 201 nõue 2 (Latern peab olema koostatud selle ehituses ettenähtud optilisest seadmest, valgusallikast ja hajutiklaasist.). Kaebaja sõiduki esilaternas oli ääretule hõõgniidiga valgusallikas vahetatud LED valgusallikaga, mistõttu pole täidetud Määruse nr 42 lisa 1 kood 201 nõue 2. Kaebaja sõiduki esitule laternas oli lähitule hõõgniidiga valgusallikas asendatud gaaslahendusega valgusallikaga (Xenon), mistõttu pole täidetud määruse nr 42 lisa 1 kood 201 nõue 2. Kood 201 punkti 2 kohaselt peab sõiduki latern olema koostatud selle ehituses ettenähtud valgusallikast ning sama koodi punkti 3 kohaselt peab laternas kasutatav lamp vastama E-reegli nr 37 või nr 99 või nr 128 nõuetele. Hilisemalt laternasse paigaldatud valgusallikad (LED, gaaslahenduslamp) ei oma vastavat tüübikinnitust, mis kinnitaks, et valgusallikate paigaldamisel on tagatud valmistaja poolt ettenähtud laterna fotomeetrilised omadused ja elektromagnetilise ühilduvuse nõuded, mistõttu pole tagatud liiklusohutus. Teeliikluses osalevatel sõidukitel kasutamiseks ettenähtud valgusallikad ja nende komponendid peavad olema tüübikinnitatud, vastasel juhul on selliste valgusallikate EL-i turul kättesaadavaks tegemine keelatud. Mis puudutab kaebaja väidet, et tegemist on Saksamaal lubatud lahendusega, siis siinkohal juhib Transpordiamet tähelepanu Saksamaa väljastatud registreerimistunnistusele millel on kajastatud, et riiklikult on lubatud muus mõõdus rattad (veljed/rehvid) 255/50 R19 8,5J19H2 ET30, paigaldatud on külgmised astmelauad (Truttbretter), kuid puudub viide valgustusja valgussignalisatsiooniseadmete ümberehituse kohta. Põhiprobleem seisneb selles, et kaebaja sõidukis on laternates valgusallikad/lambid (hõõgpirnid) asendatud gaaslahendus- ja LED valgusallikaga (lambi/pirniga). Laternad on sõidukil korrektsed, kuid omavoliliselt paigaldatud valed valgusallikad (pirnid) tuleb asendada ettenähtud valgusallikatega. Väike muudatus valgusallika parameetrites muudab oluliselt laterna valgusvihku. Seetõttu on kõik valgusallikad standardiseeritud, et laternatesse paigaldatavad valgusallikad ei tekitaks kõrvalekaldeid projekteeritud laterna valgusvihus. Kuna tehnoülevaatusel tuvastati, et sõiduki laternas kasutatavate valgusallikate tüüp/kategooria ei vastanud laternal olevale kirjeldusele/tähistusele ehk ettenähtule, siis märgiti tehnoülevaatuse kontrollkaardile, et laternad ei vasta nõuetele. Samuti on laternate korrektse toimimise seisukohalt ekslik arusaam, et halogeenlambi omavoliline asendamine gaaslahenduslambiga (Xenon) muudab valgusvihku ja tee valgustatust paremaks. Gaaslahenduslamp võib olla suurema valgustugevusega, kuid valgusvihu muutuse tõttu ei pruugi valgusvihk valgustada teed. Halvimal juhul pimestab see vastutulijaid ja kujutab endast liiklusohtu.
17.1.4.Seisupidur - kontrollkaardil on märgitud: „OV 1.4.2. Seisupiduri tõhusus.: 1.4.2.1. Pidurdustõhusus on ebapiisav.“ Testi käigus Kia Sorentol seisupidur praktiliselt puudus (tõhusus 1%, absoluutväärtused vastavalt 0,09kN ja 0,18kN ratta kohta vastavalt lisatud mõõteprotokollile (vastustaja 03.11.2020 vastuse lisa 2). Transpordiamet peab oluliseks juhtida tähelepanu, et antud rike või puudus oli märgitud kontrollkaardile rikke või puudusena, mille kõrvaldamise kontrollimiseks on vajalik kordusülevaatus. Tanspordiamet nõustub vastustajaga selles osas, et fakt, et kaebaja oli seisupiduri kaebuse esitamise hetkeks korda teinud, ei muuda olukorda, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise aja seisuga.
17.2.Tehnonõuetele mittevastava sõidukiga teeliikluses osalemine on seaduserikkumine. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tingimused ja kord, tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele on kehtestatud Liiklusseaduse alusel Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. Tüübikinnitamata valgusallikate (LED,
HID (gaaslahenduslambid) jt) kasutamine teeliikluses on Euroopa Liidus keelatud ehk illegaalne. Sealhulgas on see keelatud ka USAs, Kanadas, Mehhikos ja mitmetes teistes riikides. Lisaks peab Transpordiamet oluliseks viidata EL liikmesriikide turujärelevalveasutuste ADCO koostöögrupi 2019 aastaraportile, kus Hollandi eestvedamisel alustati projektiga ebaseaduslike LED-lampide turule tuleku tõkestamiseks. See näitab, et ebaseaduslike LED lampide kasutamine sõidukite laternates on üleeuroopaline probleem. Tuginedes käesolevas vastuses esitatule on kaebaja väited vastustaja kui ka Transpordiamaet korruptsiooni kohta paljasõnalised ning tõendamata.
18.Täiendavas 12.04.2021 seisukohas märgib Transpordiamet, et jääb oma 13.11.2020 kaebusele esitatud vastuse juurde, täpsustades seda alljärgnevalt:
18.1.Uute sõidukite nõuded on reguleeritud EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSEGA (EL) 2018/858, mis kehtib kõikides liikmesriikides. Nende nõuete alusel konstrueerivad tootjad sõidukid ja nende vastavust nõuetele kontrollib tüübikinnituse saamisel tüübikinnitusasutus, väljastades positiivse otsuse korral tüübikinnituse. Selle alusel saab sõidukeid piiranguteta Euroopa Liidus registreerida st. teised liikmesriigid ei pea enam uusi sõidukeid enne registreerimist üle kontrollima. Seega kehtivad ka Eestis samad, kõige uuemad nõuded uutele sõidukitele nagu mujal Euroopa Liidus. Kasutatud sõidukite nõuded reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Määruses nr 42 kasutatakse nõuete rakendamisel põhimõtet, et konkreetse sõiduki suhtes rakendatakse tema tootmise/esmaregistreerimise ajal kehtinud nõudeid. See tagab olukorra, et registreerimise ajal nõuetele vastanud sõidukit saab tema eluea jooksul piiranguteta kasutada vaatamata uuemate nõuete (nt uute heitmenormide kehtestamine) kehtima hakkamisele. Samas ei keela määrus nr 42 sõidukile uutele nõuetele vastavaid komponente paigaldada või asendada. Tüübikinnitatud LED- või gaaslahendusvalgusallikaga laternatega tulede asendamine on määrusega nr 42 lubatud tegevus. Keelatud on hõõgpirnidest valgusallikaga laternate omavoliline modifitseerimine, asendades hõõgpirnist valgusallikas LED- või gaaslahendusvalgusallikaga.
18.2.Mis puudutab kaebaja taotlust kahju hüvitamiseks, siis peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Juhul, kui kohus leiab, et eeldused kahju hüvitamiseks on antud juhtumi puhul täidetud, peab Transpordiamet oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole tõendanud, et tööandja auto kasutamine on kaebajale läinud maksma 800 eurot/kuu ning auto väärtus on vähenenud 1500 eurot. Tuginedes eelnevale palub Transpordiamet jätta kaebaja vastuses esitatud taotlus (varalise kahju hüvitamise nõue), rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pro Tehno OÜ poolt 27.06.2020 väljastatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi nr K.5510367 ja taotletud selle tühistamist ning lähtuvalt eelnimetatust ka vaidlusega seonduva ülevaatuse küsimuse uuesti lahendamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski Pro Tehno OÜ 27.06.2020 kontrollkaardi nr K.5510367 õiguspärasuse küsimuses. Vaidlusaluse ülevaatuse uuele teostamisele suunatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust on vaja hinnata ning kaaluda sel juhul kui peaks ilmnema, et vastustaja 27.06.2020 kontrollkaart ja sellel kajastatud ülevaatus ei olnud nõuetekohased. Kontrollkaardi õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
20.Vaidlustatud kontrollkaardi puhul on tegemist sõiduki ülevaatuse kontrollkaardiga, millega fikseeriti kaebaja sõiduki puudused ning liiklusvahend suunati kordusülevaatusele. Vastustaja selgitab, et ülevaatuse tulemuste hindamist reguleerib (peamiselt) majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse tingimused ja kord“ (edaspidi ka määrus nr 77) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi ka määrus nr 42). Eelnimetatus kui sellises tegelikult vaidlust ka ei ole. Vastavalt määruse nr 77 üheksanda paragrahvi kolmandale lõikele jaotatakse ülevaatusel tuvastatud puudused ja rikked nende raskusastme järgi väheolulisteks riketeks ja puudusteks (p 1), olulisteks riketeks ja puudusteks (p 2) ning ohtlikeks riketeks ja puudusteks (p 3). Väheoluliste rikete ja puuduste korral loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks, aga kui tegemist on olulise rikke või puudusega, siis eeldab see kordusülevaatust. Määruse nr 42 teise paragrahvi esimese lõike punktiga 1 sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 1997 liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile (välja arvatud punktid 3-5) kehtivad nõuded on toodud ära sama määruse lisas 1. Nimetatud lisa puudutab sõidukeid, mis on alates 1. jaanuarist 1997 liiklusregistrisse kantud (või kantav), välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid ning selle praegu kehtiv redaktsioon on jõustunud 23.05.2020.
21.Määruse nr 77 üheksanda paragrahvi esimese lõike kohaselt peab ülevaataja kandma sõiduki ülevaatusel avastatud rikked kontrollkaardile. Vastavalt määruse nr 77 teise paragrahvi üheksandale punktile on kontrollkaart sama määruse lisa nr 5 kohane dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus sõiduki tehnoseisundi kohta. Seda, et kontrollkaart määruse nr 77 lisale nr 5 ei vasta, ei ole käesolevas haldusasjas väidetud. Kohus lähtub sellest. Rikete ja puuduste tõsidust hinnatakse eelnimetatud määruse lisas nr 4 toodud nõuete kohaselt.
22.Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardile on kantud üks väheoluline rike, mis puudutab tulekustutit ning 5 olulist riket. Tulekustuti ja seisupiduri tõhususe kohta tehtud etteheidetega kaebaja nõustub ja on märkinud, et käesolevaks ajaks on nimetatud puudused kõrvaldatud ning ta kavatseb need kordusülevaatusele esitada. Seega kohus selles osas ehk seonduvalt tulekustuti ja seisupiduriga menetlusosaliste seisukohtadel enam pikemalt ei peatu. Lisaks puudustele seisupiduri tõhususes on olulise rikke või puuduse tähenduses märgitud kontrollkaardil, et juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele (määruse nr 77 lisa 4 p 3.2.4.) ning et eesmised ja tagumised udulaternad-, samuti ääre- ja päevatulelaternad ning ka lähi- ja kaugtulelaternad ei ole nõuetekohased (määruse nr 77 lisa 4 punktid 4.5.4., 4.5.4.1., 4.2.3., 4.2.3.1., 4.1.4., 4.1.4.1).
23.Arvestades asjaolu, et antud juhul on vaidluse all tehnoülevaatusega ehk sõiduki tehnoseisundija selle varustusega seonduvad spetsiifilised küsimused, siis on kohtulik kontroll selles osas teataval määral piiratud. Kohus ei saa üldjuhul ülevaataja asemel sõiduki tehnoseisundi osas siduvaid otsustusi vastu võtta ega ülevaatust läbituks lugeda. Taoliste vaidluste puhul tuleb kohtul hinnata ning kontrollida peamiselt seda kas vaidlustatud haldusakti andmisel lähtuti kehtivast õigusest, kas täpsemalt reguleerimata küsimuste puhul oli tegemist asjakohaste kaalutlustega ja kas seejuures ei ole tehtud olulisi või ilmselgeid vigu. Ilmselt seetõttu või siis osaliselt seetõttu on vastustaja taotlenud ka kaebuse läbi vaatamata jätmist halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel, sest eesmärki ei ole võimalik saavutada ning ülevaatuse tulemuste uuesti otsustamine ei aita kaebaja õiguste kaitsmisele kuidagi kaasa, sest sel juhul peaks Pro Tehno OÜ täpselt samasuguse otsuse uuesti tegema. Vastustaja sellekohane küsimusepüstitus on iseenesest asjakohane või siis osaliselt põhjendatud, kuid mis puutub kaebuse läbi vaatamata jätmisesse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2 ning seda seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega ei ole võimalik
eesmärki saavutada, siis ei ole see kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kohtupraktikas on eelistatud sellistes situatsioonides pigem kaebuste sisulist lahendamist. Vaatamata eelnimetatule ei saa aga kaebust rahuldada kui vastustaja tegevus ja otsustus on vastavate õigusaktidega kooskõlas. Seega vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamisele ei kuulu. Antud juhul ei saa taotlust rahuldada veel ka seetõttu, et osaliselt on kaebus siiski põhjendatud.
24.Vastavalt määruse nr 77 neljanda lisa (sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika) punktidele 4.1.4., 4.2.3 ning 4.5.4. kontrollitakse lähi- ja kaugtulelaternaid, ääretulelaternaid, päevatulelaternaid, samuti eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid vaatluse ning proovilülitamisega. Mis puutub laternatesse, siis ei nähtu haldusasja materjalist, et vastustaja ei oleks taoliselt toiminud. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on vastustaja viidetega vastavatele koodidele selgitanud ning täpsustanud miks ei saanud neid nõuetekohaseks liigitada. Arvamuse andjana menetlusse kaasatud Maanteeamet (käesoleval ajal Transpordiamet) on esitanud selles osas küllalt põhjalikud selgitused ning on vastustajaga samal seisukohal. Siinkohal kohus neid põhjendusi üle ei korda. Need on veenvad ning vastustaja tegevuses ilmselgeid kaalutlusvigu täheldada ei saa. Tehnonõuetele vastavuse kontrollija funktsiooni kohus üle võtta ei saa. Seega jääb kaebus selles osas, mis seostub sõiduki laternate juures oluliste rikete ja puuduste esiletoomisega, rahuldamata. Transpordiamet on toonud kokkuvõtlikult välja ka probleemi olemuse, mis seisnevat selles, et kaebaja sõiduki laternates on valgusallikad asendatud ning paigaldatud omavoliliselt teised valgusallikad ja et need tuleks asendada ettenähtutega. Asjaolul, et kaebaja ise Saksamaalt soetatud kasutatud sõiduki valgusallikaid ära ei vahetanud, tehnoseisundi kontrollimise juures sisulist tähendust ei ole.
25.Määruse nr 77 neljanda lisa punkti 3.2. kohaselt kontrollitakse klaasi seisundit küll samuti vaatlusega, kuid vajadusel veel ka klaaside läbipaistvuse mõõtjaga. Olukorras, kus klaaside läbipaistvuse osas võib tekkida sisuline vaidlus, ei pruugi nõndanimetatud tavaline vaatlus piisavaks osutuda. Pro Tehno OÜ ja Maanteeameti vastustest nähtub, et vastavate külgakende läbipaistvus pidi olema vähemalt 70%. Hinnangud, mis antakse vaatluse teel, võivad olla sageli vaieldavad ning taolistel juhtudel peaks haldusorgan võtma veel täiendavalt arvesse, et milline on asjassepuutuva otsustuse tähendus isiku jaoks. Siinkohal võib tuua teatava paralleelina välja näiteks politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korda reguleeriva majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114, mille lisa punkti 8.4.2. kohaselt kontrollitakse sõiduki (sealhulgas kommertssõiduki) vedelikulekkeid vaatlusega ja mistahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale, loetakse oluliseks rikkeks või puuduseks ning liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk suunatakse erakorralisele ülevaatusele. Ka see toimub nõndanimetatud tavalise vaatluse teel ja võib tekitada mõnikord vaidlusi, kuid olukorras, kus mingisugune õlileke oli bussi all olemas juba varasemast perioodist ning erakorralisele ülevaatusele suundumise ettevalmistamise ehk sõiduki üle kontrollimise käigus selgub, et kõik on korras, ei olegi vaja midagi teha ega asendada. (Sisulisi) kulutusi ei kaasne. Sõiduki klaaside ebaõigesti mittevastavaks lugemise korral on aga situatsioon erinev ning sellega kaasneksid isiku jaoks suhteliselt arvestatavad kulutused. Seda ka käesoleva kaasuse kontekstis. Arvestades asjaolu, et kaebaja vaidleb klaasi seisundile antud hinnangule vastu, oli ülevaataja visuaalne otsustus ebapiisav. Selles osas tuleb kaebus vastustaja kaalutlusvea tõttu rahuldada ning kohustada nimetatud küsimust uuesti lahendama.
26.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on märkinud oma 16.02.2021 täiendustes, et soovib esitada 3000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude
Maanteeameti (Transpordiamet) vastu ning ta on tasunud seetõttu täiendavalt veel ka 90 euro ulatuses riigilõivu. See on tõlgendatav kaebuse muutmise taotlusena. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikele 1 on aga võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul see lubatav ei ole, sest Transpordiamet ei ole vaidluse osapooleks. Transpordiamet on arvamuse andjana kaasatud haldusorganiks (HKMS § 15 lg 1 p 3). Kaasatud haldusorganil ei ole kõiki neid õigusi, mis on pooltel ja kolmandal isikul (HKMS § 24 lg 2). Seega ei saa käimasoleva menetluse ja kaebuse menetlusse võtmise määruses fikseeritud nõude raames Transpordiameti vastu kahju hüvitamise nõuet esitada. Transpordiameti vastu esitatav kahju hüvitamise nõudel ei pruugiks olla ka arvestatavaid eduperspektiive, sest vastavaid regulatsioone, mida kaebaja osaliselt põhjendamatuks peab, ei ole kehtestanud Maanteeamet. Eelnimetatu aga käesoleva vaidlusega enam ei seostu, vähemalt mitte otseselt. Vajaduse korral on kahju hüvitamist võimalik nõuda hiljem ka eraldi kaebusega vastavalt HKMS § 37 lg 2 p 4 ja § 46 lg 4. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse muutmise soovi ning 16.02.2021 täiendavates seisukohtades nimetatud nõude lisamist, mida kohus siinkohal üle ei korda, aktsepteerida.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Arvestades asjaolu, et kaebuse muutmise taotluse vastuvõtmisest pidi keelduma, kuulub käesoleva lahendi jõustumisel kaebajale tagastamisele ka 90 euro suurune riigilõiv, mille kaebaja tasus seonduvalt kahju hüvitamise nõude lisamise taotlusega 16.02.2021.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt. Arvestades, et vaidlustatud kontrollkaardil on kajastatud neli põhilist riket, mis seostuvad seisupiduri, laternate, tulekustuti ja klaasi seisundiga ning ühes osas kuulub kaebus rahuldamisele, siis on kaebuse rahuldamise osakaal 25 %. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 euro suuruse riigilõivu, mis tähendab seda, et vastustajalt tuleb riigilõiv menetluskuluna vastavas proportsioonis kaebaja kasuks välja mõista, mis on 7 eurot ja 50 senti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kaebajal peale riigilõivude muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.