Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2021. a, Tallinn
Haldusasja number
3-21-406
Haldusasi
X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti haldusmenetluses antud selgituste õigusvastasuse tuvastamiseks, 04.02.2021 tähtajalise elamisloa taotluse tagasivõtmise otsuse nr 15.3-3.1/292-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks tähtajalise elamisloa taotluse menetlust jätkama
Menetlusosalised
Kaebaja - X (isikukood 38707230086) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Mirja Sarap ja Ragne Õunap
välja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
Määruse punktide 2, 6 ja 8 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
väärteoasja kohtumenetluses (p 3) ja võimalikus kindlustusasjas õigusabi osutamiseks (p 9). Kuigi riigi õigusabi taotlus on esitatud inglise keeles, on see kohtule piisavalt arusaadav ja kohus ei pea seetõttu taotluse tõlkimist RÕS § 12 lg 7 alusel vajalikuks.
https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Hinnainfo_nr_2_(281).pdf, lk 50. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslikelatusmiinimum
3(6)
Seega on kaebaja RÕS § 7 lg 1 p 4 alusel arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 1048,02 (2x(906,01-382)) eurot. Kohus arvestab käesolevas asjas iseloomulikena kaebaja majandusliku seisundi hindamisel RÕS § 14 lg 1 alusel järgmisi asjaolusid: - Kaebaja pangakonto jääk enne riigi õigusabi taotluse esitamist oli 412,23 eurot. - Kohtule teadaolevalt on kaebaja tööandja (s.o viimase kolme kuu peamine sissetulekuallikas) temaga töölepingu alates 13.04.2021 peatanud kuni PPA-lt kinnituse saamiseni, et kaebajal on õigus Eestis töötada. Seejuures on tööandja kaebaja selgituste kohaselt töölepingu peatanud just kaebaja elamisloaga seotud ebakindluse tõttu. Kaebaja teavitas 22.04.2021 ka kohut, et PPA keeldus kaebaja lühiajalise töötamise registreerimisest senise tööandja juures, kuigi kaebaja 23.04.2021 esitatud dokumentidest nähtub, et PPA on andnud kaebajale tähtaja oma ärakuulamisõiguse teostamiseks. Olukorras, kus puudub kindlus, et kaebajale on sissetulek tagatud ka edaspidi ja arvestades ka kaebaja pangakonto jääki võib õigusabiteenuse eest tasumine panna kaebaja olukorda, kus tal ei ole enam võimalik tasuda muude esmavajaduste eest. - Kaebajal tuleb magistritöö kaitsmise eest tasuda 750 eurot. Magistritöö kaitsmise eest tasumisele kuuluva summa arvelt õigusabikulude tasumine oleks kaebaja jaoks, arvestades vaidluse asjaolusid, ilmselgelt liiga koormav. PPA on haldusmenetluses väljendanud, et kaebaja elamisloa saamise võimalused sõltuvad muu hulgas ka ülikooli lõpetamisest, mistõttu oleks vältimatult ülikooli lõpetamisele kuluva raha arvelt õigusabikulude tasumine kohtu hinnangul ka ebaõiglane. - Kohus ei pea võimalikuks arvestada kaebaja krediitkaardivõlga ja võlgasid eraisikute ees, kuivõrd nende arvestamist ei võimalda RÕS § 7 lg 1 p 4. Siiski ei heida kohus kaebajale ette, et ta on pangakontolt nähtuvalt juba osaliselt eraisikute antud laene tagastanud. Krediitkaardivõla osas ei olnud kaebajal võimalik kohtule võla suurust tõendavaid tõendeid esitada ja kohtu hinnangul ei ole otstarbekas nimetatud tõendeid Egiptusest ka koguma hakata. Krediitkaardivõla mittearvestamine ei mõjuta kohtu järeldusi kaebaja majandusliku seisundi osas, kuivõrd ka ilma krediitkaardivõlga arvestamata leiab kohus, et kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal õigusabiteenuse eest ise tasuda. Seega, kuigi kaebaja RÕS § 7 lg 1 p 4 alusel arvestatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek võimaldaks kaebajal olenevalt õigusabiteenuse tunnihinnast3 tasuda kuni 9 tunni õigusabiteenuse eest, ei võimalda kaebajal olemasolevad rahalised vahendid ja ebakindlus tulevase sissetuleku suhtes tal siiski õigusabiteenuse eest tasuda. Õigusabiteenuse eest tasumine ei tohi panna isikut olukorda, kus tal ei ole seetõttu võimalik tasuda esmavajaduste eest.
Kohtu praktika kohaselt on advokaatide tunnihinnad reeglina kõrgemad kui 120 eurot.
4(6)
le selgitusi viibimis- ja töötamisõiguse kohta või taganud talle ärakuulamisõigust, nähtub, et kaebaja ei ole võimeline neis selgitustes ja õigusnormides orienteeruma. Seetõttu ei ole kaebaja kohtu hinnangul võimeline iseseisvalt haldusmenetluses oma õigusi efektiivselt kaitsma. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks haldusmenetluses oleksid ilmselt vähesed või kaebajale asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike. Praegusel juhul ei ole PPA kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamisel sisulist kaalumist läbi viinud või kaalumise teostamisel kaebajale vastavaid põhjendusi esitanud. Selle asemel on PPA võtnud vastu otsustuse, et kaebajale ei ole võimalik taotletud tähtajalist elamisluba VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks anda ja asunud kaebajat korduvalt suunama elamisloa taotlust tagasi võtma. Sellises olukorras ei ole välistatud, et kaebajale on pärast kõikide asjaolude põhjalikku ja kohast kaalumist võimalik siiski tähtajaline elamisluba anda. Tähtajalise elamisloa saamisega on vahetult seotud ka kaebaja viibimis- ja töötamisõigus elamisloa läbivaatamise ajal, kus toimub hetkel paralleelne haldusmenetlus (lühiajalise töötamise registreerimine). Kohus loeb need haldusmenetlused omavahel vältimatult seotuks, sest ühe menetlusega tagatakse isiku õiguseid teise haldusmenetluse läbiviimise ajaks.
miseks ja kaitsmiseks nii, et kaebaja eesmärgi saavutamine ei muutuks õigusliku kogenematuse ja keelebarjääri koosmõjul võimatuks. Kui haldusmenetluses selgub, et kaebaja huvide kaitse on välistatud (nt on elamisloa saamine ilmselgelt välistatud), tuleb lähtuda RÕS § 19 lõikes 1 sätestatust. Menetluse lõpetamine
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.