Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1021
Haldusasi
AS Eesti Post kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse
29.märtsi 2021. a otsuse tühistamiseks osas, millega AS Hansab tunnistati riigihankes „Riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenuse tellimine (Sotsiaalkindlustusamet)“ (viitenumber 229199) kvalifitseerimistingimustele vastavaks, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 3. mai 2021. a otsuse nr 7521/229199 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Eesti Post, esindajad v.adv Triin Kaurov ja v.adv Katri Paas-Mohando Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, esindajad Riina Loorpuu ja Mihkel Rääk Kolmas isik – AS Hansab, esindaja v.adv Raiko Lipstok
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Eesti Post ja AS Hansab apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Eesti Post apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada AS Hansab apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-21-1021 resolutsiooni punkt 2 osas, millega jäeti AS-lt Eesti Post AS Hansab kasuks välja mõistmata esindajakulu 384 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista AS-lt Eesti Post (registrikood 10328799) AS Hansab (registrikood 10035867) kasuks täiendavalt välja esimese astme kohtus kantud esindajakulu 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Mõista AS-lt Eesti Post AS Hansab kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu katteks 2,10 eurot (kaks eurot 10 senti).
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. septembril 2021 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avaldas riigihangete registris 20.11.2020 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenuse tellimine (Sotsiaalkindlustusamet)“ (viitenumber 229199) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Hankelepingu esemeks on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenus, mis hõlmab delikaatseid isikuandmeid sisaldavate andmefailide töötlemist, nende alusel hüvitiste kojukannet ja väljamaksmist Eesti Vabariigis elavatele isikutele 48 kuu jooksul eeldatavalt alates 22.03.2021. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja mh olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 kojukandeteenuse või sellega samalaadse teenuse (nt kullerteenus või postiteenus) lepingut või tellimust igaühe maksumusega vähemalt 300 000 eurot või kogumaksumusega vähemalt 1 000 000 eurot. Tähtpäevaks esitasid pakkumused 3 pakkujat, sh AS Eesti Post ja AS Hansab.
2.RTK tunnistas 13.01.2021 otsustega AS Hansab pakkumuse edukaks, jättis ta menetlusest kõrvaldamata ja tunnistas ta kvalifitseerimistingimustele vastavaks. AS Eesti Post 22.01.2021 vaidlustuse alusel tunnistas riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) 16.02.2021 otsusega nr 11-21/229199 kehtetuks hankija otsuse AS Hansab kvalifitseerimise kohta. VAKO leidis mh, et kvalifitseerimistingimustes ei ole nõutud registreeringute ega tegevuslubade olemasolu ning kojukandeteenus on sisuliselt eraklientidele kaupade kättetoimetamise teenus (sh kullerteenus). Kojukandeteenusega samalaadseks teenuseks on ka sularahaveo ja käitlemise teenus. Samas ei ole hankija otsus AS Hansab kvalifitseerimise kohta läbipaistev ega kontrollitav.
3.RTK tunnistas 29.03.2021 otsustega AS Hansab kvalifitseerimistingimustele vastavaks ning otsustas jätta pakkuja ja tema alltöövõtjad hankemenetlusest kõrvaldamata. AS Hansab vastab kvalifitseerimise tingimustele, sest lepingupartnerite kinnituskirjade järgi on ta osutanud 01.01.2020–19.11.2020 kahele kliendile sularahaveoteenust, mõlemale vähemalt 400 000 euro ulatuses. Hankija nõustub VAKO 16.02.2021 otsuses toodud seisukohaga, et sularahavedu ja üleandmine on samalaadne kvalifitseerimise tingimuses nõutud kojukandeteenuse osutamisega, sest raha võtab mõlemal juhul vastu füüsiline isik. Seda toetab ka riigihanke alusdokumentides esitatud tingimus, mille kohaselt peab pakkuja teenuse osutamisel järgima Vabariigi Valitsuse 01.07.2016 määrust nr 71 „Raha ja väärtpaberite veo kord“. AS Hansab on 20.11.2017– 2(14)
3-21-1021 20.11.2020 osutanud sularahaveoteenust ja kaardimakseterminalide kohaletoimetamise teenust kokku vähemalt 1 815 000 euro ulatuses. Hankija nõustub VAKO 16.02.2021 otsuses toodud seisukohaga, et kaardimakseterminalide kohaletoimetamise teenus on samuti kojukandega samalaadne teenus, sest selle käigus edastatakse klientidele kaupa üle Eesti. AS Hansab vastab kvalifitseerimistingimusele ka Selver AS vahenditele tuginedes, sest Selver AS on 01.12.2017– 20.11.2020 osutanud üle Eesti nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele e-poe ostude kullerteenust, millest on teenitud tulu 1 338 144 eurot. Kullerteenuse puhul toimub samuti saadetise edastamine saajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel ning sellele kehtivad täiendavalt kättetoimetamise usaldusväärsuse ja jälgitavuse nõuded, mida tuleb järgida saadetise kojukandel. Seega on ka kullerteenus kojukandeteenusega samaväärne teenus.
4.VAKO jättis 03.05.2021 otsusega nr 75-21/229199 rahuldamata AS Eesti Post 08.04.2021 vaidlustuse hankija 29.03.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati AS Hansab vastavaks kvalifitseerimise tingimustele. Riigihangete seaduse (RHS) § 200 lg-st 6 tulenevalt oli jõustunud VAKO 16.02.2021 otsus hankijale täitmiseks kohustuslik (sh vaidluse eseme raamidesse jäävate VAKO põhjenduste osas – vt Riigikohtu 28.02.2014 otsus nr 3-3-13-14, p 19), mistõttu tuleb lähtuda selles tuvastatud asjaoludest ja tehtud järeldustest. Hankija ei saanud teha AS Hansab kvalifitseerimistingimustele vastavusega seoses otsust, mis ei oleks kooskõlas VAKO 16.02.2021 otsusega. VAKO jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde, et samateemalistes jätkuvaidlustes on VAKO põhjendused siduvad ka kõigile teistele menetlusosalistele (sh vaidlustajale – nt VAKO 11.03.2019 otsus nr 21-19/180426). Kui mõni menetlusosaline ei nõustunud VAKO otsuse põhjendustes toodud järeldustega, tulnuks esitada halduskohtule kaebus VAKO otsuse põhjenduste peale. Kuna VAKO jõustunud otsusega on tuvastatud, et sularahavedu ja üleandmine on kojukandeteenusega samalaadsed teenused, siis ei saa enam olla vaidlust, et AS Hansab võis kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamisel tugineda neid teenuseid puudutavatele lepingutele ning puudub vajadus analüüsida vaidlustaja argumente, miks ei saa nimetatud teenuseid pidada kojukandeteenusega samalaadseteks. Samal põhjusel ei puutu asjasse AS Eesti Post seisukohad seoses AS-l Hansab väidetavalt puuduvate registreeringute ja tegevuslubadega (st VAKO 16.02.2021 otsuse p 10.1 kohaselt ei olnud tegu kvalifitseerimise tingimusega). Hankija järeldas täiendavate tõendite põhjal õigesti, et AS Hansab vastab kvalifitseerimistingimuse mõlemale alternatiivile ja lisaks vastab ta Selver AS andmetele tuginedes samuti teisele alternatiivile. Hankija on 29.03.2021 otsuses kõrvaldanud VAKO 16.02.2021 otsuses viidatud puudused ja AS Hansab kvalifitseeriti kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8 õiguspäraselt.
5.AS Eesti Post esitas Tallinna Halduskohtule 12.05.2021 kaebuse RTK 29.03.2021 otsuse tühistamiseks osas, millega AS Hansab tunnistati kvalifitseerimistingimustele vastavaks, ning VAKO 03.05.2021 otsuse nr 75-21/229199 tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2021 otsusega AS Eesti Post kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 2304 eurot ja jättis ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus nõustus seisukohaga, et kuivõrd juba eelmises vaidlustusmenetluses toimus vaidlus selle üle, kuidas sisustada ja tõlgendada riigihanke alusdokumentides sätestatud „kojukandeteenust või sellega samalaadset (nt kullerteenus või postiteenus) teenust“ ning VAKO andis 16.02.2021 otsuses selle kohta oma tõlgenduse ja seda otsust ei vaidlustatud, siis on nimetatud VAKO otsus nii resolutsiooni kui ka sellega seotud põhjenduste osas RHS § 200 lg 6 järgi hankijale täitmiseks kohustuslik ning hankija pidi uue otsuse tegemisel lähtuma VAKO tõlgendusest ja ei võinud asuda teenust sisustama VAKO-st erinevalt (vt ka Riigikohtu 28.02.2014 otsus nr 3-3-1-3-14, p 19). Kaebaja leiab ekslikult, et VAKO varasem otsus oli siduv üksnes hankijale, kuid mitte VAKO-le endale 3(14)
3-21-1021 ega kohtule. Riigikohus väljendas asjas nr 3-3-1-3-14 täpselt vastupidist seisukohta ning see on ka loogiline, sest kui hankijal on seadusest tulenev kohustus järgida VAKO jõustunud otsuses toodud põhjendusi, siis on alusetu heita talle uues vaidluses ette seda, et selline tõlgendus oli vale ja tegelikult pidanuks hankija lähtuma hoopis teistsugusest tõlgendusest. Sellisel juhul ei saaks hankija täita talle seadusega ja VAKO jõustunud otsusega pandud kohustust. Kui VAKO või kohus teeks asja uuesti läbi vaadates varasemast erineva otsuse, puuduks hankijal võimalus talle seatud kohustusi täita, sest tema suhtes kehtiks kaks vastukäivat jõustunud lahendit, mida ei oleks võimalik samaaegselt täita. Kuna Riigikohus ei ole oma praktikat muutnud, siis ei ole alust lähtuda sellega vastuolus olevast madalama astme kohtu praktikast (Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 otsus nr 3-20-1346). Riigikohtu eelviidatud praktika on ka mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas menetlusökonoomia ja õiguskindluse põhimõtetega. Kui kaebaja ei nõustunud VAKO 16.02.2021 otsuse põhjendustega, tulnuks tal neid vaidlustada. Kuigi VAKO otsuse põhjenduste vaidlustamine ilma resolutsiooni vaidlustamata on erandlik, oleks see Riigikohtu 28.02.2014 otsusest nr 3-3-1-3-14 (p 19) tulenevalt siiski võimalik, kuna edaspidised vaidlused sellel teemal on välistatud ja põhjenduste vaidlustamine seega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eeltoodut arvestades tuli hankija lähtuda VAKO 16.02.2021 otsuse asjakohastest põhjendustest ning seda tuleb asja uuel läbivaatamisel teha ka VAKO-l ja kohtul. Seega ei saa praegu enam vaielda selle üle, kas sularahaveo ja üleandmise teenus või kullerteenus on kojukandeteenusega samalaadsed või mitte. Samuti ei tulnud VAKO hinnangul kvalifitseerimistingimuse juures kontrollida tegevuslubade või registreeringute olemasolu. Kuna kaebajal puudub õigus nendes küsimustes vaidlust taas avada, jäävad kõik sellekohased põhjendused tähelepanuta. Kaebajale pidi VAKO eelmise otsuse põhjal olema arusaadav, millisest tõlgendusest lähtudes peab hankija kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollima ja VAKO tõlgendusega mittenõustumise korral tulnuks tal VAKO otsust vaidlustada. Hankija 29.03.2021 otsuses ei esine enam VAKO 16.02.2021 otsuses märgitud puudusi ja AS Hansab on tunnistatud kvalifitseerimistingimustele vastavaks õiguspäraselt, kuna ta on referentsperioodil täitnud kaks sularahaveoteenuse lepingut kumbki kogusummas vähemalt 400 000 eurot. Teiste referentstööde kontrollimiseks ja Selver AS kui alltöövõtja kogemusele tuginemise õiguspärasuse hindamiseks puudub seega vajadus. AS Hansab taotleb 4672,80 euro (sh käibemaks) suuruste menetluskulude väljamõistmist koos viivisega. Menetluskulude kandmise kohustust tõendavad OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co 31.05.2021 arve nr 20211046 (4672,80 eurot) ja 11.06.2021 arve nr 20211118 (384 eurot). Advokaadibüroo 31.05.2021 arve spetsifikatsioonilt nähtub, et kulu koosneb advokaaditasust, mis on arvutatud Raiko Lipstoki, Erko-Andreas Roosiku ja Artjom Luige ajakulu alusel. Kolmanda isiku esindajaks oli kohtumenetluses üksnes R. Lipstok, teised advokaadid ei ole kolmandat isikut kohtumenetluses esindanud ega ühtegi menetlusdokumenti kohtule esitanud. Esindajaks ei saa lugeda kogu advokaadibürood ja selles töötavaid advokaate. Samuti ei ole kohtule esitatud volikirja, mis tõendaks teiste advokaatide esindusõigust. Seega puudub kohtul igasugune alus arvata, et E-A. Roosik ja A. Luik olid kolmanda isiku esindajad ning nende töötasu kuulub kohtumenetluses kaebajalt väljamõistmisele kui esindaja kulu. Neile ei ole menetluse käigus viidatud ka kui nõustajatele. Seega saab 31.05.2021 arve alusel pidada asjaga seotud esindajakuluks vaid R. Lipstoki osutatud teenust kokku 2304 eurot. 11.06.2021 arve on esitatud 24.05.2021 määrusega antud tähtaega (04.06.2021) rikkudes ning jääb seetõttu tähelepanuta. Rahuldamata jääb ka kolmanda isiku taotlus mõista kaebajalt tema kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Riigikohus on korduvalt leidnud, et HKMS ei võimalda mõista välja viivist menetluskuludelt (nt 03.11.2016 otsus nr 33-1-37-16, p 26; 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p 17.3).
4(14)
3-21-1021
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.AS Eesti Post palub 08.07.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 11.08.2021) tühistada halduskohtu 05.07.2021 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus, mõista vastustajalt tema kasuks välja asjas kantud menetluskulud ja jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus on jätnud kaebaja sisulised argumendid seoses vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisustamise probleemsusega ja kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmise võimatusega täielikult läbi vaatamata ning mõistis ebaõigesti VAKO varasema otsuse mõju praegusele vaidlusele. Halduskohus oleks pidanud hindama hankepassi p-s IV.C toodud kvalifitseerimistingimuse sisu, sõltumata VAKO varasemast otsusest, sest see ei olnud asja lahendamisel siduv VAKO-le ega halduskohtule ning kaebajalt ei saanud eeldada temale positiivse otsuse vaidlustamist. Isegi kui pidada VAKO varasemat otsust siduvaks mh kohtule, on sellega lahendatud vaid väike osa kvalifitseerimistingimuse sisustamise küsimusest. VAKO tuvastas varasemas otsuses, et hankija ei olnud kohaselt välja selgitanud kolmanda isiku referentsprojekte ning seda, kas need täitsid kvalifitseerimise tingimuse, oli võimalik sisuliselt hinnata alles pärast referentsprojektide väljaselgitamist. Halduskohus ei ole sellega arvestanud. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus nõuab pakkujatelt hanke esemele vastavat spetsiifilist kogemust ning otsustamisel, kas tegemist on samalaadse teenusega, on näitajaks asjakohase tegevusloa olemasolu. Küsimus ei ole pakkumuse vastavusest, vaid hankija seatud kvalifitseerimistingimuse kohasest mõõdupuust. Halduskohus pidi hindama kvalifitseerimisotsust tervikuna, sh kvalifitseerimistingimuse sisu. VAKO ja halduskohtu käsitus VAKO varasema otsuse siduvusest, mis tugineb Riigikohtu 28.02.2014 otsusele nr 3-3-1-3-14 ja puudutas kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 127 lg-t 5, on vastuolus uuema kohtupraktikaga. RHS § 200 lg-test 4 ja 6 ei tulene, et VAKO-l või kohtul oleks keelatud vaadata ümber VAKO varasemas otsuses esitatud hinnanguid. Tallinna Halduskohus selgitas 27.08.2020 otsuses nr 3-20-1346 (p 15), et RHS § 200 lg 6 sõnastusest tulenevalt on selle kohustatud subjektiks hankija, mitte VAKO, mistõttu ei ole VAKO sellest sättest tulenevalt seotud samast hankemenetlusest võrsunud vaidluses varasemalt VAKO antud õiguslike hinnangutega. Nende põhjendustega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus 09.12.2020 otsuses nr 3-20-1346 (p 21). Samuti märkis halduskohus, et HKMS § 268 lg 2 ei anna vaidlustajale õigust vaidlustada tulevikus toimuda võiva õigusliku vaidluse tarbeks halduskohtus üksnes VAKO otsuse motiive. Kaebajale ei ole põhjust ette heita, et ta lähtus menetluslike otsuste tegemisel värskest kohtupraktikast ning jättis temale soodsa VAKO otsuse vaidlustamata. Kaebajal oli kohtupraktikast tulenevalt õigustatud ootus, et tal on võimalik vajaduse korral kaitsta oma õigusi ka hiljem. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole halduskohus ka ise kindel, kas kaebajal olnuks ikka võimalik VAKO otsuse põhjendusi eraldiseisvalt vaidlustada. Pole arusaadav, mille põhjal peaks kaebaja otsustama, kas tegemist on erandliku olukorraga, millal oleks vajalik ja võimalik vaidlustada temale soodsa VAKO otsuse põhjendusi. Õigusselgusetus on praegusel juhul viinud kaebeõigusest ilmajätmiseni. VAKO otsuse põhjenduste n-ö igaks juhuks vaidlustamine hüpoteetilise tulevase vaidluse tarbeks ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hankija on sisustanud vaidlusalust kvalifitseerimistingimust ebaõigesti ning esineb reaalne oht, et kolmas isik hakkab teenust osutama õigusvastaselt. Kuna kojukandeteenusega samalaadseks tuleb pidada üksnes sellist teenust, mille osutamine nõuab vastava tegevusloa olemasolu, siis saab kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalik kogemus (käive) olla õiguspäraselt tekkinud üksnes juhul, kui pakkujal on asjakohane tegevusluba või majandustegevuse registreering. Hüvitiste kojukanne on olemuselt eraklientidele osutatav personaalne makseteenus. Kolmanda isiku kogemus, millele kvalifitseerimistingimuse täitmisel tuginetakse, ei ole omandatud kvalifitseerimistingimise sisustamise seisukohalt olulise tegevusloa ega majandustegevusteate 5(14)
3-21-1021 (registreeringu) alusel tegutsedes (nt postiteenuse või makseteenuse valdkonnas). Kolmas isik osutab äriklientidele sularahaveo ja kaardimakseterminalide kohaletoimetamise teenuseid, mis on nii olemuslikult kui ka teenuse osutamise suhtes kehtivate õiguslike nõuete poolest erinevad hanke esemeks olevast teenusest. Nende teenuste lugemine samalaadseks kojukandeteenusega on meelevaldne. Kvalifitseerimistingimuse seadmise eesmärk on tuvastada, kas pakkuja on eeldatavalt suuteline sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma, millest tulenevalt peab tingimus seonduma hanke esemeks oleva teenusega olemuslikult sellisel määral, et see võimaldaks iseloomustada ettevõtja suutlikkust täita hankelepingut nõuetekohaselt. Kojukandeteenuse või sellega samalaadse teenuse osutamise kogemus eeldab finantsteenuse tegevusloa alusel tegutsemist või kuulumist makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 3 lg-s 6 toodud loetellu (nt universaalse postiteenuse osutaja, kes osutab finantsteenuseid postiseaduse § 36 tähenduses – MERAS § 3 lg 6 p 4). Kolmandal isikul puudub finantsteenuse tegevusluba ning ta ei ole universaalse postiteenuse osutaja. Hüvitiste kojukandeteenuse osutamisel ei kohaldu MERAS § 4 lg 1 p-s 3 sularahaveole kehtestatud tegevusloa erand ja neid ei ole ka muul MERAS §-s 4 toodud alusel makseteenuste seast välistatud. Hüvitiste kojukanne on MERAS § 3 lg 1 p 6 ja lg 3 tähenduses rahasiire ehk makseteenus, milleks peab muul isikul peale universaalse postiteenuse osutaja olema tegevusluba. Finantsteenuse osutamine ilma tegevusloata on kuritegu (vt karistusseadustiku § 372 lg 2). Finantsteenuste aspekti olulisust seoses kojukandeteenusega on rõhutatud ka Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määruses nr 321-652 (p 22). Alternatiivselt peab kvalifitseerimistingimuse täitmiseks nõutav kogemus olema tekkinud postiseaduse (PostiS) § 21 lg 1 alusel esitatud majandustegevusteate (registreeringu) kohaselt tegutsedes, kuid kolmandal isikul selline registreering puudub. Jättes kõrvale küsimuse tegevusloa või majandustegevusteate puudumisest, ei vasta kolmanda isiku kogemus ka sisuliselt kojukandeteenusele, sest tal puudub eraklientide (sh vanurite ja eelkõige erivajadustega isikute) teenindamise kogemus, mis on tavapärasest oluliselt keerukam ning aeganõudvam. Samuti eeldab teenuse osutamine toetuse saajate terviseandmete töötlemist, mistõttu peavad teenuse osutajal olema juurutatud protsessid, mis tagavad isikuandmete kaitse. VAKO leidis lisaks ebaõigesti, et kolmas isik täidab kvalifitseerimise tingimuse ka Selver AS kogemusele tuginedes, sest e-poe ostude kullerteenuse osutamine ei ole kojukandeteenusega samalaadne teenus. Selver AS ei osuta posti- või kullerpostiteenust ega finantsteenust. Kaebaja märgib täiendavalt, et ta ei vaidlusta kvalifitseerimistingimust, vaid üksnes selle rakendamise viisi.
8.RTK palub 19.07.2021 vastuses jätta AS Eesti Post apellatsioonkaebus rahuldamata. VAKO 16.02.2021 otsust ei vaidlustatud ning see on jõustunud ja kõigile menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik. Hankija sätestatud kvalifitseerimistingimust ei ole keegi vaidlustanud ning selle kohaselt on kojukandeteenusega samalaadseteks ka nt kullerteenus ja postiteenus. Tingimuse sõnastusest nähtuvalt ei ole hankija nõudnud, et samalaadne teenus peab kindlasti olema finantsteenus või makseteenus. Riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimust ei saa asuda tõlgendama hankemenetluse osalisi kahjustaval viisil ning tuletada sellest nõudeid või piiranguid, mida ei ole kvalifitseerimistingimuses otseselt sätestatud. VAKO leidis õigesti, et tegevuslubade ja registreeringute küsimus seondub üksnes pakkumuse vastavusega. Hankija ei ole lisaks seadnud tingimust, et pakkuja peab omama registreeringut postiteenuse osutajana, sest see oleks põhjendamatult konkurentsi piirav. PostiS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et loobutud on varasemast nõudest, mille kohaselt oli sularaha siirete ning riiklike pensionide, abirahade ja toetuste väljamaksmiseks vaja tegevusluba. Seega ei ole kojukandeteenuse osutajal kohustust omada postiteenuse tegevusluba ega registreeringut majandustegevuse registris.
6(14)
3-21-1021 Hankijale esitatud tõenditest nähtub, et kolmanda isiku ja tema alltöövõtja Selver AS tehniline ja kutsealane suutlikkus vastavad kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Sularahavedu ja üleandmine on samalaadne kojukandeteenuse osutamisega, sest raha võtab mõlemal juhul vastu füüsiline isik. Kojukandega on samalaadsed ka kaardimakseterminalide kohaletoimetamise teenus ja e-poe kullerteenus, sest nende käigus toimub kauba edastamine klientidele üle Eesti. Kullerteenuse puhul antakse saadetis üle allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel ning sellele kehtivad täiendavalt kättetoimetamise usaldusväärsuse ja jälgitavuse nõuded.
9.AS Hansab palub 21.07.2021 vastuses jätta AS Eesti Post apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kaebaja ainus eesmärk on esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu võimalikult pikka aega takistada kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist, et jätkata ise teenuse osutamist. Kolmas isik jääb halduskohtule varem esitatud seisukohtade juurde. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tähendus on siduvalt lahendatud VAKO 16.02.2021 otsusega ning kolmas isik on tuginenud kojukandeteenusega samalaadsete teenuste osutamise kogemusele. Kaebaja on soovinud kvalifitseerimistingimust sisustada vastuolus selle sõnastusega, millega püüab seda lubamatult vaidlustada. Kolmandal isikul on olemas piisav isikuandmete töötlemise võimekus, sh juurutatud ISO 9001, ISO 14001, ISO 20000 ja ISO 27001 kvaliteedijuhtimissüsteemid. Seejuures tõendab ISO 27001, et selle juurutanud organisatsioon töötleb nõuetekohaselt tundlikke ja kriitilisi isikuandmeid eelkõige telekommunikatsiooni-, finants-, tervishoiu- ja avalike teenuste sektorites. Kojukandeteenuse osutamine ei nõua finantsteenuse tegevusloa olemasolu ning kaebaja vastupidised väited on otsitud. Isegi kui kolmas isik vajaks hankelepingu täitmiseks tegevusluba, ei muuda see tema kvalifitseerimist õigusvastaseks. Viide haldusasjale nr 3-21-652 on eksitav ja asjakohatu. Kuna kaebus on perspektiivitu, rikub ringkonnakohtu poolt ennistatud esialgne õiguskaitse kolmanda isiku õigusi, sest lükkab edasi tema poolt teenuse osutamise ja seeläbi tulu teenimise algust.
10.AS Hansab palub 15.07.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 05.07.2021 otsus osas, milles halduskohus jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda ja teha selles osas uus otsus, millega mõista tema kasuks kaebajalt täiendavalt välja esimese astme kohtus kantud menetluskulu 2752,80 eurot (käibemaksuga). Vaidlust ei ole kolmanda isiku taotletud menetluskulude suuruse vajalikkuses ja põhjendatuses. Halduskohus leidis ebaõigesti, et esindajakuluna saab välja mõista üksnes selle advokaadi töö eest makstud tasu, kes on kohtule esitatud menetlusdokumendi allkirjastanud. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 järgi on kliendisuhte pooleks advokaadibüroo pidaja, mitte advokaadibüroos töötav advokaat. AdvS § 49 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo pidaja kaudu. Seega osutas ja osutab kolmandale isikule teenust OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co ning pooled on leppinud kokku, et teenuse osutamisse kaasatakse vastavalt vajadusele erinevaid advokaadibüroos töötavaid advokaate. Kolmanda isiku nimel esitas kohtule 21.05.2021 vastuse nn tiimijuht R. Lipstok, kuid põhjusel, et kaebus sisaldas vaidlustusega võrreldes olulisi lisaargumente ja hankeasjas on menetlustähtajad lühikesed, olid vastuse koostamisse kaasatud E-A. Roosik (vastuse p 9) ja A. Luik (vastuse p 10). Tegemist oli tavapärase spetsialiseerumisel põhineva tööjaotusega. Seejuures otsustas halduskohus alles 24.05.2021 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, mistõttu ei olnud see 21.05.2021 vastuse koostamise ajal teada. Kui halduskohus oleks korraldanud asjas istungi, oleksid sellel osalenud kõik kolm advokaati ja praegust probleemi poleks üldse tõusetunud. Kolmas isik leiab, et kui advokaati käsitatakse esindajana advokaadibüroo pidaja ja kliendi vahelises sisesuhtes, siis on tema töö eest makstud tasu menetluskuluna hüvitatav, sõltumata sellest, kas ta on menetlusdokumendi allkirjastanud. Menetluskulude hüvitamine ei tohiks sõltuda sellest, kas menetlusdokumendi on kliendi nimel allkirjastanud üks advokaat või kõik kliendi huvides tööd teinud advokaadid. Kui E-A. Roosik ja A. Luik ei ole käsitatavad esindajatena, siis tuleb neid käsitada nõustajatena, kelle tööga 7(14)
3-21-1021 seotud kulu on samuti hüvitatav. Menetluskulude hüvitamine ei tohiks oleneda advokaadibüroo arve spetsifikatsiooni täpsusest ja seda kinnitab ka kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsus nr 3-10-3332). Halduskohus jättis kolmanda isiku 11.06.2021 seisukoha koostamisega seotud menetluskulu kaebajalt ebaõigesti välja mõistmata, lähtudes asjaolust, et 24.05.2021 määrusega antud tähtaeg menetluskulude taotluste esitamiseks lõppes 04.06.2021. Kuna kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohti ja vastuväiteid kuni 11.06.2021, siis ei saanud nendega seotud menetluskulu hüvitamise taotlus loogiliselt olla esitatud hilinenult. Kolmandal isikul puudus võimalus asuda kaebaja 04.06.2021 menetlusdokumenti analüüsima enne selle saamist ja seega tekkis nimetatud menetluskulu alles pärast 04.06.2021 ning selle hüvitamist ei olnud võimalik taotleda hiljemalt 04.06.2021.
11.AS Eesti Post palub 26.07.2021 vastuses jätta AS Hansab apellatsioonkaebus rahuldamata. Esindajakuluna HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses on hüvitatav üksnes volitatud esindajale makstud tasu. Kolmas isik ei ole andnud E-A. Roosikule ja A. Luigele volitust enda esindamiseks halduskohtus, mistõttu on kolmanda isiku menetlusdokumendid allkirjastanud üksnes R. Lipstok. Advokaadibüroo pidajaga kliendilepingu sõlmimine ei tähenda, et kõik selle büroo advokaadid oleksid kliendi esindajad. AdvS § 55 lg 1 kohaselt lepitakse kliendilepingus kokku mh õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded. Seda tuleb teha ka suures büroos toimuva spetsialiseerumise korral. AdvS § 40 kohaselt saab õigusteenust osutada vaid füüsiline isik (advokaat). Praegusel juhul ei nähtu ka volikirjast õigust anda edasivolitus E-A. Roosikule ja A. Luigele. Kui õigusteenuse osutamise käigus on vajalik kaasata teatud õigusvaldkonna spetsialist, tuleb temaga sõlmida uus kliendileping või muuta senist lepingut. Tähtsust ei oma, millal sai kolmas isik teada kirjalikust menetlusest, vaid oluline on see, kas volitus esindamiseks eksisteeris menetlusdokumendi koostamise ajal. Isegi kui E-A. Roosik ja A. Luik oleksid osalenud võimalikul kohtuistungil, ei oleks ikkagi kuulunud esindajakuluna hüvitamisele neile makstud tasu sellise menetlusdokumendi koostamisel osalemise eest, mis koostati enne neile esindusvolituse andmist. Üksnes abi dokumendi koostamisel ei muuda isikut menetlusosalise esindajaks HKMS § 31 lg 2 tähenduses (nt Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2021 otsus nr 3-19-1641, p 38). Kirjalikus menetluses ei saanud E-A. Roosikut ja A. Luike käsitada ka nõustajatena (nt Riigikohtu 18.11.2014 otsus nr 3-3-1-58-14, p 26). Kolmanda isiku viide Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsusele nr 3-10-3332 ei ole asjakohane, sest sellel ajal kehtis varasem HKMS ja otsus on ka vastuolus Riigikohtu hilisema praktikaga. Seega jättis halduskohus E-A. Roosikule ja A. Luigele makstud tasu kaebajalt põhjendatult välja mõistmata.
RTK ei ole AS Hansab apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I AS Eesti Post apellatsioonkaebus
13.Ringkonnakohus leiab, et AS Eesti Post apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Asjas on esmajoones vaidlus selle üle, kas AS Hansab kvalifitseerimise kohta tehtud RTK 29.03.2021 otsuse (dtl 16-17; dtl 377-378; kolmanda isiku ärisaladusega lisa 1 – dtl 389-392) õiguspärasuse hindamisel on RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt üldse võimalik uuesti lahendada neid küsimusi, millele on juba vastatud kolmanda isiku kvalifitseerimisega seoses varem koostatud 8(14)
3-21-1021 RTK 13.01.2021 otsuse kohta tehtud VAKO 16.02.2021 otsuses nr 11-21/229199, mida ei ole keegi vaidlustanud ja mis on jõustunud. Kui nõustuda VAKO 03.05.2021 otsuses nr 7521/229199 ja Tallinna Halduskohtu 05.07.2021 otsuses võetud seisukohaga jõustunud VAKO 16.02.2021 otsuse toimest, siis tuleks AS Eesti Post kaebus jätta rahuldamata ja puuduks vajadus kaebaja väiteid sisuliselt analüüsida. Kaebaja põhiväiteks on olnud see, et vaidlusaluse riigihanke raames tellitava kojukandeteenusega samalaadseteks teenusteks hankepassi p IV.C tähenduses ei saa olla pelgalt sularahavedu või kaardimakseterminalide või e-poe kaupade kohaletoimetamise teenused, nagu on leitud VAKO 16.02.2021 otsuses, vaid samalaadseks teenuseks saab olla üksnes rahasiirde laadne makseteenus või postiteenus (sh kullerposti teenus) ning seetõttu eeldab kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajaliku kogemuse omandamine, et pakkujal on olemas selliste teenuste osutamiseks vajalikud registreeringud või tegevusload või on tegemist universaalse postiteenuse osutajaga (vt PostiS § 36 ja MERAS § 3 lg 6 p 4).
15.VAKO ja halduskohus on leidnud, et Riigikohtu 28.02.2014 otsuses nr 3-3-1-3-14 (p-des 17–19) toodud seisukohti arvestades on vaidluse eseme raamidesse jäävad VAKO 16.02.2021 otsuse põhjendused RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt siduvad nii hankijale uue otsuse tegemisel kui ka samateemalistes jätkuvaidlustes VAKO-le ja halduskohtule. Seetõttu ei pidanud VAKO ja halduskohus õiguslikult võimalikuks sisustada hankepassi p-s IV.C toodud kvalifitseerimise tingimust teisiti, kui seda on tehtud VAKO jõustunud otsuses, ning viitasid, et kui kaebaja nendega ei nõustunud, tulnuks tal vaidlustada VAKO 16.02.2021 otsuse põhjendusi.
16.Ringkonnakohus möönab, et haldusasjas nr 3-3-1-3-14 tehtud Riigikohtu otsusest võib järeldada, et kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 127 lg-d 41 ja 5, mis olid sisult identsed alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 200 lg-tega 4 ja 6, tuleb tõlgendada selliselt, et VAKO jõustunud otsuse põhjendused, mis jäävad vaidluse eseme raamidesse, on siduvad nii hankijale uue otsuse tegemisel kui ka samas küsimuses uue vaidluse lahendamisel. Viidatud vaidluse asjaolud on praeguse haldusasjaga väga sarnased, sest mõlemal juhul on VAKO võtnud esimeses otsuses seisukoha, kuidas tuleks sisustada kvalifitseerimise tingimust (sh missugust pakkuja kogemust saab pidada hanke esemega sarnaseks), ja hankija tehtud uue otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel hindas Riigikohus nii hankija kui ka kohtud seotuks VAKO esimeses otsuses kvalifitseerimise tingimusele antud tõlgendusega. Riigikohtu seisukoha järgi tulenes RHS v.r § 127 lg 5 esimesest lausest erand haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kolmandast lausest ja sätte eesmärk on tagada vaidlustusmenetluse tõhusus. Kuna RHS § 200 lg 6 esimene lause ei erine RHS v.r § 127 lg 5 esimesest lausest, on eeltoodud seisukoht ilmselt kohaldatav ka praegu kehtivale seadusele ning järelikult peaks VAKO otsuse põhjendustel olema iseseisev õiguslik tähendus. Kaebaja on viidanud Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 otsusele nr 3-20-1346 (p 15), mille kohaselt ei saa RHS § 200 lg-st 6 tuletada, et VAKO õiguslikud hinnangud oleksid samast hankemenetlusest võrsunud hilisemas vaidluses siduvad. Tallinna Ringkonnakohus märkis 09.12.2020 otsuses nr 3-20-1346 (p 21), et nõustub halduskohtu põhjendustega ega pidanud HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
17.Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-3-1-3-14 võetud seisukoht VAKO jõustunud otsuse põhjenduste siduvusest samast hankemenetlusest võrsunud uue vaidluse lahendamisel ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist siduvust tuletada RHS § 200 lg 4 kolmandast lausest, mis reguleerib üksnes VAKO otsuse osalist vaidlustamist halduskohtus, ega ka RHS § 200 lg 6 esimesest lausest, mis reguleerib üksnes hankija tegevust asja uuel otsustamisel. Kuna tegemist on äärmiselt olulise erandiga üldreeglist, peaks see olema seaduses selgelt sätestatud (vrd konkurentsiseaduse § 611). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust omistada VAKO otsuse põhjendustele üldist siduvust, kui kohtuotsuste põhjendustel selline siduvus puudub (nt HKMS § 61 lg 4), isegi kui varasem jõustunud kohtuotsus on tehtud samast menetlusest võrsunud vaidluses. Kõrgema kohtu seisukohad mh õigusküsimustes on siduvad 9(14)
3-21-1021 üksnes olukorras, kus asi on saadetud madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 202 lg 2, § 233 lg 1). VAKO jõustunud otsuse põhjendustele üldkehtivuse omistamist ei õigusta ka vaidlustusmenetluse tõhususe või menetlusökonoomia argumendid, sest keeruline on pidada tõhusaks ja ökonoomseks VAKO otsuse põhjenduste vaidlustamist n-ö igaks juhuks. Seejuures võimaldab HKMS § 268 lg 2 esitada VAKO otsuse peale kaebuse ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta üksnes juhul, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi vaidlustuse esemest sõltumata. Isegi kui selle sätte alusel peaks aktsepteerima VAKO otsuse põhjenduste vaidlustamist, kuna nende tähendus ei piirdu konkreetse vaidluse esemeks olnud hankija otsustega, vaid ka hankija võimalike tulevaste otsustega, koormaks see vaidlus kõiki menetlusosalisi ja takistaks hankemenetluse jätkamist. Mõistlik oleks läheneda viisil, et samateemalist nn jätkuvaidlust lahendades tuleb VAKO varasemat jõustunud otsust arvestada sarnaselt HKMS § 61 lg-ga 4 ühe dokumentaalse tõendina.
18.Eeltoodud tõlgendust ei lükka ümber halduskohtu põhjendus, et kui VAKO jõustunud otsuse seisukohad on hankijale täitmiseks kohustuslikud, siis ei saa hankijale uues vaidluses heita ette neist seisukohtadest lähtumist. See on iseenesest õige ja nii VAKO kui ka kohtud peaksid tõepoolest vältima vastuolulist tegutsemist, kuid see ei tohiks siiski piirata VAKO või kohtu õigust vajaduse korral muuta varasemat õiguslikku hinnangut, mis on tema arvates ekslik. Halduskohtu argument, et kui nn jätkuvaidluses tehakse varasemast erinev otsus, siis kehtiks hankija suhtes kaks vastukäivat jõustunud lahendit, mida ei oleks võimalik samaaegselt täita, ei ole asjakohane, sest VAKO varasema otsuse oleks hankija uue otsuse tegemisega juba täitnud ja uue otsusega seonduvalt tuleks tal edaspidi täita üksnes VAKO hilisemat otsust.
19.Eeltoodule vaatamata ei ole AS Eesti Post apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust, sest ringkonnakohtu hinnangul leidis VAKO 16.02.2021 otsuses (vt p-d 10.2.1, 10.5.1–10.5.2) õigesti, et hankepassi p-s IV.C kojukandeteenusega samalaadsetena nimetatud kullerteenuse või postiteenuse (näitlik loetelu) alla mahuvad ka sularahaveo või kaardimakseterminalide või muude kaupade kohaletoimetamise teenused. Kaebaja seisukoht, et kvalifitseerimistingimuses märgitud kullerteenus viitab PostiS § 4 lg 5 p-s 4 ja lg-s 9 märgitud kullerpostile, milleks peab PostiS § 21 lg 1 p 1 kohaselt olema esitatud sellekohane majandustegevusteade, on ekslik juba ainuüksi põhjusel, et kullerpost on samuti üheks postiteenuseks (PostiS § 4 lg 5) ning seega hõlmatud hankepassis teise näitena nimetatud postiteenusega. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et hankija oleks pidanud postiteenuse kõrval vajalikuks tuua kvalifitseerimistingimustes eraldi näitena välja kullerteenuse, kui ta pidas selle all silmas üksnes sellist liiki postiteenust. Kuna erinevalt postiteenusest ei ole kullerteenuse sisu õigusaktides avatud, siis tuleb lähtuda sõna tavatähendusest. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastikus on sõna „kuller“ tähenduseks märgitud „saadetise kohaletoimetaja“. Eesti keele seletav sõnaraamat seostab kullerit kiirkäskjalaga, keda kasutatakse teadete või asjade edasitoimetamiseks. Järelikult tuleb kojukandeteenusega samalaadseteks lugeda kõik teenused, mille oluliseks tunnuseks on saadetiste kättetoimetamine.
20.Seisukohta, et kojukandeteenusega samalaadseks tuleb pidada igasugust kullerteenust, kinnitab kaudselt ka VAKO 16.02.2021 otsuses (p 10.1) õigesti välja toodud asjaolu, et hankija esitas nõude, et pakkuja peab omama riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenuse osutamiseks vajalikke registreeringuid ja/või tegevuslube ja/või vastama kõikidele erinõuetele, üksnes riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimused“, mitte ei seadnud selle nõude täitmist kvalifitseerimise tingimuseks. Vastavustingimuste kohaselt pidi pakkuja esitama vabas vormis kinnituse, et ta vastab eeltoodud nõuetele hiljemalt teenuse osutamise ajaks. Seega ei saanuks AS Hansab kvalifitseerimata jätmise aluseks olla ühegi kaebaja viidatud registreeringu või tegevusloa puudumine. Pidades silmas, et hankija on selgelt aktsepteerinud, et pakkujal ei pea olema kojukandeteenuse osutamiseks vajalikke lubasid või registreeringuid enne selle teenuse osutamise algust, on ilmselt põhjendamatu kaebaja seisukoht, et pakkuja kvalifitseerimiseks 10(14)
3-21-1021 vajalik kogemus sai õiguspäraselt tekkida üksnes selliseid lubasid või registreeringuid nõudvast majandustegevusest. Asjakohatu on mh väide, et kolmanda isiku kogemus ei vasta ka sisuliselt kojukandeteenuse osutamiseks vajalikule kogemusele, sest tal puudub eraklientide (sh vanurite ja erivajadustega isikute) teenindamise kogemus, mis hõlmaks ka terviseandmete töötlemist. Olukorras, kus hanke alusdokumentides ei ole kehtestanud mingeid täpsemaid kriteeriume, millist kullerteenust saab lugeda kojukandeteenusega samalaadseks, ning kullerteenus hõlmab selle tavatähenduses igasuguste saadetiste kohaletoimetamist, olenemata sellest, kas tegemist on era- või äriklientidega ning kas seejuures on vajalik täita mingeid erinõudeid või mitte, siis ei saa nõustuda, et kaebaja on vaidlustanud üksnes kvalifitseerimistingimuse rakendamise viisi. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku hinnangut, et kaebaja on sisuliselt soovinud omistada hankepassi p-s IV.C sätestatud kvalifitseerimise tingimusele tähendust, mida sellel tegelikult ei ole ehk vaidlustada riigihanke alusdokumenti pärast RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. See pole HKMS § 268 lg 4 kohaselt lubatud.
21.Kuna VAKO 16.02.2021 otsuses oli kvalifitseerimise tingimust sisustatud õigesti, siis ei ole sellest juhindumine mõjutanud ka VAKO 03.05.2021 otsuse ja halduskohtu otsuse õigsust. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks korrata VAKO 03.05.2021 otsuses (p-d 14–16) ja halduskohtu otsuses (p-d 21–23) esitatud põhjendusi, et hankija on 29.03.2021 otsuses kõrvaldanud VAKO 16.02.2021 otsuses esile toodud puudused ning kolmas isik on kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8 tunnistatud kvalifitseerimistingimustele vastavaks, sest nii tema ise kui ka tema alltöövõtjana märgitud Selver AS on referentsperioodil täitnud nõutavas mahus kojukandeteenusega samalaadsete teenuste osutamise lepinguid või tellimusi.
22.Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukannet ei saa käsitada pelgalt sularahaveona MERAS § 4 lg 1 p 3 tähenduses, sest riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt ei anta teenuse osutajale klientidele edasitoimetamiseks üle sularaha, vaid hüvitiste väljamaksmiseks vajalik raha kantakse üle kojukandeteenuse osutaja pangakontole. Arvestades, et MERAS § 4 lg 1 p-s 3 sätestatud erandi aluseks oleva makseteenuste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2015 direktiiv (EL) 2015/2366) art 3 punkti c kohaselt on direktiivi kohaldamisalast välistatud üksnes pangatähtede ja müntide füüsiline transport, siis ei saa MERAS § 4 lg 1 p-s 3 nimetatud sularahaveoks lugeda sellist teenust, mis ei piirdu sugugi ainult pangatähtede füüsilise käitlemisega. Järeldust, et hüvitiste kojukanne ei ole olemuselt makseteenus, ei saa teha ka PostiS §-st 36 ega PostiS eelnõu (Riigikogu X koosseisu 815 SE) seletuskirjast. MERAS § 3 lg 6 p-ga 4 ja PostiS §-ga 36 on tegevusloa taotlemise erand tehtud üksnes universaalse postiteenuse osutajale, kellele peab PostiS § 5 lg 4 ja § 10 lg 1 p 1 järgi olema väljastatud tegevusluba universaalse postiteenuse osutamiseks. Sisuliselt on universaalse postiteenuse osutaja puhul üksnes loobutud mitme tegevusloa nõudest (vt kuni 30.06.2006 kehtinud postiseaduse § 7 lg 2 p-d 1 ja 3), kuid sellest ei saa veel teha järeldust, et tegevusloa olemasolu ei oleks nõutav ka sama teenust osutava muu isiku puhul. MERAS § 3 lg 6 p 4 ja direktiivi (EL) 2015/2366 art 1 lg 1 punkti c sõnastusi kõrvutades tuleks PostiS § 36 lg 1 p-s 1 nimetatud finantsteenust (s.o pensionide ja toetuste väljamaksmine) siiski käsitada olemuselt makseteenusena sarnaselt PostiS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud finantsteenusega (s.o rahasiirded – vt MERAS § 3 lg 1 p 6). II AS Hansab apellatsioonkaebus
AS Hansab apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
24.Kolmas isik on seisukohal, et halduskohus on alusetult jätnud tema kasuks kaebajalt välja mõistmata esimese astme kohtus kantud menetluskulud, mis seonduvad OÜ Advokaadibüroo 11(14)
3-21-1021 Eversheds Sutherland Ots & Co 31.05.2021 arve nr 20211046 spetsifikatsiooni kohaselt E-A. Roosiku ja A. Luige osutatud õigusteenusega (kokku 14,25 tundi ja 2752,80 eurot). Peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas HKMS § 103 lg 1 p-s 1 märgitud esindajakuluna saab kohus mõista kohustatud poolelt välja ka sellele advokaadile makstud tasu, kes ei ole kohtumenetluses teinud menetlusosalise nimel ühtegi menetlustoimingut (sh ei ole allkirjastanud kohtule esitatud dokumente).
25.Kolmanda isiku arutlus kliendilepingu poolte ja advokaadibüroole antud edasivolitamise õiguse ulatuse üle ei ole asjakohane juba ainuüksi seetõttu, et puuduvad tõendid, et AS Hansab ja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co oleksid leppinud kokku, et kliendi esindamiseks võis edasivolituse anda mh E-A. Roosikule ja A. Luigele. Kaebaja on juhtinud põhjendatult tähelepanu, et VAKO-le esitatud AS Hansab 28.01.2021 volikirja kohaselt oli advokaadibürool õigus anda edasivolitus üksnes R. Lipstokile ja K. Bergile. Kuigi nimetatud volikiri kehtis üksnes vaidlustusmenetluses, ei ole kolmas isik tõendanud, et advokaadibüroo edasivolitamise õigust oleks kohtumenetluses laiendatud. Isegi kui advokaadibüroo ja kliendi vahel oli kokkulepe, et teenuse osutamisse võidakse vajadusel kaasata ka teisi advokaate, ei ole see samastatav kokkuleppega, et need advokaadid võivad klienti ka kohtumenetluses esindada (st teha kliendi nimel kõiki menetlustoiminguid – vt HKMS § 31 lg 2). HKMS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, kuid sellest ei järeldu, et eeldama peaks ka sellise advokaadi esindusõigust, kes ei ole menetlusdokumendile esindajana alla kirjutanud. Seadusandja on näinud HKMS § 35 lg-ga 4 ette erandi üksnes üldreeglist, millises vormis tuleb esindusõiguse olemasolu kohtule teatavaks teha (vt HKMS § 31 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg-d 2 ja 3), kuid see säte ei anna alust käsitada kohtumenetluses esindajana advokaati, kes pole teinud kohtumenetluses ühtegi menetlustoimingut ja kelle esindusõigust pole kohtule üldse teatavaks tehtud. AS Hansab 21.05.2021 ja 11.06.2021 menetlusdokumendid on allkirjastanud vaid R. Lipstok, kes oli neis märgitud ka kolmanda isiku ainsaks esindajaks.
26.Tähtsust ei oma seegi, kas nn tiimijuhil R. Lipstokil võis olla mingitel põhjustel (nt lühike vastamistähtaeg, spetsialiseerumist nõudvad küsimused) vajadus kaasata 21.05.2021 vastuse koostamisse teisi sama büroo advokaate. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (vt HKMS § 31 lg 2; Riigikohtu 09.12.2020 otsus nr 3-18-2099, p 32; 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 24; 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Samuti pole oluline, et halduskohus otsustas 24.05.2021 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, sest isegi kui võimalikul istungil (mille korraldamist ei pidanud AS Hansab 21.05.2021 vastuses ka ise vajalikuks) oleks kolmandat isikut esindanud kolm advokaati, ei oleks see tagantjärele saanud muuta E-A. Roosikut ja A. Luike kolmanda isiku esindajateks juba 21.05.2021 vastuse koostamise ajal. Seisukoht, et halduskohus ei oleks sellisel juhul praegust probleemi tõstatanud, on üksnes oletuslik. E-A. Roosikut ja A. Luike ei saa käsitada ka nõustajatena, sest HKMS ei näe kirjalikus menetluses nõustaja osalemist ette (nt Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-18-306, p 10; 27.01.2014 määrus nr 3-3-1-84-13, p 16). AS Hansab viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsuses nr 3-10-3332 (p 21) väljendatud seisukohad ei ole hilisemat kohtupraktikat arvestades enam asjakohased.
27.AS Hansab apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles halduskohus jättis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistmata 11.06.2021 täiendava seisukoha koostamisega seotud menetluskulu. Kolmas isik palus 11.06.2021 seisukohas mõista lisaks 04.06.2021 esitatud menetluskulude nimekirjale tema kasuks välja 384 eurot (sh käibemaks). OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co 11.06.2021 arve nr 20211118 spetsifikatsiooni järgi seondub see R. Lipstoki poolt 11.06.2021 seisukoha koostamisega (kaks töötundi). Halduskohus jättis nimetatud menetluskulu kolmanda isiku enda kanda, sest 24.05.2021 määruse kohaselt võis mh 12(14)
3-21-1021 menetluskulude taotlusi esitada kuni 04.06.2021 ning nende kohta sai kuni 11.06.2021 esitada üksnes vastuväiteid. Halduskohtu otsuse (p 28) kohaselt jäi 11.06.2021 menetluskulu dokument tähelepanuta, kuna kaebajal ei olnud võimalik sellele vastu vaielda, sest viimased seisukohad tuli esitada hiljemalt 11.06.2021.
28.HKMS § 51 lg 4 kohaselt juhul, kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas oleks 11.06.2021 esitatud kuludokumendiga arvestamine põhjustanud viivituse asja lahendamisel. Halduskohus määras 24.05.2021 määrusega otsuse teatavaks tegemise ajaks 25.06.2021 ning teavitas 22.06.2021 e-kirjaga menetlusosalistele, et kuna kohus vajab otsuse koostamiseks lisaaega, tehakse see teatavaks 05.07.2021. Puuduvad igasugused põhjendused, miks ei oleks halduskohtul olnud võimalik anda kaebajale võimalus avaldada soovi korral kuludokumendi kohta oma arvamust. Selleks olnuks isegi otsuse esialgset teatavaks tegemise aega arvestades võimalik anda HKMS § 51 lg-s 3 sätestatud pikkusega vastamistähtaeg. Seega jättis halduskohus 11.06.2021 taotluse ja kuludokumendi ebaõigesti tähelepanuta (vt ka Riigikohtu 25.04.2019 otsus nr 3-16-1267, p 27; 20.12.2017 otsus nr 3-161616, p 17; 03.03.2014 otsus nr 3‐3‐1‐65‐13, p-d 31–33; 08.03.2012 otsus nr 3-3-1-85-11, p-d 24–25).
29.Kuna halduskohus jättis kolmanda isiku 11.06.2021 täiendava menetluskulude taotluse menetlusnorme rikkudes tähelepanuta, tuleb see lahendada ringkonnakohtul. Menetluskulude kandmise kohustus seoses 11.06.2021 seisukoha esitamisega on nõuetekohaselt tõendatud ning dokumendi koostamiseks kulutatud aega ja sellele vastavat advokaaditasu ei ole alust pidada ilmselgelt ülemääraseks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuigi kaebaja 04.06.2021 menetlusdokument ei sisaldanud uusi olulisi väiteid ega viiteid uutele tõenditele, vaid üksnes vastuväiteid hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele, ei ole põhjust heita kolmandale isikule ette, et ta pidas vajalikuks neile vastata. Seega tuleb kaebajalt mõista kolmanda isiku esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks täiendavalt välja 384 eurot. III Kokkuvõte ja menetluskulud
30.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus AS Eesti Post apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.07.2021 otsuse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 200 p 4). AS-i Hansab apellatsioonkaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt ning muudab HKMS § 200 p 3 alusel Tallinna Halduskohtu 05.07.2021 otsuse resolutsiooni p 2 selliselt, et mõistab AS-lt Eesti Post AS Hansab kasuks täiendavalt välja esimese astme kohtus kantud esindajakulu 384 eurot. Seega tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku esindajakulu esimese astme kohtus kokku 2688 euro (s.o 2304 + 384) ulatuses. Ülejäänud osas jääb kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
13(14)
3-21-1021
32.AS Eesti Post on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulusid 3708,60 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kandmine seoses praeguse asja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendanud. Kuna AS Eesti Post apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. RTK ei ole apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. AS Hansab on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot, kuid pole esitanud kohtule andmeid muude apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kohta. Kuna kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb tasutud riigilõiv mõista tema kasuks kaebajalt välja rahuldatud osale vastavas ulatuses. Kolmas isik vaidlustas halduskohtu poolt välja mõistmata jäetud menetluskulud kokku 2752,80 euro ulatuses ning tema apellatsioonkaebus rahuldatakse 384 euro ehk 14% ulatuses. Seega tuleb kaebajal hüvitada kolmandale isikule riigilõiv 2,10 eurot ning ülejäänud osas jääb riigilõivukulu HKMS § 108 lg 1 alusel kolmanda isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.