Aktsiaseltsi Eesti Post kaebus Eesti Töötukassa riigihankes „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 230963) Aktsiaseltsi Hansab kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.03.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 39-21/230963 tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) Aktsiaselts Eesti Post (registrikood 10328799), volitatud esindajad v.adv Triin Kaurov ja v.adv Katri Paas-Mohando Vastustaja (hankija) Eest Töötukassa Kolmas isik Aktsiaselts Hansab (registrikood 10035867), volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg
Menetlustoiming
Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine juurdepääsupiirangu seadmine; menetluse lõpetamine
Muud selgitused
Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ja
RESOLUTSIOON
Kuulutada menetlus Aktsiaseltsi Eesti Post kaebuse lisa 3 osas kinniseks.
2.Piirata Aktsiaseltsi Hansab ning tema esindaja juurdepääsu määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud dokumendile.
3.Rahuldada Eesti Töötukassa menetluse lõpetamise taotlus. Lõpetada haldusasja nr 321-652 menetlus.
4.Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.03.2021 otsus vaidlustuses nr 3921/230963.
Tagastada Aktsiaseltsile Eesti Post kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot.
6.Mõista Aktsiaseltsilt Eesti Post Aktsiaseltsi Hansab kasuks välja menetluskulu summas 504 eurot.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
8.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määruse resolutsiooni punktiga 7 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3-21-652
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2-4 ja 6-8 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg-d 1 ja 2, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on aktsiaseltsi (edaspidi AS) Eesti Post kaebus Eesti Töötukassa riigihankes „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 230963) Aktsiaseltsi Hansab kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) 17.03.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 39-21/230963 tühistamise nõuetes.
2.Vastustaja esitas 05.04.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuivõrd riigihange „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 230963) on Eesti Töötukassa juhatuse 01.04.2021 otsusega nr 57 kehtetuks tunnistatud.
3.Tallinna Halduskohtu 05.04.2021 määrusega paluti kaebajal ja kolmandal isikul esitada Eesti Töötukassa menetluse lõpetamise taotlusele seisukoht hiljemalt 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
4.Kaebaja nõustus oma 15.04.2021 seisukohas menetluse lõpetamisega, 1) palus lõpetada menetlus; 2) tühistada tervikuna VAKO 17.03.2021 otsus nr 39-21/230963; 3) tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning 3) jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud koos käibemaksuga summas 10 509,20 eurot, sh VAKO-s kantud menetluskulud 5070,20 eurot (sh km) ning halduskohtus kantud menetluskulud 5439 eurot (sh km). Juhul, kui kohus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu ei tagasta, siis mõista see vastustajalt kaebaja kasuks välja. Oma seisukohta põhjendas kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Riigihanke kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks ka kõik selle raames tehtud hankija otsused. Kaebuse esemeks olev õigusvastane hankija otsus ei riku enam kaebaja subjektiivseid õigusi. VAKO otsus tuleb tervikuna tühistada. Selle eesmärgiks on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mh selleks, et nendes väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seejuures ei peeta õigusselguse tagamise seisukohast piisavaks lugeda VAKO otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, vaid kaebuse esemeks olev VAKO otsus tuleb kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks praegusel juhul jääma VAKO otsus kehtima osas, milles kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud. Ebaõiglane oleks jätta VAKO menetluses kantud kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud kaebaja kanda olukorras, kus kaebajal puudub kohtumenetluse lõpetamise tõttu võimalus jõuda kaebuse rahuldamiseni, millisel juhul tühistatakse VAKO otsus ka osas, milles kolmanda isiku kulud jäeti kaebaja kanda. RHS § 198 lg-te 3 ja 8 eesmärk on võimaldada kolmandale isikule lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kui vaidlustus jääb rahuldamata ning sellekohane otsus jõustub. Viidatud RHS-i sätete eesmärk ei ole võimaldada kolmandale isikule lepingulise esindaja kulude hüvitamist olukorras, kus otsus kuulub tühistamisele.
2(7)
3-21-652
Ka värskem kohtupraktika kinnitab, et kohtumenetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb tervikuna tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus ilma et tehtaks erandit lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas. Kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määruses haldusasjas nr 3-15-1924 jäeti VAKO otsus kehtima osas, milles hankijalt mõisteti vaidlustaja kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv, mille tingis eelduslikult asjaolu, et nii vaidlustuse esitamiseks kui ka menetluse lõpetamiseks andis aluse hankija tegevus. Praegusel juhul on küsimus selles, kas vaidlustuse esitaja peaks sõltumata kohtumenetluse lõpetamisest kandma kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta hankija kanda (HKMS § 108 lg 6). Arvestades hankija juhatuse 01.04.2021 otsuses nr 57 esitatud põhjendusi, tunnistas hankija riigihanke kehtetuks, kuna kaebuse esitamise ning sellega seoses esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu polnud hankijal võimalik 01.04.2021 hankelepingut sõlmida. Seega esineb selge seos riigihanke kehtetuks tunnistamise ja menetluse lõpetamise vahel. Ühtlasi tuleb jätta VAKO-s kaebaja kantud menetluskulud vastustaja kanda.
5.Kolmas isik nõustus oma 09.04.2021 seisukohas menetluse lõpetamisega, kuid palus jätta VAKO 17.03.2021 otsus vaidlustusasjas nr 39-21/230963 muutmata selle punkti 2 osas, s.o osas, millega mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1040 eurot ning jätta halduskohtumenetlusega seotud kulud vastustaja kanda ja mõista vastustajalt välja kolmanda isiku menetluskulud summas 504 eurot. Oma seisukohti põhjendab kolmas isik kokkuvõtvalt järgmiselt. Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-91-10 ja nr 3-3-1-38-11 tegemise ajal kehtinud RHS-i redaktsioon ei näinud ette VAKO menetluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. See lisandus käesoleval ajal kehtiva RHS-i jõustumisega ning hakkas RHS § 222 lg-st 1 tulenevalt kehtima alates 01.01.2019. Seetõttu ei olnud lahendis nr 3-3-1-38-11, milles anti juhis kohtumenetluse lõppemisel VAKO otsuse tühistamiseks, arvestatud võimalusega, et VAKO on mõne menetlusosalise kasuks välja mõistnud lepingulise esindaja kulud. Käesoleval juhul oli VAKO 17.03.2021 otsusega mõistetud kaebajalt kolmanda isiku kasuks lepingulise esindaja kulud summas 1040 eurot (ilma käibemaksuta), mida kolmas isik oli seoses VAKO menetlusega kandnud. Juhul, kui kohtumenetluse lõpetamisel tühistada VAKO otsus tervikuna, ei ole kolmandal isikul võimalik välja nõuda kaebajalt VAKO menetlusega kantud lepingulise esindaja kulusid. Selline lahendus ei oleks kooskõlas RHS § 198 lg-te 3 ja 8 sisu ning eesmärkidega, kuna kolmandal isikul on õigus nõuda vaidlustuse rahuldamata jätmisel lepingulise esindaja kulude hüvitamist vaidlustajalt. Kuigi kohtumenetlus lõpetatakse, ei saavuta kaebaja (vaidlustaja) ka kohtumenetluse tulemusel enda eesmärki. Õigustatud ei ole ega ka mitte kooskõlas viidatud normidega, et kaebaja vabaneb kolmanda isiku lepingulise esindaja kulude hüvitamisest pelgalt põhjusel, et hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis nr 3-15-1924 hankeasjas menetluse lõpetamisel HKMS § 154 lg 1 p 4 alusel jätnud VAKO otsuse muutmata osas, millega oli vastustajalt kaebaja (vaidlustaja) kasuks välja mõistetud riigilõiv.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ja juurdepääsupiirangu seadmine
6.Kaebaja on palunud piirata kolmanda isiku juurdepääsu kaebuse lisale 3, kuivõrd see sisaldab kaebaja ärisaladust.
3(7)
3-21-652
7.HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 37 lg 1 järgi on asja arutamine kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p 6 järgi kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem.
8.Kaebuse kohaselt sisaldab kaebuse lisa 3 kaebaja ärisaladust. Arvestades, et asja ei vaadata sisuliselt läbi ja menetlus kuulub lõpetamisele, siis ei saa avalikkusel olla kaitsmist väärivat ja kolmandate isikute huvidest kaalukamat huvi ärisaladusi sisaldavate dokumentide sisu avaldamiseks. Kohus kuulutab menetluse kaebuse lisa 3 osas kinniseks.
9.Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna asja menetlus kuulub lõpetamisele ja asjas ei otsustata kolmanda isiku õiguste ega kohustuste üle, siis ei saa kolmandale isikule juurdepääsupiirangu seadmine sellele dokumendile tema õigusi riivata, samas kui kaebajale saab nende ärisaladust sisaldava dokumendi avaldamine tuua kaasa kahju. Kohus eeldab, et kaebuse lisa 3 sisaldab kaebaja ärisaladust. Puudub ilmselge põhjus vastupidisele järeldusele jõudmiseks. Seepärast piirab kohus kolmanda isiku ja tema esindaja juurdepääsu kaebuse lisale 3 (HKMS § 88 lg 7). Menetluse lõpetamine
10.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
11.Kohus nõustub menetlusosalistega, et ehkki hankija ei tunnistanud 01.04.2021 otsusega nr 57 formaalselt kehtetuks Eesti Töötukassa 10.02.2021 otsust nr 30 (millega mh tunnistati kolmas isik kui edukas pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavaks), on riigihanke kehtetuks tunnistamise tagajärjel lõppenud ka Eesti Töötukassa riigihankes „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 230963) Aktsiaseltsi Hansab kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse regulatiivne toime (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.202 määrus nr 3-20-1995, p 11). Kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, mistõttu ei ole kaebaja soovinud menetluse jätkamist. Seega HKMS § 152 lg 2 ei kohaldu. Eelnevast tulenevalt esineb õiguslik alus HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel menetluse lõpetamiseks. Kuivõrd kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis HKMS § 152 lg 2 ei kohaldu. Käesoleval juhul on kõik menetlusosalised avaldanud nõusolekut menetluse lõpetamiseks, mistõttu kuulub haldusasja nr 3-21-652 menetlus lõpetamisele.
12.Riigikohus on selgitanud HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 analoogse varasemalt kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 osas, et selle eesmärgiks on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mh selleks, et nendes väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 9). Riigikohus lisas, et õigusselguse tagamiseks ei ole HKMS § 24 lg 1 punkti 4 kohaldamisel piisav lugeda VAKO otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, vaid säärases olukorras tuleb kaebuse esemeks olev riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada
4(7)
3-21-652
(Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 10). Toodud seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul kehtiva HKMS kohaldamisel.
13.RHS § 200 lõike 4 kohaselt jõustub VAKO otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Käesoleval juhul on AS Eesti Post esitanud 26.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 17.03.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 39-21/230963 tühistamise nõudes. See tähendab, et VAKO 17.03.2021 otsus vaidlustusasjas nr 39-21/230963 pole jõustunud. Lähtudes Riigikohtu järjepidevast praktikast leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud tühistada VAKO 17.03.2021 otsus tervikuna.
14.Kolmas isik on oma seisukohas leidnud, et VAKO otsus tuleks jätta kehtima menetluskulude osas. Seejuures on kolmas isik tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 3-15-1924. Viidatud 05.10.2015 määruses on Tallinna Ringkonnakohus tühistanud VAKO 21.07.2015 otsuse vaidlustuses nr 147-15/162246 osas, millega vaidlustus rahuldati ning VAKO otsus jäeti muutmata osas, millega mõisteti AS Nordecon kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv (resolutsiooni punkt 1). Käesoleval juhul ei ole VAKO otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks riigilõivu välja mõistetud, mistõttu ei ole tegemist asjakohase lahendiga. Õigusabikulude jagamine on eraldi reguleeritud HKMS §-s 108.
15.Siinkohal selgitab kohus järgmist. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud oma 17.11.2020 määruse nr 3-21-1995 punktis 18 järgmist: „OÜ Messauto vaidlustusmenetluses kantud võimalike esindajakuludega seoses märgib ringkonnakohus, et kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks, jätab VAKO vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. RHS § 198 ei reguleeri vaidlustusmenetluse kulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb täies mahus läbi vaatamata, mistõttu ei ole vaidlustaja kulusid võimalik hankijalt välja mõista. Tegemist ei ole RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt (vrd õigeksvõtt HKMS § 159) ja seepärast ei saa vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel lähtuda RHS § 198 lg-st 1.“ Eeltoodust lähtuvalt, ka juhul, kui kolmas isik oleks taotlenud vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude välja mõistmist, ei saaks käesoleval juhul kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulusid tema poole vastaspoolelt välja mõista.
16.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasjas nr 3-21-652 menetluse ning tühistab VAKO 17.03.2021 otsuse vaidlustuses nr 39-21/230963 täies ulatuses (vt HKMS § 155 lg 3 ls 1).
17.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
19.HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Menetluskulude kandmisest vabanemiseks lasub vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks tunnistatud. Põhjendamiskoormus seose puudumise osas lasub vastustajal. Vastustaja ei peaks kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st
5(7)
3-21-652
tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018 määrus nr 3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15). Oluline on välja selgitada, mis oli määravaks põhjuseks vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.01.2019 määrus nr 3-18-982).
20.Käesoleval juhul on Eesti Töötukassa juhatus 01.04.2021 otsusega nr 57 tunnistanud riigihanke kehtetuks põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 punkti 6 alusel (vastustaja 05.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Nimetatud otsust on põhjendatud asjaoluga, et riigihanke alusdokumendi1 kohaselt osutatakse teenust 48 kuud alates 01.04.2021, kuid Tallinna Halduskohus keelas vastustajal riigihankes hankelepingu sõlmimise, mistõttu ei saanud vastustaja 01.04.2021 hankelepingut sõlmida; kuna riigihanke alusdokumente ei ole õiguspäraselt võimalik muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist (RHS § 81 lg 1), siis ei olnud töötukassal võimalik hankelepingut riigihankes pärast 01.04.2021 õiguspäraselt sõlmida; juhul, kui hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides sisaldunud tingimustel muutub võimatuks, on ainus alternatiiv hanketingimuste õigusvastasele muutmisele hankija enda algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2010 otsus nr 309-1297, p-d 12-14; VAKO 23.08.2013 otsus nr 193-13/139462, lk-d 6-7).
21.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et RD-s oli sätestatud teenuse osutamise algusena kindel kuupäev (01.04.2021)2. Sisuliselt tähendab see seda, et hankelepingu võis sõlminda hiljemalt 01.04.2021 eeldusel, et ka samal kuupäev asutakse teenust osutama (vt VAKO 17.03.2021 otsus, p 8.3.). Vaidlust ei ole ka selles, et käesolevas haldusasjas kohaldas kohus 29.03.2021 määrusega (resolutsiooni punkt 7) esialgset õiguskaitset, millega keelas riigihankes „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 230963) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Seega on vastustaja õigesti märkinud, et hankijal puudus võimalus riigihankes „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 230963) hankeleping sõlmida (vt RHS § 120 lg 1).
22.Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.06.2010 otsuse nr 3-09-1297 punktis 14 märkinud, et kui hankemenetluses esitatud vaidlustuse tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni hankedokumentidele vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks, siis on see hankemenetluse eripäradest tulenev objektiivne takistus. Ka käesoleval juhul on hankelepingu sõlmimine viibinud tingituna kaebuse esitamisest Tallinna Halduskohtule, kuivõrd halduskohus on esialgse õiguskaitse korras keelanud riigihankes hankelepingu sõlmimise. Eeltoodu aga ei tähenda, et hankija on tunnistanud riigihanke kehtetuks põhjusel, et on võtnud kaebuse õigeks. Nähtuvalt Eesti Töötukassa juhatuse 01.04.2021 otsusest nr 57 on riigihanke kehtetuks tunnistamise määravaks põhjuseks võimatus sõlmida hankeleping peale 01.04.2021, kuivõrd riigihanke alusdokumendid ei võimalda teenuse osutamist alustada 01.04.2021 hiljem. Seetõttu on riigihange kehtetuks tunnistatud sõltumata kaebuse sisust või sellega nõustumisest, ehk siis objektiivsest asjaolust tingituna. Juba vaidemenetluses oli selge, et kui hankija ei saa hankelepingut sõlmida hiljemalt 01.04.2021 ning samal kuupäeval ei asuta teenust osutama, siis tõenäoliselt tunnistab hankija riigihanke kehtetuks (vt VAKO 17.03.2021 otsus, p 8.4.). Lisaks on ka vastustaja oma 05.04.2021 menetlusdokumendis rõhutanud, et riigihanke kehtetuks tunnistamine ei tähenda kuidagi, et vastustaja nõustuks kaebuses tooduga.
„Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine RIIGIHANKE DOKUMENDID (RD)“ Lisa 4. Hankelepingu vorm punkti 3.2.
Vastustaja 05.04.2021 menetlusdokumendi lisa 2.
6(7)
3-21-652
23.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hankija ei ole tunnistanud kõnesolevat hanget kehtetuks kaebuse esitamisest tingituna, vaid lähtuvalt asjaolust, et hankelepingu sõlmimine enam võimalik ei olnud, st objektiivsest asjaolust tingituna.
24.Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga summas 10 509,20 eurot, sh riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud menetluskulud koos käibemaksuga summas 5070,20 eurot (millest riigilõiv on 1280 eurot ning volitatud esindaja kulud 3790 eurot koos km-ga) ning halduskohtus kantud menetluskulud koos käibemaksuga summas 5439,00 eurot (õigusabikulud) ning juhul, kui kohus ei tagasta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot, siis mõista see Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks välja.
25.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab praeguse asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot kaebajale tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 euro tagastamine ei ole põhjendatud, sest kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud (riigilõivuseadus § 15 lg 1 p-d 4 ja lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10).
26.Arvestades, et vastustaja ei pea kandma menetluskulusid, siis jäävad kaebaja menetluskulud muus osas tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4, § 109 lg 1).
27.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
28.Käesoleval juhul on kolmas isik taotlenud vastustajalt välja mõista halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 504 eurot. Menetluskulude taotluse kohaselt on kolmandale isikule osutatud õigusabi 3 tundi ja 30 minutit. Tõendatud on, et tegemist on käesoleva haldusasjaga seotud kuluga. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja mõistliku kuluga.
29.Praegusel juhul on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda, kuivõrd vastustaja ei pea menetluskulusid HKMS § 108 lg 6 alusel kandma. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 504 eurot. Esialgse õiguskaitse tühistamine
30.HKMS § 253 lg-st 3 juhindudes tühistab kohus Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määruse resolutsiooni punktiga 7 kohaldatud esialgse õiguskaitse.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.