Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

lepingurikkumiste (s.o liinil 112 suunal BA (Saue-Laagri-Tallinn) 80 veootsal toimunud omavoliline liikumistee muutmine ja Koidu peatuse mittenõuetekohane teenindamine) kohta, mis kuuluks vedaja tasust mahaarvamisele kooskõlas ATL regulatsiooniga. Vedajale anti võimalus avaldada pretensioonis ette heidetud rikkumiste ja kavandatud leppetrahvi osas oma seisukoht, mida OÜ ATKO Transport 17.08.2020 ka tegi (dtl 260-263).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(10)

HD Lisa 1 lisa 5 „Sõitjateveos kasutatavad mõisted“ p 19 annab definitsiooni PEATUSELE, mis hõlmab ka peatuse mitteteenindamise definitsiooni: Peatus on liiklusmärgiga 541a tähistatud koht ühistranspordi liinil, kus ühistranspordivahend peatub sõitjate sisenemiseks ja/või väljumiseks. Peatuse mitteteenindamine on peatusest möödasõit juhul, kui peatuses oli reisijaid või bussis oli väljuda soovijaid ja buss ei peatunud. Pooled olid kokku leppinud ka selle, millised asjaolud peavad esinema ja olema tõendatud, et peatus loetaks mitteteenindatuks. Nendeks asjaoludeks on: (a) kui selle kohta on reisija kirjalik kaebus ja (b) piletimüügisüsteemi andmete põhjal bussi kiirus peatuse läbimisel ei langenud alla 10 km/h (HD Lisa 1 lisa 5, p 19). Neid asjaolusid antud juhul ei esine, vedaja teenindas Koidu peatust kooskõlas kokkulepitud sõiduplaani ja – mahuga. 2) Vastavalt tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule perioodil 14.07 – 31.07.2020 liinil 112 olid teenindatud kõik peatused, sh Koidu peatus. Eeltoodut tõendavad piletimüügiväljavõtted Ridango süsteemist. Seega väär on vastustaja väide, et vedaja on jätnud liinil 112 Koidu peatuse teenindamata. Ei saa väita, et peatus on teenindamata, kui peatusest on tulnud peale inimesed ja toimunud on piletimüük. Piletimüügiandmetest järeldub, et buss on võtnud peale uue(d) reisija(d), seega on see ka peatuses peatunud. Piletimüügiandmete põhjal on näha, et ka nendel päevadel, kus reisijate puudumise tõttu piletimüüki ei toimunud (perioodil 14.07 – 31.07.2020), läbis buss Koidu peatuse sõidugraafiku kohaselt ning peatus ka Koidu peatuses. Seega on tõendatud, et vaidlusalustel päevadel oli Koidu peatus teenindatud. Ühtegi kaebust reisijatelt perioodil 14.07 – 31.07.2020 liinil 112 Koidu peatuse teenindamata jätmise kohta laekunud ei ole, mis täiendavalt tõendab, et Koidu peatus oli teenindatud nõuetekohaselt. Seega puudub ATL p 7.3.1 tulenev alus vedaja suhtes leppetrahvi rakendamiseks. 3) Leppetrahvinõudes etteheidetud vedaja poolt väidetav omavoliline liikumistee muutmine liinil 112 ei vasta ka sisult sätestatud normikoosseisule, kuivõrd kõik peatused, sh Koidu peatus, olid läbitud õiges järjekorras, kasutades teid, mis on kajastatud liiniplaanis. Vedaja ei kasutanud omal algatusel teist teed, mis ei ole liiniplaaniga ettenähtud ning millest vedaja ei informeerinud tellijat viivitamatult. Selles osas vaidlust ei ole. Seega leppetrahvinõudes viide lepingu p-s 7.3.1 sätestatud olulisele lepingurikkumisele ja sellega seotud lepingu p 7.4 alusel leppetrahvi nõudmine on sisult väär ning õigusvastane. Alusetud on ka vaideotsuses toodud vastustaja väited, nagu oleks ohustatud olnud reisijate turvalisust ning tagatud ei olnud teenuse kvaliteet ning usaldusväärsust avalikkuse silmis. Kõnealune teelõik, kus Koidu peatus paikneb, on väga kitsas tee ning vähese liiklusega, bussi peale minnes ei ole reisijaid mingil määral ohustatud. 4) Lisaks eeltoodule ei vasta leppetrahvinõue ka haldusakti vorminõuetele, kuivõrd haldusakti on allkirjastanud vastustaja esindamise õigust mitteomav isik – tegevdirektor Andrus Nilisk. Vastustaja näol on tegemist MTÜ-ga, mida MTÜS § 27 ja registrikaardile kantud andmete kohaselt on õigus esindada üksnes kolmel juhatuse liikmel ühiselt või Andrus Umbojal üksinda. Andrus Nilisk ei ole MTÜ juhatuse liige ning ka sellise positsiooni omamisel pidanuks leppetrahvinõue olema allkirjastatud veel kahe juhatuse liikme poolt. Seega ei vasta leppetrahvinõue haldusakti vorminõuetele ning on õigusvastane.

tegevdirektori ametijuhendist ja tööülesannete iseloomust ei tulene õigust esindada vastustajat vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute alusel sanktsioonide rakendamisel, on vastustaja juhatuse 05.11.2020 otsusega heaks kiidetud A. Niliski tegevus keskuse tegevdirektorina alates ametisse astumisest ja väljastatud ka sellekohane volikiri. Riigikohus on lahendis nr 3-17-725 (p 20) käsitlenud sisepädevuse rikkumist. Seega isegi kui kohus peaks leidma, et A. Niliskil puudus esindusõigus leppetrahvinõude esitamiseks vastustaja nimel, on vastustaja juhatus A. Niliski tegevuse alates ametisse astumisest heaks kiitnud ja selline puudus ei saaks ka põhimõtteliselt tingida haldusakti tühistamist, kuna see ei saanud mõjutada asja otsustamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 tähenduses. 2) ATL p 7.3.1 sätestab olulise lepingurikkumise võimaliku koosseisuna järgmist: „mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.19 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud.“ Kaebaja on suunal Haabersti-Saue Koidu peatuse teenindamisel omavoliliselt muutnud bussi liikumisteed ja seeläbi eiranud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruuti. Kaebaja märgib õigesti, et ATL sõlmimisele eelnenud riigihankes nr 207921 oli kehtestatud sõiduplaanid, mida järgides pidi vedaja teenust osutama, mh oli sõiduplaanidel ka välja toodud, milliseid teid kasutades tuleb peatusi teenindada. Kaebaja on aga jätnud tähelepanuta, et sõiduplaanil oleva kaardi kohaselt peab Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi kasutamise kaudu järgmiselt. Koidu teel (nr 7270286) asub peatuse tasku (teelaiend) suunal Laagri – Saue. Tähistatud peatuskohast üle tee jääb maja nr 22, mis on vastustaja vastuse lisaks 8 oleval fotol kujutatud rohelise katusega valge majana foto paremal poolel. Suunal SaueLaagri ei ole ei laiendit ega peatuskohta. Peatus Koidu on sõiduplaanis märgitud mõlemal suunal ühe koodiga (23380-1). Vastavalt sõiduplaanile peab Koidu peatuse teenindamine suunal Laagri – Saue toimuma järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku-Laagri parempööre teele Koidu tee (tee pikkus ca 92 m), vasakpööre Koidu teele (tee kogupikkus ca 450 m), ristmikust ca 125 m sõitmist peatusesse Koidu, peatusest Koidu ca 325 m pärast vasakpööre Hämariku teele (tee pikkus ca 100 m), Hämariku teelt parempööre teele 11184 Alliku – Laagri. Vaidlustatud leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on koondatud kaardimaterjal kaebajale etteheidetavate rikkumiste kohta, millel on sinise joonega kajastatud sõiduplaaniga ettenähtud marsruut. Kaebaja on osutanud teenust järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku-Laagri teinud vasakpöörde Hämariku teele, parempöörde Koidu teele, ca 325 m pärast peatunud maja nr 22 ees, kus ei ole tähistatud peatuskohta 541a märgiga, sealt ca 125 m pärast teinud parempöörde Koidu teele, sealt teinud vasakpöörde teele 11184 Alliku – Laagri. Vaidlustatud leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on koondatud kaardimaterjal kaebajale etteheidetavate rikkumiste eest, millel on punase joonega kajastatud teekond, mida vedaja reaalselt läbis – kaardimaterjalil on üheselt näha, et sinise joonega ettenähtud sõiduplaanis kajastatud marsruut ei lange kokku vedaja reaalse sõiduteega (punane joon) ja vedaja on süsteemselt „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii, et jätab sinisega kajastatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku vastassuunas, tehes peatuse mitte selleks ettenähtud kohas, vaid hoopis Koidu peatusega kohakuti teisel pool teed paikneva maja nr 22 ees. Elulist olukorda iseloomustab hästi vastusele lisatud foto (lisa 8). Selleks, et peatuda Koidu peatuses õigel teepoolel, kus on tähistatud peatuskoht, pidanuks vedaja läbima zip-failis esitatud kaardimaterjalil ka sinisega tähistatud teelõigu, et siseneda nn „taskusse“ kahesuunalisel teel õigel sõidusuunal, mis

4(10)

võimaldab bussil peatuda samas teeservas, kus asub bussipeatus, mitte bussipeatusega kohakuti teisel sõidusuunal maja nr 22 ees. Eelnevast piisab ATL p 7.3.1 koosseisu täitmiseks, sest 10.08.2020 kirjas ja 18.08.2020 leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on kaardimaterjalil üheselt näidatud, kuidas kaebaja on omavoliliselt muutnud bussi liikumisteed (punane joon), võrreldes sõiduplaanis ettenähtuga (sinine joon). Seeläbi ongi kaebaja jätnud suunal Haabersti-Saue Koidu peatuse teenindamata viidatud zip-failis kajastatud kuupäevadel ja väljumistel. Kinnitatud liikumistee järjepideva omavolilise muutmise läbi ei ole tagatud sõitjate sisenemine ja väljumine nõuetekohaselt sõiduplaanis määratud peatuses, misläbi on ohustatud reisijate turvalisus ning ei ole tagatud teenuse kvaliteet ja usaldusväärsus avalikkuse silmis. 3) Reisijad on esitanud vastustajale korduvalt kaebusi kaebaja tegevuse peale Koidu peatuse teenindamata jätmisel ja kaebaja on sellest teadlik. Nt 30.07.2020 pöördus kaebusega vastustaja poole kohalik elanik Merlin Reinmann järgmiselt: „Taaskord olen sunnitud Teie poole pöörduma. Buss, mis läbis Koidu küla täna hommikul kell 07:53, siseneb aktiivselt igal sõidupäeval Koidu külasse teiselt poolt, tekitades sellega olukorra, kus bussipeatus jääb reisijate pealevõtuks üle tee. Seda ka täna. Lisaks seisavad reisijad Koidu tee 22/1 elanike väljasõiduteel, tekitades koos bussiga seisaku, kus elanikud peavad ootama, kuni buss on reisijad peale võtnud. Nimelt asub Koidu peatus Koidu tee 22 maja vastas.“ Vastustaja on edastanud pretensiooni kaebaja kontaktisikule ja palunud rikkumine lõpetada. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on tegemist korduva probleemiga, kuna analoogse kaebusega on sama kodanik pöördunud ka juba 03.02.2020 (liini S11 osas, mida kaebaja teenindab) ning kaebaja on oma vastuses probleemi möönnud ja lubanud edasisi rikkumisi vältida. 4) Kaebaja leiab ekslikult, et piletimüügiaruannetega on tõendatud, et kaebaja on suunal Haabersti-Saue korrektselt teenindanud Koidu peatust marsruuti omavoliliselt muutmata, kuna kõikidel etteheidetud rikkumiste juhtumitel on kaebaja müünud Koidu peatuses pileteid. Võrdlus näitab, et vastustaja 10.08.2020 kirjas ja 18.08.2020 leppetrahvinõudes on kajastatud kaebaja poolt busside liikumistee omavoliline muutmine 80 korral, seevastu piletimüügi kohta on kaebaja esitanud loetelu 11 juhtumi kohta, mil Koidu peatuses on pileteid müüdud. Lisaks on oluline, et piletimüügisüsteem toimib 50-meetrise raadiuse alusel, st kui pilet on müüdud 50 meetri raadiuses vastava peatuse tegelikust asukohast, siis piletisüsteemis kajastub see nii, et pilet on müüdud vastavas peatuses. Pidades silmas, et kaebaja on süsteemselt muutnud bussi sõidumarsruuti ja peatunud seetõttu teisel teepoolel teises sõidusuunas, on arusaadav, et õige peatuse asukoht asuski 50 meetri raadiuse ulatuses ning piletimüügisüsteemi andmed ei saa kuidagi muuta olematuks seda, et leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on kaardimaterjaliga üheselt tõendatud kaebaja poolt marsruudi süsteemne eiramine. 5) Eelnev kinnitab, et ATL p 7.3.1 koosseis on täidetud ja leppetrahvinõue on esitatud õiguspäraselt. Vedaja suhtes rakendatud leppetrahvide tasaarveldamise vedaja tasuga sätestab ATL p 7.7, seega oli vedaja suhtes rakendatavate leppetrahvide tasaarveldamine vedaja tasuga kaebajale juba ATL sõlmimisel ette teada. Vastustaja ei ole vaidlusalust leppetrahvi kaebajale makstava tasuga tasaarveldades eksinud ka võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud põhimõtete vastu, kuna vastustaja 18.08.2020 leppetrahvinõue oli muutunud sissenõutavaks – nähtuvalt arvest nr 499 saabus selle maksetähtaeg 31.08.2020 ehk vedaja tasuga tasaarveldamise ajaks (10.09.2020) oli tegemist sissenõutava nõudega (VÕS § 197 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

5(10)

6(10)

nr 207921 kinnitatud sõiduplaanile (dtl 219), milles on muu hulgas välja toodud, milliseid teid kasutades tuleb peatusi teenindada ja millises järjekorras peatusi läbida. Põhjendamatu on aga kaebaja seisukoht, et kuivõrd vedaja poolt on kõik peatused, sh Koidu peatus, läbitud õiges järjekorras ja kasutades liiniplaanis kajastatud teid, on vastustaja järeldus liikumistee omavolilise muutmise ja Koidu peatuse teenindamata jätmise kohta meelevaldne. Kaebajale ei ole ette heidetud, et ta oleks jätnud Koidu tee (kus asub Koidu peatus) läbimata või poleks järginud sõidugraafikus näidatud peatuste järjekorda, vaid seda, et ta ei läbinud Koidu teel asuvat Koidu peatust sõiduplaanis ettenähtud viisil, jättes peatuse tegemata selleks ettenähtud kohas (peatuse taskus) ja peatudes tähistatud peatuskohast üle tee jääva maja ees (vastassuunal). Seega üksnes viide liiniplaanis kajastatud teede kasutamisest ja peatuste läbimisest õiges järjekorras ei kinnita seda, et kaebaja on nõuetekohaselt järginud sõiduplaanis sätestatud marsruuti (st pole teinud mingeid vastustajaga kooskõlastamata muudatusi bussi liikluses) ja teenindanud Koidu peatust nõuetekohaselt. 13.2 Asjas ei ole vaidlust, et Koidu teel (nr 7270286) asub Koidu peatus (peatuse tasku) suunal Laagri–Saue ning suunal Saue–Laagri ei ole tähistatud peatuskohta. Samuti ei ole kaebaja vastu vaielnud vastustaja poolt osundatule, et vastavalt kehtival sõiduplaanil oleva kaardile peab Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi kasutamise kaudu kaardil kajastatud viisil. Leppetrahvinõudes kaebajale etteheidetud rikkumisi koondavas zip-failis sisalduval kaardimaterjalil on näidatud vedaja poolt läbitud tegelik sõiduteekond (tähistatud punase joonega), võrreldes sõiduplaanis ettenähtud marsruudiga (tähistatud sinise joonega). Seega vedaja on „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii, et jätab sinisega tähistatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku vastassuunas – tehes peatuse selleks mitteettenähtud kohas, vaid Koidu peatusega kohakuti teisel pool teed paikneva maja ees. Eeltoodut toetab ka kohaliku elaniku M. R. 30.07.2020 pöördumine, mille kohaselt siseneb buss aktiivselt igal sõidupäeval Koidu külasse teiselt poolt, tekitades sellega olukorra, kus bussipeatus jääb üle tee. Pöördumises on kirjeldatud, et reisijad seisavad Koidu tee 22/1 elanike väljasõiduteel, tekitades sellega olukorra, kus majaelanikud peavad ootama, kuni buss on reisijad peale võtnud (vt dtl 316-317). Kaebaja ei ole seejuures ka ise vaidlustanud asjaolu, et vedaja on leppetrahvinõudes välja toodud 80 veootsal läbinud marsruudi leppetrahvinõudele lisatud kaardimaterjalil punase joonega tähistatud viisil ega peatunud reisijate peale võtmiseks/välja laskmiseks peatuskohana tähistatud Koidu peatuses (peatuse taskus), vaid vastassuunal peatusega kohakuti asuva maja ees. Kaebaja ei käsitle eelnevat lepingurikkumisena. Kaebaja arvates tõendab Koidu peatuse teenindamist kõnealusel perioodil see, et toimunud on piletimüük (peatusest on tulnud peale inimesed) ning ühtegi kaebust reisijatelt peatuse teenindamata jätmise kohta laekunud ei ole. Kohus leiab, et kaebaja käsitlus sõiduplaani järgimise ja peatuse nõuetekohase teenindamise osas ei lähtu ATL-s sätestatust ega lükka ümber vastustaja järeldust lepingurikkumisest. 13.3 Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses märgituga, et omavolilise liikumistee muudatuse ja peatuse nõuetekohase teenindamata jätmisega on tegemist ka siis, kui buss on küll läbinud tee, kus peatus asub ja ka peatunud sel tänaval, kuid ei ole peatunud ettenähtunud peatuse asukohas. Kohtu hinnangul ei saa olla tegemist kehtiva sõiduplaani järgimisega ja selles märgitud peatuse nõuetekohase teenindamisega, kui buss on peatunud valel sõidusuunal selleks mitte ettenähtud kohas. Kehtival sõiduplaanil on muu hulgas märkus, et sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes. Kaebaja toob seejuures ise õigesti välja peatuse definitsiooni, mille kohaselt peatus on liiklusmärgiga 541a tähistatud koht ühistranspordi liinil, kus ühistranspordivahend peatub sõitjate sisenemiseks ja/või väljumiseks (vt HD lisa 1 lisa 5, p 19). Kohus leiab, et 7(10)

vastustaja on põhjendatult leidnud, et peatuse saab lugeda nõuetekohaselt teenindatuks vaid juhul, kui buss peatub täpselt ettenähtud peatuse asukohas. Käesoleval juhul on vastustaja tuvastanud, et vedaja ei ole liinil 112 suunal Saue-Tallinn teinud peatust sõiduplaanis ettenähtud sõidusuunal Koidu peatusena tähistatud kohas ning seega ei saa lugeda konkreetset peatust nõuetekohaselt teenindatuks. Vastustaja on selgitanud, et Koidu peatuses õigel teepoolel (kus asub tähistatud peatuskoht) peatumiseks pidanuks vedaja läbima leppetrahvinõude lisaks oleval kaardimaterjalil sinisega tähistatud teelõigu, et siseneda nn „taskusse“ kahesuunalisel teel õigel sõidusuunal, mis võimaldab bussil peatuda teeservas, kus asub bussipeatus. Kuna kaebaja leppetrahvi määramise aluseks olevatel juhtudel selliselt ei toiminud, leidis vastustaja põhjendatult, et tegemist on sõiduplaanis ettenähtud marsruudi eiramisega ja peatuse nõuetekohase teenindamata jätmisega. Vastustaja poolt tuvastatud rikkumisi ei muuda olematuks kaebaja viide HD lisa 1 lisa 5 p-s 19 toodud peatuse mitteteenindamise definitsioonile ja asjaoludele, milliste esinemisel loetakse peatuse mitteteenindamine tõendatuks. Olukorras, kus on tuvastatud, et vedaja ei ole peatusena ettenähtud kohas bussi peatanud (st peatust nõuetekohaselt teenindanud), puudub vajadus täiendavalt analüüsida HD lisa 1 lisa 5 p-s 19 sätestatud asjaolude esinemist. Asjaolud, kas bussi kiirus langes alla 10 km/h, kas peatuses oli siseneda või väljuda soovivaid reisijaid või kas peatuse mitteteenindamise kohta on esitatud reisija kirjalik kaebus, ei saa omada tähtsust olukorras, kus buss õiges peatuse asukohas (st bussipeatusena tähistatud peatuse taskus) peatust ei teinud. 13.4 Sõiduplaanis ettenähtud liikumistee mittemuutmist ja Koidu peatuse nõuetekohast teenindamist ei saa praegusel juhul tõendada ka pelgalt kaebaja esitatud piletimüügiväljavõtted. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kaebajale etteheidetud bussi liikumistee omavoliline muutmine on tuvastatud 80 korral, kuid Koidu peatuses piletimüügi kohta on kaebaja esitanud loetelu 11 juhtumi kohta. Lisaks on vastustaja viidanud ka sellele, et piletimüügisüsteem toimib 50-meetrise raadiuse alusel – st kui pilet on müüdud 50 meetri raadiuses vastava peatuse tegelikust asukohast, siis piletisüsteemis kajastub sellegipoolest, et pilet on müüdud vastavas peatuses. Arvestades, et vedaja on bussi liikumistee muutmise tõttu peatuse teinud Koidu peatusega kohakuti teisel sõidusuunal asuva maja ees, jäigi eeldatavalt õige peatuse asukoht tegelikust peatumise kohast 50 meetri raadiusesse. Seega pelgalt piletimüügi toimumisest ei saa järeldada, et vedaja on leppetrahvi aluseks olevatel juhtudel järginud sõiduplaanis ettenähtud bussiliini marsruuti ja sõitjate peale võtmiseks/välja laskmiseks peatunud õiges kohas, st Koidu bussipeatusena tähistatud kohas. Vedaja poolt omavolilise liikumistee muutmise läbi Koidu peatuse teenindamata jätmist ei muuda olematuks see, et reisijatel oli võimalus bussi siseneda ja sealt väljuda ka peatusest teisel pool teed. Isegi, kui reisijad on n-ö vales kohas bussi sisenenud (sh pileti ostnud) ja/või väljunud, ei väära see vastustaja poolt tuvastatud asjaolu, et buss ei ole Koidu peatust läbinud kehtivas sõiduplaanis ettenähtud viisil. 13.5 Eeltoodut arvestades on vastustaja väljaselgitatud asjaolude põhjal asunud põhjendatult seisukohale, et vedaja on leppetrahvinõudes viidatud juhtudel sõiduplaanis ettenähtud marsruuti eirates jätnud Koidu peatuse nõuetekohaselt teenindamata. Kuna kaebaja ei ole sõiduplaanis vastavate muudatuste tegemisest tellijat teavitanud, luges vastustaja vedaja algatusel 80 veootsal bussi liikluses muudatuste tegemised kogumis põhjendatult ATL p 7.3.1 kohaselt oluliseks lepingurikkumiseks. Vaidlustatud leppetrahvinõudes on muu hulgas välja toodud kaalutlused, millest lähtuvalt vastustaja käsitles kaebajale etteheidetud rikkumisi kaalukatena ning vastustaja hinnangut ei ole alust pidada meelevaldseks. Nii on vastustaja välja toonud, et vedaja tasuks loetakse kinnitatud sõidugraafikule vastavalt teostatud tegeliku töö eest makstavat tasu ning ära jäänud 8(10)

veootste ja/või teenindamata veootste osade eest tasu ei ole alust välja maksta. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolu, et vedaja ei ole teavitanud veoteenuse mitteosutamisest Koidu peatuses, vaid vastava teabe aluseks on PMS andmed ning sõitjatelt laekunud info. Seejuures ei vasta tõele kaebaja väide, et reisijatelt ei ole Koidu peatuse teenindamata jätmisega seoses kaebusi laekunud – kohus viitas juba eelpool kohaliku elaniku M. R. 30.07.2020 pöördumisele, mis on ka kaebajale edasi saadetud ja palutud rikkumine lõpetada (dtl 316). Muu hulgas on vastustaja põhjendatult arvesse võtnud, et samasisulisi rikkumisi on esinenud vedaja poolt ka eelneval lepinguperioodil ning vedaja on igakordselt kinnitanud, et tagatakse lepingu nõuetekohane täitmine. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Samuti ei saa meelevaldseks pidada vastustaja kaalutlust, et kinnitatud liikumistee järjepideva muutmise läbi sõitjate sisenemine ja väljumine selleks mitte ettenähtud kohas ohustab reisijate turvalisust ning tagatud ei ole teenuse kvaliteet ja usaldusväärsus avalikkuse silmis. Bussiliiniveo puhul on nõuetekohase teenuse osutamiseks keskse tähtsusega, et buss oleks ettenähtud ajal ettenähtud peatuses, mitte lihtsalt suvalises kohas selle läheduses. Kaebaja väide, et konkreetne teelõik (kus Koidu peatus asub) on väga kitsas ja vähese liiklusega, ei viita vastustaja kaalutluste asjakohatusele. Reisijate turvalisuse ohustamise määrale antav erinev hinnang ei muuda lepingu rikkumist olematuks.

9(10)

praegusel juhul ÜTK. Sisepädevuse rikkumise puhul oleks tegemist menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (vt Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 20). Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole ka põhjendanud, kuidas väidetav rikkumine oleks saanud mõjutada asja otsustamist. Lisaks on vastustaja kohtule esitanud ÜTK 05.11.2020 juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtuvalt on vastustaja juhatus tagasiulatuvalt heaks kiitnud kõik A. Niliski tegevused keskuse esindamisel, mis tahes kolmandate isikute suhtes, alates ametisse astumisest, sh kuid mitte ainult, tegevdirektori poolt allkirjastatud pretensioonid, vaideotsused ja muud kolmandatele isikutele suunatud tahteavaldused (vt väljavõte protokollist, dtl 282). A. Niliskile on väljastatud ka sellekohane volikiri.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.