2.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Võtta haldusasja juurde taotleja vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 11. detsember 2020 kuni 10. aprill 2021 kohta.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 11. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vähemalt osaliselt leevendada nn lukustusrežiimi Tartu Vanglas. Taotleja palub kaheks tunniks ehk seaduses ette nähtud miinimumist poole aja ulatuses avada eluosakonnad ja võimaldada külmkapi kasutamist. Külmkapi kasutamise võimalus on taotluse kohaselt hädavajalik, sest vangla müüb kiiresti riknevat kaupa, mida ei ole ilmade soojenemise tõttu võimalik enam akna juures jahedas hoida. Sooja ilma tõttu roiskunud toidu söömine ähvardab paljusid tervisekahjustusega. Tartu Vangla direktori 9. aprilli 2021. a käskkiri nr 1-1/47 piirangute kohaldamise jätkamise kohta on sisuliselt identne eelmise käskkirjaga ja ei arvesta muutunud olukorda ega piirangute kumulatiivset toimet. Taotleja toob välja, et kogu vangla personal ja riskirühma kuuluvad kinnipeetavad on juba vähemalt ühe koroonaviiruse vastase vaktsiinidoosiga vaktsineeritud ja see välistab nakkuse korral täielikult
haiguse raske kulu, mis vajaks hospitaliseerimist. Samuti on alla 60-aastaste kaasuvate haigustega isikute nakatumisel hospitaliseerimisvajadus tuhande inimese kohta alla ühe. Seega ei ole käskkirjas välja toodud põhiline julgeolekukaalutlus – massiline hospitaliseerimine, enam aktuaalne. Arvestades riigis vähenevat koroonanakatumiste arvu ja vaktsineeritud inimeste arvu suurenemist, oleks aeg kasvõi samm-sammult piiranguid leevendada. Taotleja toob välja, et tema psüühiline seisund lihtsalt ei kannata neid mõttetuid piiranguid enam välja. X palub end vabastada riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 14. aprillil 2021 kohtule Tartu Vangla 9. aprilli 2021. a käskkirja nr 1-1/47 ning Xi vaide selle käskkirja peale. Ühtlasi esitas vangla omapoolse seisukoha Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tartu Vangla leiab oma seisukohas, et Xi taotlus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks pole alust. Taotleja esialgse õiguskaitse vajadus jääb selgusetuks. Vangla toitlustab kinnipeetavaid korrapäraselt sooja toiduga kolm korda päevas ning kauplusest toiduainete ostmine ei ole elutegevuseks vajalik. Kauplusest saab sisseoste teha kaks korda kuus ja iga kinnipeetav saab otsustada, kui palju ta korraga rikneda võivaid toiduaineid ostab. Tervishoiuteenuse osutamine, sh psühhiaatriline ravi on kinnipeetavatele tagatud ning viimane kohtumine psühhiaatriga toimus Xil
1.aprillil 2021, kus ta piirangutest tingitud probleeme ei kurtnud ning oli reibas ja heatujuline. Psühholoogiga vestlemiseks on X soovi avaldanud vaid korra (03.11.2020). Kuigi eluosakonnas liikumise aeg on piiratud, saab ta viibida iga päev üks tund värskes õhus, mida ta on ka teinud. Väljaspool elukambrit on X osalenud tööhõives. Vangla pakutud võimalust saada kambrisse mõtestatud tegevuseks sudoku, ristsõnu vms, pole X avaldanud. Talle on tagatud raamatukogu teenuse kasutamine ja vangla poolt tellitud ajalehtede lugemine. X on tellinud vangla vahendusel lugemiseks isiklikku ajakirjandust. Tal on kambris isiklik teler, mille vaatamine on piirangute ajal võimalik ööpäev läbi. X kasutab aktiivselt võimalust telefoni teel suhtlemiseks ja peab kirjavahetust. Inspektor-kontaktisik F.-J. Taro kinnitusel suhtleb ta Xiga igal nädalal ning toimunud vestluste käigus pole X võimalikele vaimse tervise probleemidele viidanud. Kinnipeetavate psüühilist seisundit vanglas jälgitakse ning vajadusel planeeritakse abitegevusi. Viiruse ohjamine vangla tingimustes on äärmisel keeruline ning oht, et viiruse vanglasse jõudmisel levib see kiiresi ning nakatab suurt hulka kinnipeetavaid ja vanglateenistujaid, on suur. Piirangutest tekkida võivate meeleoluprobleemide avastamiseks ning sekkumiseks on loodud toimiv tugisüsteem ning kinnipeetavale on vajadusel abi saamine tagatud.
KOHTU SEISUKOHT
3.X on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja palunud end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-3515 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (11. detsember 2020 kuni 10. aprill 2021 kohta) kajastatut, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 15 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt on tema sooviks, et talle oleks vaide- ja võimaliku kohtumenetluse ajal tagatud eluosakonnas liikumine kahe tunni vältel päevas ja külmkapi kasutamise võimalus.
Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Praegusel juhul on eeltoodud õigust piiratud Tartu Vangla direktori 9. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-1/47, mille punkt 1.1. näeb koroonaviiruse levikust tingituna ette Tartu Vangla kinnise vangla eluosakondade lukustamise jätkumise. Sellega kaasnevalt ei ole kinnipeetavatel võimalik kasutada ka eluosakonnas asuvaid külmkappe. Arvestades eelnevat tõlgendab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et tema sooviks on Tartu Vangla direktori 9. aprilli 2021. a käskkirja nr 1-1/47 punkti 1.1. kehtivuse osaline peatamine (HKMS § 251 lg 1 p 1) selliselt, et tagatud oleks vähemalt kahe tunni jooksul päevas eluosakonnas liikumine ja külmkapi kasutamine. Kuna X on nimetatud käskkirja peale esitanud vaide, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (HKMS § 249 lg 5).
5.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-5914, p 19).
6.Taotluse ajendanud käskkirjast ja selle põhjendustest ning taotluse seisukohtades järeldub, et vaidlusalused piirangud mõjutavad märgatavalt kinnipeetava liikumisvõimalust vanglas ning võimalust kasutada üldiseks kasutamiseks mõeldud hüvesid, sh taotluses nimetatud vähenenud võimalus toiduainete säilitamiseks külmkapis. Kohus möönab, et vanglasisese liikumise piiranguid vastavalt Tartu Vangla 9. aprillil 2021. a käskkirjale nr 1-1/47 (p 1.1) on kohaldatud juba pikka aega. Kohus on juba varem väljendanud kahtlust, et piirangud võivad nende ajalise kestuse pikenedes muutuda ebaproportsionaalseks (nt Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2020. a määrus asjas nr 3-20-2493). Need piirangud tähendavad muuhulgas, et kinnipeetav ei saa erinevalt tavaolukorrast (vähemalt neli tundi vastavalt VSkE § 8 lg-le 1) liikuda eluosakonnas ringi ning seejuures ka kasutada eluosakonnas asuvat külmkappi. Kohus möönab, et tegemist on hüvedega, mille võimaldamine sisulise kohtumenetluse tulemusena tehtava lahendiga ei oleks enam eesmärgipärane – liikumisvõimaluse ja esemete kasutamise võimaluse puudumist ei saa tagantjärele korvata. Seega tunnustab kohus kujunenud olukorras taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, kuid leiab, et praegusel juhul puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
7.X on toonud taotluses välja, et esialgset õiguskaitset on vajalik kohaldada selleks, et vangla kauplusest ostetud kiiresti riknevad toiduained ilmade soojenemise tõttu enam kambris ei säili ning roiskuvad. Seetõttu on taotleja arvates vajalik juba esialgse õiguskaitse korras tagada võimalus kasutada külmkappi, mis eeldab liikumispiirangute leevendamist. Riknevate toiduainete tarbimine võib tuua kaasa tervisekahjustuse. Lisaks ei kannata taotleja sõnul tema psüühiline seisund enam koroonaviiruse levikuga seonduvaid piiranguid välja ja ta soovib kasvõi kahe tunni jooksul eluosakonnas vabalt liikuda.
8.Sarnaselt varasemalt samalaadseid piiranguid kehtestanud käskkirjadega on ka Tartu Vangla 9. aprillil 2021. a käskkirja nr 1-1/47 seletuskirjas arvestatud olukorda Eesti Vabariigis ja COVID19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust ning vajadust minimeerida inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Tartu Vangla on vaidlusaluse
käskkirjas esitanud põhjalikud põhjendused, mis käsitlevad viiruse olemust ja nakkuse leviku tingimusi ning selle tõrjumise vajadust ja abinõusid. Järeldus, et vanglas tuleb viiruse leviku ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks kasutada tõhusaid abinõusid (sh liikumise piiramine osakonnas) tugineb käskkirjas viidatud asjakohastele uuringutele ja andmetele. Kohus on arvamusel, et kõnealuste piirangute kohaldamisel on kaalumisel kaks vastandlikku väärtust – esmalt kinnipeetavate õigus nende elu ja tervis kaitsele (põhiseaduse § 28 lg 1) seeläbi, et vangla teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut vanglas ja vältida kinnipeetavate nakatumist. Teisalt õigus kasutada kehtivast õigusest tulenevaid hüvesid, sh VSkE § 8 lg-st 1 tulenev õigus liikuda vähemalt neli tundi oma osakonnas ning sisustada oma aega mõtestatud tegevusega. Inimestevaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas ning seejuures arvestades vangistuse täideviimise eripära. Seejuures on kinnipeetaval endal äärmiselt piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada. Samuti ei ole alati võimalik vältida piisaval määral kontakte, nt korrarikkumise korral eeldab neile reageerimine vanglaametnike lisandumist ja täiendavaid kontakte.
9.Taotleja rõhutab piirangute kumulatiivset mõju ning samas asjaolude muutumist. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla 9. aprillil 2021. a käskkirjas nr 1-1/47 arvesse võetud ajakohast informatsiooni koroonaviiruse leviku kohta ning see levik on jätkuvalt kõrge1. Haigestumise näit (viimase 14 päeva haigestumus 100 tuhande elaniku kohta) on küll 2021. a aprillikuus hakanud langema (15. aprilli 2021 näit 621,61), kuid pole allpool taset, mille puhul kohtud näiteks 2020. a lõpus ja käesoleva aasta alguses on pidanud piiranguid õigustatuks (nt Tartu Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2021. a määrus ja Tartu Halduskohtu 17. detsembri määrus asjas nr 3-20-24932). Asjaolu, et vanglaametnikud ja kinnipeetavad on osaliselt vaktsineeritud (seni peamiselt ühe doosiga) ei alanda vanglas koroonaviiruse leviku riski oluliselt, sest vangla puhul on tegemist n-ö suletud keskkonnaga, kus ka üksik haigusjuhtum võib tekitada viiruse ulatusliku leviku. Ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud isikute haigestumine ning nende viiruse kandjaks ja levitajaks olek ei ole välistatud ning vaktsineerimise ulatus Tartu Vanglas ei hõlma kohtule teadaolevalt seni kaugeltki kõiki vanglas viibivaid isikuid. Riskirühmadesse kuuluvate kinnipeetavate ja vanglaametnike vaktsineerimine võib küll kaasa aidata, et vältida väga ulatuslikku hospitaliseerimist haiguspuhangu korral, kuid ei välista ulatuslikku nakatumist. Piirangute jätkuva kohaldamisega seoses soovib kohus märkida, et Vabariigi Valitsus ei ole seni otsustanud riigis tervikuna kehtivaid piiranguid veel leevendada.
10.Mis puudutab taotleja poolt välja toodud pikaajaliste piirangute kumulatiivset mõju, siis peab kohus oluliseks leevenduseks Tartu Vangla poolt loetletud abinõusid ja võimalusi. Kinnipeetavatele on tagatud seadusest tulenevalt võimalus iga päev viibida ühe tunni vältel värskes õhus. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt kaebaja ka kasutab võimalust värskes õhus jalutada, joosta ja füüsilisi harjutusi teha. Taotleja on määratud tööhõivesse ning veebruaris oli ta 3, märtsis 12 ning aprillis seni 3 korral hõivatud väljaspool elukambrit tööülesannete täitmisega. Muid taasühiskonnastavaid tegevusi praegu talle planeeritud pole, kuid taotlejale on kambris tagatud televiisori vaatamine, ajakirjanduse lugemine ja soovi korral ka vangla poolt pakutavad tegevused (sudokud, ristsõnad jne). Xil on kambris isiklik teler, mille vaatamine on piirangute ajal võimalik ööpäev läbi. Taotlejale on tagatud iganädalane suhtlus inspektor-kontaktisikuga. Elukambrist väljaspool on kinnipeetavatel võimalik viibida ka lühiajalise kokkusaamise ajal, mida lubatakse neile lähedaste ja tuttavatega kokkusaamiseks kord kuus. Taotleja ei ole Tartu Vangla vastuse
26.jaanuaril 2021 viimase 14 päeva haigestumus 100 tuhande elaniku kohta oli 526,42.
kohaselt seda võimalust kasutada soovinud, kuid suhtleb aktiivselt telefoni teel. Samuti ei ole takistatud suhtlus kirjavahetuse teel.
11.Taotleja väidab jätkuvate piirangute mõju tema vaimsele tervisele. Tartu Vangla 14. aprilli 2021. a vastuses edastatud informatsioonist nähtuvalt ei ole vangla täheldanud koroonaviiruse levikuga seonduvate piirangute mõju taotleja vaimsele tervisele. Vangla on viidanud, et piirangutest tekkida võivate meeleoluprobleemide avastamiseks ning sekkumiseks on loodud toimiv tugisüsteem ning kinnipeetavale on vajadusel abi saamine tagatud. Kohus peab eeltoodut usutavaks. Tartu Vangla 14. aprilli 2021. a vastuse kohaselt ei ole taotleja vaimse tervise probleeme kurtnud psühhiaatrile ega inspektor-kontaktisikule. Psühhiaatriga
1.aprillil 2021 toimunud kohtumisel oli taotleja reibas ja heatujuline ning psühholoogiga vestlemiseks ei ole ta viimasel ajal soovi avaldanud. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vanglas kehtivate piirangute (s.o kambrite lukustamine) mõju taotleja vaimsele tervisele selliseks, mis tooks vältimatult kaasa vajaduse tema eluosakonnas liikumiseks kahe tunni jooksul päevas. Taotlejale on kambris tagatud televiisori vaatamine, ajakirjanduse lugemine ja soovi korral ka vangla poolt pakutavad tegevused (sudokud, ristsõnad jne). Lisaks saab taotleja iga päev viibida ühe tunni vältel värskes õhus ning teda on kambrist väljaspool rakendatud ka tööhõives. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras saaks isegi praeguse taotluse rahuldamise korral võimaldada vähem piiratud liikumist vaid taotlejale endale ning see ei laieneks ülejäänud kinnipeetavatele. Seega ei tagaks piirangute osaline leevendamine taotleja osas talle ulatuslikku suhtlemisvõimalust ülejäänud kinnipeetavatega.
12.Lisaks liikumise üldisel piiramisele eluosakonnas rõhutab taotleja eriliselt vajadust võimaldada talle esialgse õiguskaitse korras külmkapi kasutamine. Kohus märgib, et taotlejale on toitlustus tagatud vangla poolt ning talle pakutakse kolm korda päevas sooja toitu. Kinnipeetavate toitlustamisel lähtutakse vangistusseaduse §-st 47 ja sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ Seega ei ole vangla kauplusest lisatoiduainete ostmine igapäevaeluks vältimatult vajalik, vaid võimaldab kinnipeetaval rahaliste võimaluste olemasolul oma elukvaliteeti parandada. Tartu Vangla 14. aprilli 2021. a vastusest nähtub, et taotleja saab vangla kauplusest toiduaineid osta kaks korda kuus. Kohus nõustub vanglaga selles, et taotleja saab arvestada, millises koguses kiiresti riknevaid toiduaineid ta suudab õigeaegselt ära tarvitada enne nende riknemist, ning ta saab osta poest vaid paraja koguse selliseid toiduaineid. Asjaolu, et taotleja sooviks võib olla osta selliseid toiduaineid suuremas koguses ja neid külmkapis säilitada, ei ole alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kiiresti riknevad toiduained ei ole ainus kaubakategooria, mida taotleja saab enda heaolu parandamiseks soovi korral soetada. Seega ei tekita külmkapi kasutamise võimaluse puudumine vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal taotlejale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mille vältimiseks tuleks esialgset õiguskaitset kohaldada.
13.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus kaaluma nii taotleja kui ka teiste isikute ja avalikke huve. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja huvi vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamiseks piirangute osas, mis ei võimalda liikumist eluosakonnas ega kasutada külmkappi, pole ülekaalukas võrreldes teiste isikute ja avaliku huviga nakkusohu tõrjumiseks. Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on praegusel juhul ka väga suur avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida. Samuti on igal üksikul kinnipeetaval õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglatöötajal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Senise teadmise juures ei ole kinnitust leidnud
vaktsineerimise absoluutne kasulik mõju. Vanglaametnike haigestumise korral satuks aga ohtu vangistuse nõuetekohane täideviimine ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamine. Iga täiendav ilmtingimata vältimatu kontakt suurendab ohtu nii taotleja enda kui ka teiste isikute ja avaliku huvi seisukohast. Kohtu hinnangul ei ole olukord koroonaviiruse leviku osas ja vaktsineerimise tase riigis ning sh Tartu Vanglas sellisel tasemel, et isikute elu ja tervise kaitseks poleks vaja tõhusaid abinõusid kasutada.
14.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.