Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti toimingu õigusvastasus, millega ei võimaldatud Xil viibida perioodil 01.07.2020–10.07.2020 ja 08.09.2020– 11.09.2020 üks tund päevas värskes õhus.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja Xi kasuks riigilõiv 15 eurot. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X viibis perioodil 01.07.2020–10.07.2020 ja 08.09.2020–11.09.2020 vahistatuna Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi: PPA) Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu arestimajas (edaspidi: Pärnu arestimaja).
2.X esitas 16.12.2020 PPA-le Pärnu arestimaja kinnipidamistingimuste nõuetele mittevastavusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
3.PPA jättis 18.01.2021 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 29.01.2021 Xi kaebus PPA mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu määratud summas.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja palub välja mõista mittevaraline kahju, kuna tal ei võimaldatud 14 päeva jooksul Pärnu arestimajas jalutamist üks tund päevas värskes õhus. Eelnevaga rikuti kaebaja inimõigusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja viibis Pärnu arestimajas vahistatuna, kellel on vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 5 kohaselt õigus üks tund päevas viibida värskes õhus. Sama on sätestatud siseministri 27.09.2011 määrusega nr 21 kinnitatud „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (edaspidi: ASkE) § 31 lg-s 2.
7.Vaidlust ei ole selles, et Pärnu arestimajas jalutushoov puudub ning kinnipeetule ei ole tagatud õigust viibida iga päev värskes õhus. Kaebusest ei nähtu, kas või kuidas mõjutas kaebajat negatiivselt värskes õhus viibimise võimaluse puudumine. Riive intensiivsust saab hinnata vaid hüpoteetilise keskmise objektiivse isiku seisukohalt ning lähtudes kaebuse lahendamiseks kogutud tõenditest ja kujunenud kohtupraktikast sarnastes kohtuasjades.
8.Õiguskantsler leidis 2012. aasta kontrollkäigul Pärnu arestimajja, et arestimaja kinnipidamistingimusi võib lugeda rahuldatavateks, kui nendes viibitakse mitte kauem kui 30 päeva järjest. Oma hinnangut õiguskantsler muutnud ei ole.
9.Kahju hüvitamisel tuleb seega arvestada konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet või muid asjaolusid. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas ja mil määral värskes õhus viibimise võimaldamata jätmine on kaebajale põhjustanud ebamugavusi või negatiivseid tagajärgi, seega tuleb eeldada, et selliseid asjaolusid ei esinenud.
10.Pärnu arestimaja poolt 26.02.2021 edastatud teabe kohaselt toodi kaebaja Pärnu arestimajja 01.07.2020 kell 06.40 ning konvoeeriti 10.07.2021 kell 10.25 ja 11.09 kell 10.40 Tallinna vanglasse. Pärnu arestimajas viibides viidi kaebaja menetlustoimingute tegemiseks kambrist välja 11 korda. Tuleb võtta arvesse kaebaja arestimajas viibitud aega ning asjaolusid, et kaebaja ei pidanud kõikidel päevadel kambris viibima kogu päeva ulatuses ja muud kinnipeetava õigused olid tagatud. Kaebaja ei ole arestimajas viibides või vahetult selle järel esitanud kaebusi värskes õhus viibimise mittevõimaldamise kohta. Kaebaja kinnipidamine Pärnu arestimajas ei põhjustanud kaebajale ülemääraseid kannatusi, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.
11.Eesti õiguspraktika kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praegusel juhul sellised asjaolud puuduvad, mistõttu ei ole õigustatud kaebajale rahalise hüvitise määramine. Vastustaja seisukohta toetavad 08.10.2020 Tartu Ringkonnakohtu haldusasjas 3-19-987 avaldatud seisukohad. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-43-11 piisab mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamisel PPA toimingu õigusvastasuse tuvastamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised.
13.Kaebaja viibis Pärnu arestimajas ajavahemikul 01.07.2020–10.07.2020, s.o 10 päeva kambris 11 üksinda ning ajavahemikul 08.09.2020–11.09.2020, s.o 4 päeva kambris 10 kahekesi. Kaebaja hinnangul põhjustas talle mittevaralist kahju asjaolu, et tal ei võimaldatud arestimajas viibida värskes õhus. Kaebaja on välja toonud, et jalutamise võimaldamata jätmisega rikuti tema inimõigusi. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
14.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet, ega selles, et kaebajale ei võimaldatud jalutada värskes õhus 14 päeva jooksul, kuna Pärnu arestimajas puuduvad tingimused vahistatutele jalutamise võimaldamiseks. Vastustaja esitatud lisast nähtuvalt on kaebaja avaldanud 07.07.2020 soovi saada jalutamisvõimaluse 2(4)
tagamata jätmise kompenseerimiseks raadio. Eelnevast saab järeldada, et kaebajal oli soov jalutamiseks.
15.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010 otsus 3-3-1-93-09, p 11 ja 21.04.2010 otsus 3-3-1-14-10, p 9).
16.RVastS § 9 lg 1 kohaselt peab mittevaraline kahju olema tekkinud haldusorgani süülise käitumise tagajärjel. Vastutuse tekkimiseks peab avaliku võimu kandja olema seega vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 2). Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja eesmärgiks oleks olnud kaebaja väärikust alandada, st et ta oleks soovinud kaebajale kahju tekitada. Samas täidab kohtu hinnangul süükoosseisu vastustaja nõusolek hoida kaebajat õigusvastastes tingimustes ja suutmatus täita enda positiivseid kohustusi, mistõttu ei kohaldu RVastS § 13 lg 3.
17.Kaebaja viibis Pärnu arestimajas vahistatuna. Vahistatuid hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris (VangS § 90 lg 3, § 156 lg 2). VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatule tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Sama tuleneb ka ASkE § 31 lg-st 2. Kuivõrd Pärnu arestimajas puuduvad tingimused värskes õhus jalutamise võimaldamiseks ja kaebajale jalutamist seetõttu ei võimaldatud, oli kaebajale jalutusvõimaluse tagamata jätmine õigusvastane ja see ei ole kooskõlas inimväärikuse austamise põhimõttega. Asjaolu, et Pärnu arestimajal värskes õhus jalutamise võimalus puudub, ei muuda VangS § 93 lg 5 täitmata jätmist õiguspäraseks.
18.Kohtul tuleb mh hinnata, kas arestimajas kinnipidamisega kaasnevad kannatused ületavad vältimatut taset. Asja materjalidest nähtub järgmine: 1) 01.07.2020 võttis menetleja kaebaja kaasa menetlustoimingule kell 19.06–19.33; 2) 02.07.2020 kohtuga vestlus video vahendusel kell 14.26– 14.35; 02.07.2020 DNA võtmine kell 15.50–16.03; 3) 03.07.2020 võttis menetleja R. Pärn kaebaja menetlustoimingule kell 15.40–15.58; 4) 06.07.2020 konvoi menetlustoimingule kell 14.14–14.36; 5) 07.07.2020 võttis menetleja R. Puust kaebaja menetlustoimingule kell 11.46–12.20; 6) 09.07.2020 toodi kaebajale käsipakk 5 kg; 7) 10.07.2020 kaebaja konvoeerimine Tallinna vanglasse kell 10:25; 8) 08.09.2020 võttis menetleja kaebaja menetlustoimingule kell 14.25–16.25; 9) 09.09.2020 toodi kaebajale postipakk 2,7 kg; 10) 09.09.2020 kaebaja konvoeerimine kell 14.00–14.55; 11) 10.09.2020 kaebaja konvoeerimine kell 10.05–12.08; 12) 10.09.2020 võttis menetleja kaebaja menetlustoimingule kell 13.50–14.27; 13) 11.09.2020 kaebaja konvoeerimine Tallinna vanglasse kell 10.40. Seega viibis kaebaja 11 päeval ka väljaspool kambrit menetlustoimingutel. Kaebaja ei pidanud kõikidel päevadel kogu päeva ulatuses viibima kambris. Nimetatud aja sisse jäävad ka kaebaja arestimajja toimetamise ja sealt vanglasse konvoeerimise päevad, kus kaebaja lahkus juba enne kella 11.00.
19.Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kaebaja on PPA-le ette heitnud üksnes kaebajale jalutamise mittevõimaldamist 14 päeva vältel (korraga 10 päeva ning 4 päeva), ei ületa kohtu hinnangul kaebaja arestimajas kinnipidamisega kaasnevad kannatused vältimatut taset.
20.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Riigikohus on välja toonud, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite mõjuga. EIK lahendis Mets vs. Eesti, rõhutati, et ehkki kohane hüvitis ei pea olema sama suur, kui määrab sarnastes asjades EIK, ei tohi see siiski olla ebamõistlikult väike. 04.04.2020 otsuses asjas nr 41743/17 Shmelev jt vs. Venemaa (p 92) pidas EIK mõistlikuks ja proportsionaalseks riigisisese kohtu poolt välja mõistetud hüvitist, mis vastab ligikaudu 30 protsendile sarnastes asjades kohtu 3(4)
poolt välja mõistetud hüvitisele. Riigikohus, võttes arvesse kaebaja katkematu kartserikaristuse kestust (482 päeva), kohtute tuvastatud asjaolusid kaebaja kinnipidamistingimuste kohta kartserikaristuse kandmise ajal ning EIK asjakohast praktikat, asus seisukohale, et kohane hüvitis on 1500 eurot (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2020 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-360, p-d 1617). Arvestades viidatud EIK ning Riigikohtu kohtupraktikat, on kaebaja õiguste riive olnud lühiajaline ja seetõttu väheintensiivne.
21.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Ka Riigikohus on leidnud, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (Riigikohtu halduskollegiumi 11.12.2009 otsus haldusasjas 3-3-180-09, p 12). Jalutusvõimaluse puudumine Pärnu arestimajas on õigusvastane, kuid millegagi ei saa tõendatuks pidada kaebajale sellise mittevaralise kahju tekkimist, mis vajaks tingimata rahalist hüvitamist.
22.Kohus tunnistab õigusvastaseks vastustaja toimingud, millega kaebajale ei võimaldatud Pärnu arestimajas viibida vähemalt 1 tund värskes õhus.
23.Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. HKMS § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tunnistas vastustaja toimingu õigusvastaseks, kuid ei mõistnud välja hüvitist, tuleb vastavalt kehtivalt kohtupraktikale vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot riigilõivu. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.